Rahvatervishoiu seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel, ülesandeid, piiranguid ja nõudeid inimeste tervise kaitse tagamiseks, rahvastiku tervise riiklike andmekogude loomist ja pidamist, rahvatervishoiu meetmete rahastamist, riikliku ja haldusjärelevalve tegemist seaduses sätestatud nõuete täitmise üle ning nõuete rikkumisega kaasnevat vastutust.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Seaduse eesmärk

(1) Seaduse eesmärk on tagada inimeste tervise kaitse, luua tingimused elanike oodatava eluea ja tervena elada jäänud aastate pikendamiseks, ennetada ja vähendada ebasoovitavat tervisemõju ja suurendada elanike tervisealast võrdsust ning seeläbi parandada rahvastiku tervist.

§ 3. Tervis, rahvastiku tervis ja avalikkus

(1) Tervis on inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.

(2) Rahvastiku tervis on kindla territooriumi elanike või eri rahvastikurühmade tervise seisund.

(3) Avalikkus on enne kindlaks määramata füüsiliste ja juriidiliste isikute ring. Avalikkuse all mõistetakse ka sotsiaalmeedias loodud suhtlusgruppe, veebilehti, foorumeid ja muud taolist.

§ 4. Elukeskkond, tervisemõjur ja tervisemõju

(1) Elukeskkond käesoleva seaduse tähenduses on inimest ümbritsevate sotsiaal-majanduslike, psühhosotsiaalsete ning loodusliku ja tehisliku keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist.

(2) Tervisemõjur on riski- või kaitsetegur, mis võib avaldada inimese või rahvastiku tervisekäitumisele, tervisealastele hoiakutele ja tervisele ebasoovitavat või soovitavat mõju. Riskiteguri mõju sõltub selle realiseerumise tõenäosusest.

(3) Tervisemõju on tervisemõjuri põhjustatud ning inimese tervist soodustav või kahjustav muutus tema organismis, sealhulgas elundites, kudedes ja rakkudes või nende talitluses, käitumises, hoiakutes ning psühhosotsiaalses toimimises.

§ 5. Rahvatervishoid ning selle põhimõtted ja meetmed

(1) Rahvatervishoid on sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ning ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ja vähendada tervisealast ebavõrdsust.

(2) Rahvatervishoiu poliitika ja meetmete kavandamisel ning nende rakendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) ühise vastutuse põhimõte, mis eeldab kõigilt inimestelt, organisatsioonidelt, kogukondadelt ja sektoritelt rahvastiku tervise eest vastutuse võtmist;

2) tervise kõrgetasemelise kaitse põhimõte, mis eeldab iga otsuse puhul selle rahvastiku tervisele avaldatava mõjuga arvestamist ning inimese tervise kõrgelt väärtustamist.

(3) Rahvatervishoiu meetmed on:

1) rahvastiku tervise jälgimine ja analüüsimine;

2) elanike, organisatsioonide ja kogukondade tervisealane võimestamine, sealhulgas tõenduspõhise terviseteabe kättesaadavaks tegemine ja elanike terviseharituse parandamine;

3) elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine;

4) tervisedenduse ja keskkonnatervishoiu meetmete ning muude rahvastiku tervist toetavate meetmete rakendamine.

§ 6. Tervisedendus ja selle meetmed

(1) Tervisedendus on rahvatervishoiu haru, mille meetmete eesmärk on vähendada riskitegureid, ennetada ja ohjata nende toimet ning suurendada kaitsetegureid, et võimaldada elanikel saada suurem kontroll oma tervise üle ja seda seeläbi tugevdada.

(2) Tervisedenduse meetmed on:

1) vigastuste ennetamine ja vähendamine;

2) nakkushaiguste leviku ennetamine ja vähendamine;

3) uimastavate ja sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise ennetamine ja vähendamine;

4) tasakaalustatud toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine ning istuva eluviisi vähendamine;

5) vaimse tervise edendamine;

6) seksuaaltervise edendamine.

(3) Nakkushaiguste ennetamine ja nendest rahvastiku tervisele tulenevate mõjude ohjamine on sätestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses.

§ 7. Keskkonnatervishoid, ohutegur ja terviserisk ning keskkonnatervishoiu meetmed

(1) Keskkonnatervishoid on rahvatervishoiu haru, mille meetmete eesmärk on hinnata inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnast tulenevate tervisemõjurite, sealhulgas keskkonnast tulenevate ohutegurite (edaspidi ohutegur) toimet ja ohjata neist tingitud terviseriske ning ennetada ebasoovitavat tervisemõju.

(2) Ohutegur käesoleva seaduse tähenduses on füüsikaline, keemiline või bioloogiline looduslikust või tehislikust keskkonnast tulenev tegur, mis oma olemuslike omadustega võib otseselt või kaudselt avaldada inimesele ebasoovitavat tervisemõju.

(3) Terviserisk käesoleva seaduse tähenduses on inimorganismi kokkupuutel ohuteguriga ebasoovitava toime ilmnemise tõenäosus ja selle toime ulatus oleneb ohuteguri olemuslikest omadustest ning sellega kokkupuute kestusest ja määrast.

(4) Keskkonnatervishoiu meetmed on:

1) ohutegurite ja nende olemuslike omaduste väljaselgitamine;

2) ohutegurist tulenevate terviseriskide hindamine ja ohjamine;

3) ohuteguri tervisemõju hindamine ja ebasoovitava tervisemõju vähendamine;

4) teadlikkuse suurendamine ohuteguritest, nendest tulenevast ebasoovitavast tervisemõjust ning ohutegurite ennetamise võimalustest.

§ 8. Tervise- ja heaoluprofiil, selles esitatav teave ja selle uuendamine

(1) Tervise- ja heaoluprofiil on strateegilise planeerimise alusdokument, milles kohaliku omavalitsuse üksused esitavad käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud ülesande täitmiseks vähemalt järgmise teabe:

1) maakonna või piirkonna rahvastiku tervise üldandmed ning sellel territooriumil esinevate riski- ja kaitsetegurite elukaareülene kirjeldus ja analüüs;

2) maakonna või piirkonna rahvatervishoiu strateegilised eesmärgid;

3) kokkuvõte maakonna või piirkonna peamistest tervise- ja heaolunäitajatest ning riski- ja kaitseteguritest;

4) tegevuskava eesmärkide saavutamiseks.

(2) Tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ning rakendamisel lähtutakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuse koostatud juhenditest, mis on avaldatud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuse veebilehel.

(3) Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus nõustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhenditest lähtudes kohalikke omavalitsusi tervise- ja heaoluprofiili koostamisel, avaldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul maakondade tervise ja heaolu lühiülevaated ning koordineerib riigiülest koostööd tervise- ja heaoluprofiilide koostamisel ning seatud eesmärkide saavutamisel.

(4) Tervise- ja heaoluprofiili koostaja hindab tervise- ja heaoluprofiili uuendamise vajadust vähemalt üks kord nelja aasta jooksul.

2. peatükk Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded rahvatervishoiu korraldamisel

§ 9. Vabariigi Valitsuse ülesanded

(1) Vabariigi Valitsuse ülesanne rahvatervishoiu korraldamisel lisaks riigieelarve seaduses sätestatud strateegiliste arengudokumentide koostamisele, elluviimisele ja muutmisele on välja töötada ja kinnitada muid rahvatervishoiuga seotud arengudokumente ning tagada valdkonna jätkusuutlik rahastamine.

§ 10. Ministeeriumide ülesanded

(1) Ministeeriumid tagavad oma valitsemisalas ja pädevuse piires rahvatervishoiu meetmete rakendamise.

(2) Ministeeriumid tagavad oma valitsemisalas iga asjaomase otsustuse ja tegevuse kavandamisel ja rakendamisel selle rahvastiku tervisele avaldatava mõju hindamise ning sellega arvestamise.

§ 11. Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala ülesanded

(1) Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala ülesanded rahvatervishoiu korraldamisel on:

1) rahvatervishoiu poliitika kujundamine, õigusaktide eelnõude ja strateegiate koostamine, rahvastiku tervise ja tervisemõjurite analüüsimine ning sellel eesmärgil teadus- ja arendustegevuse korraldamine, andmekogude asutamine ja nende pidamise võimaldamine;

2) rahvatervishoiuga tihedalt seotud valdkondade õigusaktide eelnõude, poliitikadokumentide ja strateegiate ettevalmistamises osalemine eesmärgiga tagada tervisemõju hindamine ja sellega arvestamine kõigis asjaomastes valdkondades;

3) rahvatervishoiu poliitika kujundamiseks vajaliku riigisisese ja rahvusvahelise koostöö juhtimine või selles osalemine;

4) oma valitsemisalas tervisedenduse ja keskkonnatervishoiu meetmete ning muude rahvastiku tervist toetavate meetmete kujundamine ja rakendamise korraldamine;

5) rahvatervishoiu ja sellega tihedalt seotud valdkondade arendamiseks ja juhtimiseks ning elanike terviseharituse parandamiseks vajalike juhendite ja e-lahenduste loomine ning täienduskoolituste korraldamine;

6) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute nõustamine riskitegurite vähendamiseks ja ohjamiseks, nende toime ennetamiseks ning kaitsetegurite suurendamiseks ning tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamiseks vastavalt oma pädevusele ja põhiülesannetele;

7) muude seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevate selliste ülesannete täitmine, mis on vajalikud rahvatervishoiu korraldamiseks.

