Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri

Määrus kehtestatakse

§ 42 lõike 3, § 42⁶ lõike 4 ja § 72 lõike 6³ alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse:

1) elektrisüsteemi varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded;

2) elektrisüsteemi varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded elektripaigaldistele;

3) elektrivarustuse piiramise ja katkestamise kord;

4) võrgust tarbitud või võrku antud elektrienergia mõõtmisele ja mõõteseadmetele kohaldatavad tehnilised ja metroloogianõuded;

5) võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kord;

6) võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord;

7) põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused.

(2) Paragrahvi 16 kohaldatakse järgmistele tootmismoodulitele:

1) tootmismoodulid, mis täidavad komisjoni määruse (EL) 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (ELT L 112, 27.4.2016, lk 1–68), artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimusi;

2) tootmismoodulid, mis ei vasta komisjoni määruse (EL) 2016/631 artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

3) komisjoni määruse (EL) 2016/631 artikli 4 kohased olemasolevad tootmismoodulid, mille kohta on süsteemihaldurile esitatud taotlus komisjoni määruse (EL) 2016/631 nõuete rakendamiseks.

§ 2. Terminid

(1) Määruses kasutatakse termineid järgmiste õigusaktide tähenduses:

1) elektrituruseaduse § 3;

2) komisjoni määruse 2016/631 artikkel 2;

3) komisjoni määruse 2016/1388, millega kehtestatakse võrgueeskiri tarbimise ühendamise kohta (ELT L 223, 18.8.2016, lk 10–54), artikkel 2;

4) komisjoni määruse 2016/1447, millega kehtestatakse võrgueeskiri alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (ELT L 241, 8.9.2016, lk 1–65), artikkel 2;

5) komisjoni määruse 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.8.2017, lk 1–120), artikkel 3;

6) komisjoni määruse 2017/2196, millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 54–85), artikkel 3.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) avariitõrjeautomaatika – elektrisüsteemi stabiilse talitluse tagamiseks ja elektrisüsteemi kustumise vältimiseks mõeldud automaatikaseadmed, välja arvatud automaatikaseadmed, millega muudetakse süsteemihalduri ja turuosalise vahelise kokkuleppe alusel turuosalise tootmis- või tarbimisvõimsust ning lülitatakse vajaduse korral sisse või välja turuosalise elektriseadmeid;

2) elektrisüsteemi töökindlus – elektrisüsteemi võime tagada elektrijaamade ja elektrivõrkude koostöö elektrisüsteemi talitluses;

3) liitumiskilp – elektrikilp, milles asub liitumispunkt;

4) mõõtesüsteem – mõõtevahendite ja lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud võrgust tarbitud või võrku antud elektrienergia parameetrite määramiseks;

5) N-1-1 – ühe elektrisüsteemi elemendi avariiline väljalülitumine, kui mõni elektrisüsteemi tööd oluliselt mõjutav element on hoolduses või remondis;

6) piirkond – 330 kV pingega alajaama toitepiirkond;

7) sagedusautomaat – elektrisüsteemi sageduse järgi koormuse juhtimise automaat;

8) tarbimistingimused – pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrgust tarbimisel, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht;

9) tootmistingimused – pingesüsteem, tootmismooduli tüüp ja maksimumvõimsus, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht.

2. peatükk Elektrisüsteemi varustuskindlus

1. jagu Üldnõuded

§ 3. Nõuded varustuskindlusele

(1) Elektrisüsteemi ühtsus ja töövõime peavad häiringu korral säilima. Ühe piirkonna varustuskindluse säilitamisest tähtsam on säilitada süsteemi kui terviku varustuskindlus.

(2) Elektrisüsteemi talitlust ja arengut kavandades tuleb arvestada, et sagedamini esinevad häiringud N-1 ja N-1-1 ei põhjustaks pinge või sageduse või muude suuruste kõrvalekaldeid komisjoni määrusega (EL) 2017/1485 sätestatud piiridest, ulatuslikke toitekatkestusi või süsteemi stabiilsuse kadumist.

