Avaliku teenistuse seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele.

(2) Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldatakse käesolevat seadust eriseadustes sätestatud erisustega.

(3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat seadust:

1) Riigikogu liikmele;

2) Euroopa Parlamendi liikmele;

3) Vabariigi Presidendile;

4) Vabariigi Valitsuse liikmele;

5) kohtunikule;

6) õiguskantslerile;

7) riigikontrolörile;

8) riiklikule lepitajale;

9) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmele;

10) valla- või linnavalitsuse liikmele;

11) osavalla- või linnaosavanemale.

§ 3. Töösuhteid reguleerivate seaduste kohaldamine

(1) Ametnikele ei kohaldata töölepingu seadust, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Töötajate töösuhteid ametiasutuses reguleerivad töölepingu seadus ja teised töösuhteid reguleerivad seadused.

(3) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 6 nimetatud abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitvatele isikutele ei kohaldata töölepingu seaduse § 10.

§ 4. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

(1) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 5. Avalik teenistus

(1) Avalik teenistus on:

1) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine;

2) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö.

§ 6. Ametiasutus

(1) Ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine.

(2) Riigi ametiasutus käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on:

1) valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses;

2) Riigikogu Kantselei;

3) Vabariigi Presidendi Kantselei;

4) Riigikontroll;

5) Õiguskantsleri Kantselei;

6) kohus;

7) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on:

1) valla- ja linnavolikogu kantselei;

2) valla- ja linnakantselei;

3) valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;

4) osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena;

5) valla- ja linnavalitsuse amet;

6) valla või linna ühisamet.

§ 7. Ametnik ja töötaja

(1) Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes.

(2) Ametnik nimetatakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu.

(3) Avaliku võimu teostamine käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses on järgmiste ülesannete täitmine:

1) ametiasutuse juhtimine;

2) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, samuti siseauditi läbiviimine;

2¹) konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine;

3) riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine;

4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks;

5) süütegude menetlemine;

6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises;

7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja kohtute põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine;

8) Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine;

9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse.

(4) Töötaja võetakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel.

(5) Töötamine käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses on eelkõige:

1) raamatupidamine;

2) personalitöö;

3) asjaajamistöö;

4) hankespetsialistide tegevus;

5) haldustöötajate tegevus;

6) infotehnoloogide tegevus;

7) muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd.

(6) Avalikku võimu teostavaks ei loeta ka isikut, kes täidab Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel.

§ 8. Teenistuskoht ja teenistusgrupp

(1) Teenistuskoht on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.

(2) Teenistusgrupp käesoleva seaduse tähenduses on valdavas osas sarnaste teenistus- või tööülesannetega teenistuskohtade grupp, mis on jaotatud tasemeteks vastavalt täidetavate ülesannete iseloomule.

§ 9. Avaliku teenistuse arendamine

(1) Rahandusministeerium juhib avaliku teenistuse arendamist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks Rahandusministeerium:

1) analüüsib avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide rakendamise praktikat, nõustab neis küsimustes ametiasutusi ning vastab märgukirjadele ja selgitustaotlustele;

2) koondab, vahendab ja analüüsib teavet avaliku teenistuse arendamise ja juhtimise kohta, annab sellealaseid selgitusi, kujundab sellekohaseid seisukohti ning koostab soovituslikke juhendeid;

3) korraldab riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu haldamist.

(3) Rahandusministeerium haldab avaliku teenistuse keskset veebilehte.

§ 10. Vabariigi Valitsuse määruste kehtestamine

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:

1) ;

2) ;

3) ;

4) ;

5) ;

6) .

(2) kehtestab ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning teiste samas määruses nimetatud valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise korra määrusega.

(3) võib kehtestada riigi ametiasutuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametiasutuse töötajate töölepingu tingimused määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrused on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, kohtutele ja kohaliku omavalitsuse üksustele soovituslikud. Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikontrollis, Õiguskantsleri Kantseleis, kohtutes ja kohaliku omavalitsuse üksuses lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud kordade kehtestamisel käesolevast seadusest.

§ 11. Ametiasutuse teenistuskohtade koosseis ja liigitamine teenistusgruppideks

(1) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus määratakse kindlaks vähemalt ametiasutuse teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsus ja koormus.

(2) Ministeeriumi ja Riigikantselei teenistuskohtade koosseisu kehtestab vastavalt minister või tema volitatud kantsler või riigisekretär.

(3) Ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab

.

(4) Ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse ja Riigikantselei teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3

. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

(5) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu või tema volitatud isik.

(6) Riigikogu Kantselei teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada Riigikogu juhatus, riigi valimisteenistuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab Riigikogu Kantselei direktor riigi valimisteenistuse juhi ettepanekul. Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetamata ametiasutuse teenistuskohtade koosseisude kehtestamisel ja teenistuskohtade teenistusgruppideks liigitamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrast.

§ 12. Ametnikueetika nõukogu

(1) Vabariigi Valitsus moodustab Rahandusministeeriumi juurde ametnikueetika nõukogu (edaspidi eetikanõukogu), mille tegevuse eesmärk on ametnike põhiväärtuste ja ametnikueetika tugevdamine.

(2) Eetikanõukogu on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

(3) Eetikanõukogu koosseisu kehtestab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kuni kolmeks aastaks.

(4) Eetikanõukogu kinnitab ametnike eetikakoodeksi ja toetab selle ühetaolist rakendamist.

(5) Eetikanõukogu ülesanded on:

1) anda selgitusi ametnike eetikakoodeksi rakendamiseks;

2) nõustada ametnikke ja ametiasutusi ametnikueetika küsimustes;

3) anda ametniku pöördumisel seisukoht tema teo või käitumise vastavuse kohta ametniku eetikanõuetele;

4) analüüsida ametnike eetikakoodeksi rakendamist ja eetikakoodeksi muutmise vajadust;

5) osaleda ametnikueetika strateegilisi arengusuundi määravate arengukavade ja õigusaktide koostamisel.

(6) Eetikanõukogul on õigus:

1) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuselt oma tööks vajalikku informatsiooni, dokumente ja selgitusi;

2) kaasata küsimuste lahendamisse eksperte ja teisi isikuid ning moodustada töörühmi.

(7) Ametnikul on õigus pöörduda selgitustaotlusega eetikanõukogu poole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud küsimustes.

(8) Eetikanõukogul on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud ülesande osas ametniku pöördumisel seisukoha andmisest, kui:

1) samas asjas on ametniku suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus;

2) ametnik ei ole püüdnud küsimust lahendada ametiasutuse siseselt;

3) ametnik on pöördunud eetikanõukogu poole teda mitte puudutavas asjas.

(9) Eetikanõukogu täpsemad ülesanded ja töökorralduse alused kehtestab

määrusega.

§ 13. Võrdse kohtlemise põhimõte

(1) Ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

§ 13¹. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest

(1) Ametiasutus ei tohi kohelda ametnikku ebasoodsalt seetõttu, et ametnik toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist ametnikku tema õiguste kaitsel.

2. peatükk Teenistusse võtmine

1. jagu Teenistusse võtmise tingimused

§ 14. Teenistusse võtmiseks esitatavad nõuded

(1) Ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

(2) Ametnikuna võib teenistusse võtta ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Ametiasutuse juhtimisega, riikliku järelevalve, riigikaitse ja kohtuvõimu teostamisega, riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või Eesti Vabariigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohale ning ametikohale, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi, võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodaniku.

(3) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata ametiasutuse juht või tema kõrgemalseisev juht või tema volitusel kantsler

käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõudeid täpsustavaid nõudeid ning lisanõudeid isiku teadmistele ja oskustele, kui see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku puhul omab eelnimetatud õigust ametisse nimetamise õigust omav isik.

§ 15. Isikud, keda ei või võtta teenistusse

(1) Teenistusse ei või võtta isikut:

1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

2) keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;

3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus – niisugusele ametikohale või tegevusalale;

4) kes on vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku abikaasa, registreeritud elukaaslane või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane (edaspidi elukaaslane) või ametniku vanavanem, ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel;

5) muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel.

2. jagu Konkursi korras teenistusse võtmine

§ 16. Konkursi korraldamise kohustus

(1) Vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

(2) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama ametiasutuse sees.

(3) Sisekonkursi korraldamise otstarbekust eeldatakse, kui sisekonkursiga hõlmatud ametiasutuse teenistuses olevate ametnike haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab neil vabal ametikohal täita teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel.

(4) Konkursi võib jätta korraldamata, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita ametniku tähtajalise üleviimise teel vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõikele 1. Tähtajalise üleviimise otstarbekust eeldatakse, kui see on vajalik üleviidava ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamiseks ning ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks ning üleviidava ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab tal täita teenistusülesandeid vabal ametikohal.

(4) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ajutiselt äraolev ametnik on teatanud, et ta ei naase oma ametisse, ning on põhjendatud alus arvata, et vabanevale ametikohale on otstarbekas tähtajatult nimetada ametnik, kes seni on täitnud ametikoha ülesandeid asendajana ja asendaja on andnud oma nõusoleku tähtajatult ametisse nimetamiseks. Otstarbekust eeldatakse, kui asendaja oskused ja senised töötulemused ametikohal vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldavad tal sellel ametikohal täita teenistusülesandeid eeldatavalt paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel.

(5) Konkurssi ei korraldata, kui ametnik viiakse üle vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktidele 1–3.

(5) Ministeeriumi asekantsleri ja Riigikantselei direktori ametikoha täitmiseks ei korraldata konkurssi, kui asekantsler või Riigikantselei direktor viiakse teisele ametikohale üle vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktile 1.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 9 sätestatu ei laiene riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ega teiste käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuste juhtide vaba ametikoha täitmisele.

(7) Konkurssi ei korraldata, kui puuduva ametniku ülesanded antakse üle teisele ametnikule vastavalt käesoleva seaduse §-le 57. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puuduva ametniku asendamine käesoleva seaduse § 57 kohaselt ei tohi kesta üle kuue kuu aastas.

(8) Konkursita võib teenistusse võtta riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, Vabariigi Presidendi Kantselei direktori ja Vabariigi Presidendi nõuniku.

(9) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ametiasutusel on võimalik ametikoht täita isikuga, kes on varem kandideerinud sama ametiasutuse muule ametikohale, kuid ei ole osutunud valituks, ning kui täidetava ametikoha teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased ning nõuded ametikoha täitja oskustele, teadmistele ja kogemusele on samad, mis konkursi korras täidetud ametikoha puhul. Konkursi väljakuulutamisest ametikohale, millele isik kandideeris, ei tohi sellisel juhul olla möödunud üle 150 kalendripäeva ja konkursil osalenud isikutest peab olema koostatud paremusjärjestus. Isik, keda ametiasutus soovib ilma konkurssi korraldamata ametisse nimetada, peab olema nimetatud paremusjärjestuses esimese kolme kandidaadi hulgas, kellele ei tehtud ettepanekut ametikohale asumiseks.

§ 17. Konkursi väljakuulutamine