Avaliku teenistuse seadus

(10) Ametiasutuse vahetumine ei välista distsiplinaarkaristuse määramist teenistuskohustuse rikkumise eest, mis pandi toime teises ametiasutuses. Sellisel juhul võib distsiplinaarmenetlust läbiviiv ametiasutus küsida selle ametiasutuse arvamust, kelle juures distsiplinaarsüütegu toime pandi, et arvestada arvamust süülisuse ja distsiplinaarkaristuse määramisel. Nimetatud arvamuses tuleb esitada vähemalt käesoleva seaduse § 73 lõikes 6 loetletud andmed.

§ 76. Distsiplinaarkaristuse määramise pädevus

(1) Distsiplinaarkaristuse määrab ametisse nimetamise õigust omav isik haldusaktiga, hinnates kõiki distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina.

(2) Kui distsiplinaarkaristuse määraja otsustab ametnikku mitte karistada, lõpetatakse distsiplinaarmenetlus distsiplinaarkaristuse määraja haldusaktiga.

§ 77. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad

(1) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise õigus oli käesoleva seaduse § 83 alusel peatunud või kui samas asjas, kuid teise menetluse käigus on hindamisel asjaolud, millel on tähtsust distsiplinaarkaristuse määramisel.

§ 78. Teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetluse ajaks

(1) Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine.

(2) Teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga.

(3) Ajal, kui ametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

(4) Ametnikule makstakse maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

§ 79. Distsiplinaarkaristuse kandmine riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse

(1) Määratud distsiplinaarkaristuse kohta tehakse kanne riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse.

(2) Distsiplinaarkaristuse kehtivus kustub aasta möödumisel karistuse määramise haldusakti jõustumisest.

(3) Ametisse nimetamise õigust omaval isikul on õigus enne tähtaja lõppu kustutada distsiplinaarkaristus, kui ametnik ei ole toime pannud uut distsiplinaarsüütegu ning on nõuetekohaselt täitnud teenistusülesandeid.

9. peatükk Ametniku varaline vastutus

§ 80. Vastutus

(1) Kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses.

(2) Kui kahju on tekitanud mitu ametnikku ühiselt, vastutab iga ametnik oma süüle vastavas ulatuses.

(3) Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta tekkinud kahju eest täies ulatuses.

(4) Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud hooletuse või raske hooletuse tõttu, vastutab ta tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse:

1) ametniku teenistusülesandeid;

2) süü vormi;

3) talle antud juhiseid;

4) töötingimusi:

5) põhipalka;

6) töö iseloomust tulenevat riski;

7) teenistussuhte kestust ametiasutuses;

8) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist;

9) ametiasutuse võimalusi kahjusid vältida;

10) ametniku teadmisi ja oskusi.

(5) Kui kahju pole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada ametniku kuuekordset põhipalka.

§ 81. Kahju hüvitamise kord

(1) Kahju hüvitamiseks teeb ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku (edaspidi kahju hüvitamise ettepanek), märkides kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik vastab kahju hüvitamise ettepanekule kirjalikult, märkides, kas ta nõustub kahju hüvitama või keeldub sellest.

(2) Kahju hüvitamise ettepaneku võib teha kolme kuu jooksul arvates päevast, millal ametisse nimetamise õigust omav isik sai või pidi teada saama kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.

(3) Kahju hüvitamise ettepanekule vastamiseks tuleb ametnikule anda aega vähemalt 14 kalendripäeva.

(4) Kui ametnik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju hüvitamise ettepanekus esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, võib ametiasutus pöörduda kaebusega halduskohtusse.

10. peatükk Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine

§ 82. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine

(1) Ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu.

(2) Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine ei vabasta ametnikku teenistuskohustuste täitmisest.

§ 83. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise alused

(1) Avaliku võimu teostamise õigus peatub:

1) ametniku soovi korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul, kui teenistushuvid seda võimaldavad;

2) puhkuse ajaks;

3) ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud haiguslehe alusel teenistuses olemisel vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 12⁴ või 12⁵;

4) aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks;

5) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma teenistusülesandeid;

6) ajaks, kui ametnik on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks käesoleva seaduse § 78 lõike 1 alusel, samuti ajaks, kui ta on teenistusest kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel;

7) ajaks, kui ametnik on arestis või vahi all;

8) muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.

§ 84. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise korral

(2) Eksperdina pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleva ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumise erisused sätestatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses.

§ 85. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise vormistamine

(1) Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise kehtestab ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirja või korraldusega, välja arvatud avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral käesoleva seaduse § 83 punktis 3 sätestatud alusel. Kui puhkus on ette nähtud puhkuste ajakavas, ei pea avaliku võimu teostamise õiguse peatumist puhkuse perioodil igal üksikul juhtumil eraldi kehtestama.

(2) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib määrata ametiasutuse ametnikud, kellel on õigus kehtestada käesoleva seaduse § 83 punktis 2 nimetatud alusel avaliku võimu teostamise õiguse peatumine.

11. peatükk Ametniku teenistussuhte lõppemine

§ 86. Teenistusest vabastamise õigus

(1) Ametniku võib teenistusest vabastada ametisse nimetamise õigust omav isik.

§ 87. Teenistusest vabastamine ametniku soovil

(1) Ametnik vabastatakse teenistusest tema enda algatusel kirjaliku taotluse alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule.

(2) Taotlus tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva.

(3) Kui teenistusest lahkumise põhjuseks on ametniku töövõime kaotus, haige või puudega perekonnaliikme hooldamise vajadus, kutsumine aja- või asendusteenistusse või kui ametnikul on katseaeg, tuleb taotlus esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva.

(4) Kokkuleppel isikuga, kellel on ametniku teenistusest vabastamise õigus, võib ametniku teenistusest lahkumise korral kohaldada lühemat etteteatamistähtaega.

(5) Teenistusest vabastamiseks esitatud taotlusest võib ametnik loobuda üksnes tema ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul.

(6) Ametniku teenistussuhte viimane päev on taotluses märgitud päev. Kui taotluses ei ole järgitud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaegu, siis on teenistussuhte viimane päev teenistusest vabastamise haldusaktis märgitud päev.

§ 88. Teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

(1) Teenistustähtaja möödumise tõttu vabastatakse teenistusest ametnik, kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks.

(2) Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnikku ei vabastata teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu, kui ta nimetatakse uueks tähtajaks samale ametikohale, sama ametiasutuse teisele ametikohale või teise ametiasutuse ametikohale.

(3) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistustähtaja viimane päev.

§ 89. Teenistusest vabastamine käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud ametikohale nimetamise ja valimise korral

(1) Kui ametnik asub Riigikogu liikme kohale või astub Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse liikme ametisse, siis tema teenistussuhte viimane päev on ametivande andmise päevale eelnev päev.

(2) Kui ametnik asub Euroopa Parlamendi liikme kohale, siis tema teenistussuhte viimane päev on vastavalt Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 72 lõikes 4 sätestatule Vabariigi Valimiskomisjoni Euroopa Parlamendi töös osalemise soovist teavitamise päev.

(3) Kui ametnik nimetatakse käesoleva seaduse § 2 lõike 3 punktides 5–8 nimetatud ametikohale, siis tema teenistussuhte viimane päev on sellele ametikohale nimetamise päevale eelnev päev.

(4) Kui ametnik valitakse vallavanemaks või linnapeaks, siis tema teenistussuhte viimane päev on vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lõikes 2 sätestatule ametiasutust enda valimisest teavitamise päev.

(5) Kui ametnik tuleks teenistusest vabastada kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmeks valimise korral, on tema teenistussuhte viimane päev valla või linna valimiskomisjoni kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös osalemise soovist teavitamise päev.

§ 90. Teenistusest vabastamine koondamise tõttu

(1) Ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui:

1) ametiasutus likvideeritakse;

2) põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus;

3) põhjendatud juhul muudetakse ametijuhendit ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud;

4) ametnik on nimetatud ametikohale, millele nimetatakse õigusvastaselt teenistusest vabastamise tõttu teenistusse ennistatud ametnik.

(2) Ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

1) muudetakse ametijuhendit ulatuses, mis eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud;

2) muutub ametniku ametikoha asukoht, mis toob kaasa ametniku elukohavahetuse või ebamõistliku aja- või rahakulu.

(3) Koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele.

(4) Koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesandeid muudetakse nii, et ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametikoha muudetud ülesannete täitmiseks või kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks teda mõistliku aja jooksul ametiasutuse kulul ametialasel koolitusel ette valmistada neid täitma ning ametnik on nõus muudetud ülesandeid täitma.

(5) Kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu.

(6) Kui ametiasutuse koosseisus kaotatakse ametikoht, on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus ametnik ümber paigutada, vabastades koondamise tõttu ametniku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Ametniku ümberpaigutamisel tuleb arvesse võtta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eelisõigust.

(7) Enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral.

(8) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

§ 91. Teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu

(1) Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu võib ametniku teenistusest vabastada ainult juhul, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.

(2) Enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks.

(3) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

§ 92. Teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu

(1) Ametniku võib teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel.

(2) Ametniku teenistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei ole lubatud, kui teda on võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleval ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega ning teenistusülesannete täitmine on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust hoolimata võimalik.

(3) Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui vabastamisele eelnevalt on talle antud mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid ametnik ei ole puudusi tähtaja jooksul kõrvaldanud. Ametiasutus korraldab ametniku ametialase koolitamise, kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks koolituse tulemusel puudusi mõistliku aja jooksul kõrvaldada ning kui koolitus ei põhjusta ametiasutusele ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

(4) Enne ametniku teenistusest vabastamist tuleb talle anda võimalus osaleda vestlusel. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks.

(5) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

§ 93. Teenistusest vabastamine töövõime vähenemise tõttu

(1) Ametniku võib teenistusest vabastada töövõime vähenemise tõttu, kui ametnik ei saa oma teenistusülesandeid täita üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.

(2) Ametniku võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusest vabastada, kui on alust arvata, et võimetus täita teenistusülesandeid sama aasta jooksul kordub ning seetõttu oleks ametiasutuse töökorraldusele tekkiv lisakoormus ebaproportsionaalselt suur.

(3) Ametniku teenistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei ole lubatud, kui ametnik on teenistuses haiguslehe alusel vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 12⁴ või 12⁵, ametiasutusel on võimalik ametniku nõusolekul kohandada ametikohta, muuta ametniku teenistustingimusi või kui ametnikku on võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, mille ülesannete täitmine vastab ametniku töövõimele ning sobib tema hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskustega.

(4) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

§ 94. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest

(1) Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud tingimusel.

(2) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise haldusaktis märgitud päev.

§ 95. Teenistusest vabastamine asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise

(1) Ametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 14 lõikest 1 või 2 või §-st 15.

(2) Kui ilmnevad käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 või 2 või § 15 punktis 4 sätestatud teenistusse võtmist välistavad asjaolud, siis vabastatakse ametnik teenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ainult juhul, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleval ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega.

(3) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise haldusaktis märgitud päev.

§ 96. Ministeeriumi kantsleri vabastamine koostöö mittelaabumise tõttu

(1) Ministeeriumi kantsler vabastatakse teenistusest, kui ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö ei laabu.

(2) Ministeeriumi kantslerit ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise algusest.

(3) Ministeeriumi kantsleri teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

§ 97. Maavanema teenistusest vabastamine valdkonna eest vastutava ministri ja maavanema koostöö mittelaabumise tõttu

§ 98. Ametniku tähtajatu üleviimine

(1) Ametnik viiakse tähtajatult üle teisele ametikohale, kui:

1) ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele või teisele ametiasutusele;

2) ametnik paigutatakse ümber vastavalt käesoleva seaduse § 90 lõikele 6;

3) ametnikule on võimalik pakkuda teist ametikohta vastavalt käesoleva seaduse § 90 lõikele 7, § 92 lõikele 2, § 93 lõikele 3 või § 95 lõikele 2;

4) ametnik nõustub asuma sama ametiasutuse teisele ametikohale;

5) ametnik nõustub asuma ametikohale teises riigi ametiasutuses või teises sama kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuses.

(2) Kui ametnik viiakse tähtajatult üle vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatule, ei tohi tema teenistussuhte tingimused oluliselt erineda senise teenistussuhte tingimustest, sealhulgas ei tohi tema põhipalk olla väiksem kui senine põhipalk.

(3) Kui ametniku tähtajatul üleviimisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatule muutub ametikoha asukoht, võib ametniku üle viia üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Kui ametnik nõusolekut ei anna, vabastatakse ta teenistusest koondamise tõttu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul teatab ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule üleviimise kuupäeva kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette. Kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele ametiasutusele, teavitab ametnikku vastuvõtva ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omav isik kooskõlastatult saatva ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omava isikuga.

(5) Ametnik viiakse üle sama ametiasutuse teisele ametikohale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud viisil üksnes ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul.

(6) Ametnik viiakse üle teise ametiasutuse ametikohale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud viisil üksnes saatvas ja vastuvõtvas ametiasutuses ametisse nimetamise õigust omavate isikute nõusolekul.

(7) Ametisse nimetamise õigust omav isik või ametiasutuse vahetumisel teise ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametniku tähtajatu üleviimise korral:

1) ametikohale nimetamisel käesoleva seaduse § 26;

2) ametikohale nimetamise kehtetuks tunnistamise korral käesoleva seaduse § 29.

(8) Kui ametnik viiakse tähtajatult üle, siis tema teenistussuhe ei lõpe ja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ei maksta ning puhkuse arvestus jätkub teises ametiasutuses. Sellisel juhul on ametnikul õigus saada teises ametiasutuses puhkust alates üleviimise päevast.

(9) Ametnik vabastatakse seniselt ametikohalt päeval, mis vahetult eelneb teisele ametikohale asumiseks määratud päevale.

§ 99. Teenistussuhte lõppemine surma korral

(1) Ametniku surma korral on teenistussuhte viimane päev surma päev.

§ 100. Teenistusest vabastamise piirangud

(1) Käesoleva seaduse § 90, 92 või 93 alusel, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral, ei tohi teenistusest vabastada ametnikku:

1) kes on rase;

2) kellel on õigus emapuhkusele;

3) kellel on õigus isapuhkusele;

4) kellel on õigus lapsendajapuhkusele või

5) kes kasvatab alla kolmeaastast last.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse üksnes juhul, kui ametnik on teavitanud vahetut juhti rasedusest, lapse sünnist, lapse olemasolust, lapsendamise kohtuotsusest või hoolduspere vanema lepingu sõlmimisest enne teenistusest vabastamisest etteteatamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Kui teavitamine ei olnud võimalik nimetatud tähtaja jooksul ametnikust olenematutel põhjustel, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust teavitada esimesel võimalusel. Vahetu juhi nõudmisel peab ametnik esitama arsti või ämmaemanda väljastatud rasedust kinnitava tõendi, lapse sünnitunnistuse, lapsendamise kohtuotsuse või hoolduspere vanema lepingu.

(3) Ametnikku ei tohi teenistusest vabastada järgmistel põhjustel:

1) ametnik taotles soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud paindlikke töötingimusi või käesoleva seaduse § 51 lõikes 7 sätestatud sobivaid teenistustingimusi;

2) ametnik kasutab töölepingu seaduse §-des 59–65¹ sätestatud puhkust või on ravikindlustuse seaduses sätestatud hoolduslehel;

3) ametnik taotles käesoleva seaduse § 26 lõikes 1, § 63 lõikes 1 või § 67 lõikes 2 sätestatud andmete esitamist.

(4) Kui ametiasutus ei tõenda, et ta vabastas ametniku teenistusest käesolevas seaduses sätestatud lubatud alusel, loetakse ametnik teenistusest vabastatuks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud põhjusel järgmistel juhtudel:

1) ametnik on aasta jooksul enne teenistusest vabastamist taotlenud või kasutanud töölepingu seaduse §-des 59–65¹ sätestatud puhkust;

2) ametnik on aasta jooksul enne teenistusest vabastamist olnud ravikindlustuse seaduses sätestatud hoolduslehel.

(5) Kui ametiasutus ei tõenda, et ta vabastas ametniku teenistusest käesolevas seaduses sätestatud lubatud alusel, loetakse ametnik teenistusest vabastatuks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud põhjusel, kui ametnik nõudis enne teenistusest vabastamist andmeid teenistustingimuste kohta.

§ 101. Teenistusest vabastamisest etteteatamine

(1) Koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette, kui tema teenistusstaaž on kestnud:

1) alla ühe aasta – vähemalt 15 kalendripäeva;

2) üks kuni viis aastat – vähemalt 30 kalendripäeva;

3) viis kuni kümme aastat – vähemalt 60 kalendripäeva;

4) kümme ja enam aastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

(2) Ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu, töövõime vähenemise tõttu või katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult vähemalt 15 kalendripäeva ette.

(3) Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamisest võib ametnikule ette teatada katseaja kestel, kaasa arvatud katseaja viimasel päeval, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega.

(4) Ministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamisest koostöö mittelaabumise tõttu vastavalt käesoleva seaduse §-le 96 teatatakse kantslerile kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette.

(5) Teenistusest vabastamisest ei pea ette teatama, kui ametnik vabastatakse käesoleva seaduse § 88, 94 või 95 alusel.

(6) Kui käesolevas paragrahvis sätestatud etteteatamistähtaegu ei järgita, makstakse ametnikule lisaks käesoleva seaduse §-s 102 sätestatud hüvitisele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.

(7) Käesoleva paragrahvi alusel ette teatatud vabastamisest võib loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Kui ametnik nõusolekut ei anna, vabastatakse ta alusel, millest talle ette teatati.

§ 102. Hüvitis teenistusest vabastamise korral

(1) Koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral makstakse ametnikule hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses.

(2) Koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral on ametnikul õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

(3) Ministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamise korral käesoleva seaduse §-s 96 sätestatud alusel makstakse talle hüvitisena põhipalka ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu põhipalk.

§ 103. Teenistusest või ametikohalt vabastamise vormistamine

(1) Ametnik vabastatakse teenistusest või ametikohalt haldusaktiga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) ametiasutuse nimetus;

2) ametniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

3) selle ametikoha nimetus, millelt ametnik vabastatakse;

4) vabastamise põhjendus;

5) vabastamise alus viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;

6) ametnikule makstav hüvitis, sealhulgas hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;

7) lõpparvest kinnipidamine, kui sellekohane vajadus kaasneb seoses teenistusest vabastamisega;

8) teenistussuhte viimane päev või ametniku üleviimisel seniselt ametikohalt vabastamise päev;

9) vaidlustamisviide.

§ 104. Lõpparve maksmine

(1) Ametiasutus on kohustatud maksma ametnikule kõik ametiasutuselt saada olevad summad (edaspidi lõpparve) teenistussuhte viimasel päeval, teenistussuhte lõppemisel surma korral haldusakti andmise päeval.

(2) Lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma põhipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte rohkem kui ametniku ühe kuu põhipalk.

(3) Ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastamisel lõpparvest kinni pidada puhkusetasu väljateenimata põhipuhkuse eest.

§ 105. Nõudeõigus õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral

(1) Õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.

(2) Ametnikul, kes on rase, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks, on õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitist oma 12 kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitise piir ei kehti, kui ametnik vabastati teenistusest käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes.

(4) Ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last, on õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral õigus hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasust võib maha arvata:

1) hüvitise, mida õigusvastaselt vabastamise tõttu ametnikule maksti;

2) teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud tasu ulatuses, mis on tingitud ametniku süülisest käitumisest menetlusõiguse kuritarvitamisel, sealhulgas põhjusel, et ametnik hoidus tema teenistusest vabastamise õigusvastasust puudutavast menetlusest kõrvale;

3) teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu ulatuses, milles selle saamine oli tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest.

12. peatükk Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu

§ 106. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu

(1) Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu on riigi personali- ja palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:

1) tagada asutuste strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni olemasolu;

2) tagada avaliku teenistuse arendamiseks ning Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike statistiliste andmete olemasolu.

(2) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab

määrusega.

(3) Andmekogu sisaldab:

1) asutuse struktuuri andmeid;

2) ameti- ja töökohtade andmeid;

3) teenistuses olevate ja töötavate isikute andmeid;

4) teenistuses olevate ja töötavate isikute lähedaste andmeid seaduses sätestatud juhul;

4¹) nende isikute andmeid, kellele asutus teeb väljamakseid, ulatuses, mis on vajalik asutuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

4²) nende isikute andmeid, kes täidavad seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid;

5) teenistus- ja töösuhete andmeid;

6) palga, töötasu, toetuste ja hüvitiste andmeid.

(4) Andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.

(5) Andmekogu vastutav töötleja on Riigi Tugiteenuste Keskus.

(6) Nõusoleku andmekogusse kohaliku omavalitsuse üksuste andmete kandmise kohta annab andmekogu vastutav töötleja.

§ 106¹. Andmete säilitamine

(1) Teenistuses oleva või töötava isiku teenistus- või töösuhte lõppemisel või tähtajatul üleviimisel teise asutusse säilitatavad isikuandmed arhiveeritakse. Selle isiku andmed, kes täidab seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid, ning nende isikute andmed, kellele asutus teeb väljamakseid, arhiveeritakse, kui isik ei täida enam seaduses sätestatud juhul asutuse ülesandeid või kui asutusel ei ole enam tarvis isikule väljamakseid teha.

(2) Arhiveeritud isikuandmeid säilitatakse järgmiselt:

1) avaliku ja eriteenistuse staaži arvestamiseks ja elektroonilise teenistuslehe pidamiseks vajalikke andmeid 75 aastat;

2) teenistuses oleva või töötava isiku arvelduskonto numbrit, aadressi, andmeid kõrvaltegevustega tegelemise ja piirangute ning konkurentsipiirangu, tervisekontrolli tegemise aja ning terviseseisundi vastavuse andmetele, läbiviidud arengu- ja hindamisvestluste ning atesteerimisvestluste, terviseseisundi, teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalike lubade kohta ning andmeid asutuses teenistuses olevate ja töötavate isikute abikaasade, registreeritud elukaaslaste, alaealiste laste ja teiste ülalpeetavate kohta kuni üks aasta, kui andmete edasiseks töötlemiseks ei esine muud õiguslikku alust;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata personali- ja palgaarvestuse andmeid viis aastat, kui seadusest ei tulene teisiti.

(3) Riigitöötaja iseteenindusportaalis säilitatakse personali- ja palgaarvestusega seotud raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil andmed raamatupidamises kajastati. Pärast säilitustähtaja möödumist algdokumendid hävitatakse.

13. peatükk Teenistusstaaž

§ 107. Teenistusstaaži arvutamine

(1) Teenistusstaaži hulka loetakse:

1) alates 1996. aasta 1. jaanuarist jõustunud avaliku teenistuse seaduse alusel arvestatud teenistusstaaž;

2) avaliku võimu teostamise õiguse aeg ja aeg, millal avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud käesoleva seaduse § 83 punktide 2–6 ja punkti 8 alusel.

(2) kehtestab määrusega teenistusstaaži arvutamise täpsema korra.

14. peatükk Rakendussätted

1. jagu Üleminekusätted

§ 108. Käesoleva seaduse §-de 7 ja 63 rakendamine

(1) Ametiasutused esitavad käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud ametniku mõistest ja käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest lähtuvad koosseisud ning käesoleva seaduse § 63 palgajuhendi kehtestamise sätetest ja käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest lähtuvad palgajuhendid kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Valitsemisala ametiasutused esitavad oma koosseisud ja palgajuhendid ministeeriumide kaudu. Rahandusministeerium hindab ametiasutuste koosseisude kooskõla käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud ametniku mõistega.

(2) kehtestab ametiasutuste kaupa ametiasutuste koosseisude ja palgajuhendite esitamise ja kooskõlastamise ajakava määrusega. Ajakava koostamisel arvestatakse ametiasutuse suurust ja sellest tulenevat koosseisu ning palgajuhendi koostamiseks ja kooskõlastamiseks kuluvat aega.

(3) Rahandusministeerium on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koosseisu ja palgajuhendi läbi vaatama kahe kuu jooksul koosseisu ja palgajuhendi esitamisest arvates ning selle kooskõlastama või jätma põhjendatult kooskõlastamata.

(4) Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud uued ametiasutuste koosseisud ja palgajuhendid jõustatakse avaliku teenistuse seadusega samal ajal.

(5) Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestatud, käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud ametniku mõistest lähtuvad ametiasutuste koosseisud ja käesoleva seaduse § 63 palgajuhendi kehtestamise sätetest lähtuvad palgajuhendid jõustatakse avaliku teenistuse seadusega samal ajal. Koosseisude ja palgajuhendi kehtestamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4.

(6) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja kohtute käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud ametniku mõistest lähtuv koosseis ning käesoleva seaduse § 63 palgajuhendi kehtestamise sätetest lähtuv palgajuhend jõustatakse avaliku teenistuse seadusega samal ajal. Koosseisu ja palgajuhendi kehtestamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4.

(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist ametiasutuse koosseisus olnud töökohad jäävad töökohtadeks ning nendel töötavate isikutega sõlmitud töölepingud kehtivad kuni nende lõppemise või muutmiseni.

(8) Julgeolekuasutuste koosseisu ja palgajuhendit ei pea ministeerium Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks esitama.

§ 109. Ametniku teavitamine ametikoha muutumisest töökohaks

(1) Kui käesoleva seaduse §-s 108 nimetatud koosseisu kehtestamise tõttu muutub ametniku ametikoht töökohaks, teatab töölepingu sõlmimise õigust omav isik sellest ametnikule kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette. Töölepingu sõlmimise õigust omav isik teeb kirjaliku ettepaneku sõlmida soodustingimustel tööleping alates avaliku teenistuse seaduse jõustumisest. Ametnikule esitatakse töölepingu sõlmimise ettepanek (edaspidi ka pakkumus), arvestades käesoleva seaduse §-s 110 ettenähtud soodustingimusi.

(2) Oma nõusolekust sõlmida soodustingimustel tööleping (edaspidi ka nõustumus) teavitab ametnik kirjalikult töölepingu sõlmimise õigust omavat isikut viimase poolt pakkumuses määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva pakkumuse postiga kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates.

(3) Kui pakkumuse saanud ametnik ei anna nõusolekut sõlmida soodustingimustel tööleping, vabastatakse ta teenistusest käesoleva lõike alusel avaliku teenistuse seaduse jõustumisest arvates, makstes talle hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses.

(4) Kui pakkumuse saanud ametnik annab nõusoleku sõlmida soodustingimustel tööleping, vabastatakse ta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitiseta käesoleva lõike alusel teenistusest avaliku teenistuse seaduse jõustumisest arvates ja temaga sõlmitakse soodustingimustel tööleping.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametnikule, kelle teenistussuhe on peatunud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 108 kohaselt. Oma nõusolekust sõlmida soodustingimustel tööleping teavitab ametnik kirjalikult ametisse nimetamise õigust omavat isikut viimase määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva pakkumuse postiga kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates.

§ 110. Soodustingimustega tööleping ja soodustingimuste säilimise kord

(1) Ametnikule, kelle ametikoht muutub töökohaks käesoleva seaduse §-s 108 nimetatud korras, nähakse soodustingimustena töölepingus ette järgmised õigused:

1) kui ametiasutuses kehtestatud palgajuhendile vastav töötaja töötasu osutub madalamaks tema käesoleva seaduse jõustumisele eelneva kalendrikuu palgast koos perioodiliste lisatasudega, jätkatakse senise palga suuruse töötasu maksmist;

2) säilitatakse käesoleva seaduse jõustumisel 35-kalendripäevane põhipuhkus;

3) avalikus teenistuses töötamise aeg riikliku vanaduspensioni suurendamiseks arvestatakse teenistusstaaži hulka vastavalt käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

(1) Kui isik sõlmib pärast teenistussuhte lõpetamist sama ametiasutusega soodustingimustega töölepingu, jätkub tema puhkuse arvestus ning kasutamata puhkusepäevi teenistussuhte lõpetamisel rahas ei hüvitata.

(2) Kui pärast käesoleva seaduse jõustumist asub soodustingimustel töötav riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötaja ametiasutuse sees teisele ameti- või töökohale või teise ametiasutuse ameti- või töökohale, säilivad tema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud soodustingimused.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud soodustingimused säilivad üksnes juhul, kui isik on katkematult avalikus teenistuses või jätkab ühest ametiasutusest teenistusest või töölt vabastamise korral teises ametiasutuses ametnikuna või töötajana hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel vabastamisest.

(4) Kui pärast käesoleva seaduse jõustumist asub soodustingimustel töötav riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötaja, kelle töökoha ülesanded antakse üle riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse hallatavale asutusele, seetõttu tööle sellesse hallatavasse asutusse, säilivad tema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soodustingimused.

§ 111. Ametniku soodustingimused ja soodustingimuste säilimise kord

(1) Ametnikule, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajal ametnikuna avalikus teenistuses ja kes jätkab teenistust ametnikuna, säilitatakse järgmised soodustingimused:

1) kui ametiasutuses kehtestatud palgajuhendile vastav ametniku põhipalk osutub madalamaks tema käesoleva seaduse jõustumisele eelneva kalendrikuu palgast koos perioodiliste lisatasudega, jätkatakse senise palga suuruse põhipalga maksmist;

2) avalikus teenistuses töötamise aeg riikliku vanaduspensioni suurendamiseks arvestatakse teenistusstaaži hulka vastavalt käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

(2) Kui pärast käesoleva seaduse jõustumist asub soodustingimustel töötav riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnik ametiasutuse sees teisele ameti- või töökohale või teise ametiasutuse ameti- või töökohale, säilivad tema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud soodustingimused ning õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud soodustingimused ning töötajatel õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele säilivad üksnes juhul, kui ametnik on katkematult avalikus teenistuses või jätkab ühest ametiasutusest teenistusest vabastamise korral teises ametiasutuses ametnikuna või töötajana hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel vabastamisest.

(4) Kui pärast käesoleva seaduse jõustumist asub soodustingimustel töötav riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnik, kelle ametikoha ülesanded antakse üle riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse hallatavale asutusele, seetõttu tööle sellesse hallatavasse asutusse, säilivad tema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soodustingimused.

(5) Kuni 2013. aasta 31. märtsini kehtib lõikes 4 sätestatu ka ametniku kohta, kes ei ole soodustingimustel töötav ametnik käesoleva seaduse mõttes.

§ 112. Määratud ajaks teenistusse võetud isiku ülemineku erisused käesoleva seaduse jõustumisel

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel määratud ajaks teenistusse võetud:

1) ajutiselt äraoleva ametniku asendaja jätkab teenistussuhet soodustingimustel tähtaja saabumiseni;

2) ajutiselt äraoleva ametniku asendajaga, kelle teenistussuhe muutub käesoleva seaduse § 108 kohaselt töösuhteks, sõlmitakse soodustingimustega tööleping tähtaja saabumiseni;

3) konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja jätkab teenistussuhet soodustingimustel või temaga sõlmitakse soodustingimustega tööleping, kui isik vastas vahetult enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel ametikohal esitatavatele nõuetele;

4) konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja jätkab teenistussuhet soodustingimustel määratud ajani või temaga sõlmitakse soodustingimustega tähtajaline tööleping, kui isik ei vastanud vahetult enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel ametikohal esitatavatele nõuetele. Ta vabastatakse teenistusest nelja aasta jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest konkursi korras valitud isiku ametikohale asumise või temaga töölepingu sõlmimise tõttu või hiljemalt nelja aasta möödumisel käesoleva seaduse jõustumisest;

5) koosseisuväline teenistuja, kelle teenistusülesannete täitmiseks nähakse ametiasutuse koosseisus ette tähtajaline ameti- või töökoht, jätkab ametiasutuses soodustingimustega teenistust määratud ajani või temaga sõlmitakse soodustingimustega tööleping tähtaja saabumiseni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 3 ja 4 ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 134 nimetatud isikutele.

(3) Kui käesoleva seaduse § 109 lõikes 5 sätestatud asendatav ametnik ei nõustu sõlmima soodustingimustega töölepingut ja vabastatakse teenistusest, sõlmitakse tema asendajaga soodustingimustega tööleping.

§ 113. Riikliku vanaduspensioni suurendamine teenistusstaaži alusel

(1) Isikule, kellele makstakse käesoleva seaduse jõustumise ajal riikliku vanaduspensioni suurendust, jätkatakse selle maksmist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7.

(2) Isikul, kellel on käesoleva seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7.

(3) Kui käesoleva seaduse alusel sõlmitakse isikuga soodustingimustega tööleping või ta jätkab soodustingimustel teenistust või teenistust käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud ametikohal, siis jätkub tema teenistusstaaži arvestus viie aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku teenistusstaaži hulka arvestatakse:

1) seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel arvestatud teenistusstaaž;

2) käesoleva seaduse jõustumisest arvates viie aasta jooksul ametiasutuses ametnikuna või töölepingulise töötajana töötatud aeg, käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud ametikohal töötatud aeg, kohalike omavalitsuste liitude büroos töötatud aeg või Kaitseliidus töötatud aeg käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.

(5) Pärast käesoleva seaduse jõustumist lähtutakse ametnike teenistusstaaži arvestamisel käesoleva seaduse § 107 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest. Töötajate teenistusstaaži hulka loetakse töötamise aeg ja töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud aeg, kui töötajal on õigus keelduda töö tegemisest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7.

(7) Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatud vanaduspensioni suurendatakse järgmiselt:

1) 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10 protsenti;

2) 16–20-aastase teenistusstaaži korral – 20 protsenti;

3) 21–25-aastase teenistusstaaži korral – 25 protsenti;

4) 26–30-aastase teenistusstaaži korral – 40 protsenti;

5) üle 30-aastase teenistusstaaži korral – 50 protsenti.

(8) Riikliku vanaduspensioni suurendust makstakse riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

(9) Riikliku vanaduspensioni suurendusele kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(10) Isik, kes vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse § 95 alusel tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu, kaotab õiguse käesolevas seaduses sätestatud riikliku vanaduspensioni suurendusele teenistusstaaži alusel.

(11) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas seaduses sätestatud riikliku vanaduspensioni suurendusele teenistusstaaži alusel.

(12) Kui isikule maksti riikliku vanaduspensioni suurendust teenistusstaaži alusel, siis lõpetatakse selle maksmine tema suhtes kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust.

(13) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus riikliku vanaduspensioni suurendusele.

§ 114. Kohalike omavalitsuste liitude büroo ja Kaitseliidu ametniku kohta kehtiv soodustingimuste rakendamise erisus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktis 5 nimetatud ametiasutuses käesoleva seaduse jõustumise ajal ametnikuna teenistuses olnud isikul on õigus nõuda kohalike omavalitsuste liitude büroos vahetult edasitöötamiseks järgmiste tingimustega töölepingu sõlmimist:

1) säilitatakse seniste teenistusülesannetega sarnased tööülesanded;

2) jätkatakse vähemalt senise palga suuruse töötasu maksmist;

3) säilitatakse käesoleva seaduse jõustumisel 35-kalendripäevane põhipuhkus;

4) jätkatakse vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži arvestamist vastavalt käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 2 punktis 9 nimetatud ametiasutuses käesoleva seaduse jõustumise ajal ametnikuna teenistuses olnud isikul on õigus nõuda Kaitseliidus vahetult edasitöötamiseks järgmiste tingimustega töölepingu sõlmimist:

1) säilitatakse seniste teenistusülesannetega sarnased tööülesanded;

2) jätkatakse vähemalt senise palga suuruse töötasu maksmist;

3) säilitatakse käesoleva seaduse jõustumisel 35-kalendripäevane põhipuhkus;

4) jätkatakse vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži arvestamist vastavalt käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–4 nimetatud soodustingimused säilivad üksnes juhul, kui isik on katkematult tööl kohalike omavalitsuste liitude büroos või avalikus teenistuses või kui teenistus- või töösuhte katkemine nimetatud asutustes ei ületa 90 kalendripäeva.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3–4 nimetatud soodustingimused säilivad üksnes juhul, kui isik on katkematult tööl Kaitseliidus või avalikus teenistuses või kui teenistus- või töösuhte katkemine nimetatud asutustes ei ületa 90 kalendripäeva.

§ 115. Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikute soodustingimuste rakendamise erisus

(1) Isikule, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajal käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud ametikohal, jätkatakse vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži arvestamist vastavalt käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

(2) Seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaaži arvestus käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustel säilib üksnes juhul, kui isik oli olnud seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistuses ametnikuna ja omandanud teenistusstaaži ning jätkab katkematult teenistust senisel ametikohal või avalikus teenistuses või kui teenistus- või töösuhte katkemine senisel ametikohal või avalikus teenistuses ei ületa 90 kalendripäeva.

§ 116. Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 rakendamise erisus

(1) Ametnikule, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajal avalikus teenistuses ning kellele kohaldati seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse §-s 168 sätestatud erandit haridusnõudest, ei kohaldata samal ametikohal edasitöötamiseks käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud keskhariduse nõuet. Nimetatud nõuet ei kohaldata ka juhul, kui see ametnik viiakse üle teisele ametikohale vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 või 98.

§ 116¹. Käesoleva seaduse § 49 rakendamise erisused

(1) Käesoleva seaduse § 49 kohaldub ametnikele:

1) kellel juhtum toimus 2016. aasta 1. juulil või pärast seda;

2) kellel juhtum toimus enne 2016. aasta 1. juulit, kuid kellel oli 2016. aasta 1. juuli seisuga kõnealusest juhtumist tingitud ajutine töövõimetus, kuid ei olnud tuvastatud püsivat töövõimetust.

(2) Ametnikule, kellel on püsiv töövõimetus tuvastatud enne 2016. aasta 1. juulit, makstakse saamata jäänud hüvitis välja kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud avaliku teenistuse seaduse või vastava eriteenistuse seaduse redaktsiooni alusel.

(3) Ametnikul, kellel tuvastatakse osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, loetakse töövõime osalise kaotuse tingimus täidetuks. Ametnikul, kellel tuvastatakse puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, loetakse töövõime täieliku kaotuse tingimus täidetuks.

§ 116². Käesoleva seaduse § 48 rakendamise erisus

(1) Ametnikule, kellele on raseduse tõttu välja kirjutatud töövõimetusleht või kellel tekib õigus emapuhkusele enne 2024. aasta 15. maid, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2024. aasta 15. maid kehtinud redaktsiooni §-s 48 sätestatut.

§ 117. Käesoleva seaduse § 60 lõike 3 rakendamise erisus

(1) Käesoleva seaduse jõustumisel tuleb käesoleva seaduse § 60 lõikes 3 sätestatud kohustus täita kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates.

§ 118. Katseajal oleva isiku üleminek

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud katseaeg jätkub tähtaja saabumiseni. Muus katseaega puudutavas osas kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud regulatsiooni.

§ 119. Käesoleva seaduse § 65 rakendamise erisused

(1) Käesoleva seaduse § 65 lõike 1 alusel avalikustatakse ametniku põhipalk kuni 2015. aastani ametiasutuse veebilehel ning alates 2015. aastast avaliku teenistuse kesksel veebilehel.

(2) Käesoleva seaduse § 65 lõike 2 alusel avalikustatakse ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta alates 2014. aastast kuni 2015. aastani ametiasutuse veebilehel ning alates 2015. aastast avaliku teenistuse kesksel veebilehel.

§ 120. Käesoleva seaduse § 92 rakendamise erisused

(1) Käesoleva seaduse jõustumisest arvates võib ametniku ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu vabastada mitte varem kui aasta pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatut kohaldatakse ametnikule, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajal ametnikuna teenistuses ja jätkab samal ametikohal.

§ 121. Käesoleva seaduse § 106 rakendamise erisused

(1) Käesoleva seaduse § 106 lõikes 1 nimetatud andmekoguga liituvad kõik riigi ametiasutused, välja arvatud Luurepataljon ja julgeolekuasutused, hiljemalt 2014. aasta 31. detsembriks.

§ 122. Atesteerimislehe lõpetamine ja säilitamine

(1) Ametniku atesteerimisleht lõpetatakse.

(2) Lõpetatud atesteerimislehte säilitatakse ametiasutuses ametniku või töötaja töötamise ajal koos teiste personalidokumentidega.

(3) Pärast ametniku teenistusest vabastamist või töötaja töölepingu lõpetamist säilitatakse atesteerimislehte ametiasutuses vähemalt 25 aastat koos teiste personalidokumentidega ametiasutuse dokumentide loetelus ja asjaajamiskorras ettenähtud korras.

§ 123. Avaliku konkursi lõpuleviimine

(1) Alates 2013. aasta 1. aprillist väljakuulutatud konkurss korraldatakse käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos sätestatud korras.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel väljakuulutatud konkurss, mis ei ole 2013. aasta 1. aprilliks lõppenud, viiakse lõpule seaduse alusel, mille alusel konkurss välja kuulutati.

§ 124. Teenistusleht

(1) Riigi ametiasutused on kohustatud pidama ametnike kohta teenistuslehte, sealhulgas nende seniste ametnike oma, kelle ametikoht muutub käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud koosseisu kehtestamise tõttu töökohaks, viie aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Viie aasta möödudes edastatakse teenistuslehed Rahandusministeeriumile.

(2) Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on kohustatud pidama ametnike kohta teenistuslehte, sealhulgas nende seniste ametnike oma, kelle ametikoht muutub käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud koosseisu kehtestamise tõttu töökohaks, viie aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Alates 2018. aasta 1. aprillist kuni riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga liitumiseni on kohaliku omavalitsuse ametiasutused kohustatud pidama ametnike kohta teenistuslehte. Isikute, kellel ei jätkata teenistusstaaži arvestamist, teenistuslehed edastatakse Rahandusministeeriumile.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud asutuses, mis käesoleva seaduse alusel ei ole ametiasutus, töötavate isikute osas, kellel jätkatakse vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži arvestust, peetakse edasi teenistuslehte viie aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Viie aasta möödudes edastatakse nende teenistuslehed Rahandusministeeriumile. Isikute, kellel ei jätkata vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži arvestamist, teenistuslehed edastatakse Rahandusministeeriumile esimesel võimalusel pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(4) Teenistuslehele kantakse alates käesoleva seaduse jõustumisest ametniku kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) ametivande andmise kuupäev ja koht;

3) teenistuskäik, sealhulgas teenistusest vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;

4) käesoleva seaduse § 83 punktide 1 ja 7 alusel avaliku võimu teostamise õiguse peatumine;

5) distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine.

(5) kehtestab teenistuslehe vormi ja teenistuslehe pidamise korra määrusega.

(6) Ametniku teenistusest vabastamisel või ametiasutuse töötaja töölepingu lõppemisel edastab ametiasutus isiku teenistuslehe Rahandusministeeriumile. Isiku asumisel teisele teenistuskohale muus ametiasutuses saadetakse teenistusleht uude teenistuskohta, kui uus teenistuskoht on ametiasutusele teada.

(7) Rahandusministeerium säilitab talle edastatud teenistuslehti 75 aastat käesoleva seaduse jõustumisest.

(8) Isikule, kes lahkub teenistusest, antakse tema soovil teenistuslehe ärakiri.

(9) Rahandusministeerium edastab hoiul oleva teenistuslehe Sotsiaalkindlustusametile taotluse alusel.

§ 125. Varalise kahju hüvitamine

(1) Kahju hüvitamisel kohaldatakse teo toimepanemise ajal kehtinud avaliku teenistuse seadust.

§ 126. Varasema ametivande kehtivus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 28 alusel antud ametivanne jääb kehtima ja ametnik ei pea andma uut ametivannet vastavalt käesoleva seaduse §-le 27.

§ 127. Varasema distsiplinaarkaristuse kehtivus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud distsiplinaarkaristus kehtib ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Niisugune karistus täidetakse ja see kustub selle seaduse järgi, mille järgi see määrati.

§ 128. Varasema distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramine

(1) Ametnikule võib enne käesoleva seaduse jõustumist toimepandud distsiplinaarsüüteo eest määrata käesoleva seadusega ettenähtud distsiplinaarkaristuse, kui talle ei ole selle süüteo eest veel karistust määratud, arvestades süüteo toimepanemise ajal kehtinud avaliku teenistuse seaduses sätestatud tähtaegu.

(2) Kui distsiplinaarmenetlust on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, siis viiakse see lõpule menetluse alustamise ajal kehtinud menetluskorra järgi.

§ 129. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse kohaldamine

(1) Alates käesoleva seaduse jõustumisest ei kohaldata ametnikele töötajate distsiplinaarvastutuse seadust, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 127 ja 128 nimetatud juhul.

§ 130. Tööandja eluruumi kasutamine

(1) Ametnikud, kellele anti tööandja eluruum või hüvitati muu eluruumi kasutamise kulud vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse §-le 55, võivad seda õigust kasutada kuni 2014. aasta 30. juunini.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamise piirmäärad kehtestab

määrusega.

§ 131. Lisapuhkuse aegumine ja hüvitamine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaaži eest antud lisapuhkusepäevad ei säili.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaaži eest antud kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

(3) Aegumine peatub ajaks, kui ametnik või töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust.

(4) Kasutamata ja aegumata jäänud lisapuhkusepäevad hüvitatakse töölt või teenistusest lahkumise korral rahas.

§ 132. Varasema eetikakoodeksi kehtivus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse eetikakoodeks kehtib, kuni ametnikueetika nõukogu kinnitab käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud eetikakoodeksi.

§ 133. Määramata ajaks teenistusse võetud riigisekretäri, ministeeriumi asekantsleri, Riigikantselei direktori ning ameti ja inspektsiooni peadirektori teenistustähtaja arvestamine ja käesoleva seaduse § 18 lõike 5 rakendamise erisus

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal määramata ajaks teenistusse võetud riigisekretär, ministeeriumi asekantsler, Riigikantselei direktor ning ameti ja inspektsiooni peadirektor loetakse ametisse nimetatuks seaduse jõustumise päevast järgmiselt:

1) sellel ametikohal kuni kümneaastase teenistusstaaži korral kuni 2018. aasta 31. detsembrini;

2) sellel ametikohal kümneaastase ja pikema teenistusstaaži korral kuni 2016. aasta 31. detsembrini.

(2) Ministeeriumi asekantsleri teenistusstaaži hulka arvestatakse ka sama ministeeriumi teise asekantsleri ametikohal töötatud aeg, kui see eelnes vahetult praegusele ametikohale.

(3) Avalik konkurss ministeeriumi asekantsleri, Riigikantselei direktori ning ameti ja inspektsiooni peadirektori ametikohale, mis vabaneb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel, kuulutatakse välja vähemalt kolm kuud enne ametisoleva asekantsleri, direktori või peadirektori teenistustähtaja möödumist.

§ 134. Avaliku konkursi korraldamine ministeeriumi asekantsleri ning ameti ja inspektsiooni peadirektori ametikohale, millele on nimetatud kohusetäitja

(1) Ministeeriumi asekantsleri ning ameti ja inspektsiooni peadirektori ametikohale, kus käesoleva seaduse jõustumise päeval on ametis kohusetäitja, tuleb kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates korraldada avalik konkurss.

1¹. jagu Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid täitvale ametnikule kohaldatavad erisused

§ 134¹. Käesoleva jao rakendamine

(1) Käesoleva jao sätteid rakendatakse Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid täitva ametniku suhtes.

§ 134². Käesoleva seaduse § 16 rakendamise erisus

(1) Käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud konkursi võib jätta korraldamata, kui isik nimetatakse ametikohale käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punkti 1 või 2 tähenduses.

§ 134³. Käesoleva seaduse § 36 rakendamise erisus

(1) Käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud töö tegemise aja piirangut ei kohaldata ametniku nõusolekul ja tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ning ohutust.

§ 134⁴. Käesoleva seaduse § 61 lõike 5 rakendamise erisus

(1) Täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu maksmisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga piiri.

§ 134⁵. Lisapuhkuse andmine

(1) Ametnikul on õigus saada tasulist lisapuhkust juhul, kui tema töökoormus on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesannete tõttu oluliselt suurenenud. Lisapuhkuse määramisel võetakse arvesse suurenenud töökoormuse iseloomu ja mahtu.

(2) Lisapuhkust saab kasutada kuni 2018. aasta 31. augustini.

(3) Määratud ajaks teenistusse võetud ametnikule hüvitatakse kasutamata lisapuhkusepäevad teenistusest vabastamisel rahas.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 135.

–

§ 176.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine

§ 177. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse §-d 108–110 ja 136 jõustuvad üldises korras.

(2) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.

(3) Käesoleva seaduse § 111 lõiget 5 rakendatakse tagasiulatuvalt 2013. aasta 1. jaanuarist.

(4) Käesoleva seaduse 14. peatüki 1¹. jagu kehtib kuni 2018. aasta 31. augustini.