§ 12. Terviseameti Euroopa ja rahvusvahelise tasandi ülesanded ning Terviseameti õigused tasuliste teenuste osutamisel

(1) Terviseamet täidab:

1) pädeva asutuse ülesandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59–209);

2) pädeva asutuse ülesandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 06.12.2022, lk 26–63);

3) riikliku kontaktpunkti ülesandeid vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele.

(2) Terviseamet võib osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramiseks ning riskihindamiseks, kui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist.

(3) Terviseameti tasu ühe keemilise, bioloogilise või füüsikalise ohuteguri määramiseks ja riskihindamiseks ei ole suurem kui 3000 eurot.

(4) Terviseameti tasuliste teenuste osutamise korra ja hinnakirja kehtestab

määrusega, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud.

(5) Terviseametil on õigus arvutada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud hinnakirjas nimetamata uuringu maksumus analoogilise uuringu hinna alusel.

§ 13. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühised ülesanded on:

1) elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine;

2) maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel;

3) tervisedenduse ja keskkonnatervishoiu meetmete elluviimine maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud riskitegurite leevendamiseks ja kaitsetegurite tugevdamiseks, kui keskkonnatervishoiu meetmete rakendamine ei ole eriseadusega reguleeritud teisiti;

4) maakonnas või piirkonnas riiklike rahvatervishoiu meetmete rakendamise toetamine;

5) maakonnas või piirkonnas rahvatervishoiu ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ning nende töö korraldamine.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded on:

1) elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine, sealhulgas asjaomaste otsustuste ja tegevuste kavandamine ning rakendamine, hinnates ja arvestades nende mõju rahvastiku tervisele;

2) oma haldusterritooriumil rahvatervishoiu meetmete planeerimiseks rahvastiku tervise olukorra, suundumuste ja vajaduste kohta vajaliku teabe väljaselgitamine;

3) oma haldusterritooriumil tervisedenduse ja keskkonnatervishoiu meetmete rakendamine vähemalt peamiste riskitegurite leevendamiseks ja kaitsetegurite tugevdamiseks, kui keskkonnatervishoiu meetmete rakendamine ei ole eriseadusega reguleeritud teisiti;

4) kohaliku omavalitsuse üksuses rahvatervishoiu ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ning nende töö korraldamine.

3. peatükk Ülesanded, piirangud ja nõuded inimeste tervise kaitseks

§ 14. Terviseohust teavitamise nõue

(1) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab viivitamata Terviseametit haigestumisest, mis on asjaomase koha ja aja kohta ebaharilik või ootamatu või põhjustab või võib põhjustada inimeste suurt haigestumust või suremust või mille ulatus laieneb või võib laieneda kiiresti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haigestumise jaotumise, leviku, raskusastme muutuste ja muude asjaolude jälgimiseks vajaliku teabe valdaja on kohustatud Terviseameti nõudmisel esitama asjakohased andmed, sealhulgas vajaduse korral isikuandmed.

§ 15. Nõuded ja piirangud inimese tervise hoidmise, kaitsmise, edendamise või parandamise eesmärgil pakutavatele toodetele, teenustele ja tegevustele

(1) Juriidiline ega füüsiline isik ei tohi inimese tervise hoidmise, kaitsmise, edendamise või parandamise eesmärgil kutsuda avalikkust üles kasutama taimi ja loomi ega mistahes aineid ja segusid kehale kandmise või kehasse viimise teel, kui nende kasutamisega kaasneb oht inimese elule, tervisele või elukeskkonnale, välja arvatud juhul, kui see on eriseadusega reguleeritud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil avalikkusele teenust ja tegevust tasuta või tasu eest kättesaadavaks tehes peab teenuseosutaja, kes sellises tegevuses kasutab taime või looma, veenduma teadusandmetele tuginedes või kui selline asjaolu on üldteada, et tegemist on kasutamise hetkel tervisele ohutu taime või looma või nende osa, eritise või muu taolisega, välja arvatud juhul, kui see on eriseadusega reguleeritud teisiti.

(3) Käesolevas seaduses taime kasutamisele kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka seene, vetika, sambliku ja muu taolise kasutamisele, samuti selle eritise või osa kasutamisele värskena või säilitatuna mistahes säilitusviisil, sealhulgas tükeldatuna, pulbristatuna või jahvatatuna.

