Kutseõppeasutuse seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Kutseõppeasutuse seadusega sätestatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, pidamise, üleandmise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppe läbiviimise õiguse, juhtimise, õppekorralduse ja rahastamise alused, kooli ülesanded, koolipere õigused ja kohustused ning haldusjärelevalve kooli tegevuse üle.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakooli suhtes niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Rakenduskõrgkooli suhtes kohaldatakse käesolevat seadust kõrgharidusseaduses sätestatud ulatuses.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Kutseõpe ja õpiväljundid

(1) Kutseõpe on käesoleva seaduse tähenduses õppimis-, õpetamis- ja korraldustegevuste kogum, mille eesmärk on kutsehariduse omandamise võimaldamine.

(2) Õpiväljundid on käesoleva seaduse tähenduses õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli, teema või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel eristatakse vajaduse korral hindamisega.

§ 3. Ülesanded ja kohustused kutseõppe korraldamisel

(1) Kutseõpet korraldab kool. Kutseõppe korraldamise eesmärk on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks täidab kool järgmisi põhiülesandeid:

1) toetab eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse, edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste (edaspidi võtmepädevused) omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;

2) toetab õppija kutse-, eri- ja ametialase kompetentsuse kujunemist, et võimaldada tal tööturul edukalt toime tulla;

3) kujundab ja toetab õppija motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks.

(2) Põhiülesannete täitmiseks ja õppe kvaliteedi tagamiseks kool:

1) korraldab õppekasvatustööd nii taseme- kui ka täiendusõppes kõigi õppijate arengu toetamiseks;

2) tagab õpilasele tugiteenuste, sealhulgas karjääriteenus, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline teenus, ning käesolevas seaduses sätestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse;

3) teeb õpetatavates valdkondades pedagoogilist, metoodilist ja tehnoloogilist arendustööd;

4) tagab õppe kättesaadavuse ja ligipääsetavuse, luues paindlikud õppimisvõimalused erinevatele sihtrühmadele;

5) loob tingimused õpilaste toitlustamiseks ja majutamiseks ning toetab asjaomaste teenuste kättesaadavust;

6) loob tingimused õpilaste huvi- ja omaalgatuslikuks tegevuseks ning toetab asjaomaste tegevuste kättesaadavust;

7) tagab õppijate koolis viibimise ajal nende vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse;

8) teeb koolitusvajaduse väljaselgitamiseks, õppe kvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel nii riigi sees kui ka rahvusvahelist koostööd teiste õppeasutuste ning erialaga seotud töötajate, tööandjate, ettevõtlus- ja kutseühenduste ning ettevõtete ja asutustega (edaspidi sotsiaalpartnerid), kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste partneritega;

9) tagab töötajatele töökorralduse ja -keskkonna neile seatud ülesannete täitmiseks ning võimalused enesetäienduseks;

10) tagab kooli taristu korrashoiu ja arendamise;

11) kujundab sihipäraselt kooli ja kutsehariduse mainet;

12) võib osutada õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks tasulisi teenuseid ja müüa kaupu kooli põhimääruses sätestatu alusel.

(3) Riigil on kohustus tagada kutseõppe kättesaadavus kõigis maakondades.

§ 4. Kooli õiguslik seisund

(1) Riigikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigikooli pidaja on riik, mida esindab Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Munitsipaalkooli pidaja on linn või vald.

(3) Riigi- ja munitsipaalkool võivad teostada majandustegevust õppekavas ja kooli põhimääruses kehtestatud ülesannete täitmiseks või nendega seoses. Sellisele majandustegevusele ei kohaldata teatamis- või loakohustust, kuid kohaldatakse asjaomast majandustegevust reguleerivaid sätteid.

(4) Kui kooli majandustegevus on suunatud tarbijale toodete või teenuste pakkumisele, peab see olema tarbijale arusaadavalt väljendatud.

2. peatükk Kooli asutamine, alusdokumendid ja nimi

§ 5. Asutamine

(1) Riigikooli asutab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Munitsipaalkooli asutab valla- või linnavolikogu.

(3) Kooli pidaja taotleb pärast kooli asutamist valdkonna eest vastutavalt ministrilt õppe läbiviimise õigust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Kooli andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) koolile esimest korda õppe läbiviimise õiguse andmise järel.

