Perioodi 2023–2027 arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse

§ 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid“ raames antava arendusosaku toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetuse andmise eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatele ja metsandusettevõtjatele vajalike innovatiivsete lahenduste väljatöötamist, käsitledes vajaduse korral kogu tarneahela vastastikust mõju ning võimaldades välja töötada uuenduslikke ja suurema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid, mille tulemusel suureneb ettevõtjate konkurentsivõime.

§ 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele ning metsasaaduste töötlemisele ja metsa majandamisele suunatud § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimise toetamine on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi) ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Kui lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi saajal on vähese tähtsusega abi määr ületatud, on § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimise toetamine teadus- ja arendusprojektidele antav riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses.

(3) Riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja on konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtja, sealhulgas mittetulundusühing või mittetulundusühingu liige või maaparandusühistu või Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma liige, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses.

(4) Taotlejale või taotleja kaudu abi saavale ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi andmise korral võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamise korral loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse:

1) toote- ja tehnoloogiakatsetuse ning eksperimendi korraldamine ning teostatavusuuringu tegemine

2) töövõtete testimine ja vajaduse korral kohandamine;

3) suur- ja väikeprojektide väljatöötamiseks vajalike eeluuringute tegemine;

4) prototüübi valmistamine;

5) infotehnoloogiline arendus;

6) toote- ja teenusearenduse nõustamine;

7) kirjanduse ülevaate koostamine.

(2) Taotleja kavandatav tegevus (edaspidi innovatsiooniprojekt) peab olema suunatud ettevõtete praktiliste energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkust suurendavate lahenduste väljatöötamisele ning taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele.

(3) Toetatava innovatsiooniprojekti elluviimisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 127 lõike 3 kohast interaktiivset koostöömudelit ning samas artiklis sätestatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmadele kehtestatud nõudeid.

(4) Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:

1) puidust ehitusmaterjalide, mööblitööstuse toodete ja tubakatoodete tootmine, töötlemine ning turustamine;

2) eraldiseisev teadustegevus, millel puudub praktiline väljund taotleja jaoks;

3) teavitus- ja esitlustegevus, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 78 alusel toetatava tegevusega;

4) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine;

5) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja juhtimise alane nõustamine;

6) veebilehe ja e-poe loomine ja töös hoidmine;

7) üksnes kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavus- või tasuvusuuringu tegemine.

(5) Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 5. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse kuni 90 protsenti innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe innovatsiooniprojekti kohta on 20 000 eurot.

(3) Toetust antakse innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest mitte rohkem kui 20 protsenti toote- ja teenusearenduse nõustamiseks ning mitte rohkem kui kümme protsenti kirjanduse ülevaate koostamiseks.

(4) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti c kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on järgmised innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 127 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks:

1) innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud tööjõukulu, sealhulgas tööjõukulu töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel;

2) innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kulu;

3) innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalike materjalide kulu.

(2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulud;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;

4) enne taotluse esitamist tehtud kulu;

5) taotleja ja innovatsioonipartneri tavapärane tegevus- ja üldkulu;

6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

8) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

9) tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulu;

10) tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulu, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil;

11) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

12) kasutatud masina ja seadme ostmise kulu;

13) koolituskulu, sealhulgas koolitusreisi kulu;

14) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

15) innovatsioonipartneri palkamisel taotluse esitamise ajal taotleja juures töötava innovatsioonipartneri tööjõukulu ning olemasoleva töökoha täitmise ja taotleja juures töötava töötaja asendamise kulu;

16) kulu, mis on seotud turundustegevusega;

17) innovatsiooniprojekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu.

(3) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, milleks on minimaalselt neli kuud ja maksimaalselt 18 kuud.

(4) Toetuse saaja võib ühel korral innovatsiooniprojekti elluviimise jooksul enne lõikes 3 sätestatud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist taotleda selle perioodi pikendamist kahe kuu võrra mõjuval põhjusel ning tingimusel, et saavutatav tulemus on kooskõlas meetme eesmärkide ja innovatsiooniprojektiga ning innovatsiooniprojekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 30. juuniks 2029.

§ 7. Ostumenetlus

(1) Taotleja peab innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik ja esitama selle kohta põhjenduse.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

(6) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks innovatsiooniprojekti raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

(7) Lõigetes 1‒6 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt.

(8) Lõigetes 1‒7 sätestatud tingimused kehtivad ka innovatsioonipartnerile.

§ 8. Taotleja

(1) Toetust antakse ettevõtjale äriseadustiku tähenduses, kelle eelmise majandusaasta põhitegevusala taotluse esitamise hetkel äriregistri andmetel oli justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK 2008) kohaselt üks järgmistest:

1) üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 011);

2) mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 012);

3) taimede paljundamine (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 013);

4) loomakasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 014);

5) segapõllumajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 015);

6) põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 016);

7) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 021);

8) looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 023);

9) toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 102);

10) joogitootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11).

(2) Toetust antakse mittetulundusühingule ja maaparandusühistule, kui vähemalt kolme tema liikme põhitegevusalaks on lõikes 1 nimetatud tegevusala ning nad vastavad § 9 lõigetes 6 ja 7 sätestatud müügitulu ja võlakordaja nõuetele.

(3) Taotleja peab kaasama toetuse eesmärgi saavutamiseks lepingu alusel vähemalt ühe järgmise innovatsioonipartneri:

1) ekspert, kelleks võib olla teadur, insener, regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Perioodi 2023 – 2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“ §-s 6 sätestatud nõuetele vastav nõustaja või muu töötaja, kellel on vähemalt keskharidus ja vähemalt kolmeaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul;

2) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse kohane teadus- ja arendusasutus või kõrgharidusseaduse kohane ülikool (edaspidi koos teadus- ja arendusasutus).

(4) Asjaomases valdkonnas doktorikraadiga isiku või doktoriõppes õppiva doktorandi kvalifikatsiooni loetakse võrdsustatuks lõike 3 punktis 1 nimetatud töökogemusega.

(5) Toetust võib ühele taotlejale anda kuni kahe innovatsiooniprojekti elluviimiseks perioodi 2023–2027 jooksul.

(6) Toetuse teistkordseks saamiseks võib taotleja toetust taotleda, kui ta on varem selle määruse alusel toetatud innovatsiooniprojekti ellu viinud.

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

(2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(4) Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 209¹, 210, 296, 298, 298¹, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(5) Taotleja või innovatsioonipartneri juures töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötav isik, juhtorgani liige, osanik või aktsionär ei tegutse innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodil ega ole ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist tegutsenud juhtorgani liikmena, osanikuna või aktsionärina innovatsiooniprojektiga seotud teadus- ja arendusasutuses või taotleja juures.

(6) Taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohustuste summa koguvara summaga, ei olnud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui 0,70.

(7) Taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle 20 000 euro.

(8) Taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui 1,00.

(9) Paragrahvi 8 lõike 3 punktis 1 nimetatud ekspert ei tohi tegeleda müügikonsultandi tööga, olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega tohi olla töötanud taotleja juures töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist.

(10) Kui taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist, ja tal ei tohi olla täitmata artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

(11) Lõigetes 1‒5 sätestatud nõuded kehtivad ka innovatsioonipartnerile.

(12) Välispartner peab esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) kinnituse, et:

1) tal ei ole päritoluriigi ees täitmata kohustusi, sealhulgas maksukohustusi ja Euroopa Liidu vahenditest tulenevaid kohustusi;

2) ta ei ole rikkunud päritoluriigi seadusi;

3) ta on majanduslikult piisavalt stabiilses seisundis, et täita oma kohustusi partnerlussuhte raames, sealhulgas kavandatud arendustegevuse osas,

4) ta põhikirjajärgne tegevus hõlmab teadus- ja arendustegevust, juhul kui ta osaleb innovatsiooniprojektis innovatsiooniparterina.

3. peatükk Toetuse taotlemine

§ 10. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu §-s 11 nimetatud nõuetele vastava taotluse.

(2) PRIA teatab taotluste esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja ja innovatsiooniprojekti juhi nimi ja kontaktandmed;

2) innovatsiooniprojekti selgelt sõnastatud tegevused ja sisu;

3) asukoht, kus innovatsiooniprojekti tegevused peamiselt toimuvad;

4) innovatsioonipartneri nimi ja kontaktandmed;

5) taotleja ja innovatsioonipartneri moodustatud innovatsiooniprojekti meeskonna liikmete elulookirjeldused;

6) eksperdi kaasamise korral eksperdi elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendav dokument.

(2) Koos taotlusega esitab taotleja innovatsiooniprojekti plaani, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) innovatsiooniprojekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus;

2) innovatsiooniprojekti pealkiri, eesmärgid ja oodatavad tulemused nii eesti kui ka inglise keeles;

3) innovatsiooniprojekti algus- ja lõppkuupäev, ajakava, kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus, taotletava toetuse summa ning innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kava.

4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja innovatsiooniprojekti toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA.

(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile päringu toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate kohta järgmiste andmete saamiseks:

1) käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on käibemaksukohustuslased;

2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed.

§ 13. Taotluse hindamine

(1) PRIA hindab taotlusi lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse.

(2) PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes iga hindamiskriteeriumi eest hindepunkte vahemikus 0–4.

(3) Koondhinne on hindamiskriteeriumite eest antud hindepunktide kaalutud keskmine, mille leidmiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi eest antud hindepunkt vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud tulemused liidetakse.

(4) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus.