LegalizeInimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine
Määrus kehtestatakse
§ 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine” (edaspidi meede 21.4.9.1) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
(2) Määrus on seotud ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti” ja ELi erieesmärgiga k – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja inimesekeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.
(3) Määrusega on hõlmatud meetme 21.4.9.1 sekkumine „Kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenused; hoolduskoormuse leevendamine; sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja jätkusuutlikkuse tagamine; erinevate valdkondade integratsioon ja uuenduslike lahenduste kasutusele võtt”.
(4) Määrusega reguleeritakse ühtlasi riigi 2023–2026 eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programmi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetatavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine” tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine” elluviimist.
(5) Määruse alusel toetatavad tegevused on käsitatavad strateegiliselt oluliste tegevustena Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses.
(6) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
§ 2. Terminid
(1) Käesoleva määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) juhtrühm – toetuse saaja ja partnerite esindajatest ning koostööpartnerite kaasamise korral nende esindajatest koosnev tiim, kes vastutab piirkonnas võrgustikutöö juhtimise eest, sealhulgas eri valdkondade spetsialistide eesmärgipärase koostöö ja regulaarsete kohtumiste korraldamise eest;
2) juhtumitiim – inimese terviklikku toimetulekut toetav eri valdkondade spetsialistidest koosnev tiim;
3) juhtumiplaan – sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud dokument;
4) kompleksse abivajadusega inimene – inimene, kellel on vajadus saada vähemalt sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid;
5) kompleksjuhtum – projekti raames lahendatav kompleksse abivajadusega inimese juhtum;
6) kompleksjuhtumi koordinaator – kompleksjuhtumi lahendamise eest vastutav isik;
7) koordinatsioonimudel – metoodiline lähenemisviis eesmärgiga parandada koostööd, koordinatsiooni ja integreeritust sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonna ning nendega seotud valdkondade vahel;
8) piirkond – ühte maakonda hõlmav haldusterritoorium, kus rakendatakse ühte projekti;
81) tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimesekeskne koostööorganisatsioon (edaspidi TERVIK) – formaliseeritud koostöövõrgustik, mille moodustavad vähemalt piirkonna tervishoiuteenuse osutajad (esmatasand, sealhulgas perearstiabi, kiirabi, haigla) ja sotsiaalteenuse osutajad (sealhulgas kohalikud omavalitsused);
9) võrgustik – üksikjuhtumiüleste abimeetmete korraldamisega ja teenuste osutamisega seotud probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks moodustatud spetsialistide rühm.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on luua maakonnaülene võrgustik, laiendada olemasolevat võrgustikku või hoida toimiv võrgustik töös ning selle tulemusena leida lahendused piirkondlikele probleemidele sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnas, sealhulgas:
1) pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi ning toetada nende toimetulekut võimalikult kaua koduses keskkonnas;
2) vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnas;
3) koguda infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste ja toimiva praktika kohta.
(2) Toetuse andmise tulemusi hinnatakse väljundnäitajate abil.
(3) Toetuse andmise minimaalsed väljundnäitajad ühe projekti kohta on järgmised:
1) töösse võetud kompleksjuhtumite arv 50;
2) juhtumitiimi kohtumiste arv 42;
3) võrgustikuliikmete kohtumiste arv 10;
4) koostatud piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöö strateegia koos kokku lepitud eesmärkide ja tulemusmõõdikutega;
5) TERVIK on moodustatud.
(4) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „Hoolekandeteenuste saajate arv” saavutamisse. Näitajasse panustamine tuvastatakse toetuse saaja aruande alusel.
(5) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja tulemusnäitajatesse, milleks on:
1) osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis;
2) osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes.
(6) Lõikes 5 nimetatud näitajate sihttase on 70%.
(7) Määruse alusel toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning tegevustega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” alasihtidesse „Eesti on inimesekeskne riik” ja „Hooliv ühiskond”, toetades ligipääsetavust ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist, parandades hoolduskoormusega inimeste olukorda ning erivajadusega ja vanemaealistele inimestele iseseisvaks toimetulekuks võrdsete võimaluste loomist.
(8) Lõikes 7 nimetatud põhimõtetega arvestamist ja „Eesti 2035” sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035” mõõdikutega:
1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
2) ligipääsetavuse mõõdik;
3) soolise võrdõiguslikkuse indeks.
§ 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus
(1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
(2) Rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus).
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude hüvitamine ja toetuse määr
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mis panustab § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmisse ja § 3 lõikes 4 nimetatud väljundnäitaja saavutamisse ning tagab kõikide § 3 lõikes 3 nimetatud näitajate saavutamise.
(2) Toetatakse järgmisi tegevusi:
1) juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku loomise või senise võrgustiku laiendamise ja toimimisega seotud tegevused, sealhulgas võrgustikuliikmete kohtumiste korraldamine, ning TERVIKu moodustamise ja selle töös hoidmise toetamine;
2) kompleksse abivajadusega inimesele tema vajadustele vastava tervikhindamise korraldamine, juhtumiplaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja juhtumiplaani regulaarne seire ning juhtumitiimide kohtumiste korraldamine;
3) piirkondliku teenuste ja toetuste korralduse väljaselgitamine koos probleemide ja arendusvajaduste väljatoomisega ning probleemide lahendamiseks ja arendusvajaduste realiseerimiseks tegevuskava koostamine.
(3) Projekti tegevused tuleb ellu viia terves piirkonnas, arvestades §-s 9 sätestatud erisusi.
§ 6. Kulude hüvitamine
(1) Projekti kulusid hüvitatakse järgmiste ühikuhindade alusel:
1) võrgustikujuhtimise tunnihind – 23,30 eurot;
2) võrgustikujuhtimise kuutasu täistööaja korral – 3716,97 eurot;
3) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tunnihind – 19,10 eurot;
4) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise kuutasu täistööaja korral – 3049,64 eurot.
(2) Ühikuhind sisaldab kõiki projekti elluviimisega seotud kulusid, sealhulgas personalikulusid, mis moodustavad 60% ühikuhinnast, ja muid kulusid, mis moodustavad 40% ühikuhinnast.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood peab olema 24 kuud.
(2) Projekti tegevused võivad alata 01.01.2026, kuid peavad algama kahe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.
§ 8. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma
(1) Toetuse maksimaalne summa on 235 590 eurot projekti kohta.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% abikõlblike kulude maksumusest, millest 70% on Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid ja 30% riiklik kaasfinantseering.
3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 9. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
(2) Taotlejaks võib olla:
1) taotluses nimetatud piirkonda teenindav piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla või kohalik haigla (edaspidi haigla);
2) kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV);
3) üldarstiabi osutav nimistuga perearst, juhul kui partneritena on kaasatud veel neli nimistuga perearsti;
4) omavalitsusüksuste ühisasutus vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 621;
5) maakondlik arenduskeskus või maakonna KOVe ühendav maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit;
6) tervisekeskus või perearstikeskus, kellel on partnereid kaasates kokku vähemalt viis perearsti nimistut.
(3) Projekti taotleja ja partnerite hulka peavad kuuluma vähemalt:
1) taotluses nimetatud piirkonda teenindav haigla;
2) taotluses nimetatud piirkonda teenindavad viis nimistuga perearsti;
3) kõik maakonna KOVid.
(4) Erinevalt lõike 3 punktist 3 peab:
1) Harjumaa taotleja puhul projekti osapooleks olema Tallinna linn või Harjumaa KOVid ilma Tallinna linnata;
(5) Taotleja ega partner ei tohi olla Ida-Viru maakonnast.
§ 10. Taotleja õigused ja kohustused
(1) Taotlejal on ühendmääruse §-s 2 nimetatud õigused ja kohustused.
(2) Taotlejal on õigus projekti tegevustega alustada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist lähtuvalt § 7 lõigetes 2 ja 3 sätestatust.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, sealhulgas:
1) toetust taotletakse §-s 3 nimetatud eesmärgil ja tulemuste saavutamiseks;
2) taotlus hõlmab § 5 lõigete 2 ja 3 kohaseid tegevusi;
3) toetust taotletakse kulude katmiseks vastavalt § 6 lõikele 1.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatule järgmist:
1) taotleja ja partnerite vahel sõlmitud koostöökokkulepe (määruse lisa 1);
2) määruse lisas 5 nõutud asjaolud.
(3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.
4. peatükk Toetuse taotlemine ja menetlemine
§ 12. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele.
(2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus Sotsiaalministeeriumi teabe alusel e-kirjaga potentsiaalseid taotlejaid, kes on varem saanud toetust inimkeskse sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamiseks, ja oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotlusvooru võib sulgeda enne algselt välja kuulutatud tähtpäeva. Taotlusvooru ennetähtaegse sulgemise kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega enne sulgemisteate avaldamist.
§ 13. Taotluse esitamine ja menetlemine
(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt.
(2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut.
(3) Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras ja taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.
(4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.
§ 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks vastavalt ühendmääruse §-s 6 sätestatule.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 9 sätestatud nõuetele.
(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded.
§ 15. Taotluste hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga taotluste hindamise korra ja moodustab vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon).
(2) Rakendusüksus edastab komisjonile hindamiseks nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse koos seotud materjalidega kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse laekumist.
(3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kajastatud projekti hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel:
1) projekti kooskõla määruse eesmärkidega ja tulemustega – hinnatakse projekti kooskõla määruse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidega, rakenduskava erieesmärgi saavutamisega ning panust väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse vastavalt § 3 lõigetele 2–6;
2) projekti põhjendatus – hinnatakse, kas projekti tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ja kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada probleemi või kitsaskoha või kasutada arenguvõimalust ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused kooskõlas § 3 lõikega 3; kas nende sidusus eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad ja võimaluse korral innovaatilisi lahendusi soosivad ning kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust;
3) projekti kuluefektiivsus – hinnatakse, kas kavandatud tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud;
4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia – hinnatakse, kas taotlejal ja partneritel kokku on kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil;
5) projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega – hinnatakse, kuidas võetakse arvesse „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid vastavalt § 3 lõigetele 7 ja 8.
(4) Projekte hinnatakse lõikes 3 nimetatud valikukriteeriumide järgi skaalal 0–1.
(5) Projektile antav hinnang loetakse positiivseks ja lävend ületatuks, kui koondhinne on 5.
(6) Kui valikukriteeriumi kohta antav hinne on 0, lõpetatakse projekti edasine hindamine.
(7) Komisjon edastab rakendusüksusele positiivse hinnangu saanud ehk lävendi ületanud projekti kohta ettepaneku taotluse rahastamiseks hiljemalt 20 tööpäeva pärast rakendusüksuselt laekumisest.
§ 16. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse vastavalt hindamiskomisjoni ettepanekule.
(2) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus ühendmääruse § 8 lõikes 6 sätestatud korras viie tööpäeva jooksul.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja ja partneri õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse tingimusi, sealhulgas märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule kooskõlas sama paragrahvi lõikega 5 projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklist 17 ning I ja II lisast.
§ 17. Taotluse rahuldamata jätmine ja taotluse osaline rahuldamine
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 2 või 3, sealhulgas juhul, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta §-le 9 või 11 või § 15 lõikele 6.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule.
5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Toetuse summat, ühikuhindasid, abikõlblikkuse perioodi ja toetuse osakaalu ei muudeta.
(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või ühendmääruse § 12 lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatule.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõike 1 alusel antud otsuse kohaselt.
6. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
§ 20. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja kohustustega.
(2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi, sealhulgas saavutama käesolevas määruse § 3 lõikes 3 nimetatud väljundnäitajad.
(3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.
(4) Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad tagama kompleksse abivajadusega inimeste toetamise kooskõlas valdkondliku hea tava ja kutse-eetika, andmekaitse põhimõtete ja kehtiva õigusega.
(5) Toetuse saaja tagab tegevustes osalejate andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.
(6) Partneri loobumise korral on toetuse saaja kohustatud leidma kahe kuu jooksul uue partneri sama valdkonna esindajate seast.
§ 21. Toetuse saaja ja partnerite kohustused võrgustikutöös
(1) Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad võrgustikutöös:
1) panustama projekti vältel piirkonnas tegutsevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise koostöö parandamisse, sealhulgas sõlmima eri osapooltega uusi koostöökokkuleppeid ning looma eeldused piirkonna oluliste osapoolte sisuliseks koostööks ning fikseerima need kirjalikus vormis;
2) nimetama juhtrühma liikmed, kes on kohustatud osalema projektiga seotud kohtumistel, ning kehtestama töökorra, mis muu hulgas hõlmab infovahetuse korda;
3) kuuluma piirkondlikku võrgustikku, millele nimetatakse ka juht;
4) leppima võrgustikuliikmetega kokku omavahelise infovahetuse korralduse;
5) looma § 3 lõike 3 punktis 3 nimetatud väljundnäitaja saavutamiseks eesmärgipärase ja tõhusa võrgustikutöö toimimise;
6) korraldama piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste ning toimiva praktika väljaselgitamise, abivajajate sihtrühma kirjeldamise, sealhulgas analüüsima sihtrühma liikmete jaotust soo, vanuserühma, erivajaduse ja emakeele järgi, piirkonnas tegutsevate osapoolte toimivaks piirkondlikuks võrgustikuks kokku toomise ja osapoolte rollides kokkuleppimise;
7) tagama piirkonnas abivajajatele tervikliku toe korraldamise ja selle järjepidevuse;
11) kirjalikult fikseerima integratsiooni initsiatiivgrupi koosseisu ja töökorra, sealhulgas infovahetuse korra;
12) kokku leppima maakonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostööstrateegia, selle peamised koostöövaldkonnad ja eesmärgid koos mõõdikutega ning tegevussuunad;
13) moodustama strateegia elluviimiseks TERVIKu;
14) kokku leppima, kuidas on abivajajatele piirkonnas tagatud haiglast kiire ja sujuv koju jõudmine, kvaliteetne ravi esmatasandil, vajaduse korral kodu kohandamine ja kodus toimetuleku nõustamine;
15) võtma piirkonnas kasutusele ühise märkamissüsteemi riskirühmade tuvastamiseks.
(2) Võrgustikujuht juhib ja koordineerib juhtrühma tööd ning kohustub selle raames:
1) struktureeritult kaardistama maakonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajate info, sealhulgas teenuseosutaja nimetuse, asukoha, kontaktinfo, osutatavad teenused ja teenuste osutamisega seotud personaliinfo, ning hoidma seda infot kaasajastatuna;
2) korraldama regulaarselt juhtrühma kohtumisi ja dokumenteerima saavutatud kokkulepped;
3) koondama kokku piirkonna ressursside ja strateegiaga seotud mõõdikute info ning tutvustama seda juhtrühma liikmetele eesmärgiga kokku leppida tegevusplaan, mis aitab parandada olemasolevat ressursikasutust ja osutada teenuseid optimaalsemalt;
4) uuendama piirkonna ressursside ja mõõdikutega seotud infot vähemalt üks kord poolaastas ning tegema uuendused juhtrühma osapooltele kättesaadavaks;
5) tutvustama piirkonna koostöökokkuleppeid piirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatele;
6) koostama tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatele ning abivajajatele info- ja teabematerjale koordineeritud teenuse osutamise kohta.
§ 22. Toetuse saaja ja partnerite kohustused kompleksjuhtumite lahendamisel
(1) Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad kompleksjuhtumite lahendamisel:
1) tegema koostööd § 3 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud väljundnäitajate saavutamiseks;
2) määrama igale määruse lisas 3 nimetatud üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesandele täitja ametikoha täpsusega ning tagama ülesannete lahendamise;
3) korraldama kompleksse abivajadusega inimese abistamise juhtumikorralduse põhimõttel, lähtudes juhtumiplaanist vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 9;
4) tagama projektis osalenud kompleksse abivajadusega inimestelt tagasiside kogumise ja analüüsimise;
5) vältima kompleksse abivajadusega inimeste abistamisel ebavõrdset kohtlemist soo, rahvuse või rassi, puude, seksuaalse sättumuse või veendumuse tõttu ja tagama ligipääsetavuse.
§ 23. Toetuse saaja ja partnerite muud kohustused
(1) Toetuse saaja, vajaduse korral ka partner, peab osalema Sotsiaalministeeriumi korraldatavatel koordinatsioonimudeli rakendamist toetavatel koolitustel ja muudel koordinatsioonimudeli rakendamisega seotud kohtumistel.
(2) Toetuse saaja, vajaduse korral ka sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonna esindaja, peab osalema Sotsiaalministeeriumi korraldatud kohtumistel, kus käsitletakse eri piirkondade toimivat praktikat ja esile kerkinud probleeme.
7. peatükk Aruannete esitamine
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti andmed;
2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest kumulatiivselt;
4) väljund- ja tulemusnäitajate täitmine kumulatiivselt;
5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
6) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele.
(2) Lõpparuandes tuleb lisaks lõikes 1 nõutavale infole kajastada ka ellu viidud tegevuste panust § 3 lõikes 7 nimetatud „Eesti 2035” sihtidesse ning horisontaalsete põhimõtete edendamisse vastavalt § 3 lõikes 8 nimetatud mõõdikutele.
(3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõike 1 kohase vahearuande 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril e-toetuse keskkonna kaudu vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. Taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.
(4) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
(5) Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
(6) Lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul projekti lõppkuupäevast. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.
(7) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
8. peatükk Toetuse maksmise tingimused
§ 25. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse vastavalt § 6 lõikes 1 nimetatud ühikuhindadele ja ühikuhinna aluseks oleva tööaja tõendamisel.
(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 ja § 28 lõikes 1 sätestatust ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
§ 26. Makse menetlemise peatamine
(1) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.
9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 27. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.
§ 28. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32. Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide halduskohtule vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1.
📎 SOM_m48_lisa1_uus.pdf (PDF annex)
| Osaleja nimi | Asutus ja ametinimetus | Märkused | Allkiri (kuupäev) | |
|---|---|---|---|---|
| 1 | ||||
| 2 | ||||
| 3 | ||||
| 4 | ||||
| 5 | ||||
| 6 | ||||
| 7 | ||||
| 8 | ||||
| 9 |
📎 Original PDF: SOM_m48_lisa2_uus.pdf
📎 SOM_m48_lisa4_uus.pdf (PDF annex)
📎 SOM_m48_lisa5_uus.pdf (PDF annex)