Mesindussektorisse sekkumise toetus

Määrus kehtestatakse

§ 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 18 lõike 4, § 19 lõike 5, § 20 lõike 4 ja § 104 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) raames antava mesindussektorisse sekkumise toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord, sealhulgas nõuded mesinduskogule ja tema liikmele, tegevuskavale ja selles esitatud tegevustele ning tegevusaruandele, tegevuskava ja tegevusaruande esitamise ja heakskiitmise kord ning toetuse maksmise tingimused ja kord.

2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded, nõuded mesinduskogule ja tegevuskavale ning toetuse määr ja suurus

§ 2. Mesindussektorisse sekkumise eesmärk

(1) Toetust antakse mesindussektori tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimise eest, mis suurendavad mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust mesinike teadmiste ja oskuste parandamise, mesilashaigustega ja kahjuritega võitlemiseks materiaalsesse ja mittemateriaalsesse varasse investeerimise, mesilashaiguste ja mesindustoodete analüüsimise, teadus- ja arendusasutustega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse tähenduses või ülikoolidega kõrgharidusseaduse tähenduses tehtava koostöö edendamise, tarbijate teadlikkuse suurendamise ning tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks tehnilise abi andmise kaudu.

§ 3. Nõuded mesinduskogule

(1) Toetust antakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud mesinduskogule.

(2) Mesinduskogu liikmeteks või seltsinglasteks (edaspidi koos mesinduskogu liikmed) on vähemalt kolm juriidilisest isikust mesindussektori isikute ühendust, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on mesinduse arendamine ning kellel igaühel on vähemalt kümme mesinikust liiget, kes ei ole samal ajal teise selle mesinduskogu liikmeks oleva mesindussektori isikute ühenduse liikmeks.

(3) Mesinduskogu on strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks kaasanud lepingu alusel vähemalt ühe Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud partneri.

(4) Mesinduskogu ja partneri vaheline leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) lepingu sõlmimise eesmärk;

2) partneri kaasamise ja lahkumise kord;

3) partneri ja teda esindava isiku kontaktandmed;

4) partneri õigused ja kohustused tegevuskava väljatöötamisel ja elluviimisel.

(5) Mesinduskogu ning tema liikmete ja partneri riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

(6) Mesinduskogu ning tema liikmete ja partneri suhtes ei toimu likvideerimismenetlust, ei ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ega ole algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(8) Mesinduskogu ning tema liikmed ja partner on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(9) Mesinduskogul ning tema liikmetel ja partneril ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 209¹, 210, 296, 298, 298¹, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

§ 4. Nõuded tegevuskavale

(1) Mesindussektorisse sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks koostatakse kaks tegevuskava järgmiste perioodide kohta:

1) 2023. aastal tegevuskava heakskiitmisega algav ja 15. oktoobril 2025. aastal lõppev periood;

2) 16. oktoobril 2025. aastal algav ja strateegiakava viimase aasta 15. oktoobril lõppev periood.

(2) Tegevuskavas kavandatakse tegevused kõikide lõikes 3 nimetatud mesindussektorisse sekkumise viiside kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklis 35 sätestatud põllumajanduslike eelarveaastate (edaspidi eelarveaasta) kaupa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 3 alusel ettenähtud rahaliste vahendite jaotuse piires.

(3) Mesindussektorisse sekkumise viisid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 55:

1) lõike 1 punktis a sätestatud sekkumisviis – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate praktikate vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu;

2) lõike 1 punktis b sätestatud sekkumisviis – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed võitluseks kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrjeks;

3) lõike 1 punktis c sätestatud sekkumisviis – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest;

4) lõike 1 punktis e sätestatud sekkumisviis – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele;

5) lõike 1 punktis f sätestatud sekkumisviis – müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige tõsta tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist.