(3) Häiringu ajal ja häiringu tõttu tekkinud olukorras võivad elektrisüsteem ja selle osad talitleda tavalisest väiksema töö- ja varustuskindlusega, kui see on vajalik häiringu lokaliseerimiseks või kõrvaldamiseks või tarbijate elektrivarustuse taastamiseks. Põhivõrku arendades ja käitades arvestab süsteemihaldur, et riketest tingitud toitekatkestused ei ületaks elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud piirväärtusi.

(4) Elektrisüsteemi töövõime tagamiseks võib süsteemihaldur koostöös Läti ja Leedu süsteemihalduritega eraldada elektrisüsteemi paralleeltalitlusega sünkroonalast.

2. jagu Elektrisüsteemi varustuskindluse kavandamine ja haldamine

§ 4. Elektrisüsteemi elektrivõimsuse bilansi kavandamine ja haldamine

(1) Elektrisüsteemis olevate tootmismoodulite võimsus peab rahuldama süsteemi või selle osa tarbimise nõudluse pärast avariitõrjeautomaatika talitlemist ning tagama lühisvoolude vajaliku taseme.

(2) Lõiget 1 kohaldatakse tavatalitluse, N-1 häiringute ja kavandatud elektrienergia saamata jäämise suhtes.

(3) Elektrisüsteemi töövõime tagamiseks hädaseisundi korral peab süsteemis olema piisav reserv.

(4) Süsteemihalduril on õigus hallata tootmismoodulite väljastatavat võimsust seadmete tehniliselt võimaliku reservi ulatuses juhul, kui see on vajalik elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks või riikidevaheliste lepingute täitmiseks.

§ 5. Elektrisüsteemi stabiilsuse planeerimine

(1) Elektrisüsteemi tavatalitlus peab vastama komisjoni määruses (EL) 2017/1485 sätestatud nõuetele.

(2) Staatilise stabiilsuse tagamiseks peab generaatorite staatilise stabiilsuse varu tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%. Generaatori stabiilsuse varutegur kP arvutatakse järgmise valemiga:

kus

P0 on generaatorist väljastatav aktiivvõimsus;

Pmax on generaatoriga ühendatud elektrisüsteemi võimsuse nurkkarakteristiku amplituud.

(3) Võrguettevõtja tagab elektrivõrgu osade ühenduste staatilise stabiilsuse aktiivvõimsuse järgi. Ühenduse aktiivvõimsusest lähtudes arvutatakse varutegur järgmise valemiga:

kus

Pmax on ühenduse staatilise stabiilsuse piirile vastav aktiivvõimsus;

P on ühendust läbiv aktiivvõimsus;

ΔP on ühenduses sel režiimil esinevate ebaregulaarsete aktiivvõimsuse võngete amplituudväärtus.

(4) Ühenduse aktiivvõimsuse järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%.

(5) Elektrivõrgu sõlmedes ja tarbija liitumispunktides tagab võrguettevõtja staatilise stabiilsuse pinge järgi. Pinge järgi arvutatakse varutegur valemiga:

kus

Ukr on vaadeldava koormussõlme staatilise stabiilsuse piirile vastav pinge;

U on koormussõlme pinge.

(6) Pinge järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 15% ja avariijärgses talitluses vähemalt 10%.

§ 6. Varustuskindluse tagamise abinõude rakendamine

(1) Elektrisüsteemis tegutsev elektriettevõtja rakendab varustuskindluse tagamise abinõusid süsteemihalduri korraldusel.

(2) Elektrisüsteemi või selle osa varustuskindluse tagamiseks võib süsteemihaldur hädaseisundi korral lülitada tarbimise või tootmise tehniliselt vajalikus mahus välja.

§ 7. Avariitõrjeautomaatika talitlemine elektrisüsteemi kustumise vältimiseks

(1) Häiringu tagajärjel peavad rakenduma sagedusautomaadid, et tagada elektrisüsteemis tootmise ja tarbimise tasakaal. Sageduse lubatud piirid sätestatakse komisjoni määruse (EL) 2017/2196 kohases süsteemikaitsekavas.

