Kohtuekspertiisiseadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse kohtueksperdi, riikliku ekspertiisiasutuse, selle lepingupartneri, registreeritud eraeksperdi ning kohtu, prokuratuuri, uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja (edaspidi koos menetleja) poolt eksperdiks määratud muu isiku õiguslik seisund ning eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alused kriminaalmenetluses, väärteomenetluses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning muus seaduses ettenähtud menetluses (edaspidi koos menetlusasi) lisaks kohtumenetluse seadustes sätestatule ning menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi tegemisel.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud kriminaal-, väärteo-, tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja haldusmenetlusele kohaldatakse vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Ekspertiis ja uuring

(1) Ekspertiis käesoleva seaduse tähenduses on menetlusasjas või riiklikus ekspertiisiasutuses menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi asjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes põhjendatud eksperdiarvamus.

(2) Ekspertiisi tulemusena antav eksperdiarvamus vormistatakse menetlusseadustes või muus seaduses sätestatud nõuete kohaselt.

(3) Uuring korraldatakse ekspertiisi tegemiseks, selle tegemise otsustamiseks või kui see on seaduses ette nähtud. Uuringut ei vormistata iseseisva eksperdiarvamusena, välja arvatud juhul, kui uuring korraldatakse ekspertiisi tegemise otsustamiseks või kui see on seaduses ette nähtud.

(4) Uuringu teinud ekspert vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest uuringu piires.

§ 3. Ekspert

(1) Ekspert käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi.

(2) Eksperdiks võib olla kohtuekspert, registreeritud eraekspert, riikliku ekspertiisiasutuse lepingupartneri töötaja või menetleja määratud muu füüsiline isik.

(3) Menetleja võib määrata nimeliselt eksperdi või määrata üksnes riikliku ekspertiisiasutuse ja jätta konkreetse eksperdi nimetamise riikliku ekspertiisiasutuse või tema lepingupartneri ülesandeks või määrata muu ekspertiise tegeva isiku ja jätta konkreetse eksperdi nimetamise viimase otsustada.

§ 4. Isikuandmete töötlemine

(1) Ekspertiisi ja uuringu ettevalmistamiseks ning tegemiseks on kohtueksperdil, riiklikul ekspertiisiasutusel, selle lepingupartneril, registreeritud eraeksperdil või menetleja poolt eksperdiks määratud muul isikul ning abipersonalil õigus töödelda konkreetse ekspertiisi või uuringu tegemiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

(2) Kriminaal- ja väärteomenetluses määratud ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel loetakse riikliku ekspertiisiasutuse ja selle lepingupartneri tegevus õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutuse kohta kehtestatud sätetest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata menetlusasjades, muu seaduse alusel tehtava ekspertiisi või uuringu ning menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel kohaldatakse riikliku ekspertiisiasutuse ja selle lepingupartneri tegevusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).

(4) Menetlusasjas määratud ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel on riiklik ekspertiisiasutus, selle lepingupartner, registreeritud eraekspert või menetleja poolt eksperdiks määratud muu isik isikuandmete kaasvastutav töötleja koos ekspertiisi määranud asutusega.

§ 5. Andmesubjekti õiguste teostamine

(1) Isikuandmete töötlemisel menetlusasjas määratud ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel teostatakse andmesubjekti õigusi käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud kohtumenetluse seadustes sätestatud korras.

(2) Isikuandmete töötlemisel muu seaduse alusel tehtava ekspertiisi või uuringu ning menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel teostatakse andmesubjekti õigusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud korras.

2. peatükk Kohtuekspert ja riiklik ekspertiisiasutus

1. jagu Kohtuekspert

§ 6. Kohtuekspert

(1) Kohtuekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle peamine tööülesanne on teha ekspertiise.

§ 7. Kohtueksperdile esitatavad nõuded

(1) Kohtueksperdina võib töötada isik, kes:

1) on teovõimeline;

2) valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud tasemel;

3) on omandanud kõrghariduse Eesti Vabariigi kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele;

4) on kõrgete kõlbeliste omadustega;

5) on eksperditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega;

6) on läbinud riiklikus ekspertiisiasutuses kohtueksperdi väljaõppe.

(2) Kohtueksperdina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omav isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Viidatud seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

(3) Kohtueksperdina ei või töötada isik:

1) kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

2) keda on karistatud korruptsioonivastase seaduse nõuete rikkumise eest;

3) kes on lähedases suguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed ja lapselapsed) või hõimluses (abikaasa ning abikaasa vanemad, vennad, õed ja lapsed) töökohta vahetult kontrolliva töötaja või vahetu juhiga.

