Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse

§ 161 lõike 3 ja § 182¹ lõike 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

(1) Määrusega kehtestatakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2026.–2029. aasta meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus” rakendamiseks aastatel 2015–2020 ja 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja kord.

(2) Toetuse andmise eesmärk on parandada avaliku sektori suurte hoonete energiatõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet, vähendada hoonesse tarnitud energiat, viia hoonete sisekliima nõuetega vastavusse ning edendada taastuvenergia kasutust. Meetme rakendamisega panustatakse riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.

(3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025) (edaspidi komisjoni otsus (EL) 2025/2630) artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses sätestatut.

(4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse abi andmisel komisjoni määruses (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(5) Kui määruse alusel antav toetus on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklite 38a, 53 ja 55 kohaselt hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi, investeeringuteks ette nähtud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi või spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

(6) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.

(7) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ning komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes, artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2. Meetme rakendaja

(1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Toetuse taotlusi (edaspidi taotlus) menetleb, toetatavate tegevuste või tegevuste kogumi elluviimiseks, mille osaliseks või täielikuks rahastamiseks määruse kohaselt toetust taotletakse (edaspidi projekt), teeb väljamakseid ja projektide elluviimise üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

(3) Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette § 13 lõike 2 alusel kinnitatavas valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas. Halduskulud kaetakse meetme eelarvest.

2. peatükk Toetuse andmise alused

§ 3. Toetatavad tegevused ja nõuded projekti elluviimisele

(1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga olemasolevasse ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat ja kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimis- ja ehitustöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd) ning nendega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevaid investeeringuid. Uue hoone ehitamist meetmest ei toetata.

(2) Energiatõhususe tööde objektiks olev hoone peab enne projekti elluviimist vastama järgmistele nõuetele:

1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus;

2) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks;

3) taotluse esitamisel ei vasta hoone energiatõhususarv taotluse esitamise tähtpäeval kehtivatele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” (edaspidi hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrus) sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele või hoone energiatõhususarv vastab eelnimetatud energiatõhususarvu piirväärtusele, kuid üle poole hoone välispiirete pindalast, avatäiteid arvestamata, on soojustamata või hoone on ehitusseadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoone või energiatõhususe miinimumnõuete määruse tähenduses suure energiatarbega hoone;

4) taotluse esitamisel on hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel alla 8000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse puhul, mille kohta taotlus esitatakse, suurem kui 5500 ruutmeetrit, ja üle 8000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse puhul suurem kui 6500 ruutmeetrit, võttes elanike arvu aluseks rahvastikuregistri andmed 2025. aasta 1. jaanuari seisuga;

5) hoone andmed ehitisregistris on ajakohased ja vastavad tegelikkusele.

(3) Energiatõhususe tööde objektiks olev hoone peab pärast projekti elluviimist vastama järgmistele nõuetele:

1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus;

2) kogu hoone vastab vähemalt hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe ja energiatõhususarvu piirväärtuse nõuetele, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval, seejuures tuleb tagada hoone energiatõhususarvu väärtuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra ning kogu hoone välispiirded, välja arvatud välispiirded, mille soojustamine on piirangute tõttu piiratud, ja põrand, on soojustatud;

3) suure energiatarbega hoone puhul on kogu hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel paranenud vähemalt 30 protsenti ja kogu hoone välispiirded, välja arvatud välispiirded, mille soojustamine on piirangute tõttu piiratud, ja põrand, on soojustatud;

4) ehitusseadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoone puhul on tagatud hoone energiatõhususarvu väärtuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra ja kogu hoone välispiirded, välja arvatud välispiirded, mille soojustamine on piirangute tõttu piiratud, ja põrand, on soojustatud;

5) mitme kasutusotstarbega hoone puhul või juhul, kui hoone kavatsetakse sellisena kasutusele võtta, tagab toetuse taotleja (edaspidi taotleja) kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise nõuetele, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval;

6) hoonet kasutatakse pärast projekti elluviimist vähemalt viis aastat seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks või muu avaliku sektori teenuse osutamiseks vähemalt taotluses märgitud mahus;

7) projekti raames või projekti elluviimisega samal ajal hoone laiendamisel või hooneosa asendamisel arvestatakse laiendatavas või asendatavas hooneosas ligipääsetavuse põhimõtteid ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punkti 8 ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” kohaselt;

8) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks.

(4) Suure energiatarbega hoone ja ehitusseadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoone puhul lõike 3 punkti 2 ei kohaldata.

(5) Meetmest ei toetata projekte:

1) mille elluviimise tulemusel prognoositav aastane kasvuhoonegaaside heide või hoonesse tarnitud energiakasutus suureneb;

2) mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone köetavast pinnast kavandatakse kasutada või tegelikult kasutatakse viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti;

3) mille elluviimise tulemusena ei ole hoones kavandatud hoone kasutusotstarvet arvestav nõuetekohane sisekliima, sealhulgas soojustagastusega ventilatsioonisüsteem;

4) mille osaks on rekonstrueeritava hoone energiatarbe katmiseks peamise kütteallikana fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse paigaldamine või sellise lokaalse energiatootmisüksusega, mis kasutab peamise kütteallikana fossiilkütuseid, seotud tööd või samasisulised projekti elluviimise ajal projektiväliselt tehtavad tööd;

5) mis hõlmavad projekti raames tehtavate energiatõhususe töödega samal ajal projekti elluviimise ajal ka hoone laiendamist kui projekti raames tehtavaid töid ja laiendust ei ole projekteeritud ega tehtud ühtse terviktegevusena;

6) mis hõlmavad hoonestusõiguse alusel püstitatud hooneid, mille kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus;

7) mis hõlmavad hoonet, mis ei vasta lõikes 2 nimetatud projekti elluviimise eelselt energiatõhususe tööde objektiks olevale hoonele esitatavatele nõuetele.

(6) Projekti elluviimise ajal ja kuni projekti elluviimisega seotud viimase kohustuse täitmiseni ei ole lubatud projektiga hõlmatud hoone liitmine ega hoone jagamine kaheks või enamaks hooneks. Hoonete liitmiseks või hoone jagamiseks tehtavad toimingud peavad olema lõpuni viidud ja vormistatud ehitisregistris hiljemalt taotluse esitamise ajaks.

§ 4. Eelkonsultatsioon

(1) Projekti puhul, mis hõlmab hoonet, mida kasutatakse või kavandatakse tööde elluviimise järel hakata kasutama põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks, on taotlejal võimalik enne taotluse esitamist läbida vabatahtlik eelkonsultatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Eelkonsultatsiooni läbimine võimaldab projekti hindamisel saada lisahindepunkte vastavalt lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumitele.

(2) Eelkonsultatsiooni läbi viiva Haridus- ja Teadusministeeriumi kontaktisiku (edaspidi kontaktisik) andmed avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru avamise päeval rakendusüksuse veebilehel.

(3) Taotleja esitab kontaktisikule projektiplaani hiljemalt kolm kuud enne taotluste esitamise tähtpäeva konsulteerimiseks.

(4) Kontaktisikul on konsultatsiooni käigus kohustus anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arvamus esitatud projektiplaani kohta ning õigus teha projektiplaani muutmiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi nimel ettepanekuid ja anda soovitusi, mis esitatakse taotlejale kirjalikult ühe kuu jooksul projektiplaani esitamisest arvates. Ettepanekute ja soovituste andmise eesmärk on asjaomases piirkonnas investeeringute toetamisega saavutada parim võimalik hariduse kättesaadavus, maksimaalne kasusaajate arv, kuluefektiivsus ning valitud lahenduste optimaalsus.

(5) Eelkonsultatsiooni toimumist tõendab kontaktisiku kirjalik tagasiside taotlejale.

§ 5. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti elluviimise alustamisest kuni projekti lõpetamiseni, mille kestel tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Abikõlblikkuse perioodi sisse ei arvestata lõikes 3 nimetatud projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele hüvitatavate kulude tegemise perioodi.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui 2027. aasta 1. jaanuar ja lõpp hilisem kui 42 kuud pärast taotluse esitamise tähtpäeva.

(3) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele hüvitatavate kulude tegemise varaseim aeg on 2025. aasta 1. jaanuar.

(4) Kui projekti raames antakse riigiabi, välja arvatud üldise grupierandi määruse artikli 53 või komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 alusel antav riigiabi, ei tohi projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist. Muu hulgas ei tohi enne taotluse rakendusüksusele esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumusega, sõlmida lepingut või kokkulepet, teha ettemaksu, kasutada teenust, allkirjastada üleandmis-vastuvõtuakti ega teha muid sarnaseid tegevusi.