(2) Kui häiringu tõttu langeb elektrisüsteemist välja üle ühe elemendi, võib rakendada pinge järgi koormuse vähendamise automaate, mis võivad ühes või mitmes piirkonnas välja lülitada kuni 80% võrguga ühendatud elektripaigaldistest.

(3) Süsteemihaldur võib avariitõrjeautomaatikaga varustatud turuosalistelt nõuda avariitõrjeautomaatika korrektse toimimise kontrollimist või teha seda ise.

§ 8. Elektrisüsteemi taaspingestamine

(1) Pärast elektrisüsteemi kustumist taaspingestab süsteemihaldur selle komisjoni määruse (EL) 2017/2196 kohase taastamiskava alusel.

3. jagu Elektrisüsteemi häiringud ja nende tagajärjed

§ 9. Ühe elemendi väljalülitumine (N-1)

(1) Ühe elemendi väljalülitumine ei tohi põhjustada kogu piirkonna tarbijate elektrivarustuse katkestust ega avariitõrjeautomaatika talitlemist.

(2) Süsteemihaldur kõrvaldab elektrisüsteemi häiringu komisjoni määruse (EL) 2017/2196 kohase süsteemikaitsekava järgi.

(3) Elektrisüsteemi tavatalitluse ja hooldustalitluse korral ei ole kogu piirkonda hõlmav elektrikatkestus lubatud.

§ 10. Kahe elemendi samaaegne väljalülitumine (N-2)

(1) Kahe elemendi samaaegne väljalülitumine ei tohi põhjustada elektrisüsteemi kustumist.

(2) Kahe elemendi väljalülitumise korral on lubatud ühe või mitme piirkonna või kuni 80% kogu elektrisüsteemi tarbimise väljalülitumine.

(3) Kahe elemendi väljalülitumise korral on tava- ja hooldustalitlusel kohaliku elektrivarustuse katkestus lubatud.

(4) Elektrisüsteemi tavatalitluse korral võib piirkonnas katkestada kuni 80% tarbijate elektrivarustuse, kui seal toimib avariitõrjeautomaatika.

(5) Plaanilise hoolduse korral võib katkestada kogu piirkonna elektrivarustuse.

(6) Tavatalitluse ja plaanilise hoolduse korral ei või mitme piirkonna elektrivarustust samal ajal katkestada. Neil juhtudel on lubatud avariiautomaatika toimimine.

§ 11. Enam kui kahe elemendi samaaegne avariiline väljalülitumine (N-X)

(1) Enam kui kahe elemendi samaaegse häiringu tagajärjel võib kogu elektrisüsteem kaotada stabiilsuse ja jaguneda iseseisvateks osadeks ning tekitada seeläbi mõne piirkonna täieliku elektrikatkestuse.

(2) Lõikes 1 nimetatud häiringute kõrvaldamiseks töötab süsteemihaldur välja plaani, milles nähakse ette elektrisüsteemi terviklikkuse ja varustuskindluse taastamine. Süsteemihaldur paigaldab avariitõrjeautomaatika seadmed, et vältida häiringute tagajärjel kogu elektrisüsteemi kustumist.

§ 12. Elektrisüsteemi töökindluse kriteeriumid

(1) Elektrisüsteemi töökindluse kriteeriumid on esitatud lisas „Elektrisüsteemi talitluse nõuded”.

4. jagu Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvaru

§ 13. Elektrisüsteemi piisavus

(1) Elektrisüsteemi piisavus on elektrisüsteemi võime tagada elektri tarbimise ja tootmise vaheline tasakaal normaalolukorras, arvestades elektrisüsteemi piisavust mõjutavaid planeeritud katkestusi ja §-des 9–11 kirjeldatud häiringuid.

(2) Süsteemihaldur hindab elektrisüsteemi piisavust elektrituruseaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande koostamisel, kasutades käesolevas jaos sätestatut ning üleeuroopalisi ja regioonaalseid tootmispiisavuse analüüse.