(4) Tegevuskava peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) mesinduskogu nimi, mittetulundusühingu puhul registrikood, mesinduskogu esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) mesinduskogu liikmete ja partneri nimed ning kontaktandmed;

3) mesinduskogu partneri mesinduse ja meetoodete uuringutegevuse kogemuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonna kogemuse ja eksperditeadmiste kirjeldus;

4) mesinduskogu partneri ülesanded ja panus tegevuskava koostamise, täitmise ja aruandmisega seoses;

5) tegevuskava periood;

6) tegevused mesindussektorisse sekkumise eesmärgi saavutamiseks kõikide lõikes 3 nimetatud sekkumisviiside kohta ja tegevuskavaga hõlmatud eelarveaastate kaupa;

7) tegevuste sisu ja mahu kirjeldus, sealhulgas sidusus eelmistel Euroopa Liidu eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega;

8) tegevuste eelarved tegevuste ja kõikide lõikes 3 nimetatud sekkumisviiside kaupa iga tegevuskavaga hõlmatud eelarveaasta kohta;

9) tegevuste vajalikkuse põhjendus, eeldatav kasusaajate arv, hinnang tegevuste oodatavatele tulemustele ja mõjule mesindussektorisse sekkumise eesmärgi saavutamise suhtes ning § 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud sekkumisviisi raames sihtrühma valiku kriteeriumid;

10) meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks tegevuste elluviimisel, sealhulgas usaldusmesinike valimisel ja kasusaajate leidmisel ning usaldusmesinike poolt mesinike nõustamisel;

11) tegevuste tulemuste levitamise korralduse kirjeldus;

12) teave muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotletava toetuse kohta.

(5) Tegevuskava võetakse vastu mesinduskogu üldkoosolekuga või seltsinglaste otsusega.

§ 5. Nõuded tegevuskavas esitatud tegevuste kohta

(1) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud sekkumisviisi raames võib mesinikke nõustada mesinik, kellel on mesinduse valdkonnas kutseseaduses sätestatud alustel ja korras antud kutse või välisriigis antud samaväärne kutse või kes on läbinud mesindus- ja mesilashaigustealase koolituse või kellel on asjakohane kõrgharidus ning kellega on mesinduskogu sõlminud asjakohase lepingu (edaspidi usaldusmesinik).

(2) Usaldusmesinik peab arvestust nõustamisteenuse osutamise aja, koha, nõustamisteema, nõustatavale väljapakutud lahenduse ja mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamise korral auto kasutamise kohta.

(3) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud sekkumisviisi raames teabepäeva ja kursuse korraldamisel peab arvestama järgmist:

1) teabepäeva ja kursuse toimumise kohast ja ajast tuleb teavitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (edaspidi PRIA) elektrooniliselt vähemalt kümme tööpäeva enne tegevuse toimumist;

2) teabepäeva ja kursuse kestus ilma vaheaegadeta peab olema vähemalt kolm akadeemilist tundi ühel kalendripäeval;

3) teabepäevast ja kursusest peab osalejate nimekirja alusel osa võtma vähemalt kümme inimest, välja arvatud objektiivselt põhjendatud juhul, kui kümnest inimesest väiksem osalejate arv on tingitud teabepäeva ja kursuse korraldamiseks vajalikust õppeinventarist ning selle põhjustest on PRIA-t viivitamata teavitatud;

4) teabepäeval ja kursusel osalejate üle peetakse arvestust § 19 lõike 3 punktide 2 ja 2¹ kohaselt;

5) kursus on täiskasvanute koolituse seaduse kohane täienduskoolitus, mille viib läbi sama seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele vastav täienduskoolitusasutus.

(4) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud sekkumisviisi raames antakse varroatoosi ja muude mesilashaiguste seire, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahend kasutamiseks mesinikule, kes peab põllumajandusloomade registri andmete kohaselt vähemalt üht mesilasperet.

(5) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 3 nimetatud sekkumisviisi raames võib analüüse teha laboratooriumis, mis vastab järgmistele nõuetele:

1) laboratoorium on akrediteeritud kehtiva standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 kohaselt;

2) laboratoorium kasutab analüüside, välja arvatud organoleptika, õietolmu, bakterioloogiliste, parasitaar-, viirus- ja seenhaiguste ning kahjurite määramise analüüside tegemisel akrediteeritud ja valideeritud analüüsimetoodikaid.

(6) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 4 nimetatud sekkumisviisi raames võib teha koostööd teadus- ja arendusasutusega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse tähenduses või ülikooliga kõrgharidusseaduse tähenduses, kellel on varasem mesindust käsitleva teadusuuringu tegemise või rahvusvahelise koostöö tegemise kogemus.

(7) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 5 nimetatud sekkumisviisi raames tegevuste elluviimisel peab arvestama järgmist:

1) mesindussektori struktuuri- ja turu-uuringut korraldaval ettevõtjal on vähemalt kolmeaastane struktuuri- ja turu-uuringute tegemise kogemus;

2) mett ja meetooteid tutvustava ürituse või kampaania toimumise ajast ja kohast tuleb teavitada PRIA-t elektrooniliselt vähemalt kümme tööpäeva enne tegevuse toimumist;

3) tegevuskavas tuleb kavandatavate tegevuste hulgas ette näha mesindussektori turuteabe kogumine.

(8) Lõike 7 punktis 3 nimetatud nõude täitmiseks kogub mesinduskogu ja esitab PRIA-le iga kahe aasta järel tegevuskavaga hõlmatud aasta 1. juuniks eelmise kalendriaasta kohta turuteabena järgmised andmed:

1) mesinike ühendustega liitunud mesinike arv;

2) mitmeliigilise õiemee hinnavahemik eurodes tootmiskohas;

3) mitmeliigilise lahtise õiemee hinnavahemik eurodes hulgimüügikohas.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on järgmised tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:

1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), III lisas sätestatud kulud;

2) teabe- või õppematerjali koostamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise ja väljaandmisega seotud kulud, sealhulgas elektroonilise väljaande haldamiskulud;

3) usaldusmesiniku poolt nõustamisteenuse osutamisega seotud kulud, sealhulgas mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamiseks tehtava visiidiga seotud sõidukulu, ning usaldusmesinike nõustamisteenuse osutamise koordineerimisega seotud kulud;

4) teabepäeva ja kursuse korraldamisega seotud kulud;

5) Eestis ja välisriigis toimuva ürituse osalemistasu ning välisriigis toimuva üritusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning päevaraha;

5¹) projektijuhi puhul lisaks punktis 5 sätestatule ka Eestis toimuva üritusega seotud majutuskulud;

6) mesilashaiguste seire, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahendite vajaduse hindamisega seotud kulud;

6¹) mesilashaiguste seire, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje juhendmaterjali koostamise ja avaldamisega seotud kulud;

7) mesilashaiguste seire, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahendite ostmise ja liisimise kulud;

8) mesilashaiguste ja mesilastele kahjulike ainete analüüsimisel või mee ja meetoodete kvaliteedi analüüsimisel proovide võtmise ja analüüside tegemise kulud;

9) teadus- ja arendusasutustega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse tähenduses või ülikoolidega kõrgharidusseaduse tähenduses tehtava koostöö puhul teadusuuringu tegemise kulud;

10) struktuuri- ja turu-uuringu tegemise kulud;

11) mett ja meetooteid tutvustava ürituse või kampaania korraldamisega seotud kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika üür, lektori tasu, toitlustus- ja sõidukulud ning meediakanalis teabe avaldamise kulud.

(2) Sõidukulude puhul on abikõlblik ka auto kasutamise kulu, tingimusel, et auto kasutamise üle peetakse arvestust ja seda ei ole arvestatud halduskulude hulka.

(3) Välisriigis toimuva ürituse korral arvestatakse lähetuse kulud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” kohaselt.

(4) Abikõlblikud kulud peavad olema mõistlikud, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult soodsaimad ning vajalikud mesindussektorisse sekkumise eesmärgi saavutamiseks.

(5) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:

1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 22 lõikes 1 ja II lisa I osas sätestatud kulud;

2) kulu, mis on tehtud enne tegevuskava esitamisele järgnevat päeva;

3) kulu, mis on tehtud tegevuskava rakendamise peatamise ajal;

4) kulu, mis ületab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 3 alusel mesindussektorisse sekkumise viisi kohta ettenähtud rahaliste vahendite summat;

5) teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;

6) ettevõtjat või kaubamärki reklaamiva teavitus- või turustuskampaania kulu;

7) õigusabikulu;

7¹) kulu, mille kohta on mesinduskogu, tema liikmed või partner saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

7²) sellise teavituskampaania või teabematerjali kulu, mille puhul on Põllumajandus- ja Toiduamet tuvastanud toidualase teabe esitamise nõuete rikkumise või toidu kohta valeandmete esitamise;

9) tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu.