(4) Kohtueksperdina tööle või kohtueksperdi väljaõppele ei või võtta isikut, kes on kahtlustatav või süüdistatav tahtliku kuriteo toimepanemises või menetlusalune isik korruptsioonivastases seaduses sätestatud väärteos.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt.

§ 8. Taustakontroll

(1) Riikliku ekspertiisiasutuse juhil või tema määratud töötajal on õigus teha taustakontroll:

1) isikule, kes soovib asuda tööle kohtueksperdina või käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud kohtueksperdi väljaõppele;

2) isikule, kes soovib asuda tööle käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud töökohale.

(2) Taustakontrolli eesmärk on selgitada välja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute vastavus käesoleva seaduse nõuetele ja usaldusväärsus. Taustakontrolli võib põhjendatud vajaduse korral teha töötamise ajal korduvalt.

(3) Taustakontrolli käigus võib töödelda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku järgmisi isikuandmeid:

1) isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed;

2) kontaktandmed;

3) hariduse, õpingute ja keeleoskuse andmed;

4) töökoha ja varasema töökogemuse andmed;

5) majandustegevuses osalemise andmed viimase kümne aasta kohta;

6) käesoleva seaduse § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud süüteo eest mõistetud kehtiva karistuse andmed;

7) andmed isiku kriminaalmenetluses osalemise kohta kahtlustatava või süüdistatavana või korruptsioonivastase seaduse nõuete rikkumise kohta läbiviidavas väärteomenetluses menetlusaluse isikuna kontrollimishetke seisuga;

8) andmed üldsusele suunatud ja avalikest allikatest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku puhul võib töödelda lõike 3 punktides 1, 2, 6 ja 7 loetletud andmeid. Taustakontrolliks võib nõuda isikult endalt nimetatud andmete kohta dokumendi esitamist.

(5) Riikliku ekspertiisiasutuse juhil või tema määratud töötajal on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete õigsuse ja isiku usaldusväärsuse kontrollimiseks õigus:

1) saada andmeid avaliku teabe seaduse § 43¹ lõikes 1 nimetatud andmekogust;

2) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, samuti füüsiliselt ja juriidiliselt isikult teavet kontrollitava isiku kohta;

3) vestelda kontrollitava isiku endaga, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;

4) saada üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.

(6) Isikut teavitatakse tema isikuandmete töötlemisest ja taustakontrolli tegemisest ning tal on õigus tutvuda tema kohta taustakontrolli käigus kogutud andmetega. Andmete esitaja poolt isiku kohta tehtud järeldustega tutvumist võib piirata ulatuses, mis on vajalik selleks, et tagada riigi julgeolek, süütegude menetlemine ja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. Isikul on õigus tutvuda tema kohta tehtud taustakontrolli lõppjäreldusega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taustakontrolli käigus töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse kolm aastat taustakontrolli tegemisest arvates.

§ 9. Kohtueksperdi vanne

(1) Kohtueksperdiks nimetamisel annab isik riikliku ekspertiisiasutuse juhile järgmise vande:

„Mina, (nimi), tõotan täita kohtueksperdi ülesandeid ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.”

(2) Kohtuekspert kirjutab vandele alla ja kuupäevastab selle. Vande allkirjastatud tekst lisatakse riiklikus ekspertiisiasutuses olevale töölepingu eksemplarile. Digitaalselt allkirjastatud vandeteksti hoitakse isiku elektroonilises toimikus.

2. jagu Riiklik ekspertiisiasutus

§ 10. Riiklik ekspertiisiasutus

(1) Riiklik ekspertiisiasutus (edaspidi ka ekspertiisiasutus) on riigiasutus, mille tegevuse põhieesmärk on teha ekspertiise. Lisaks on ekspertiisiasutus riikliku ja rahvusvahelise kohtuekspertiisialase teadmuse keskus, mis tegeleb ka arendus- ja teadustegevusega, võrdlusnäidiste kogude ja registrite haldamisega ning on rahvusvahelises teabevahetuses pädev asutus, kui see on seaduses nimetatud.

(2) Riiklikuks ekspertiisiasutuseks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

(3) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimääruse kehtestab

määrusega.

(4) Ekspertiisiasutuse juhiga sõlmib töölepingu viieks aastaks valdkonna eest vastutav minister. Tähtaega võib pikendada korduvalt viie aasta kaupa.

§ 11. Ekspertiisiasutuse pädevus

(1) Ekspertiisiasutuse pädevuses on teha ise või oma lepingupartnerite kaudu ekspertiise ja seaduses nimetatud juhtudel uuringuid valdkondades, kus vajatakse eksperdiarvamust.

(2) Ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelu kehtestab

määrusega.

(3) Ekspertiisi tegemise ja vormistamise nõuded ning ekspertiisi tegemiseks vajalike näidiste kogude pidamise põhimõtted võib kehtestada

määrusega.