(3) Elektrisüsteemi piisavuse hindamiseks esitavad elektritootjad süsteemihaldurile tema hiljemalt 1. jaanuaril esitatud päringu korral vahetult järgnevaks 1. veebruariks järgneva viieteistkümne aasta kohta järgmised andmed:

1) installeeritud tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta;

2) konserveeritud tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta;

3) kasutatav tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta;

4) keskmiselt avariis olev tootmisvõimsus iga tootmisüksuse kohta;

5) plaanilises remondis olev tootmisvõimsus iga tootmisüksuse kohta;

6) rekonstrueerimisel olev tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta;

7) uus tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta;

8) teiste riikide reservides või võimsusmeetmes osalev tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta;

9) muud piirangud iga tootmismooduli kohta.

§ 14. Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hindamine

§ 14¹. Elektrisüsteemi tootmisvaru hindamine

(1) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostab süsteemihaldur, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124), artiklist 24.

(2) Lõikes 1 nimetatud hinnangu koostamisel lähtutakse põhimõttest, et elektrisüsteemi varustuskindluse norm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943 artikli 25 mõistes ei ületa kaheksat tundi aastas ning varustuskindluse tagamiseks tehtud tarbimise juhtimise ja muude toimingute tulemusena eelduslikult tarnimata jääv elektrienergia kogus ei ületa 4,5 gigavatt-tundi aastas.

(3) Kui lõikes 1 nimetatud hinnangu koostamisel selgub, et varustuskindluse norm või tarnimata jääv elektrienergia kogus on lõikes 2 sätestatust suurem, teavitab süsteemihaldur sellest viivitamata Konkurentsiametit ja Kliimaministeeriumi.

§ 15. Hinnangute ja prognooside avaldamine

(1) Süsteemihaldur koostab maksimaalse ja minimaalse tarbimise prognoosi, hindab baaskoormuse ja tipukoormuse võimalikku vahet ning avaldab selle oma veebilehel iga aasta 1. juuniks. Maksimaalse tarbimise prognoosi koostamisel lähtutakse aastaajale iseloomulikest ilmastikuoludest.

(2) Süsteemihaldur avaldab § 14¹ lõikes 1 nimetatud hinnangu oma veebilehel hiljemalt iga aasta 15. detsembriks.

5. jagu Elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamine

§ 15¹. Elektrisüsteemi saartalitusvõime tagamine

(1) Saartalitlusvõime tagamise teenust osutavatel elektritootjatel on õigus elektrituruseaduse § 66³ lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud tingimusi rikkumata toota ja müüa toodetud elektrienergiat elektrituru reegleid järgides.

(2) Süsteemihalduril on vajaduse korral õigus esitada tellimusi saartalitlusvõime tagamise teenust osutavatele tootjatele, et tagada valmisolek elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kümne järjestikuse kalendripäeva jooksul kalendriaastas.

(3) Süsteemihaldur täpsustab lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime tagamisega seotud tingimusi elektrituruseaduse § 42⁵ lõike 5 punktis 1 nimetatud teenuse tehnilises kirjelduses.

(4) Elektrituruseaduse § 42⁵ lõikes 2 nimetatud hankeleping sõlmitakse tähtajaga kuni 12 kuud. Vajaduse korral võib hankelepingu tähtaega pikendada kuni 12 kuud.

(5) Saartalitlusvõime tagamise teenuse lubatud kaalutud keskmise kapitali hinna määr on kuni 31. detsembrini 2026. a järgmine:

1) taastuvenergia tehnoloogia korral kuni 7,5%;

2) muu tehnoloogia korral kuni 7,5%.

3. peatükk Tootmismoodulitele kohaldatavad tehnilised nõuded

§ 16. Nõuded tootmismoodulitele

(1) Tootmismoodulid jagunevad järgmistesse kategooriatesse:

1) A-tüüpi tootmismoodulid – liitumispunkti pinge on alla 110 kilovoldi (edaspidi kV) ja elektriline maksimumvõimsus on alla 0,5 megavati (edaspidi MW);

2) B-tüüpi tootmismoodulid – liitumispunkti pinge on alla 110 kV ja elektriline maksimumvõimsus on vähemalt 0,5 MW, kuid alla 5 MW;

3) C-tüüpi tootmismoodulid – liitumispunkti pinge on alla 110 kV ja elektriline maksimumvõimsus on vähemalt 5 MW, kuid alla 15 MW;

4) D-tüüpi tootmismoodulid – liitumispunkti pinge on vähemalt 110 kV või elektriline maksimumvõimsus on vähemalt 15 MW.