(4) Käesolevas seaduses looma, sealhulgas mistahes selgroogse või selgrootu looma kasutamisele kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka mikroorganismi kasutamisele, samuti nendest eraldatud organi, osa või sekreedi kasutamisele värskena, kuivatatuna või säilitatuna mistahes säilitusviisil, sealhulgas tükeldatuna, pulbristatuna või jahvatatuna.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil avalikkusele teenuse, tegevuse, taime ja looma tasuta või tasu eest kättesaadavaks tegemise korral on mürgise taime või looma kasutamine lubatud üksnes tervishoiuteenuse osutaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud soovitusel, tervishoiuteenuse osutaja juuresolekul või eriseaduse kohaselt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil toodet, teenust ja tegevust tasuta või tasu eest kättesaadavaks tehes on keelatud müüa ja kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), põhjal ohtlikuks klassifitseeritud aineid ja segusid, välja arvatud juhul, kui see on eriseadusega reguleeritud teisiti.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud piirang kehtib ka lõikes 1 nimetatud eesmärgil valmistatavate segude lähteaineteks olevate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 tähenduses ohtlikuks klassifitseeritud kemikaalide kohta, isegi kui saadud segu ennast ei klassifitseerita ohtlikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 tähenduses, välja arvatud juhul, kui see on eriseadusega reguleeritud teisiti.

§ 16. Nõuded elukeskkonna füüsikalistele ohuteguritele

(1) Füüsikalised ohutegurid käesoleva seaduse tähenduses on vibratsioon, mitteioniseeriv kiirgus ja müra, sealhulgas ultra- ja infraheli.

(2) Füüsikaliste ohutegurite tase elukeskkonnas peab olema inimese tervisele ohutu ning neid iseloomustavad füüsikalised näitajad peavad vastama kehtestatud piirväärtustele.

(3) Füüsikalise ohuteguri allika valdaja tagab allika vastavuse kehtestatud nõuetele.

(4) Täpsemad nõuded mitteioniseeriva kiirguse ohutusele elu- ja puhkealal, elamutes ja muudes kohtades, kus on vajalik füüsikaliste ohutegurite mõistes rangemate nõuete kehtestamine, ning selle taseme mõõtmise meetodid kehtestab

määrusega.

(5) Täpsemad nõuded siseruumis leviva vibratsiooni ja müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja muudes hoonetes, kus on vajalik füüsikaliste ohutegurite mõistes rangemate nõuete kehtestamine, ning nende tasemete mõõtmise meetodid kehtestab

määrusega.

§ 17. Nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale mudale ja turbale ning nende käitlemisele

(1) Balneoloogilistes protseduurides tohib kasutada sellist looduslikku muda ja turvast, mis on inimese tervisele ohutu.

(2) Täpsemad nõuded balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale ning nende käitlemisele ja märgistamisele kehtestab

määrusega.

§ 18. Nõuded ja piirangud kosmeetikatoote tootmisele, turule laskmisele, kättesaadavaks tegemisele ja kasutamisele

(1) Ettevõtja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses (edaspidi ettevõtja), kes vastutab kosmeetikatoote tootmise, turule laskmise või kättesaadavaks tegemise eest, tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1223/2009 ja komisjoni määruses (EL) nr 655/2013, millega kehtestatakse ühtsed nõuded kosmeetikatoodete kohta esitatavate väidete põhjendamiseks (ELT L 190, 11.07.2013, lk 31–34), sätestatud asjakohaste nõuete täitmise.

(2) Ettevõtja, kes toodab, impordib või levitab kosmeetikatoodet või kasutab seda kutsetegevuses, ja tervishoiuteenuse osutaja teavitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 23 kohaselt viivitamata Terviseametit kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud tõsisest soovimatust mõjust.

(3) Isik, kes vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 19 lõikes 4 nimetatud kosmeetikatoote kättesaadavaks tegemise eest, esitab toote kohta sama määruse artikli 19 lõikes 1 nõutud teabe tootemahutil või -pakendil või tootega kaasa antaval teabelehel.

(4) Ettevõtja, kes soovib müüa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kandes 12e nimetatud hambavalgendustooteid, esitab majandustegevusteate hulgikaubanduse tegevusalal. Nimetatud hambavalgendustooteid on lubatud müüa üksnes hambaarstidele hulgikaubanduse korras.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:

1) tegevuskoht või tegevuskohad;

2) e-kaubanduse korral veebilehe aadress;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kauba nimetus.

§ 19. Nõuded ning piirangud ilu- ja isikuteenuse osutamisele