(4) Ekspertiisiasutus võib teha füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi tellija) menetlusasjadega mitteseotud tasulisi ekspertiise (edaspidi tasuline ekspertiis), kui see ei takista tema menetlusasjades tehtavate ekspertiisidega seotud ülesannete täitmist.

(5) Tasuliste ekspertiiside loetelu ning nende tegemise ja vormistamise korra ja säilitatavate andmete loetelu kehtestab

määrusega.

(6) Ekspertiisiasutus võib tellida ekspertiisiks vajalikke uuringuid väljastpoolt.

(7) Ekspertiisiasutus võib tarnida tooteid või osutada teenuseid, kui see on lahutamatult seotud tema põhiülesandega ega takista tema menetlusasjades tehtavate ekspertiisidega seotud ülesannete täitmist.

(8) Ekspertiisiasutus on nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (EÜT L 181, 04.07.2001, lk 6–10), artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud pädev asutus.

§ 12. Tasulise ekspertiisi tegemise tingimused

(1) Tasulisi ekspertiise võib teha järgmistel tingimustel:

1) ekspertiisiasutus eelistab menetlusasjadega seotud ekspertiiside tegemist tasulistele ekspertiisidele, tasulise ekspertiisi tegemiseks kokkulepitav aeg sõltub eksperdi töökoormusest ning ekspertiisiasutusel on õigus esialgu kokkulepitud aega ühepoolselt pikendada, kusjuures tellijal on sel juhul õigus leping üles öelda ilma ekspertiisi eest tasu maksmata;

2) tasulist ekspertiisi ei tehta anonüümselt, vaid tellija tagab, et selle tegemisse või tulemusse puutuv isik või tema seaduslik esindaja on konkreetse ekspertiisi tegemiseks andnud ekspertiisiasutusele oma nõusoleku, välja arvatud juhul, kui tasuline ekspertiis on otseselt vajalik sellise tervishoiuteenuse jaoks, mille osutamiseks ei ole patsiendi ega tema seadusliku esindaja nõusolekut vaja;

3) tasulise ekspertiisi tegemiseks esitatud materjalid ja andmed peavad olema seaduslikud ning ekspertiisi tegemiseks ohutud ja asjakohased;

4) tasulise ekspertiisi tegemine ei tohi soodustada süütegude toimepanemist ega raskendada nende avastamist;

5) tasulise ekspertiisi tegemine ei tohi kahjusta Eesti Vabariigi ega õigusemõistmise huve;

6) tasulist ekspertiisi ei tehta menetlusasjas juba tehtud ekspertiisi kontrollimiseks või täiendamiseks ega kriminaal- või väärteomenetluses ekspertiisi tegemise ennetamiseks;

7) tasulise ekspertiisi tegemine ei tohi kahjustada kõlblust ega olla muul viisil vastuolus ekspertiisiasutuse eetika põhimõtetega.

(2) Ekspertiisiasutusele tasulise ekspertiisi tegemiseks esitatud materjalide ja andmete seaduslikkuse, ohutuse ja asjakohasuse eest vastutab tasulise ekspertiisi tellija. Ekspertiisiasutusel on õigus esitatud andmeid kontrollida.

(3) Ekspertiisiasutus võib tasulise ekspertiisi tegemisest keelduda.

(4) Kui juba alustatud tasulise ekspertiisi tegemisel ilmneb selle vastuolu õigusakti või tasulise ekspertiisi tegemise tingimustega, katkestab ekspertiisiasutus ekspertiisi ilma selle eest tasu nõudmata või maksab juba saadud tasu tellijale tagasi. Ekspertiisiasutus ei pea tasu tagasi maksma juhul, kui tasulist ekspertiisi takistav asjaolu oli või pidi olema tellijale teada ekspertiisi tellimise ajal. Ekspertiisiasutus ei pea tasulise ekspertiisi katkestamise ajani tehtud uuringute tulemusi ega muid ekspertiisi puutuvaid andmeid tellijale üle andma ja ei pea ekspertiisi puutuvatele isikutele hüvitama ekspertiisi tellimise või tegemisega kaasnenud kulutusi.

(5) Tasulise ekspertiisi andmeid ja materjale hoitakse ja säilitatakse eraldi käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 sätestatud korra kohaselt. Tasuliste ekspertiiside tellimisel ja tegemisel saadud andmeid, mis ei ole käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud isikuandmed, ja materjale säilitatakse ekspertiisiasutuses kuni viis aastat tasulise ekspertiisi valmimisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega.