(5) Riigi- ja munitsipaalkoolid registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 6. Kooli põhimäärus ja arengukava

(1) Koolil on põhimäärus ja arengukava.

(2) Kooli põhimääruse kehtestab kooli pidaja ja kooli arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik.

(3) Riigikooli põhimääruse kehtestab

määrusega.

(4) Kooli arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks ja selles määratakse kooli arengu põhisuunad ja nende rakendamise meetmed, lähtudes riiklikest strateegilistest dokumentidest.

(5) Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel.

§ 7. Kooli nimi

(1) Kooli nimi ei tohi olla eksitav.

3. peatükk Õppe läbiviimise õigus ja kvaliteedi hindamine

§ 8. Õppe läbiviimise õigus

(1) Õppe läbiviimise õigus on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline või tähtajatu õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas või ettevalmistavat õpet.

(2) Õppe läbiviimise õigus antakse uue kooli asutamisel või õppe läbiviimise õigust omavas koolis tasemeõppe avamisel uues õppekavarühmas. Ettevalmistava õppe läbiviimise õigus antakse vastavalt käesoleva seaduse § 23² lõikele 2.

(3) Õppekavarühm on käesoleva seaduse tähenduses kutseõppe korraldamisel kasutatav õppekavade liigitamise kategooria, mis on kirjeldatud kutseharidusstandardis.

(4) Koolis võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele koolis kohaldatakse kõrgharidusseaduse rakenduskõrgharidusõppe korraldamise, finantseerimise ja kvaliteedihindamise kohta sätestatut, kusjuures rakenduskõrgkooli rektori, nõukogu ja nõunike kogu sellekohaseid ülesandeid täidavad vastavalt nende pädevusele kooli direktor, nõukogu ja nõunike kogu kooli põhimäärusega kehtestatud ulatuses ja korras.

§ 9. Õppe läbiviimise õiguse taotlemine kooli asutamisel

(1) Kooli asutamisel koolile õppe läbiviimise õiguse saamiseks esitab kooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.

(2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

1) õigusaktides sätestatud nõuetele vastav õppekava;

2) kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade loetelu;

3) pädevate asutuste hinnang terviseohutusele ja õppetööks kavandatavate ruumide vastavuse kohta ohutusnõuetele;

4) kooli põhimäärus;

5) kooli arengukava projekt;

6) kooli asutamise otsus;

7) kohaliku omavalitsuse üksuste liidu kirjalik arvamus kooli asutamise ja õppe avamise vajalikkuse kohta;

8) õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused kooli asutamise ja õppe avamise vajalikkuse kohta;

9) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek teenust osutada ja kinnitus koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta.

(3) Enne taotluse esitamist tasub munitsipaalkooli pidaja riigilõivu.

(4) Riigikooli asutamisel taotlust ei esitata, käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumendid koondab Haridus- ja Teadusministeerium hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust.

§ 10. Õppe läbiviimise õiguse taotlemine õppe avamisel uues õppekavarühmas

(1) Õppe läbiviimise õiguse saamiseks uues õppekavarühmas esitab kool taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kuus kuud enne õppetöö kavandatavat algust. Munitsipaalkool kooskõlastab taotluse enne selle esitamist kooli pidajaga.

(2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

1) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 loetletud dokumendid;

2) kooli arengukava;

3) kooli nõunike kogu kirjalik arvamus uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise kohta;

4) kohaliku omavalitsuse üksuste liidu kirjalik arvamus uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise vajalikkuse kohta;

5) õppekavarühmale vastavate sotsiaalpartnerite kirjalikud arvamused uues õppekavarühmas tasemeõppe avamise vajalikkuse kohta.

(3) Enne taotluse esitamist tasub munitsipaalkool riigilõivu.

§ 10¹. Isikuarengu õppekavarühmas õppe läbiviimise taotlemine

§ 11. Ekspertiis

(1) Õppe läbiviimise õiguse andmisel teeb Haridus- ja Noorteamet õppekavarühmas ekspertiisi. Ekspertiisi käigus hinnatakse:

1) õppekavas sätestatud õpiväljundite saavutatavust ja vastavust kutseharidusstandardi nõuetele;

2) kavandatavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppekasvatusala töötajate ametikohtade piisavust õppekavarühmas õppe läbiviimiseks;

3) õppekavarühmas õppe läbiviimiseks vajalike ressursside piisavust;

4) avatava õppe jätkusuutlikkust arengukavast lähtuvalt;

5) avatava õppe otstarbekust tööturuprognoosi, potentsiaalsete õpilaste olemasolu, käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 7 ja 8 ning § 10 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud arvamuste ning õppe tõenduspõhisuse seisukohalt.