§ 7. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumusest.

(2) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud sekkumisviisi raames tegevuskava rakendamisega seotud abikõlblike haldus- ja personalikulude hüvitamiseks antava tehnilise abi maksimaalne suurus on 40 000 eurot eelarveaasta kohta.

(3) Lõikes 2 nimetatud tehnilise abi rahalistest vahenditest hüvitatakse abikõlblikke halduskulusid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 23 lõikes 2 sätestatud piirmäära piires. Halduskuludeks loetakse tavapärane üld- ja tegevuskulu, nagu raamatupidamise kulu, auto kasutamise kulu, infotehnoloogilise tugiteenuse kulu ja kontori ülalpidamisega seotud kulu, mis ei ole personalikulu.

(4) Teabepäeva korraldamise korral on lektori tasu suurus ühikuhinna maksumusena ettekande ühe akadeemilise tunni kohta 68 eurot. Põhjendatud juhul võib tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamise vormis maksta ühikuhinna maksumusest kõrgemat tasu lektorile, kelle esindatav asutus, organisatsioon või ettevõte ei asu Eestis ning kelle elukohamaa ei ole Eesti, kui tema esitatav ettekanne annab Eesti mesindussektori jaoks uudseid teadmisi.

(5) Teabepäeva ja kursuse korraldamise korral on toetuse suurus, mis teabepäeva puhul ei sisalda lõikes 4 nimetatud lektori tasu, ühikuhinna maksumusena ühe teabepäeva ja kursusepäeva kohta järgmine:

1) 1500 eurot, kui teabepäev korraldatakse veebikeskkonnas;

4) 1500 eurot, kui korraldatakse teabepäev kestusega 3–5 akadeemilist tundi 10–30 osalejale;

5) 1700 eurot, kui korraldatakse teabepäev kestusega 3–5 akadeemilist tundi üle 30 osalejale;

6) 1800 eurot, kui korraldatakse teabepäev kestusega üle viie akadeemilise tunni 10–30 osalejale;

7) 2000 eurot, kui korraldatakse teabepäev kestusega üle viie akadeemilise tunni üle 30 osalejale;

7¹) 2500 eurot, kui korraldatakse teabepäev kestusega üle viie akadeemilise tunni üle 50 osalejale;

8) 2700 eurot, kui korraldatakse ühepäevane kursus kontaktõppena või kombineeritult nii kontaktõppena kui ka veebikeskkonnas;

9) 2100 eurot, kui korraldatakse vähemalt kahepäevane kursus kontaktõppena või kombineeritult nii kontaktõppena kui ka veebikeskkonnas.

(6) Usaldusmesiniku poolt mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamise korral on toetuse suurus ilma sõidukuluta ühikuhinna maksumusena ühe nõustamisvisiidi kohta 68 eurot ja kaugnõustamisteenuse osutamise korral ühe nõustamise kohta 23 eurot.

(6) Auto kasutamise korral on toetuse maksimaalne suurus 0,50 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot isiku kohta ühes kalendrikuus.

(6) Välisriigis toimuva ürituse puhul on päevaraha maksimaalne suurus 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 40 eurot iga järgneva päeva kohta.

(7) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 44 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena, välja arvatud selle paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud toimingute puhul, mille kulud hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 44 lõike 1 punkti b kohaselt ühikuhinna alusel.

3. peatükk Tegevuskava esitamine

§ 8. Tegevuskava esitamine ja tegevuskava esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab mesinduskogu esimese perioodi kohta hiljemalt 31. märtsil 2023. aastal ning teise perioodi kohta hiljemalt 31. augustil 2025. aastal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu tegevuskava.

(2) Koos tegevuskavaga esitatakse järgmised dokumendid:

1) mesinduskogu üldkoosoleku või seltsinglaste selle otsuse protokolli ärakiri, millega kinnitati tegevuskava;