Meediateenuste seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Meediateenuste seadus sätestab:

1) audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse (edaspidi koos meediateenus) osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse osutajatele;

1¹) videojagamisplatvormi pidamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi pidajale;

2) eraõiguslikule isikule televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa (edaspidi ka televisiooniluba ja raadioluba) andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamisest ja videojagamisplatvormi pidamisest teatamise korra;

3) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule infot andnud isiku (edaspidi informatsiooniallika) kaitse põhimõtted;

4) meediapädevuse edendamise eest vastutaja;

5) riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.

§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse meediateenuse osutajale, kui:

1) meediateenuse osutaja juhtorgan asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis;

2) oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ja meediateenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse muus Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis (edaspidi koos liikmesriik või konventsiooniga ühinenud riik);

2¹) oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis, kuid meediateenuse osutaja juhtorgan asub muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;

3) meediateenuse osutaja juhtorgan asub Eestis, kuid oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;

4) oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ei tööta liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, kuid meediateenuse osutaja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt ja oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud;

5) meediateenuse osutaja juhtorgan asub Eestis, aga toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab Eestis.

(2) Meediateenuse osutajale, kelle suhtes ei saa kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 1 sätteid, kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui ta kasutab Eestis asuvat satelliitside juhtimiskeskust või Eestile kuuluvat satelliidi sagedusressurssi.

(3) Kui meediateenuse osutajale ei saa kohaldada käesoleva paragrahvi lõiget 1 või 2, määratletakse meediateenuse osutaja asukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 49–55 kohaselt.

(3) Käesolevas seaduses piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse üksnes televisiooniteenuse osutajale.

(4) Eesti Rahvusringhäälingule kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd Eesti Rahvusringhäälingu seadus ei sätesta teisiti. Teistele ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevatele isikutele, keda ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud, kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse § 15. Elektroonilise side ettevõtjale, kes taasedastab meediateenust, kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 51, 55 ja 56.

(5) Käesoleva seaduse §-des 8, 10–12, 14, 20 ja 22–24 sätestatud nõudeid ei kohaldata nendele audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks ainult kolmandates riikides ja need ei ole ühes või mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega otseselt või kaudselt üldsusele kättesaadavad.

(6) Käesolevas seaduses videojagamisplatvormi kohta sätestatut kohaldatakse videojagamisplatvormi pidajale:

1) kes on asutatud Eestis;

2) kelle emaettevõtja on asutatud Eestis;

3) kelle tütarettevõtja on asutatud Eestis ja emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis;

4) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on asutatud Eestis ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis;

5) kelle tütarettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui tema teised tütarettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis;

6) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui teised sama grupi ettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis.

(7) Ettevõtjate grupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad emaettevõtja, kõik tema tütarettevõtjad ja kõik muud ettevõtjad, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed.

§ 3. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

(1) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3¹. Infoühiskonna teenuse seaduse kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 6 nimetatud videojagamisplatvormi pidajale kohaldatakse infoühiskonna teenuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 4. Meediateenus

(1) Audiovisuaalmeedia teenus on meediateenus või muu teenuse eristatav osa, mida osutatakse audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toimetusvastutuse all peamise eesmärgiga pakkuda üldsusele teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid elektroonilise side võrgu kaudu. Audiovisuaalmeedia teenused on:

1) televisiooniteenus, mida osutatakse saatekava alusel saadete samaaegseks vaatamiseks. Televisiooniteenused on eelkõige telesaade, teleprogramm ja äriteade;

2) tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mida osutatakse programmikataloogi alusel saadete vaatamiseks teenuse kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel;

3) audiovisuaalne äriteade, mis on eelkõige telereklaam, sponsorteave, otsepakkumised ja tootepaigutus.

(2) Raadioteenus on meediateenus, mida osutatakse raadioteenuse osutaja toimetusvastutuse all saatekava alusel saadete samaaegseks kuulamiseks peamise eesmärgiga pakkuda üldsusele teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid elektroonilise side võrgu kaudu. Raadioteenused on eelkõige raadiosaade, raadioprogramm ja äriteade.

§ 4¹. Videojagamisplatvorm

(1) Videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses või selle eristatav osa, mille peamine eesmärk või põhiline otstarve on pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi pidajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi pidaja, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega.

§ 5. Meediateenuse osutaja

(1) Meediateenuse osutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi.

§ 5¹. Videojagamisplatvormi pidaja

(1) Videojagamisplatvormi pidaja võib olla juriidiline või füüsiline isik.

§ 6. Toimetusvastutus ja toimetusotsus

(1) Toimetusvastutus on meediateenuse osutaja teostatav kontroll saadete valiku, sisu ja ülesehituse ning nende programmi või programmikataloogi paigutamise üle.

(2) Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega.

§ 7. Saade, programm, programmikataloog ja kasutaja loodud video

(1) Saade on liikuvate kujutiste heliga või helita ajaliselt piiritletud mis tahes pikkusega kogum või ainult heli ajaliselt piiritletud kogum, mis moodustab programmi või programmikataloogi eraldi osa.

(2) Programm on televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt teadlikult järjestatud saadete kogum, mida edastatakse regulaarselt ja mille ülesehitust väljendab saatekava. Programmil on oma nimi.

(3) Programmikataloog on tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakutud ja tema toimetusvastutuse alla kuuluv saadete nimekiri.

(4) Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mis tahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või mõni teine kasutaja on videojagamisplatvormile üles laadinud.

§ 8. Programmi struktuur

(1) Televisiooni- ja raadioteenuse osutaja varub vähemalt viiel päeval nädalas programmi päevamahust vähemalt kaks protsenti enda toodetud uudistesaadete edastamiseks, välja arvatud riiklike pühade programmis. Enda toodetud uudistesaateks loetakse ka sellist uudistesaadet, mis sisaldab vähemalt kahe eri uudistetootja toodetud uudiseid.

(2) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti omatoodangu edastamiseks. Televisiooniteenuse osutaja edastab omatoodangu miinimummahust vähemalt 50 protsenti ajavahemikus kella 19.00-st kuni 23.00-ni.

(3) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks.

(4) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks, mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaldamisel võib teha rahvusvahelise televisiooniloa või valdavalt muusika-, spordi-, filmi- või muu teemaprogrammi edastamiseks antava televisiooniloa tingimustes erandi loa taotleja või omaniku põhjendatud taotluse alusel, kui nimetatud nõuete kohaldamine oleks programmi olemust ja peamisi sihtrühmi arvestades ebamõistlik.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude kohaldamisel võib teha raadioloa tingimustes erandi loa taotleja või omaniku põhjendatud taotluse alusel, kui nimetatud nõude kohaldamine oleks programmi olemust ja peamisi sihtrühmi arvestades ebamõistlik ning tingimusel, et erandi tegemisel arvestatakse teenuste mitmekesisuse tagamisega. Üleriigilise raadioloa tingimustes võib erandi teha üksnes juhul, kui edastatakse valdavalt muusika- või muud teemaprogrammi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata televisiooniteenuse osutajale, kelle programmi nädalamaht on väiksem kui 28 tundi.

(6) Teleprogrammidele, mis edastavad vaid telereklaami ja otsepakkumist või üksnes enesetutvustust, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata nende teleprogrammide suhtes, mis on mõeldud kohalikele vaatajatele ning mida edastatakse regionaalse televisiooniloa alusel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid ei kohaldata programmide suhtes, mida edastatakse ajutise televisiooni- või raadioloa alusel.

(10) Televisiooniteenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud nõuete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.

§ 9. Raadioprogrammi nädalamaht

(1) Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi.

§ 10. Omatoodang

(1) Omatoodang on audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda või koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga toodetud või Euroopa sõltumatult tootjalt tellitud saade või programm, mis käsitleb Eesti tänapäeva või kultuuripärandit.

§ 11. Euroopa päritoluga audiovisuaalne teos

(1) Euroopa päritoluga audiovisuaalne teos (edaspidi Euroopa teos) on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigist pärinev teos;

2) piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osaliseks olevast kolmandast Euroopa riigist pärinev teos;

3) teos, mis on toodetud ühistoodanguna Euroopa Liidu liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingu raames ja vastab lepingus määratletud tingimustele.

(2) Euroopa Liidu liikmesriigist või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osaliseks olevast kolmandast riigist pärinev teos, mis on põhiosas valminud koostöös ühes või mitmes nimetatud riigis elavate autorite ja töötajatega, on Euroopa teos, kui teos vastab ühele järgmistest tingimustest:

1) teose on valmistanud vähemalt üks tootja, kes on asutatud vähemalt ühes nimetatud riigis;

2) teose tootmist korraldab ja kontrollib üks või mitu tootjat, kes on asutatud ühes või mitmes nimetatud riigis;

3) nende riikide ühistootjate panus moodustab ühistootmise kogukuludest rohkem kui poole ja ühistootmist ei kontrolli ükski väljaspool kõnealuseid riike asutatud tootja.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2 ja 3 kohaldatakse tingimusel, et Euroopa Liidu liikmesriikide teoste suhtes ei kohaldata selles kolmandas riigis diskrimineerivaid meetmeid.