(6) Tasulise ekspertiisi tegija ja selle tegemisel osalenud või juures viibinud isikud ning ekspertiisiasutus peavad hoidma saladuses neile ekspertiisi tellimisel või tegemisel teatavaks saanud asjaolusid, välja arvatud juhul, kui nende esitamine või avaldamine on seadusega lubatud või kohustuslik.

§ 13. Ekspertiisiasutuse lepingupartner

(1) Piiritlemata hulga selliste ekspertiiside või uuringute tegemiseks, mis on ekspertiiside loetelus, kuid mille tegemiseks puudub ekspertiisiasutuses võimekus, võib ekspertiisiasutus sõlmida halduslepingu sobiva teenusepakkujaga. Ühekordse ekspertiisi või uuringu tegemiseks võib sõlmida ka muu lepingu.

(2) Kui menetleja on määranud ekspertiisi tegijaks ekspertiisiasutuse, edastab ekspertiisiasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ekspertiisimääruse oma lepingupartnerile, kes nimetab konkreetse eksperdi. Menetleja võib ka ise ekspertiisimääruse edastada ekspertiisiasutuse lepingupartnerile, kes nimetab konkreetse eksperdi.

(3) Kui ekspertiisiasutuse lepingupartneri juures nimetatakse eksperdiks vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristuse eest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest.

(4) Ekspertiisiasutuse lepingupartner tagab halduslepingus, et tema töötajad, kes teevad ekspertiise, vastavad käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1–5 ja lõigetes 2–5 sätestatud kohtueksperdile esitatavatele nõuetele.

(5) Välisriigis asuv ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühekordse lepingu järgne ekspertiisiasutuse lepingupartner tagab, et töötajatel, kes teevad ekspertiise või uuringuid, on selleks piisav erialane pädevus.

§ 14. Ekspertiisi ja uuringu tegemine välisriigis

(1) Menetleja nõusolekul võib ekspertiisiasutus tellida kriminaalmenetluses vajaliku ekspertiisi välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest, kui seda ei ole võimalik teha ekspertiisiasutuses.

(2) Ekspertiisiasutus võib tellida ekspertiisiks vajaliku uuringu välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest, kui seda ei ole võimalik teha ekspertiisiasutuses.

(3) Kohtuekspert võib teha ekspertiisiks vajaliku uuringu välisriigi ekspertiisi- või muus asutuses, kui seda ei ole võimalik teha ekspertiisiasutuses.

§ 15. Välisriiki ekspertiisi ja uuringu tegemine

(1) Välisriigi ekspertiisiasutusele või muule välisriigi isikule ekspertiisi või uuringu tegemisele kohaldatakse tasulise ekspertiisi kohta sätestatut, kui riikidevahelistest või rahvusvahelistest kokkulepetest ei tulene teisiti.

3. peatükk Andmekogud

§ 16. Kohtuekspertiisi infosüsteem

(1) Kohtuekspertiisi infosüsteemis töödeldakse andmeid:

1) ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside ja uuringute tegemiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks ning prioriteetsuse määramiseks;

2) registrite ja võrdlusnäidiste kogudega seotud info haldamiseks.

(2) Kohtuekspertiisi infosüsteem on andmekogu, mille asutab

määrusega.

(3) Andmekogu vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium ja volitatud töötleja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

(4) Kohtuekspertiisi infosüsteemi kantakse andmed:

1) ekspertiiside ja uuringute määraja ja tegija kohta;

2) tasuliste ekspertiiside tellija ja tegija kohta;

3) ekspertiiside ja uuringutega seotud isikute kohta;

4) ekspertiisiks esitatud materjalide ja asitõendite kohta;

5) võrdlusmaterjali kohta;

6) registrite ja võrdlusnäidiste kogude kohta.

(5) Ekspertiisi ja uuringuga seotud isikute ja tasulise ekspertiisi tellija kohta kantakse kohtuekspertiisi infosüsteemi isiku nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed.

(6) Andmed, mis on seotud menetlusasjas tehtavate ekspertiisidega, säilitatakse, arhiveeritakse ja kustutatakse menetlusseadustes sätestatud tähtaja jooksul. Kui menetlusseaduses tähtaega ei ole, säilitatakse andmeid kümme aastat pärast ekspertiisi tegemist, mille järel need kustutatakse.

(7) Tasuliste ekspertiiside andmeid, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikuandmeid, säilitatakse kohtuekspertiisi infosüsteemis viis aastat pärast ekspertiisi tegemist, mille järel need kustutatakse. Põlvnemise tuvastamiseks tehtud tasulise DNA-ekspertiisi andmeid säilitatakse kõige kauem 20 aastat, mille järel need kustutatakse.

(8) Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimääruse, sealhulgas andmete täpsema koosseisu, kehtestab

määrusega.

§ 17. Riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister