Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks

Määrus kehtestatakse

§ 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „

” § 8 lõike 1 ning

§ 161 lõike 3 ja § 182¹ lõike 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud investeeringu „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine” elluviimiseks toetuse andmist.

(2) Määruse alusel taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse taotlemisele, taotlejale ja partnerile esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi üldmäärus).

(2) Pärast § 9 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist jätkatakse projekti elluviimist atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused” (edaspidi määrus nr 121) alusel.

(3) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) digitaalselt allkirjastatuna taotleja või lõppsaaja esindusõigusliku isiku poolt. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või lõppsaaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku tootmisest lõpptarbimiseni.

(2) Toetuse andmise tulemusel kasutatakse rohevesinikku transpordisektoris kütusena või lähteainena keemiatööstuse lähteainete tootmiseks, olenemata toodetud keemiatööstuse lähteaine edasisest kasutusvaldkonnast.

§ 3. Terminid

(1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) avatud taotlusvoor – konkureeriv pakkumismenetlus rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahela projekti teostajate leidmiseks;

2) biogaas – biomassist toodetud gaas;

3) biomass – bioloogilise päritoluga toodete jääkide ning jäätmete, tööstus- ja olmejäätmete ning -jääkide biolagunev fraktsioon;

4) „ei kahjusta oluliselt” põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

5) keemiatööstuse lähteaine – täielikult taastuvenergia abil saadud ning täielikult taastuvatest või korduskasutatavatest allikatest pärit kemikaal keemiatööstuses kasutamiseks või muul otstarbel, sealhulgas transpordikütusena kasutamiseks;

6) keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus – seadmete kompleks rohevesinikust keemiatööstuse lähteainete tootmiseks ning vahetult pärast tootmist toimuv saaduste eraldamine, puhastamine jääkainetest, kompresseerimine või säilitamine;

7) lähteaine – keemiline ühend, millest toodetakse rohevesinikku või keemiatööstuse lähteaineid;

8) ostumenetlus – riigihangete seaduse tähenduses hankijaks mitteoleva isiku korraldatav riigihangete seaduse § 3 nõuetele vastav asjade, teenuste või ehitustööde hankimine;

9) otseühendus – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks;

10) projekt – määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt;

11) rohevesinik – taastuvatest lähteainetest ja taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, mis on täielikult toodetud vee elektrolüüsi teel, biogaasi reformimise või biomassi biokeemilise muundamise teel, tingimusel, et see vastab mittebioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja biogaasi asjakohastele säästlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) (edaspidi taastuvenergia direktiiv) artikli 25 lõikes 2, artikli 27 lõikes 3 ja artiklis 29 ja mille tootmisel ei ole energiaallikana kasutatud biomassi ega sellest saadud kütuseid;

12) rohevesiniku tervikahel – rohevesiniku tootmise, tarnimise ja tarbimise etappidest koosnev rohevesiniku kasutuselevõtule suunatud tegevuste jada;

13) rohevesiniku tootmisüksus – elektrolüüser või muu seade rohevesiniku tootmiseks taastuvenergiast, tootmisüksuse osana arvestatakse vajadusel ka vahetult pärast tootmist toimuvat rohevesiniku eraldamist, puhastamist jääkainetest, kompresseerimist, säilitamist ning jaotamist enne tankimist või lõpptarbimist;

14) taastuvad energiaallikad – elektrituruseaduse §-s 57 sätestatud energiaallikad;

15) taastuvelekter – täielikult taastuvenergiast toodetud elekter;

16) taastuvenergia – taastuvatest energiaallikatest saadud energia;

17) tankimistaristu – rajatis, mis varustab transpordivahendeid rohevesinikuga transpordi eesmärgil;

18) transpordivahend – ainult vesinikkütust kasutav ja tervikahela lõppkasutuses olev sõiduk;

19) kliimakindlus – kliimakindlus on taristu vastupanuvõime võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

§ 4. Vahendusasutus

(1) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

(2) KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat määruse alusel viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates.

(3) KIK avaldab äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise, „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte täitmise, kliimakindluse hindamise metoodika ja kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamise juhendi hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel.

§ 5. Riigiabi

(1) Toetust antakse vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) alusel. Toetuse taotlused rahuldatakse alates Euroopa Komisjoni poolt käesoleva määruse vastuvõtmise hetkel veel menetluses oleva üldise grupierandi määruse muutmise määruse vastuvõtmisest ja vastava teatise esitamisest Euroopa Komisjonile.

(2) Transpordivahendi soetamiseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud abi keskkonnasõbralike või heiteta sõidukite omandamiseks ning sõidukite moderniseerimiseks üldise grupierandi määruse artikli 36(b) tähenduses.

(3) Tankimistaristu rajamiseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud abi laadimis- või tankimistaristule üldise grupierandi määruse artikli 36(a) tähenduses.

(4) Rohevesiniku tootmisüksuse jaoks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud abi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses.

(4) Keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse jaoks antav toetus on keskkonnakaitseks antav investeeringuteks ette nähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 36 tähenduses.

(5) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6.

(6) Toetust ei anta:

1) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel, sealhulgas taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta;

2) raskustes olevale ettevõtjale.

(7) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

2. peatükk Toetatavad tegevused ja kulud ning toetuse osakaal

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse rohevesiniku tervikahela projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames:

1) soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või

2) rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus.

(1) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks on lubatud taotleda toetust samas taotluses.

(2) Transpordivahendi soetamist toetatakse vaid juhul, kui see kasutab ainult rohevesinikku.

(3) Tootmisüksuse ja transpordivahendi tehnoloogia valmidustasemed on Eesti Teadusagentuuri kodulehel avaldatud ja valmidustase peab olema Euroopa Liidu teadusuuringute ja raamprogrammi „Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori” alusel vähemalt kaheksa.

(4) Toetust antakse projektile, millega järgitakse „ei kahjusta oluliselt” põhimõtet.

(5) Toetust antakse projektile, mis aitab kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele vastupanu võimele ja kliimamuutustega kohanemisele.

(6) Toetust ei anta projektile, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne taotluse rahuldamist.

(7) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ega nendega seotud varade soetamiseks:

1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele;

2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam;

3) prügilatega seotud tegevus;

4) jäätmepõletustehastega seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatuid ohtlikke jäätmeid töötlevas jaamas või olemasolevas jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et tegevus ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga;

5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevas mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga;

6) tegevus, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda;

7) sadamas asuva tankimistaristu ehitamine, paigaldamine, uuendamine või laiendamine vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikele 2.

(8) Toetust antakse projektile, mis vastab keskkonnaalastele õigusaktidele.

§ 7. Nõuded taastuvenergiale ning keemiatööstuse lähteainetele

(1) Rohevesiniku ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale on järgmised nõuded:

1) kui taastuvelekter tarnitakse taastuvelektri elektrijaamast, peab see olema tarnitud otseühendusega jaotusvõrgust elektrienergiat võtmata;

2) taastuvelektri korral, mis on pärit elektri jaotusvõrgust, peab päritolutunnistusega tõendama, et tegemist on taastuvelektriga;

3) kui soojusenergia tarnitakse soojusjaamast, katlamajast või koostootmisjaamast, peab olema tõendatud selle tarnimine täielikult vastavast tootmisjaamast;

4) rohevesiniku tootmiseks kasutatav taastuvenergia ei tohi pärineda biomassist ega sellest toodetud kütustest;

5) rohevesiniku, mida kasutatakse transpordisektoris, tootmiseks kasutatav elekter peab vastama taastuvenergia direktiivi artikli 27 nõuetele;

6) keemiatööstuse sellise lähteaine tootmiseks, mida kasutatakse transpordisektoris mittebioloogilist päritolu kütusena, kasutatav elekter peab vastama taastuvenergia direktiivi artikli 27 nõuetele.

(2) Keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatav biogaasist või biomassist toodetud taastuvenergia peab olema täielikult toodetud biomassist, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mille veokaugus lähteallikast tootmisüksusesse ei ületa 500 kilomeetrit. Biomassina ei lähe arvesse esmakasutuses olev puit, sellest valmistatud tooted ega esmakasutuses oleva puidu või sellest valmistatud toodete ja muu biomassi segu.

(3) Biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks, peab vastama taastuvenergia direktiivi artiklist 29 tulenevatele säästlikkuse kriteeriumitele.

(4) Rohevesiniku ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatavale lähteainele on järgmised nõuded:

1) rohevesiniku lähteaine ja keemiatööstuse lähteaine, mis saadakse biomassist, ja biogaas peab olema täielikult toodetud biomassist, mille tootmine peab vastama lõikes 2 nimetatud nõuetele;

2) keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatav lähteaine, mida ei saada biomassist, peab olema täielikult pärit korduskasutatavast allikast, või lähteaine, mis keemiatööstuse lähteainena kasutuse tulemusena taastub algkemikaalina ja selle veokaugus lähteallikast tootmisüksusesse ei ületa 500 kilomeetrit ning korduskasutatava allikana ei lähe arvesse esmakasutuses olev materjal, sellest valmistatud tooted ega esmakasutuses oleva materjali või sellest valmistatud toodete ja muu materjali segu.

§ 8. Toetatavad kulud

(1) Toetatavaks kuluks on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks tehtud põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega ning riigiabi reeglitega.

(2) Toetatav kulu on otseselt rohevesiniku tervikahela tootmise, tarne ja lõppkasutusega seotud rajatiste ehitamiseks ning transpordivahendite soetamiseks vajalik:

1) rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulu ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastava soetamiskulu vahe vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36b lõike 3 punktile a;

2) rohevesiniku tootmisüksuse ja taastuvallikatest toodetud vesiniku ülekandeks või jaotamiseks mõeldud eriotstarbelise taristu ning taastuvallikatest toodetud vesiniku hoidlate rajamise kulu vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 41 lõigetele 3 ja 6;

3) keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse rajamisel täiendava keskkonnainvesteeringu kulu, mis määratakse kindlaks, võrreldes investeeringu kulu abi puudumise korral tehtava alternatiivse investeeringu kuluga vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 4 punktidele a ja c;

4) tankimistaristu ehitamise, paigaldamise, uuendamise või laiendamise kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikele 3.

(3) Mittetoetatav kulu on:

1) biomassi, selle väärindamise ja biomassist biogaasi tootmisüksuse rajamise kulu;

2) taastuvenergia käitiste rajamise kulu;

3) projektijuhtimiskulu ja taotluse koostamise kulu;

4) üld- ja tegevuskulu;

5) laenu- või liisingulepingu sõlmimisega seotud kulu ja laenu- või liisingulepingu alusel makstav intress;

6) liisingumakse, kui liisinguleping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;

7) kindlustamise kulu;

8) amortisatsioonikulu;

9) kulu, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud;

10) käibemaks;

11) koolituskulu;

12) õigusabi, kohtumenetluse ja riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulu;

13) palgakulu;

14) kasutatud seadme ostukulu;

15) riigiabi eeskirjade kohaselt mitteabikõlblik kulu;

16) sularahas tasutud kulu;

17) kohtumenetluses tekkinud kulu, sh vastaspoole või kolmanda isiku menetluskulu;

18) rahaline karistus ning leppetrahv.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.

(2) Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatava projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 1. juuni 2026. a.

(3) Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel toetatava projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2029. a.

§ 10. Toetuse summa ja osakaal

(2) Toetuse osakaal on transpordivahendi soetamise puhul rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulude ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastavate soetamiskulude vahe.

(3) Rohevesiniku tootmisüksuse toetuse maksimaalne osakaal üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punkti a kohaselt on 45 protsenti toetatavatest kuludest.

(4) Keskkonnasõbraliku sõiduki soetamise või sõiduki keskkonnasõbralikuks sõidukiks muutmise eesmärgil moderniseerimise korral võib toetuse osakaal olla kuni 80 protsenti toetatavatest kuludest üldise grupierandi määruse artikli 36b lõike 5 punkti b kohaselt.

(5) Toetuse maksimaalne osakaal tankimistaristu rajamisel on 100 protsenti toetatavatest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36a lõikele 5.

(6) Toetuse osakaal on heiteta transpordivahendi soetamise puhul maksimaalselt 100 protsenti toetatavatest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36b lõike 5 punktile a.

(7) Toetuse suurus keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse puhul ei tohi ületada täiendava keskkonnainvesteeringu kulu, mis on tuvastatud kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 4 punktis a või c loetletud tingimustega.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja võib olla Eesti äriregistris registreeritud äriühing.

(2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eesti äriregistris registreeritud äriühingu või transpordisektoris tegutseva riigiasutuse.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus esitatakse määruses ette nähtud viisil ja sisaldab järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:

1) taotleja nime ja registrikoodi;

2) partneri nime ja registrikoodi;

3) projekti nime;

4) projekti läbiviimise kohta;

5) projektis kavandatud tulemusi;