(2) Tootmismoodulid peavad vastama komisjoni määruses (EL) 2016/631 sätestatud nõuetele.

4. peatükk Süsteemihalduri ja naaberriikide asjaomaste turuosaliste tehnilise koostöö tingimused

§ 17. Elektrisüsteemi talitluse juhtimine sünkroonalas

(1) Kui elektrisüsteem talitleb sünkroonalas ja lepingutega on osa sünkroonala talitluse korraldamisest tehtud sünkroonala operaatori ülesandeks, on sünkroonala korraldamise lepingulistel ülesannetel esimus süsteemi talitluse korraldamise ülesannete ees ja süsteemihaldur täidab esmajoones sünkroonala operaatori korraldusi.

(2) Sünkroonalas talitleva elektrisüsteemi stabiilsusega seotud tehnikaküsimused lahendab süsteemihaldur koostöös sünkroonala operaatoriga.

§ 18. Võimsuse ja energia reservid

(1) Avariireserv on ette nähtud elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalangemise asendamiseks. Sünkroonalas määratakse süsteemidevahelise avariireservi jaotus süsteemihaldurite vahelise lepinguga.

(2) Reguleerimisreserv on ette nähtud selleks, et tagada elektrisüsteemi komisjoni määruse (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 6–53), artikli 2 punkti 1 kohane tasakaalustamine.

(3) Süsteemihaldur võib osta võimsuse reserve sünkroonala naaberelektrisüsteemidest. Ostukulud jaotatakse sünkroonala elektrisüsteemide vahel omavahelisel kokkuleppel.

(4) Elektrisüsteemi reguleerimis- ja avariireservi suurus ja nende kasutamise kord määratakse süsteemihaldurite vahel sõlmitud lepingutega.

(5) Elektrisüsteemide vahelise reservide hankimise ja kasutamise tagab süsteemihaldur.

5. peatükk Võrguga ühendamine ning tasu arvestamine

§ 19. Liitumistaotlus ning tarbimis- ja tootmistingimuste muutmine

(1) Uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitab turuosaline jaotusvõrguettevõtjale taotluse ning jaotusvõrguettevõtja nõudmisel järgmised andmed ja dokumendid:

1) võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamist võimaldava planeeringu kehtestamise otsus, projekteerimistingimused või ehitusluba, mille kohaselt on võrguga ühendatav elektripaigaldis kooskõlas planeeringu maakasutus- ja ehitustingimustega, projekteerimistingimustega või ehitusloaga;

3) dokumendid, mis kinnitavad, et turuosalisel, kes soovib võrguga liituda, on õiguslik alus kasutada kinnistut või ehitist, millele võrguühendust soovitakse.

(1) Uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitab turuosaline põhivõrguettevõtjale taotluse ning põhivõrguettevõtja nõudmisel järgmised andmed ja dokumendid:

1) võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamist võimaldava planeeringu algatamise või planeeringu kehtestamise otsus;

2) liitumislepingu tüüptingimustes sätestatud andmed ja dokumendid.

(1) Avalikku veekokku rajatava tootmisseadme võrguga ühendamiseks või avalikus veekogus olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitab turuosaline võrguettevõtjale koos liitumistaotlusega ehitusseadustiku § 113¹ lõikes 1 sätestatud hoonestusloa või lõikes 1² sätestatud meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

(2) Võrguettevõtjal puudub õigus nõuda lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente, kui olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmine ei eelda uue liitumispunkti ehitamist või lisatootmismooduli paigaldamist või kui võrguga ühendatakse kuni 15 kW võimsusega tootmismoodul.

(3) Põhivõrguga luuakse uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV.