Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus

Määrus kehtestatakse

§ 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse poliitika kujundamises ja elluviimises osalemiseks toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord.

(2) Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu, kui määrusest ei tulene teisiti. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.

§ 2. Terminid

(1) Määruse tähenduses:

1) omafinantseering – abikõlblik kulu, mida toetusest ei hüvitata ja mille tasub toetuse saaja või partner;

2) sooline võrdsus – naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel, nende võrdne ühiskondlik staatus ja sooline tasakaal otsuste langetamisel;

3) strateegiline partner – toetuse saaja ja partneri kaasamise korral partner, kes oma tegevusega aitab saavutada toetuse andmise eesmärke ning panustab võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse valdkondades poliitika kujundamisse ja elluviimisse;

4) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida soovitakse saavutada;

5) välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt;

6) väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulem, toode või osutatud teenus, mis on vajalik tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega;

7) võrdsed võimalused – nahavärvil, rahvusel, etnilisel kuuluvusel, vanusel, usulistel või muudel veendumustel, puudel või terviseseisundil, seksuaalsel sättumusel, sootunnustel, soolisel identiteedil või eneseväljendusel põhinevate ning nendega seotud ühiskondlikest hoiakutest ja eelarvamustest tulenevate takistuste puudumine võimaldamaks vähemusrühma kuuluvatel inimestel teistega võrdselt oma õigusi teostada, ennast teostada ja osaleda kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

§ 3. Toetuse rakendamine

(1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK), kui määruse kohaselt ei ole nimetatud tegevus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses.

§ 4. Vaidemenetlus

(1) RTK otsuse või toimingu peale võib esitada enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaide RTK-le 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

2. peatükk Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused

§ 5. Toetuse andmise eesmärgid

(1) Toetuse andmise eesmärgid:

1) tagada vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutsevate Eestis registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste (edaspidi vabaühendus) võime toetada oma tegevusega Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023. aastal kinnitatud „Heaolu arengukava 2023–2030” (edaspidi „Heaolu arengukava 2023–2030”) viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis vähemusgruppide võrdsete võimaluste loomist väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste edendamisest ning võimestada strateegilist partnerit mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamiseks (edaspidi võrdsete võimaluste edendamise eesmärk);

2) tagada soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutsevate vabaühenduste võime toetada oma tegevusega „Heaolu arengukava 2023–2030” viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis soolist võrdsust väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada teadlikkust soolisest võrdsusest ning võimestada strateegilist partnerit soolise võrdsuse edendamiseks (edaspidi soolise võrdsuse edendamise eesmärk).

§ 6. Toetatavad tegevused võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks

(1) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust:

1) võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja tegutsemisvõime tagamiseks;

2) võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamise alaseks huvikaitsetegevuseks ja koordineerimiseks ning osalemiseks poliitikakujundamises;

3) uuringu ja analüüsi tegemiseks, algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu vähemusgruppide olukorra, probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal;

4) võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemalise ühiskondliku või sihtrühmapõhise arutelu algatamiseks ja korraldamiseks ning arutelus osalemiseks;

5) võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste teemalise võrgustiku- ja teabeürituse, konverentsi, seminari või ürituste sarja korraldamiseks;

6) vähemusgruppi kuuluvate inimeste juriidiliseks, psühholoogiliseks või kogemusnõustamiseks või muuks nõustamistegevuseks;

7) võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemaliseks koolitustegevuseks;

8) võrdsete võimaluste edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni või hagelemise kaudu;

9) mitmekesisuse edendamise toetamiseks;

10) muu võrdse kohtlemise tagamist ning võrdsete võimaluste edendamist toetavaks tegevuseks, mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses põhjendatud;

11) välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks;

12) taotleja poolt muu võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava projekti omafinantseeringuks.

(2) Mitmekesisuse edendamine hõlmab tegevusi, mis aitavad tööandjatel suurendada inimeste hoiakuid, käitumist ja otsuste tegemist mõjutavatel nähtavatel ja nähtamatutel eripäradel põhinevat mitmekesisust töötajaskonnas ning luua töötajate eripärasid ja nendega seotud erinevaid vajadusi arvestava, turvalise, toetava ja kaasava töökeskkonna ja tingimused kõigi töötajate panuse tunnustamiseks ja potentsiaali rakendamiseks.

§ 7. Toetatavad tegevused soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks

(1) Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust:

1) soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja tegutsemisvõime tagamiseks;

2) soolise võrdsuse alaseks huvikaitsetegevuseks ja selle koordineerimiseks ning osalemiseks poliitikakujundamises;

3) uuringu ja analüüsi tegemiseks, algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu soolise ebavõrdsuse ilmingute, nendega kaasnevate probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal;

4) soolise võrdsuse teemaliste ühiskondlike või sihtrühmapõhiste arutelude algatamiseks ja korraldamiseks ning arutelus osalemiseks;

5) soolise võrdsuse teemalise võrgustiku- ja teabeürituse, sealhulgas konverentsi, seminari või üritusesarja korraldamiseks;

6) soolise võrdsuse teemaliseks koolitus- ja nõustamistegevuseks;

7) soolise võrdsuse edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni kaudu;

8) muu soolise võrdsuse edendamise tegevuseks, mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses põhjendatud;

9) välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks;

10) taotleja poolt muu soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava projekti omafinantseeringuks.

3. peatükk Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood

§ 8. Toetuse osakaal ja suurus

(1) Toetuse suurim summa võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud projekti puhul on 522 905 eurot ja soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud projekti puhul on 784 357 eurot.

(2) Omafinantseeringu minimaalne määr on üks protsent projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseering kokku võib moodustada käesoleva määruse alusel esitatud projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti.

(4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 ja § 7 punktis 3 sätestatud tegevuse raames tehtavate uuringute ja analüüside maksumus kokku võib moodustada projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti.

§ 9. Abikõlblikud kulud

(1) Projekti otsene kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatud ja tekkinud projekti elluviimise perioodil tehtud toetatava tegevuse käigus.

(2) Projekti otsene kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse saavutamiseks.

(3) Projekti kaudsed kulud on projekti elluviimisega seotud halduskulud ja administreerimise kulud.

(4) Projekti kaudsed kulud võivad moodustada otsestest kuludest kümme protsenti.

§ 10. Abikõlbmatud kulud

(1) Abikõlbmatud kulud on:

1) investeering kinnisvarasse ja taristusse;

2) kapitalirent;

3) vara amortisatsiooni kulu;

4) kinnisvara remondikulu;

5) mootorsõiduki, maastiku- ja veesõiduki ning drooni soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulu, välja arvatud sõiduki kasutusrendi- ja kütusekulu lähetuskulu osana ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis maksuvaba piirmäära ulatuses;

6) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu;

7) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu;

8) intress laenult ja võlalt ning laenu ja võla teenindamise tasu ja viivis;

9) kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muudest avaliku sektori vahenditest;

10) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

§ 11. Projekti elluviimise periood

(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud.

(2) Projekti elluviimise periood võib alata 1. jaanuaril 2025. aastal või hiljem. Projekti elluviimise periood peab kestma kuni 31. detsembrini 2027. aastal.

(3) Projekti elluviimise perioodi võib põhjendatud juhul pikendada kokku kuni kuus kuud.

(4) Pikendamise taotlus esitatakse mitte hiljem kui 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeva. RTK kooskõlastab pikendamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

4. peatükk Riigiabi

§ 12. Riigiabi

(1) Kui toetust antakse riigiabina, on see riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

(2) Toetust ei anta taotlejale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise korralduse täitmata.

§ 13. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel.

(3) Määruse alusel antav ja eelneval kolmel aastal antud abi ühele ettevõtjale ei tohi majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat.

(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

5. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 14. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja on vabaühendus.

(2) Taotleja võib toetatavate tegevuste elluviimisse kaasata partnereid. Partner on Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatavates tegevustes ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks.

(3) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) maksu- ja maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohaselt;

2) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust;

3) juhtorgani liikmetel puudub karistus karistusseadustiku §-des 151–153¹, 199–218, 290¹–300¹, 333–349 ja 372–402⁴ sätestatud süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

4) nõuetekohaselt on täidetud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja registrile, kus nad on registreeritud, majandusaasta aruannete esitamise kohustus, kui see on nõutav;

5) omab oma tegevust eesti keeles tutvustavat avalikkusele kättesaadavat veebilehte või sotsiaalmeediakanalit;

6) võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas;

7) soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus soolise võrdsuse valdkonnas.

§ 15. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) teave, kas toetust taotletakse võrdsete võimaluste edendamise või soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks;

2) taotleja nimi, registrikood, aadress, e-posti aadress, § 14 lõike 3 punktis 6 või 7 nimetatud kogemuse kirjeldus;

3) partneri kaasamisel partneri nimi, registrikood, aadress ja e-posti aadress, § 14 lõike 3 punktis 6 või 7 nimetatud kogemuse kirjeldus, kaasamise vajaduse põhjendus ja partneri elluviidavad tegevused;

4) partneri kinnituskiri projektis osalemiseks;

5) projekti eesmärk, selle saavutamise tähtaeg, elluviidavad tegevused, nende väljund ja tulemus ning tulemuse tõendamine;

6) projektijuhi ning taotleja ja partneri tegevuste peamiste elluviijate elulookirjeldus ning rollide kirjeldus projektis;

7) tegevuste ajakava;

8) tegevuste kaupa lahti kirjutatud eelarve;

9) toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest;

10) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseeringu toetuse taotlemisel kirjeldus käesoleva määruse alusel toetatavatest tegevustest, mille elluviimiseks omafinantseeringuks taotletud summat kasutatakse juhul, kui omafinantseeringut eeldava projekti taotlust ei rahuldata;

11) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 11 või 12 või § 7 punktis 9 või 10 nimetatud omafinantseeringuks toetuse taotlemisel omafinantseeringut eeldava projekti konkursi või taotlusvooru väljakuulutamise teade koos selle raames kavandatava tegevuse kirjelduse ja omafinantseeringut sisaldava planeeritava eelarvega;

12) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;

13) volikiri, kui taotluse allkirjastanud isik tegutseb volituse alusel.

§ 16. Täiendavad nõuded võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlusele

(1) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama võrdse kohtlemise või võrdsete võimaluste alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale lõikes 2 nimetatud kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi võrdsete võimaluste edendamiseks.

(2) Kasusaajate sihtrühmad on:

1) paragrahvi 2 punktis 7 sätestatud tunnuste põhjal vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed;

2) tööandjad;

3) haridustöötajad;

4) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikakujundajad;

5) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikarakendajad;

6) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi otsustajad.

(3) Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 sätestatud sihtrühmi täpsustada ning esitada lisaks teisi olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid on taotluses põhjendatud.

§ 17. Täiendavad nõuded soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlusele

(1) Soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama soolise võrdsuse alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale lõikes 2 nimetatud kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi soolise võrdsuse edendamiseks.

(2) Kasusaajate sihtrühmad on:

1) avalikkus;

2) noored;

3) tööealised inimesed;

4) vanemaealised inimesed;

5) paragrahvi 16 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud sihtrühmad.

(3) Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 nimetatud sihtrühmi täpsustada, samuti esitada veel olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid on taotluses põhjendatud.

6. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 18. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse vooruliselt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab RTK-le taotlusvooru ajakava.

(2) RTK teavitab oma veebilehel taotlusvooru avamise ja sulgumise kuupäevast ning toetuste eelarvest vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(3) Taotlusvoor on avatud 21 kalendripäeva. Kui vooru tähtpäev langeb nädalavahetusele või riigipühale, siis taotlusvoor suletakse järgneval tööpäeval.

(4) Sama taotleja võib toetust taotleda § 5 punktis 1 ja punktis 2 nimetatud eesmärgil ühe korra. Igaks toetuse andmise eesmärgiks esitatakse eraldi taotlus.

(5) Kui taotlust ei esitata taotlusvooru tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) RTK kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kümne tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

(2) Kui partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse partneri nõuetele mittevastavus, teavitatakse sellest esimesel võimalusel taotlejat ja tehakse ettepanek viie tööpäeva jooksul asendada partner nõuetele vastava partneriga või muuta taotlust nii, et partnerit ei kaasata. Antud tähtaja võrra pikeneb lõikes 1 sätestatud tähtaeg.

(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse taotluses puudusi, teavitatakse sellest esimesel võimalusel taotlejat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni viis tööpäeva, mille võrra pikeneb lõikes 1 sätestatud tähtaeg.

(4) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid RTK osutatud puuduste kõrvaldamiseks.