(5) Rakendusüksus võib erandkorras pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kuus kuud lõikes 2 sätestatud tähtpäevast arvates, kui see on vajalik toetuse saajast mitteoleneval põhjusel.

(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 6. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud

(1) Toetust antakse üksnes nende abikõlblike kulude hüvitamiseks, mis on põhjendatud ja vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ning mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil ja § 5 lõike 3 kohaselt.

(2) Projekti abikõlbmatud kulud ja kulud, mis on abikõlblikud, kuid ületavad määratud toetuse suurust, katab toetuse saaja.

(3) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) omanikujärelevalve ja muinsuskaitselise järelevalve kulu;

2) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, milleks on energiamärgise andmise, energiasäästu eksperdi kaasamise, ehitise auditi, muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute tegemise, projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi ja arhitektuurivõistluse korraldamisega seotud kulu;

3) soojustamise kulu;

4) avatäidete, näiteks uste ja akende uuendamise ja restaureerimise kulu;

5) küttesüsteemi, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemi uuendamise kulu;

6) ventilatsioonisüsteemi ehitamise ja uuendamise kulu;

7) jahutussüsteemi paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetekohane sisekliima;

8) taastuvenergiasüsteemi, sealhulgas salvestuslahenduse, automaatika ja targa juhtimisseadme, anduri ja projekti tulemusi hinnata võimaldava andmehõivesüsteemi hankimise, paigaldamise ja seadistamise kulu;

9) päikesekaitse lahenduse soetamise ja paigaldamise kulu;

10) valgustuse uuendamise kulu;

11) hoone piirde-, kande- ja jäigastava konstruktsiooni muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagava tehnosüsteemi paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks;

12) punktides 3–11 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks oleva investeeringu kulu, sealhulgas hoone kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuetekohasuse tagamisega seotud kulu ja varjumiskoha väljaehitamise eelduseks olev kulu;

13) hoone osalise lammutamise ja sellega seotud tööde kulu;

14) hoone kasutamiseks vajaliku rajatise ja kommunikatsioonide ehitamise kulu;

15) hooneosa asendamiseks vajalik hoone laiendamise kulu, arvestades määruses sätestatud piiranguid;

16) hoone toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu ning hoone kaugküttevõrguga ja -jahutusvõrguga liitumisega kaasneva töö kulu kinnistu piirides.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu sellisega;

2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale;

3) amortisatsioonikulu;

4) kulu projekti sellise tegevuse elluviimiseks, mille kohta on viimase kolme aasta jooksul antud toetust riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest;

5) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;

6) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;

7) projektijuhtimise, hanke korraldamise ja õigusabi kulu ning riigilõiv;

8) kinnistu omandamisega seotud kulud;

9) vääralt arvestatud kulud;

10) kulu, mille hüvitamiseks on varem antud toetust riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahenditest;

11) Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest kaetud omafinantseeringu kulu;

12) paragrahvis 7 nimetamata kulu, kui toetus on riigiabi;

13) investeeringu kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel selleks, et viia ettevõtja tegevus kooskõlla Euroopa Liidu normatiividega, mis on vastu võetud ja jõustunud;

14) investeeringu kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel koostootmiseks ja kaugkütteks või -jahutuseks.

(5) Hoone puhul, mida kasutatakse pärast projekti elluviimist tervikuna avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks, sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetavale pinnale vastavas ulatuses. Hoones, mida kasutatakse pärast projekti elluviimist osaliselt avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks, sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks, on kulud abikõlblikud seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks ja muu avaliku sektori osutatava teenuse osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses.

(6) Abikõlblikud ei ole kulud sellisele hoone osale või sellele vastavale osale, mida ei kavandata taotluse esitamise ajal kasutada või mida ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku sektori teenuse osutamiseks. Nimetatut ei kohaldata, kui hoone osa või sellele vastav osa on antud kasutusse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmise raames avalikku teenust osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule ja see on pärast projekti elluviimist kasutuses seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks.

(7) Hoone projektieelse köetava pinna suurust ületavat osa projekti elluviimise järgsest hoone köetavast pinnast ei loeta abikõlblikuks pinnaks ja sellele vastavat proportsionaalset osa kuludest ei toetata.

(8) Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei hüvitata.

§ 7. Kulude abikõlblikkuse lisatingimused riigiabi korral

(1) Kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 punktis a sätestatud kulud.