(4) Teost, mis ei ole Euroopa teos käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratletud tähenduses, kuid mis on toodetud Euroopa Liidu liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise kahepoolse ühistootmislepingu raames, käsitatakse Euroopa teosena tingimusel, et Euroopa Liidu liikmesriigi ühistootjad katavad suurema osa tootmise kogukuludest ja et tootmist ei kontrolli ükski väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi asutatud tootja.

§ 12. Euroopa sõltumatu tootja

(1) Euroopa sõltumatu tootja on:

1) tootja, kelle aktsiate enamus või aktsiate jaotusega määratud häälte enamus kuulub liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi juriidilisele või füüsilisele isikule;

2) tootja, kelle seaduse või lepingu alusel üleantud autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused toodangule kuuluvad liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi juriidilisele või füüsilisele isikule;

3) tootja, kes viimase kahe aasta jooksul on tootnud oma audiovisuaaltoodangut vähemalt kahele audiovisuaalmeedia teenuse osutajale.

2. peatükk Meediateenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja tegevuspõhimõtted

§ 13. Tegevusvabadus

(1) Meediateenuse osutajal on õigus seadusest ning televisiooni- ja raadioloa tingimustest ja kõrvaltingimustest kinni pidades vabalt otsustada oma saate ja programmi või programmikataloogi sisu ja paigutuse üle.

(2) Kohus võib oma menetluses olevates asjades seaduses ettenähtud alustel ja korras keelata saate või selle osa edastamise.

§ 14. Poliitiline tasakaalustatus aktiivse valimisagitatsiooni ajal

(1) Kui televisiooni- ja raadioteenuse osutaja annab erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks saateaega, peab ta Euroopa Parlamendi, Riigikogu või kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aktiivse valimisagitatsiooni ajal andma samaväärse esinemisvõimaluse põhjendamatu viivituseta ka teisele erakonnale või poliitilisele liikumisele tema kirjalikult edastatud soovi korral.

§ 15. Informatsiooniallika kaitse

(1) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul on õigus jätta avaldamata andmed, mis võimaldavad tuvastada informatsiooniallika.

(2) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik ei tohi informatsiooniallika nõusolekuta tema tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldada.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus ei kehti juhul, kui informatsiooniallikas on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule andnud teadvalt valeinformatsiooni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka isikule, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika.

(5) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku või isiku, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika, otsene või kaudne mõjutamine informatsiooniallika tuvastamiseks on keelatud.

(6) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik ja isik, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika, on kohustatud need andmed esitama kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

§ 16. Avalik teave meediateenuse osutaja kohta

(1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:

1) nime;

2) postiaadressi;

3) kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadressi või veebilehe aadressi;

4) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed;

4¹) omandistruktuuri, sealhulgas tegeliku kasusaaja nime, isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;

5) viite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmetele;

6) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.

(2) Televisiooniteenuse osutaja edastatava teleprogrammi nimi avalikustatakse tema valitud ajal teleprogrammis vähemalt 12 korda saatepäeva jooksul, samuti märgitakse vähemalt samal saatepäeval teleprogrammis olevate saadete pealkirjad elektroonilises saatekavas.

(3) Raadioteenuse osutaja teeb enda kohta arusaadavalt teatavaks vähemalt järgmise teabe:

1) raadioprogrammis – nime, kontaktandmed, sealhulgas elektronposti või veebilehe aadressi vähemalt neli korda saatepäeva jooksul;

2) veebilehel – nime ja postiaadressi, elektroniposti aadressi, vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed ning viite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmetele.

§ 17. Vastutav toimetaja

(1) Meediateenuse osutaja määrab edastatavale programmile või programmikataloogile vastutava toimetaja.

(2) Vastutav toimetaja tagab edastatavas programmis või programmikataloogis käesoleva seaduse nõuetest ja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning sõnavabaduse põhimõtete järgimise.

(3) Meediateenuse osutaja säilitab vastutavate toimetajate nimekirja ühe aasta jooksul pärast saate edastamise kuupäeva programmis või saate paigutamise lõpetamist programmikataloogi.

§ 18. Hädaohuteadete edastamine

(1) Televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab viivitamata ja tasuta kõigis oma tele- ja raadioprogrammides:

1) riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral Riigikogu, Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse ametlikke teateid;