Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri

Määrus kehtestatakse «

» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk

(1) Karula rahvuspargi (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:

1) Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine, elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide, sealhulgas harulise võtmeheina (Botrychium matricariifolium), Virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum), limatünniku (Sarcosoma globosum), poropooriku (Amylocystis lapponicus), kivisisaliku (Lacerta agilis), harivesiliku (Triturus cristatus) ja mudakonna (Pelobates fuscus) ning nende elupaikade kaitse;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud liikide kaitse. Need liigid on kalakotkas (Pandion haliaetus), must-toonekurg (Ciconia nigra) ja väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kes on I kaitsekategooria kaitsealused liigid, karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), kes on ühtlasi II kaitsekategooria kaitsealused liigid, hallpea-rähn (Picus canus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), jõgitiir (Sterna hirundo), laanepüü (Bonasa bonasia), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõokene (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), täpikhuik (Porzana porzana), värbkakk (Glaucidium passerinum) ja öösorr (Caprimulgus europaeus), kes on III kaitsekategooria kaitsealused liigid, ning sinikael-part (Anas platyrhynchos);

3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Need elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)³, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), rabad (7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0) ning lammi-lodumetsad (91E0);

4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Need liigid on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja soohiilakas (Liparis loeselii), kes on II kaitsekategooria liigid, ning harilik hink, (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), laiujur (Dytiscus latissimus), saarmas (Lutra lutra), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), kes on III kaitsekategooria liigid.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala paikneb Valga maakonnas Valga vallas Koobassaare, Lusti, Lüllemäe, Rebasemõisa ja Valtina külas, Võru maakonnas Antsla vallas Haabsaare, Jõepera, Kaika, Litsmetsa, Mähkli, Soome, Viirapalu ja Ähijärve külas ning Rõuge vallas Koemetsa ja Vana-Roosa külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3. Kaitseala valitseja

(1) Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ning käesoleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud ning kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. Omanikul on lubatud telkimine oma kinnistu piires.

(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine selleks määratud teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.

(5) Kaitseala veealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud loodusreservaadis ning käesoleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Mootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita ainult järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

(6) Kaitsealal on lubatud harrastuskalapüük, välja arvatud loodusreservaadis ning käesosleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis, kusjuures Ubajärve sihtkaitsevööndis on kalapüük lubatud käsi-, lend- ja põhjaõngega ning nakkevõrgu ja spinninguga. Kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega toimub üksnes kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus püügikoormuse reguleerimiseks esitada nõudmisi kalapüügi vahendite, -aja, -koha ja -mahtude osas.

§ 5. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud ujuvehitiste püstitamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuste kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

3. peatükk LOODUSRESERVAAT

§ 7. Loodusreservaadi määratlus

(1) Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega kaitseala maa- või veeala osa, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.

(2) Kaitsealal on kaks loodusreservaati:

1) Pautsjärve loodusreservaat;

2) Kaadsijärve loodusreservaat.

§ 8. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk

(1) Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

§ 9. Tegevus loodusreservaadis

(1) Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise eesmärgil ja kaitseala valitseja nõusolekul teadustegevuse ning loodusobjekti seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil.

4. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND

§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kakskümmend seitse sihtkaitsevööndit:

1) Kallõtõ sihtkaitsevöönd;

2) Verioja sihtkaitsevöönd;

3) Tinu sihtkaitsevöönd;

4) Apjajärve sihtkaitsevöönd;

5) Valgõpalu sihtkaitsevöönd;

6) Kahrikolga sihtkaitsevöönd;

7) Palu-Labassaarõ sihtkaitsevöönd;

8) Liivalumbi sihtkaitsevöönd;

9) Kaugjärve sihtkaitsevöönd;

10) Äestämise soo sihtkaitsevöönd;

11) Pikässilla sihtkaitsevöönd;

12) Põrgujärve sihtkaitsevöönd;

13) Õdri sihtkaitsevöönd;

14) Oikunna sihtkaitsevöönd;

15) Rebäse sihtkaitsevöönd;

16) Kuigli sihtkaitsevöönd;

17) Apjasoo sihtkaitsevöönd;

18) Mädäjärve sihtkaitsevöönd;

19) Vanapalu sihtkaitsevöönd;

20) Plaagi sihtkaitsevöönd;

21) Konnumäe sihtkaitsevöönd;

22) Saarjärve sihtkaitsevöönd;

23) Tiidu sihtkaitsevöönd;

24) Kannussaarõ sihtkaitsevöönd;

25) Pikässaarõ sihtkaitsevöönd;

26) Peräjärve sihtkaitsevöönd;

27) Ubajärve sihtkaitsevöönd.

§ 11. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

(1) Kallõtõ, Verioja, Apjajärve, Valgõpalu, Kahrikolga, Palu-Labassaarõ, Liivalumbi, Kaugjärve, Äestämise soo, Pikässilla, Tinu ja Põrgujärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

(2) Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vanapalu, Pikässaarõ, Apjasoo, Konnumäe, Rebäse ja Peräjärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk koosluste looduslikkuse taastamine, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

(3) Plaagi, Tiidu, Saarjärve, Kannussaarõ ja Ubajärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk koosluste säilitamine või taastamine, neile omaste liikide ja vanuse struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 12. Lubatud tegevus

(1) Jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil on lubatud Apjasoo, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu ja Ubajärve sihtkaitsevööndis ning 1. septembrist 28. veebruarini Verioja, Tinu, Liivalumbi, Pikässilla, Põrgujärve, Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Kannussaarõ, Pikässaarõ ja Peräjärve sihtkaitsevööndis. Võõrliikide arvukust võib reguleerida kõigis sihtkaitsevööndites.

(2) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud järgmine tegevus:

1) olemasolevate rajatiste, välja arvatud maaparandussüsteemide hooldustööd;

2) Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vanapalu, Konnumäe, Tiidu, Peräjärve, Rebäse, Apjasoo, Saarjärve, Kannussaarõ, Pikässaarõ ja Ubajärve sihtkaitsevööndites loodusliku veerežiimi taastamine;

3) Verioja, Kahrikolga, Palu-Labassaarõ, Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Apjasoo, Mädäjärve, Vanapalu, Plaagi, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu, Kannussaarõ, Pikässaarõ, Peräjärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

4) Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Apjasoo, Mädäjärve, Vanapalu, Plaagi, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu, Kannussaarõ, Pikässaarõ, Peräjärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;

5) Tiidu, Saarjärve ja Plaagi sihtkaitsevööndis niitude hooldamine ja taastamine;

6) rajatiste püstitamine õppe- ja matkaradade rajamisel;

7) põllumajandusotstarbega väikerajatiste püstitamine Plaagi, Saarjärve ja Tiidu sihtkaitsevööndis;

8) Kuigli, Apjasoo, Tiidu ja Ubajärve sihtkaitsevööndis liinirajatiste rajamine kaitsealal paikneva kinnisasja või kaitseala tarbeks;

9) Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis maa-aluse kaabelliini rajamine Londi kinnistu tarbeks Kolski-Palo teemaal;

10) eesvoolude hoiutööd Apjasoo, Tiidu, Verioja, Õdri ja Kuigli sihtkaitsevööndis.

§ 13. Keelatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste, välja arvatud § 12 lõike 3 punktides 6–9 nimetatud ehitiste püstitamine.

(2) Inimeste viibimine on keelatud Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis Antsla metskonna kvartali AS170 eraldistel 3 ja 14 15. märtsist 31. augustini; Äestämise soo sihtkaitsevööndis, välja arvatud vööndit läbivatel teedel ja Kaugjärve kallasrajal, 15. märtsist 31. augustini; Oikunna ja Vanapalu sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini; Põrgujärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ja kaitseala valitsemisega seotud tegevuses.

(3) Ujuvvahendiga sõitmine on keelatud Kallõtõ sihtkaitsevööndisse jäävatel Mudajärvel, Mustjärvel ja Kallõtõ järvel, Tinu sihtkaitsevööndisse jääval Ojajärvel, Konnumäe sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kuigli sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Kuikli järvel, Põrgujärve sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kaugjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kaugjärvel, Apjajärve sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Apja järvel, Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndisse jäävatel Kogrõjärvel ja Vahejärvel, Saarjärve sihtkaitsevööndisse jääval Ahnõjärvel ja Pikässaarõ sihtkaitsevööndisse jääval Kogrõjärvel, välja arvatud kinnistu omanikul, pääste- ja järelevalvetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

(4) Kalapüük on keelatud Kallõtõ sihtkaitsevööndisse jäävatel Mudajärvel ja Mustjärvel, Tinu sihtkaitsevööndisse jääval Ojajärvel, Konnumäe sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kuigli sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Kuikli järvel, Põrgujärve sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kaugjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kaugjärvel, Apjajärve sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Apja järvel, Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndisse jäävatel Kogrõjärvel ja Vahejärvel ja Pikässaarõ sihtkaitsevööndisse jääval Kogrõjärvel, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§ 14. Vajalik tegevus

(1) Plaagi ja Tiidu sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisalal on koosluste ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik tegevus nagu rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.

(2) Saarjärve, Konnumäe, Tiidu ja Rebäse sihtkaitsevööndis on vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine vaadete avamiseks nooremate kui 20-aastaste puistute vööndipiiriga kattuvas osas.

5. peatükk PIIRANGUVÖÖND

§ 15. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu reservaati ega sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on kaksteist piiranguvööndit:

1) Savijärve piiranguvöönd;

2) Rebäsemõisa-Kolski piiranguvöönd;

3) Apja piiranguvöönd;

4) Silla piiranguvöönd;

5) Mähkli piiranguvöönd;

6) Kaika piiranguvöönd;

7) Jõeperä piiranguvöönd;

8) Ähijärve piiranguvöönd

9) Saera piiranguvöönd;

10) Kõvõramäe piiranguvöönd;

11) Kõivistoja piiranguvöönd;

12) Järve piiranguvöönd.

§ 16. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

(1) Kaika, Jõeperä, Mähkli, Ähijärve, Rebäsemõisa-Kolski, Apja, Savijärve, Silla, Saera ja Järve piiranguvööndis on kaitse-eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme ning kultuuripärandi, traditsioonilise pärandmaastiku ja taluarhitektuuri säilitamine ning asustuse struktuuri kaitse.

(2) Kõvõramäe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

(3) Kõivistoja piiranguvööndi kaitse-eesmärk on liikide elupaikade kaitse.

(4) Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on metsakoosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamine.

§ 17. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud:

1) majandustegevus;

2) kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;

3) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil, välja arvatud Silla piiranguvöönd, kus on lubatud üksnes võõrliikide arvukuse reguleerimine.

(2) Ähijärve piiranguvööndis on kaitseala sisesteks vajadusteks lubatud Antsla metskonna kvartali AS112 eraldisel 1 asuva Pikässaarõ kruusaaugu kasutamine kuni selle ammendamise ja tasandamiseni.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

1) vanade karjääride tasandustööd paiga loodusliku ilme taastamiseks;

2) rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas, välja arvatud õuemaal, kus rahvaürituse korraldamine on lubatud omaniku loal;

3) «Maapõueseaduse» § 59 lõike 2 alusel liiva-, kruusa- ja savivõtt ning kaevise (välja arvatud orgaaniliste setendite) võtmine oma tarbeks.

§ 18. Ehitustegevus piiranguvööndis

(1) Piiranguvööndis on lubatud kuni 15 ruutmeetri suuruste ja 4 meetri kõrguste sõrestikkonstruktsiooniga abihoonete ning alla 4 meetri kõrguste rajatiste püstitamine olemasoleval hoonestusalal ning karjaaedade ja kuni 15 ruutmeetri suuruste ja 4 meetri kõrguste põllumajandusotstarbega sõrestikkonstruktsiooniga hoonete püstitamine põllumajandusmaal.

(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute rajatiste püstitamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rajatiste püstitamine;

(3) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, arvestades käesoleva kaitse-eeskirja § 5 lõike 2 punktides 4–7 sätestatut:

1) lisaks lõikes 1 sätestatule uute hoonete püstitamine kinnistu olemasoleval hoonestusalal ja algsetel taluõuekohtadel, välja arvatud Silla piiranguvööndis Lillemäe maaüksusel (28902:004:0341) ja Karula metskonna maaüksusel (28902:004:0055), kus uute hoonete püstitamine on keelatud;

2) põllumajandusotstarbega väikehoonete, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoonete püstitamine põllumajandusmaal järvekaldast kaugemale kui 100 meetrit;

3) katuse viilkatuseks ehitamine;

4) tuulekoja ehitamine;

5) hoonete esialgse välimuse taastamine;

6) kaitse-eesmärgile mittevastavate hoonete lammutamine ja ümberehitamine;

7) eksperdihinnangul lagunenud hoonete lammutamine ning rekonstrueerimine.

(4) Piiranguvööndis on keelatud olemasoleva hoone väliskonstruktsiooni muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3–7 sätestatu.

§ 19. Keelatud tegevus