(1) Kui tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool taotleb asjaomases õppekavarühmas korduva ekspertiisi tegemist, lisatakse korduva ekspertiisi taotlusele sisehindamise aruanne.

(1) Korduva ekspertiisi käigus hinnatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatut ekspertiisi taotlusele lisatud sisehindamise aruande alusel.

(2) Ekspertiisi kulud katab õppe läbiviimise õiguse taotleja. Ekspertiisi kulud ja nende katmise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kusjuures kulu ei või olla suurem kui 1200 eurot.

(3) Ekspertiis tehakse pärast käskkirjaga kinnitatud ekspertiisi kulude tähtaegset katmist.

(4) Kui õppe läbiviimise õigus antakse käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud korras, katab ekspertiisi kulud Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 12. Õppe läbiviimise õiguse andmine ja sellest keeldumine

(1) Valdkonna eest vastutav minister otsustab õppe läbiviimise õiguse andmise käesoleva seaduse § 9 või 10 alusel esitatud dokumentide ja käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud ekspertiisi ning vajaduse korral lisatõendite alusel ning teeb ühe järgmistest otsustest:

1) anda õppe läbiviimise õigus tähtajatult;

2) anda õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks;

3) mitte anda õppe läbiviimise õigust.

(2) Valdkonna eest vastutav minister ei anna õppe läbiviimise õigust, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja poolt käesoleva seaduse §-s 9 või 10 sätestatu alusel esitatud dokumendid ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

2) käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras tehtud ekspertiisi tulemus on negatiivne.

(3) Õppe läbiviimise õiguse taotluse menetlemise tähtaeg on neli kuud taotluse esitamisest arvates.

(4) Õppe läbiviimise õiguse andmise või selle andmisest keeldumise käskkiri toimetatakse taotlejale kätte tema soovi kohaselt kas posti teel või elektrooniliselt.

(6) Kui kool viib õppekavarühmas läbi õpet ainult kinnipidamisasutuses, siis antakse koolile ministri käskkirjaga kinnipidamisasutuses õppe läbiviimiseks tähtajatu õppe läbiviimise õigus selles õppekavarühmas.

§ 13. Õppe läbiviimise õiguse pikendamine

§ 14. Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamine ja selle lõppemine

(1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga;

2) kool või kooli pidaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks ja korras täitnud järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutust;

3) kool ei ole 12 kuu jooksul pärast õppe läbiviimise õiguse saamist alustanud õppetööd või õppetöö on vastavas õppekavarühmas olnud peatatud 12 kuud järjest;

4) kool on õppe läbiviimise õiguse taotlemisel või kvaliteedi hindamisel esitanud valeandmeid;

5) õppekavarühmas ilmnevad olulised mittevastavused hindamiskriteeriumitele, mille kehtestab käesoleva seaduse § 14¹ alusel moodustatud hindamisnõukogu;

6) kool on lõpetanud tegevuse.

(2) Kui õppe läbiviimise õigus on kehtetuks tunnistatud, kaotab kool õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates.

(3) Õppe läbiviimise õiguse kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse kooli pidajale ja koolile kätte posti teel või adressaadi nõusolekul elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(4) Õppekavarühmas, milles õppe läbiviimise õigus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 4 sätestatud alusel, ei saa kool uuesti õppe läbiviimise õigust taotleda kolme aasta jooksul kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates.

(5) Õppekavarühmas tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool esitab tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saamiseks käesoleva seaduse § 11 lõikes 1¹ sätestatud korduva ekspertiisi tegemise taotluse ja sisehindamise aruande vähemalt kuus kuud enne õppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist. Kui õppekavarühmas tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud kool ei esita Haridus- ja Teadusministeeriumile taotlust või kui valdkonna eest vastutav minister teeb korduva ekspertiisi tulemusel otsuse mitte anda õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel.

(6) Kui kolmanda ekspertiisi tulemusena ei saa kool õppekavarühmas tähtajatut õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel.

(7) Kui õppe läbiviimise õigus lõpeb tähtaja möödumise tõttu, on valdkonna eest vastutaval ministril põhjendatud juhul õigus pikendada õppe läbiviimise õigust arvestusega, et õppivad õpilased saaks õppekava nominaalkestuse jooksul õpingud lõpetada, ja kohustada kooli lõpetama õpilaste vastuvõtu.

(8) Kui õppe läbiviimise õigus tunnistatakse kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse alusel või see lõpeb tähtaja möödumise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjusel, teavitab kooli pidaja sellest õpilasi või nende seaduslikke esindajaid ja tagab õpilastele võimaluse lõpetada õpingud kas samas või teises koolis.

§ 14¹. Kutseõppe kvaliteedi hindamine

(1) Kutseõppe kvaliteedi hindamine (edaspidi kvaliteedi hindamine) on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate läbiviidav välishindamine, mis toimub üks kord kuue aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust ja jätkusuutlikkust, muu hulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise toimivust ja jätkusuutlikkust.

(2) Kvaliteedi hindamist korraldab Haridus- ja Noorteamet.

(3) Kvaliteedi hindamise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(4) Kvaliteeti hindab hindamisnõukogu, mille moodustab ja mille töökorra kinnitab Haridus- ja Noorteamet.

(5) Hindamisnõukogu koosseisus on:

1) vähemalt kolm kutseharidusstandardis nimetatud kutseõppe õppevaldkondade eksperti, kelle nimetab kutseseaduse § 7 lõikes 2 nimetatud kutsenõukogude esimeeste kogu;

2) vähemalt kuus tööandjate keskorganisatsioonide ja teiste huvitatud osapoolte esindajat;

3) vähemalt üks kutseõppeasutuste esindaja;

4) vähemalt üks õpilaste esindaja.

(6) Kvaliteedi hindamise tulemusena otsustab hindamisnõukogu järgmise hindamise tähtaja ning teavitab vajaduse korral Haridus- ja Teadusministeeriumi olulistest mittevastavustest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondades.

4. peatükk Kooli juhtimine

§ 15. Direktor

(1) Kooli juhib direktor.

(2) Direktor:

1) vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite ja vara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;

2) teostab oma pädevuse piires koolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;

3) esindab kooli käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;

4) sõlmib töölepingud kooli töötajatega;

5) moodustab nõukogu kooli põhimääruses sätestatud korras;

6) kinnitab kooli õppekavad ja teised õigusaktidega ettenähtud dokumendid ja aruanded, mille kinnitamine ei ole nõukogu pädevuses;

7) kinnitab kooli eelarve ja hankeplaani;

8) käsutab kooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;

10) annab aru kooli nõunike kogule ja kooli pidajale;

10¹) korraldab kooli arengukava koostamise, vastutab arengukava elluviimise eest ning kinnitab kooli arengukava täitmise aruande;

11) lahendab muid küsimusi, mille lahendamine ei ole õigusaktidega antud teiste juhtorganite pädevusse.

(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 16. Direktori ametikoha täitmine

(1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.

(2) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab

määrusega.

(3) Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

(4) Riigikooli direktoriga sõlmib töölepingu, muudab seda ja ütleb selle üles valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud esindaja.

(5) Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu, muudab seda ja ütleb selle üles vallavanem või linnapea või tema volitatud esindaja.

§ 17. Nõukogu

(1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine.

(2) Nõukogu moodustamise korra ja töökorra sätestab kooli põhimäärus.

(3) Nõukogusse kuuluvad:

1) direktor;

2) direktori asetäitjad;

3) kooli struktuuriüksuste juhid ja õppevaldkondade eest vastutavad töötajad;

4) õpilaskonna esindaja;

5) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja.

(4) Nõukogu tööd juhib direktor.

(5) Nõukogu:

1) arutab kooli õppekasvatustöö ning majandustegevuse korraldamisega seotud küsimusi;

2) teeb kooli pidajale ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;

3) kooskõlastab kooli arengukava eelnõu ja esitab selle kooli pidajale kinnitamiseks;

5) kinnitab kooli õppekorralduseeskirja;

6) kinnitab kooli õppeaasta tööplaani, sealhulgas õppekasvatusala töötajate koolitusplaani;

7) kooskõlastab kooli eelarve ja hankeplaani;

9) kooskõlastab kooli õppekavad;

10) kooskõlastab kooli kasutusse antud riigivaraga seotud toiminguid;