Jäätmeseadus

(5) Kuni 2005. aasta 13. augustini turule lastud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL I lisas nimetatud kategooriatesse kuuluvatest muude kasutajate kui kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmetest, välja arvatud päikesepaneelidest, mis asendatakse uute samaväärsete või sama funktsiooni täitvate toodetega, tekkinud jäätmete käitlemise kulud kannavad kõnealuse toote tootjad toote tarnimisel.

(6) Kuni 2005. aasta 13. augustini turule lastud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL I lisas nimetatud kategooriatesse kuuluvatest muude kasutajate kui kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmetest, välja arvatud päikesepaneelidest, tekkinud muude jäätmete käitlemise kulud kannab jäätmevaldaja.

§ 26³. Romusõidukite üleandmine, kogumine, vastuvõtmine ja sellest tekkinud kulude katmine ning lammutustõend

(1) Romusõiduki võib üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping mootorsõiduki tootja või mootorsõidukite tootjate ühendusega.

(2) Romusõiduk on mootorsõiduk, mis on käesoleva seaduse § 2 lõike 1 tähenduses jäätmed.

(3) Romusõidukile, mis on liiklusregistrist liiklusseaduse alusel kustutatud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi nõudeid.

(4) Romusõiduk, mis ei ole komplektne, tuleb üle anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale.

(5) Komplektne ei ole sõiduk, millel puuduvad varem selle komplektis olnud materjalimahukuselt või tehniliselt olulised osad, nagu kere, sild, mootor, käigukast, katalüsaator, elektrooniline juhtplokk või muud osad, mis takistavad sõiduki liikluses osalemist.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale antakse üle romusõiduk, mis ei ole komplektne või millesse on pandud jäätmeid, võib jäätmekäitleja nõuda jäätmevaldajalt jäätmekäitluskulude osalist kandmist, võttes arvesse asjaomase sõiduki puuduva osa materjali väärtust ja sõidukile lisatud jäätmete käitlemise kulusid.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata, kui:

1) romusõiduki osa puudub väärteo või kuriteo tagajärjel, välja arvatud juhul, kui väärteo või kuriteo pani toime jäätmevaldaja;

2) kui üleandjaks on Keskkonnaamet või kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale antakse üle komplektne romusõiduk, millel puudub turuväärtus või mille turuväärtus on negatiivne, ei või jäätmekäitleja nõuda jäätmevaldajalt jäätmekäitluskulude ja muude kulude kandmist.

(9) Mootorsõiduki tootja tagab romusõidukite tasuta kogumise ja kuludeta üleandmise vähemalt kord aastas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kogutud romusõiduk antakse üle tasuta.

(11) Mootorsõiduki tootja loob kogumissüsteemi, sealhulgas kogumiskohad, või osaleb nende loomises kõigi romusõidukite jaoks, mis kuuluvad sõidukikategooriatesse, mille ta on liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teinud.

(12) Mootorsõiduki tootja tagab, et käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kogumissüsteem hõlmab kogu riigi territooriumi ja kogumiskohti on piisavalt, võttes arvesse elanikkonna suurust ja tihedust ning romusõidukite eeldatavat hulka, ja kogumiskohad ei asu üksnes piirkondades, kus kogumine ja sellele järgnev käitlemine on kõige kasumlikum.

(13) Mootorsõiduki tootja kannab romusõidukite vastuvõtmise ja käitlemise kulud proportsionaalselt liiklusregistris eelmisel kalendriaastal esmaselt registreeritud mootorsõidukite margipõhise turuosaga.

(14) Mootorsõiduki tootja ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitleja on kohustatud mootorsõiduki osade turustajalt, mootorsõidukite hooldustöökojalt, kohaliku omavalitsuse üksuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt mootorsõiduki hooldamisel tekkinud kasutatud osade jäätmed tasuta vastu võtma.

(15) Lammutustõendi väljastamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejal, kes tagab romusõiduki nõuetekohase töötlemise.

(16) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitleja võib lammutustõendi väljastamise õiguse lepinguga üle anda romusõidukite kogujale, kes kogub romusõidukeid jäätmekäitleja nimel.

(17) Romusõidukite koguja on keskkonnakaitseluba omav isik, kes kogub ja veab teiste isikute üleantud romusõidukeid nende edasise taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.

(18) Romusõiduki vastuvõtmisel väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmekäitleja üleandjale tasuta lammutustõendi.

(19) Liiklusregistrist kustutatud sõiduki lammutustõend peab sisaldama vähemalt komisjoni otsuse nr 2002/151/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitleva direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõike 3 kohaselt väljaantavas lammutustõendis esitatavate miinimumnõuete kohta (EÜT L 50, 21.02.2002, lk 94–95) lisas kirjeldatud teavet.

§ 26⁴. Probleemtoodete kogumisel ja taaskasutamisel tekkinud kulude jagamine tootjate ja tootjate ühenduste vahel

(1) Probleemtoodetest tekkinud jäätmete puhul on igal probleemtoote tootjal ja probleemtoote tootjate ühendusel, kes on kogunud ja nõuetekohaselt taaskasutanud või kõrvaldanud probleemtoodetest tekkinud jäätmeid rohkem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki probleemtoote turul, õigus nõuda teiselt probleemtoote tootjalt või tootjate ühenduselt, kes on probleemtoodetest tekkinud jäätmeid kogunud ja nõuetekohaselt taaskasutanud või kõrvaldanud vähem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki probleemtoote turul, kogumise, transportimise, taaskasutamise või kõrvaldamise kulude hüvitamist ulatuses, mis tagab proportsionaalse vastutuse nende turuosade põhjal.

(2) Probleemtoodete kogumisel, transportimisel, taaskasutamisel ja kõrvaldamisel tekkinud kulude arvutamise ja jaotamise aluseks on probleemtooteregistris registreeritud andmed.

(3) Probleemtoote tootjal ja tootjate ühendusel on probleemtoodete kogumisel, transportimisel, taaskasutamisel või kõrvaldamisel tekkinud kulude hüvitamise nõude esitamise õigus vaid juhul, kui ta on pakkunud probleemtoodetest tekkinud jäätmete üleandmist, ent asjaomane probleemtoote tootja või tootjate ühendus on sellest keeldunud.

(4) Probleemtoote tootjale ja tootjate ühendusele esitatav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, transportimise, taaskasutamise või kõrvaldamise kulude hüvitamise nõue ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud laiendatud tootjavastutusega seonduvate tootja kohustuste täitmiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude hüvitamise kord määratakse asjaosaliste vahel kindlaks läbipaistval viisil ja tootja või tootjate ühenduse vahel sõlmitud lepingu alusel. Kulude hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatust. Hüvitise arvutamisel võetakse arvesse probleemtoodete korduskasutamisest, korduskasutamiseks ettevalmistamisest ja teiseste toorainete müügist saadavat tulu.

§ 26⁵. Kasutajale info esitamine elektroonikaromude käitluskulude kohta

(1) Tootjad võivad näidata enne 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete müügil jäätmekäitluskulusid seadme hinna eraldi osana kuni 2012. aasta 13. augustini või kuni 2014. aasta 13. augustini.

(1) Tootjad ei või näidata pärast 2005. aasta 13. augustit turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete müügil jäätmekäitluskulusid seadme hinna eraldi osana.

(3) kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaegade täpsustatud loetelu elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriate lõikes.

§ 26⁶. Kasutatud patareide ja akude kogumisel ning edasisel käitlemisel tekkinud kulude katmine

§ 26⁷. Tootja ja turustaja kohustused müügikohas elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmete tagasivõtmisel

(1) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud jäätmed.

(1) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas, mille müügipind on vähemalt 400 m², tasuta tagasi võtma väikseid elektroonikaromusid, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, sõltumata sellest, kas kasutaja ostab uue sama liiki seadme või kas selles müügikohas müüakse sellist liiki seadmeid.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadme tootja varustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud turustajat vajaliku kogumismahutiga turustaja vastavasisulise soovi korral.

§ 26⁸. Probleemtoote kasutaja teavitamine ja teabekampaania korraldamine

(1) Tootjal on kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäätmete tagastamiskohtade kohta ning korraldada teabekampaaniaid, et suurendada kasutajate keskkonnateadlikkust ja motiveerida kasutajat vastutustundlikult käituma.

(2) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajaga tegema probleemtoote kasutajale kättesaadavaks teabe selle kohta, kuhu on võimalik probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada, avaldades asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast infot.

(3) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud korraldama vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilisi teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid probleemtootest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.

(4) Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja korra kehtestab

määrusega.

(4) Patarei ja aku kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 III peatükis.

(5) Teavitamise kulud tasub tootja või tootjate ühendus. Tootjad ja tootjate ühendused võivad korraldada ühiseid teabekampaaniaid, sel juhul kantakse kulud proportsionaalselt oma turuosaga.

(6) Tootja, kes täidab kohustusi individuaalselt, ja tootjate ühendus on kohustatud säilitama dokumente eelmisel kalendriaastal korraldatud teabekampaaniate, sealhulgas üleriigilise teabekampaania, ja nende kulutuste kohta.

(7) Mootorsõiduki osa või kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadme tootja ning tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajaga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele tegema teatavaks ka teabe võimaluse kohta tagastada elektroonikaromu või kasutatud mootorsõiduki osad müügikohta.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabekampaaniat ei ole kohustatud korraldama:

1) elektri- ja elektroonikaseadmete tootja, kes laseb turule üksnes muid seadmeid kui kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmed;

4) rehvi tootja, kes laseb turule täisrehve või kaevanduskallurite rehve;

5) põllumajandusplasti tootja.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud üleriigilist teabekampaaniat ei ole kohustatud korraldama:

1) plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja;

2) niisutatud pühkepaberi tootja;

3) õhupalli tootja;

4) filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja.

§ 26⁹. Probleemtoodete vastuvõtmise ja kokkuostmise piirang

(1) Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmine ja kokkuostmine jäätmetena on lubatud üksnes probleemtooteregistris registreeritud tootjal või tootjate ühendusel või keskkonnakaitseluba omaval isikul, kes täidab tootja laiendatud tootjavastutusega seotud kohustusi, sealhulgas käesoleva seaduse § 26¹ lõikes 1⁸ sätestatud kohustust.

(2) Probleemtoodetest eraldatud osade kokkuostmine jäätmetena on lubatud probleemtooteregistris registreeritud tootjalt või tootjate ühenduselt või ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirang ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete müügi kohta.

§ 26¹⁰. Elektri- ja elektroonikaseadme valmistaja kohustused

(1) Elektri- ja elektroonikaseadme valmistaja (edaspidi valmistaja) on kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks.

1) tagama elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmisel, et see on projekteeritud ja valmistatud kooskõlas käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetega;

2) täitma toote nõuetele vastavuse seaduse ja selle alusel kehtestatud nõudeid elektriseadme turule laskmise osas;

3) koostama Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni ning kinnitama valmistootele CE-märgise, kui käesoleva lõike punktis 2 osutatud menetlusega on tõendatud elektri- ja elektroonikaseadme vastavus nõuetele;

4) säilitama tehnilist dokumentatsiooni ja Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist;

5) pidama nõuetele mittevastavate elektri- ja elektroonikaseadmete ja seadmete tagasivõtmise registrit ning teavitama sellest turustajaid;

6) tagama, et elektri- ja elektroonikaseade kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud seda tuvastada võimaldavat märget, või kui elektri- ja elektroonikaseadme suurus või olemus seda ei võimalda, tagama, et nõutud teave on elektri- ja elektroonikaseadme pakendil või seadmega kaasasolevas dokumendis.

(2) Kui muu õigusaktiga on ette nähtud vähemalt sama range vastavushindamise menetlus, kui see on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2, võib käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavust tõendada selle menetluse raames ning koostada ühe tehnilise dokumendi.

(3) Valmistaja peab käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks tagama menetluse seeriatoodangu vastavuse säilimiseks nimetatud nõuetele. Nõuetekohaselt tuleb arvesse võtta üksnes neid muudatusi elektri- ja elektroonikaseadme konstruktsioonis, disainis või omadustes ning muudatusi neis ühtlustatud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides, mille alusel kõnealuse seadme vastavus on tõendatud.

(4) Valmistaja peab käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks märkima oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas elektri- ja elektroonikaseadmele, või kui see ei ole võimalik, siis selle pakendile või kõnealuse seadmega kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab selgelt osutama kohale, kus saab valmistajaga ühendust võtta. Kui muu õigusakt sisaldab vähemalt sama rangeid nõudeid valmistaja nime ja aadressi seadmele kandmise kohta, kohaldatakse neid nõudeid.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatule on valmistaja kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks:

1) võtma viivitamata kasutusele vajalikud parandusmeetmed, et viia elektri- ja elektroonikaseade vastavusse käesoleva seadusega kehtestatud nõuetega, kõrvaldama selle turult või võtma tagasi, kui turule lastud seade ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele;

2) teavitama seadme mittevastavusest käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus seade on kättesaadavaks tehtud, esitades eelkõige üksikasjalikud andmed mittevastavuse ja kõikide parandusmeetmete kohta;

3) esitama liikmesriigi pädeva ametiasutuse põhjendatud nõudmisel vajaliku teabe ja dokumentatsiooni elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tõendamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav;

4) tegema pädeva ametiasutusega koostööd kõigis meetmetes, mida võetakse valmistaja poolt turule lastud elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tagamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.

(6) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-de 26¹¹–26¹⁶ ja 27 kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) elektri- ja elektroonikaseadme valmistaja on isik, kes valmistab elektri- ja elektroonikaseadme või kes laseb elektri- ja elektroonikaseadme projekteerida või valmistada ning turustab seda oma nime või kaubamärgi all;

2) turule laskmine on toote turule laskmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44), artikli 3 punkti 2 tähenduses;

3) tagasivõtmine on tagasivõtmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punkti 22 tähenduses;

4) turult kõrvaldamine on kõrvaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punkti 23 tähenduses;

5) vastavushindamine on menetlus, millega tõendatakse, kas käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuded elektri- ja elektroonikaseadmele on täidetud;

6) tehniline spetsifikatsioon on dokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 8 tähenduses;

7) ühtlustatud standard on standard Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 9 tähenduses.

§ 26¹¹. Volitatud esindaja kohustused

(1) Valmistajal on õigus käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks määrata kirjaliku volituse alusel volitatud esindaja.

(2) Volitatud esindaja käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 26¹⁴ tähenduses on isik, kes on saanud valmistajalt kirjaliku volituse tegutseda valmistaja nimel kindlaksmääratud ülesannetega.

(3) Volitatud esindaja täidab ülesandeid valmistajalt saadud volituste piires.

(4) Volitus peab võimaldama volitatud isikul teha käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks vähemalt järgmisi toiminguid:

1) hoida Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni järelevalveasutuse jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist;

2) esitada liikmesriikide pädevate asutuste põhjendatud nõudmisel neile kogu vajalik teave ja dokumentatsioon, mis tõendab elektri- ja elektroonikaseadme vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

3) teha liikmesriikide pädevate asutuste nõudmisel nendega koostööd kõigis volitusega hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadmete käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavuse tagamiseks võetavates meetmetes.

(5) Volitatud esindajat ei saa kohustada käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks täitma käesoleva seaduse § 26¹⁰ lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustust ega koostama tehnilist dokumentatsiooni.

§ 26¹². Elektri- ja elektroonikaseadme importija kohustused

(1) Elektri- ja elektroonikaseadme importija (edaspidi importija) on kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks:

1) laskma Euroopa Liidu turule üksnes käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid;

2) tagama enne elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist, et valmistaja on asjakohaselt hinnanud selle vastavust käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele, et valmistaja koostatud tehnilise dokumentatsiooni järgi kannab elektri- ja elektroonikaseade CE-märgist, et seadmega on kaasas nõutud dokumendid ning et valmistaja on täitnud käesoleva seaduse § 26¹⁰ lõike 1 punktis 6 ja lõikes 4 sätestatud nõuded;

3) mitte laskma turule elektri- ja elektroonikaseadet, mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele, enne kui see on nõuetega kooskõlla viidud, ning teavitama sellest valmistajat ja järelevalveasutust;

4) hoidma Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni koopiat järelevalveasutustele kättesaadavana kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist ning tagama, et tehniline dokumentatsioon on kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadme importija käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 26¹⁴ tähenduses on isik, kes laseb toote kolmandast riigist Euroopa Liidu turule.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on importija kohustatud täitma käesoleva seaduse § 26¹⁰ lõike 1 punktis 5 ning lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõudeid.

(4) Importijale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 26¹⁰ sätestatud valmistaja kohustusi, kui importija laseb elektri- ja elektroonikaseadme turule oma nime või kaubamärgi all või kui ta muudab juba turule lastud seadet viisil, mis võib mõjutada seadme vastavust käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.

§ 26¹³. Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja kohustused

(1) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmiseks:

1) arvestama elektri- ja elektroonikaseadme turul kättesaadavaks tegemisele kohaldatavate nõuetega, kontrollides eelkõige, et seade kannab CE-märgist, et seadmega oleks kaasas nõutavad dokumendid eesti keeles ning et valmistaja või importija on täitnud käesoleva seaduse § 26¹⁰ lõike 1 punktis 6 ja lõikes 4 sätestatud nõuded;

2) mitte tegema turul kättesaadavaks elektri- ja elektroonikaseadet, mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele, enne kui see on nõuetega kooskõlla viidud, ning teavitama sellest valmistajat, importijat ja järelevalveasutust;

3) võtma kasutusele vajalikud parandusmeetmed, et viia elektri- ja elektroonikaseade vastavusse käesoleva seadusega kehtestatud nõuetega, kõrvaldama selle turult või võtma tagasi, kui turul kättesaadavaks tehtud seade ei vasta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele, ja teavitama viivitamata pädevat ametiasutust, esitades eelkõige üksikasjalikud andmed mittevastavuse ja kõikide parandusmeetmete kohta;

4) esitama pädeva ametiasutuse põhjendatud nõudmisel vajaliku teabe ja dokumentatsiooni elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tõendamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele;

5) tegema pädeva ametiasutusega koostööd kõigis meetmetes, mida võetakse turustaja poolt turul kättesaadavaks tehtud elektri- ja elektroonikaseadme vastavuse tagamiseks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 26¹⁴ tähenduses on turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud valmistaja või importija, kes teeb elektri- ja elektroonikaseadme turul kättesaadavaks.

(3) Turul kättesaadavaks tegemine käesoleva paragrahvi tähenduses on turul kättesaadavaks tegemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punkti 1 tähenduses.

(4) Elektri- ja elektroonikaseadme turustajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 26¹⁰ sätestatud valmistaja kohustusi, kui turustaja laseb elektri- ja elektroonikaseadme turule oma nime või kaubamärgi all või kui ta muudab juba turule lastud seadet viisil, mis võib mõjutada käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavust.

§ 26¹⁴. Ettevõtja kohustused pädevale asutusele andmete esitamisel

(1) Ettevõtja on kohustatud esitama pädeva järelevalveasutuse nõudmisel elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmisele järgneva kümne aasta kohta teabe, mille alusel on võimalik tuvastada:

1) kõik ettevõtjad, kes on teda elektri- ja elektroonikaseadmetega varustanud;

2) kõik ettevõtjad, keda tema on elektri- või elektroonikaseadmetega varustanud.

(2) Ettevõtjaks käesoleva paragrahvi tähenduses on valmistaja, volitatud esindaja, importija ja turustaja.

(3) Ettevõtja on kohustatud esitama pädeva järelevalveasutuse või probleemtooteregistri volitatud töötleja nõudel probleemtoote kohta käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavuse dokumendid.

§ 26¹⁵. Euroopa Liidu vastavusdeklaratsioon

(1) Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooniga tõendatakse, et käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuded elektri- ja elektroonikaseadmele on täidetud. Kui muu õigusaktiga on ette nähtud vähemalt sama range vastavushindamise menetlus, kui see on sätestatud käesoleva seaduse § 26¹⁰ lõike 1 punktis 2, võib käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavust tõendada selle menetluse raames ning koostada ühe tehnilise dokumendi.

(2) Euroopa Liidu vastavusdeklaratsioon sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88–110) VI lisaga sätestatud elemente, seda tuleb ajakohastada vajaduse järgi ning see tuleb tõlkida keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus elektri- ja elektroonikaseade turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.

(3) Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab valmistaja endale vastutuse, et elektri- ja elektroonikaseade vastab käesoleva seadusega sätestatud nõuetele.

§ 26¹⁶. CE-märgise üldpõhimõtted ja nõuetele vastavuse eeldus

(1) CE-märgis on märgis, millega valmistaja näitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 alusel kohaldatavatele nõuetele.

(2) CE-märgise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

(3) Vastupidiste tõendite puudumisel loetakse CE-märgist kandev elektri- ja elektroonikaseade käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavaks.

(4) Materjale, komponente ning elektri- ja elektroonikaseadmeid, mida on käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetatud ja mõõdetud või mida on hinnatud kooskõlas ühtlustatud standarditega, mille viiteandmed on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, loetakse vastavaks käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele.

§ 26¹⁷. Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete väljavedu Eestist

(1) Isik, kes veab kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid Eestist välja, peab tagama, et kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest koosnev saadetis vastab miinimumnõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL VI lisas.

(2) Kui kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest koosnev saadetis ei vasta direktiivi 2012/19/EL VI lisas sätestatud miinimumnõuetele, kohaldatakse sellele saadetisele käesoleva seaduse 9. peatüki nõudeid.

§ 26¹⁸. Elektroonikaromude korduskasutusse andmise üldtingimused

(1) Korduskasutuskeskus käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes teeb kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid kättesaadavaks isikutele, kes kavatsevad neid kasutada seadme esialgsel otstarbel.

(2) Tootja ja korduskasutuskeskus peavad olema veendunud, et elektroonikaromu järele, mis sorditakse välja tervikseadmena korduskasutuse eesmärgil, on turul nõudlus.

(3) Elektroonikaromu, mis ei vasta täielikult käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel sätestatud tingimustele, kuid omab suurt korduskasutuse potentsiaali, võib korduskasutuseks ette valmistada.

(4) Seadmete remontimisel tuleb kasutada selliseid varuosi, mis võimaldavad seadmel täita oma esialgset ülesannet ja tagada selle ohutuse.

(5) Vastutus korduskasutuseks üleantud elektroonikaromu eest läheb pärast seadme kontrolli ja korduskasutuseks sobivaks tunnistamist üle korduskasutuskeskusele.

(6) Korduskasutuseks üleantavatest elektroonikaromudest tekkida võiva keskkonna- ja terviseohu vältimiseks kehtestab

määrusega elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded.

§ 26¹⁹. Tootja kohustused elektroonikaromude korduskasutusse andmisel

(1) Korduskasutuse soodustamiseks peab tootja tagama liigiti kogutud korduskasutatavate elektroonikaromude eraldamise muudest elektroonikaromudest enne nende üleandmist taaskasutamiseks, ringlussevõtuks või kõrvaldamiseks.

(2) Tootja peab korduskasutuse soodustamiseks võimaldama korduskasutuskeskusele juurdepääsu elektroonikaromude kogumispunktidele. Tootja võib sõlmida selleks korduskasutuskeskusega koostöölepingu, sealhulgas elektroonikaromude transportimiseks ja elektroonikaromude eelnevaks sortimiseks kogumispunktides korduskasutuse eesmärgil.

(3) Tootja peab korduskasutuseks sobiva elektroonikaromu korduskasutuskeskusele üle andma tasuta.

(4) Tootja peab seadme, mis on korduskasutuseks sobimatu ja mida ei ole korduskasutuskeskusel võimalik müüa või tasuta ära anda, sealhulgas annetada, tagasi võtma tasuta.

(5) Tootja peab säilitama elektri- ja elektroonikaseadme kasutusjuhendit vähemalt kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmist.

(6) Tootja peab tagama elektri- ja elektroonikaseadme kasutusjuhendi tasuta kättesaadavuse korduskasutuskeskusele ja seadme kasutajale.

(7) Isikule, kes võtab jäätmevaldajalt vastu elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4.

§ 26²⁰. Korduskasutuskeskuse kohustused elektroonikaromude korduskasutusse andmisel

(1) Korduskasutuskeskus tohib korduskasutusse suunata üksnes sellise elektroonikaromu, mis vastab käesoleva seaduse § 26¹⁸ lõike 6 alusel sätestatud nõuetele.

(2) Korduskasutuskeskus tagab, et teistele isikutele korduskasutuse eesmärgil kättesaadavaks tehtud elektroonikaromu kohta on selle ostjale või saajale antud teave, et seade on korduskasutusse suunatud seade.

(3) Korduskasutuskeskus peab andma igale müüdavale või annetatavale seadmele müügigarantii vähemalt kuus kuud.

(4) Korduskasutuskeskus peab talle üleantud elektroonikaromude, kõikide elektroonikaromu korduskasutuseks ettevalmistamise toimingute ning korduskasutuseks ettevalmistatud seadmete müümise ja annetamise arvestust.

(5) Iga elektroonikaromu peab olema tähistatud nii, et on võimalik jälgida selle seadme liikumist korduskasutuseks ettevalmistamise toimingute etappides kuni seadme müümiseni või annetamiseni.

(6) Korduskasutuskeskus peab esitama probleemtooteregistrile andmed kõigi talle korduskasutuseks ettevalmistamiseks kalendriaasta jooksul üleantud elektroonikaromude kohta, mis on müüdud või annetatud kasutatud elektroonikaseadmetena. Aruannet ei tule esitada, kui tootjate ühendus ja korduskasutuskeskus lepivad kokku, et aruande esitab tootjate ühendus.

(7) Kui korduskasutuskeskus korraldab ise elektroonikaromu kogumispunktides eelsortimist ja transportimist, peab tal olema keskkonnakaitseluba elektroonikaromude kogumiseks, veoks ja taaskasutamiseks.

(8) Kui korduskasutuskeskus korraldab ise ainult elektroonikaromude transportimist või teeb korduskasutuseks ettevalmistustoiminguid, peab tal olema registreering käesoleva seaduse § 98⁷ lõike 2 punkti 4 või 5 kohaseks tegevuseks.

§ 26²¹. Plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine

(1) Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad kannavad kulud, mis on seotud selliste plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumise ning nende edasise veo ja käitlemisega, kui need on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116–142), kohaselt sadamas üle antud sobivasse vastuvõtuseadmesse või kogumissüsteemi.

(2) Kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend käesoleva paragrahvi tähenduses on kalapüügivahend, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 3 punkti 1 kohase jäätmete määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid kalapüügivahendi juurde või külge siis, kui see jäeti maha, sealhulgas kaotati või hüljati.

(3) Sadama vastuvõtuseadmed käesoleva paragrahvi tähenduses on sadama vastuvõtuseadmed, mis kuuluvad direktiivi (EL) 2019/883 artikli 2 punkti 6 kohase määratluse alla.

§ 27. Probleemtoodete Euroopa Majanduspiirkonnas turule laskmise keelud ning piirangud

(1) Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud järgmiste probleemtoodete turule laskmine:

3) kuuevalentse kroomi ühendeid, pliid ja selle ühendeid, elavhõbedat ja selle ühendeid või kaadmiumi ja selle ühendeid sisaldavad mootorsõidukid ja nende osad;

4) kuuevalentset kroomi, pliid, elavhõbedat, kaadmiumi, polübroomitud difenüüleetreid, polübroomitud bifenüüle, bis(2-etüülheksüül)ftalaati, butüülbensüülftalaati, dibutüülftalaati või diisobutüülftalaati sisaldavad käesoleva seaduse § 25 lõike 3 punktis 4 ja lõikes 3¹ sätestatud elektri- ja elektroonikaseadmed, sealhulgas kaablid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosad.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelust võib teha erandeid tingimusel, et sellise erandi tegemise võimalus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud keeld ei kehti järgmistele elektri- ja elektroonikaseadmetele:

1) kosmosesse saatmiseks mõeldud seadmed;

2) seadmed, mis on kindla sihiga projekteeritud ja tuleb paigaldada käesoleva seaduse kohaldamisalast välja jäetud või sinna mittekuuluva muud liiki seadme osana ja mis toimivad üksnes kõnealuse seadme osana ning mida saab asendada üksnes samasuguse kindla sihiga projekteeritud seadmega;

3) suured paiksed tööstuslikud tööriistad;

4) suured paigaldised;

5) inimeste või kaupade transpordivahendid, välja arvatud kaherattalised elektrisõidukid, millel puudub tüübikinnitus;

6) üksnes majandus- ja kutsetegevuse jaoks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad;

7) aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed;

8) fotogalvaanilised paneelid, mis on mõeldud kasutamiseks süsteemis, mille on projekteerinud, kokku pannud ja paigaldanud spetsialistid alaliseks kasutamiseks kindlaksmääratud kohas, et toota päikesevalgusest energiat avalikuks, kaubanduslikuks ja tööstuslikuks kasutuseks ning elamute jaoks;

9) seadmed, mis on projekteeritud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ja mis on kättesaadavad vaid ettevõtetevahelises süsteemis.

10) seadmed, mis on vajalikud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks, sealhulgas sõjaliseks otstarbeks mõeldud relvad, laskemoon ja sõjavarustus;

11) vileorelid.

(4) või

on õigus anda määrusi, millega kehtestatakse teatud probleemtoodete või nende osade suhtes:

1) ohtlike ainete piirnormid, millest väiksemate sisalduste puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti;

2) kasutusalad, tehnilised tingimused või nõuded, mille rakendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti;

3) tähtajad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu osaliseks või täielikuks rakendamiseks.

(6) Käesolevas paragrahvis kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) suured paiksed tööstuslikud tööriistad on masinate, seadmete või komponentide suuremõõtmeline kogum, mis toimib üheskoos konkreetse kasutuse jaoks ja mille spetsialistid kindlasse asukohta alaliselt paigaldavad ja sealsamas demonteerivad ning mida spetsialistid tööstuslikus tootmisrajatises või teadus- ja arendustegevuse rajatises kasutavad ja hooldavad;

2) suur paigaldis on suuremõõtmeline kombinatsioon mitut liiki aparaatidest ja vajaduse korral muudest seadmetest, mille on kokku pannud ja paigaldanud spetsialistid ja mida kavatsetakse alaliselt kasutada varem määratud kindlas asukohas ning mille spetsialistid ka demonteerivad;

3) aktiivne siirdatav meditsiiniseade on aktiivne siirdatav meditsiiniseade Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 2 punktide 4 ja 5 tähenduses;

4) üksnes majandus- ja kutsetegevuseks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad on sisseehitatud jõuallika või välise jõuallika abil töötava ajamiga masinad, mille käitamine nõuab liikuvust või töö käigus pidevat või vaheaegadega liikumist mitme kindla töökoha vahel ning mis on tehtud kättesaadavaks üksnes majandus- ja kutsetegevuses kasutamiseks;

5) kaablid on kõik kaablid ja juhtmed, mille nimipinge on väiksem kui 250 volti ja mis on elektri- või elektroonikaseadme ühenduseks elektrivõrguga või ühenduse pikenduseks või mis ühendavad omavahel kahte või enamat elektri- või elektroonikaseadet;

6) varuosa on elektri- ja elektroonikaseadme üksikosa, millega saab asendada elektri- või elektroonikaseadme talitlemiseks kavandatud vajaliku osa, et taastuks või paraneks elektri- või elektroonikaseadme funktsionaalsus.

§ 27¹. Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamise keelu rakendamine

(1) Töökorras olevate polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle (edaspidi koos PCB) sisaldavate seadmete valdajad peavad seadmed kasutuselt kõrvaldama või saastest vabastama ning kõrvaldama neis sisalduva PCB niipea, kui see on võimalik, kuid hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.

(1) PCB-sid sisaldavate seadmete kasutamine on keelatud.

(2) Saastest vabastamine on toiming, mis võimaldab PCB-ga saastunud seadmeid, esemeid, materjale ja vedelikke ohutult korduskasutada, ringlusse võtta või kõrvaldada, sealhulgas asendada PCB sobiva PCB-sisalduseta vedelikuga.

(3) Käesoleva seaduse tähenduses on PCB polüklooritud bifenüülid, polüklooritud terfenüülid, monometüültetraklorodifenüülmetaan, monometüüldiklorodifenüülmetaan, monometüüldibromodifenüülmetaan ja mis tahes valmistis või segu, mis sisaldab eelnevalt nimetatud aineid kokku üle 0,005 massiprotsendi.

§ 27². Suurõnnetuste vältimine ja nendest teatamine

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse käesoleva seaduse § 35² lõike 5 alusel määratud A-kategooria kaevandamisjäätmete hoidlale, mis ei ole ohtlik ettevõte ega suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses.

(2) Suurõnnetus on käesoleva seaduse tähenduses tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale.

(3) Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud.

§ 27³. Suurõnnetuste vältimise ja nendest teavitamise üldnõuded

(1) Enne tegevuse alustamist koostab käesoleva seaduse § 27² lõikes 1 nimetatud jäätmehoidla käitaja kaevandamisjäätmete käitlemisel suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja jõustab nende rakendamiseks ohutuse juhtimissüsteemi ning jäätmehoidlasisese hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral käitise territooriumil võetavad meetmed. Käitaja määrab ohutusjuhi, kes vastutab suurõnnetuste vältimise põhimõtete rakendamise ja korrapärase järelevalve eest.

(2) Päästeamet koostab A-kategooria jäätmehoidla kohta, milles hoitakse kaevandamisjäätmeid, hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral väljaspool käitise territooriumi kasutusele võetavad meetmed.

(3) Hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava koostamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta kehtestatud nõuetest.

§ 27⁴. Hädaolukorra lahendamise kava eesmärgid

(1) Hädaolukorra lahendamise kaval on järgmised eesmärgid:

1) ohjeldada ja kontrollida suurõnnetusi ja muid õnnetusjuhtumeid nii, et nende mõju oleks minimaalne, ning eelkõige piirata inimese tervisele ja keskkonnale tekitatavat kahju;

2) rakendada meetmeid, mis on vajalikud inimese tervise ja keskkonna kaitsmiseks suurõnnetuste ja muude õnnetusjuhtumite mõju eest;

3) edastada vajalik teave piirkonna asjaomastele asutustele, teenistustele ja üldsusele. Üldsus käesoleva seaduse tähenduses on üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt õigusaktidele või tavadele selliste isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad;

4) kavandada keskkonna puhastamine, korrastamine ja taastamine pärast suurõnnetust.

§ 27⁵. Suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem

(1) Käitaja suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem peavad olema vastavuses jäätmehoidlast tuleneva suurõnnetuse ohu suurusega. Suurõnnetuste vältimise põhimõtted peavad sisaldama käitaja üldisi eesmärke ja tegevuspõhimõtteid seoses suurõnnetuste ohu kontrollimisega. Ohutuse juhtimissüsteem peab sisaldama seda osa üldisest juhtimissüsteemist, mis hõlmab suurõnnetuste vältimise põhimõtete määramise ja rakendamisega seotud organisatsioonilist struktuuri, vastutust, praktikat, menetlusi, protsesse ja vahendeid.

(2) Ohutuse juhtimissüsteemis tuleb käsitleda järgmisi küsimusi:

1) korraldus ja töötajad – kõigil korraldustasemetel suurõnnetuste ohu juhtimisega seotud töötajate ülesanded ja kohustused, selliste töötajate koolitusvajaduste kindlakstegemine ja sellekohase koolituse pakkumine, töötajate ja vajaduse korral alltöövõtjate kaasamine;

2) tõsiste ohtude kindlakstegemine ja hindamine – tava- ja erandkäitamisest tulenevate tõsiste ohtude süstemaatilise kindlakstegemise korra kehtestamine ja rakendamine ning selliste ohtude tõenäosuse ja raskusastme hindamine;

3) tegevuse kontrollimine – turvalist toimimist, sealhulgas jäätmehoidla hooldamist, hooldamisprotsesse, -seadmeid ja hooldamise ajutisi katkestusi käsitlevate menetluste ja juhendite kehtestamine ning rakendamine;

4) muudatuste juhtimine – jäätmehoidlate muutmist või uute jäätmehoidlate kavandamist käsitlevate menetluste kehtestamine ja rakendamine;

5) kavade koostamine hädaolukordade tarbeks – menetluste kehtestamine ja rakendamine hädaolukordade kindlakstegemiseks süstemaatilise analüüsi teel ning hädaolukorra lahendamise kavade ettevalmistamine, katsetamine ja läbivaatamine;

6) tegevuse jälgimine – menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi eesmärkide täitmise pidevaks hindamiseks ning uurimis- ja parandusmeetmete võtmise vahendid juhuks, kui neid eesmärke ei järgita. Menetlus peab hõlmama korda, mida käitaja kasutab suurõnnetustest ja napilt välditud juhtumitest teatamiseks, eriti kui kaitsemeetmetes on olnud puudusi, ning nende puuduste uurimist ja tehtud järelduste alusel võetud järelmeetmeid;

7) kontrollimine ja läbivaatamine – menetluse kehtestamine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimissüsteemi tulemuslikkuse ning sobivuse perioodiliseks süstemaatiliseks hindamiseks. Juhtkond jälgib, kas põhimõtted ja ohutuse juhtimissüsteem toimivad, dokumenteerib ja ajakohastab need.

§ 27⁶. Suurõnnetuste vältimisega seoses edastatav teave

(1) Asjaomasele üldsusele tuleb edastada teave ohutusmeetmete ja õnnetuse korral kohustusliku käitumise kohta, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

1) käitaja nimi ja jäätmehoidla aadress;

2) teavet andva isiku ametikoht;

3) kinnitus, et jäätmehoidla suhtes kohaldatakse kehtivaid nõudeid ja et loa andjale on vajaduse korral esitatud nende nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks vajalik teave;

4) selge ja lihtne selgitus hoidlas toimuva tegevuse kohta;

5) jäätmehoidlas olevate ainete ja valmististe ning suurõnnetuse ohtu tekitada võivate jäätmete tava- või üldnimetused või üldine ohuklassifikatsioon koos peamiste ohtlike omaduste loeteluga;

6) üldinfo suurõnnetuse ohu laadi kohta, kaasa arvatud selle võimalik mõju ümbruskonna elanikkonnale ja keskkonnale;

7) piisav teave selle kohta, kuidas ümbruskonna elanikkonda hoiatatakse ja kuidas teda suurõnnetuse korral toimuvaga kursis hoitakse;

8) piisav teave, kuidas elanikkond peab suurõnnetuse korral käituma;

9) kinnitus, et käitaja võtab oma territooriumil piisavaid meetmeid eelkõige koostöös hädaabiteenistustega, et suurõnnetustega toime tulla ja nende mõju minimeerida;

10) viide jäätmehoidlavälisele hädaolukorra lahendamise kavale, mis on koostatud, et minimeerida õnnetuse võimalikku mõju väljaspool jäätmehoidla territooriumi. See peab hõlmama nõuannet järgida õnnetuse ajal kõiki hädaabiteenistuste juhtnööre ja nõudeid;

11) kust saab täiendavat teavet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet tuleb esitada asjaomasele üldsusele tasuta ja pidevalt. Teave tuleb üle vaadata ja vajaduse korral ajakohastada vähemalt iga kolme aasta järel.

(3) Asjaomane üldsus käesoleva seaduse tähenduses on üldsus, keda jäätmeloa või tegevusloa andmise A-kategooria jäätmehoidlaid käsitlevate otsuste tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud. Arvestatakse, et selline huvi on ka keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel.

(4) Suurõnnetuse korral peab käitaja esitama Päästeametile viivitamata kogu vajaliku teabe, et aidata minimeerida õnnetuse negatiivset mõju inimese tervisele ning hinnata ja minimeerida tegeliku või võimaliku keskkonnakahjustuse ulatust.

(5) Kui õnnetusel võib olla piiriülene mõju, esitab Päästeamet Siseministeeriumi kaudu nimetatud teabe selle riigi, mida õnnetus võib mõjutada, pädevatele asutustele.

3. jagu Jäätmehoolduse üldnõuded

§ 28. Kontrollitud jäätmekäitlus

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

(2) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.

(3) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks keskkonnakaitseluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

(4) Jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppeb ja läheb üle, kui uuel jäätmevaldajal on vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba.

(5) Kui jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja.

(6) Jäätmete vedamisel ei lähe vastutus jäätmete käitlemise eest üle jäätmevedajale, kui ta ei ole jäätmevaldaja.

(7) Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta.

§ 28¹. Jäätmete põletamise keeld

(1) Laeval on jäätmete põletamine keelatud.

(2) Käesoleva seaduse § 31 lõigete 3 ja 4 kohaselt korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud jäätmeid on keelatud põletada, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel ning mille puhul on põletamine § 22¹ lõike 1 kohaselt keskkonna jaoks parim lahendus.

§ 29. Jäätmehoolduse keskkonnamõju ja parim võimalik tehnika

(1) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid käesoleva seaduse § 18 tähenduses ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele, ja inimese tervisele.

(2) Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

(3) Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat nagu see on määratletud tööstusheite seaduse §-s 8.

(3) Jäätmehoolduses tuleb tekkinud jäätmetest eemaldada ohtlikud ained ja esemed, et hõlbustada jäätmete taaskasutamist ja töötlemist, kui see annab käesoleva seaduse § 22¹ lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.

(4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus anda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3¹ sätestatu rakendamiseks määrusi, mis kehtestavad käitlusnõuded:

2) ;

3) ;

4) ;

5) ;

6) ;

7) ;

9) ;

10) ;

11) ;

12) ;

13) ;

14) ;

15) ;

15¹) ;

16) ;

18) ;

19) .

(4) Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete käitlemisel võetakse muu hulgas arvesse jäätmekäitlust reguleerivaid sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77).

(4) Elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137, 24.05.2017, lk 1–21).

§ 29¹. Materjalide eemaldamine ehitiste lammutamisel

(1) Ehitise lammutamisel tuleb võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale.

§ 30. Jäätmete taaskasutamise põhimõtted

(1) Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

(3) Jäätmed, mida ei ole võimalik käesoleva seaduse nõuete kohaselt taaskasutada, tuleb kõrvaldada tervise- ja keskkonnaohutuse nõudeid järgides.

§ 31. Jäätmete liigiti kogumise korraldamise alused

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt korraldatud jäätmete liigiti kogumise eesmärk on muu hulgas käesoleva seaduse § 136³ lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu ja sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvude täitmine.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmete ning kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete liigiti kogumise.

(3) Paber- ja kartongpakendijäätmed kogutakse koos paberi- ja kartongijäätmetega.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid ei ole võimalik tekkekohal ringlusse võtta. Biojäätmetega koos võib lubada tekkekohalt koguda samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmeid, mis vastavad kompostimise ja biolagunemise teel taaskasutatavate pakendite suhtes kohaldatavatele Euroopa või samaväärsetele riiklikele standarditele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaseks biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmiseks ja biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumise vabastuse saamiseks tuleb jäätmevaldajal esitada kohaliku omavalitsuse üksusele taotlus.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus peab olema veendunud, et biojäätmeid on võimalik tekkekohal ringlusse võtta.

(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus nõustub biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmisega ja vabastab taotleja biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumisest, registreerib kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva paragrahvi lõike 4¹ kohase taotluse alusel biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmise käesoleva seaduse § 71¹ nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmevaldajate registris. Juriidiliste isikute puhul tuleb jäätmevaldajate registrisse märkida ka tekkekohal ringlusse võetavate biojäätmete aastakogus.

(4) Biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmise lõpetamise korral teavitab jäätmevaldaja sellest kohaliku omavalitsuse üksust ning seejärel kogutakse biojäätmeid tekkekohalt liigiti käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas ette näha erandi käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ning pakendiseaduse §-s 15 nimetatud liigiti kogumisest, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) teatavat liiki jäätmete koos kogumine ei vähenda võimalusi neid korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha muid taaskasutamistoiminguid, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga;

2) liigiti kogumine ei ole keskkonna jaoks parim lahendus, võttes arvesse vastavate jäätmevoogude juhtimise üldist keskkonnamõju;

3) liigiti kogumine ei ole jäätmekogumise häid tavasid arvestades tehniliselt võimalik;

4) liigiti kogumine tekitaks ebaproportsionaalselt suuri majanduslikke kulusid, kui võtta arvesse segaolmejäätmete kogumise ja töötlemisega kaasnevaid keskkonna- ja tervisekahju kulusid, võimalusi jäätmekogumist ja -töötlust tõhustada, teisese toorme müügist saadavat tulu ning saastaja maksab põhimõtte ja tootja laiendatud vastutuse rakendamist.

(7) Olmejäätmete liigiti kogumine toimub käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete ja korra kohaselt, lähtudes piirkondlikest iseärasustest, nagu eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest, asustustihedusest ning teede- ja tänavatevõrgu eripärast.

(8) Olmejäätmete liigiti kogumist korraldades tuleb tagada, et see on jäätmevaldajale segaolmejäätmete või valesti liigitatud jäätmete üleandmisega võrreldes võimalikult mugav, motiveeriv ja kulutõhus.

§ 32. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses

(1) Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

§ 33. Nõuded jäätmekäitluskohale

(1) Jäätmekäitluskoha tervise- ja keskkonnaohutuse tagamiseks nii jäätmete käitlemise ajal kui ka pärast käitlemise lõpetamist kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega:

1) .

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega on valdkonna eest vastutaval ministril õigus jäätmekäitluskoha ohutuse tagamiseks kehtestada:

1) tehnilisi norme, tehniliste parameetrite väärtusi ja muid käitamisnõudeid;

4) keskkonnaseirenõudeid jäätmekäitluskohas ja selle ümbruses enne käitluse alustamist, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist;

5) keskkonnaseire kestust jäätmekäitluskoha järelhoolduse ajal.

§ 33¹. Nõuded jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise kohta

(1) Jäätmehoidla käitaja peab tagama:

1) jäätmehoidla sobiva asukoha valiku, võttes arvesse eelkõige kaitstavate loodusobjektide paiknemist ning geoloogilisi, hüdroloogilisi, hüdrogeoloogilisi, seismilisi ja geotehnilisi tegureid;

2) jäätmehoidla projekteerimise selliselt, et täidetakse pinnase, õhu, põhja- ja pinnavee reostamise vältimiseks vajalikke tingimusi;

3) nõrgvee tõhusa kogumise ja puhastamise loas sätestatud ajal ja viisil;

4) vee- ja tuuleerosiooni vähendamise niivõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult põhjendatud;

5) jäätmehoidla ehitamise, haldamise ja hooldamise nii, et on tagatud jäätmehoidla füüsiline stabiilsus ning välditud pinnase, õhu, pinna- ja põhjavee reostumine ja saastumine ning minimeeritud nii palju kui võimalik maastiku kahjustamine;

6) kavade koostamise ja korralduste andmise, et pädevad isikud saaksid perioodiliselt jäätmehoidlat kontrollida, teha seiret ning võtta meetmeid juhul, kui tulemused näitavad ebastabiilsust või vee või pinnase saastumist;

7) korralduste tegemise maapinna taastamiseks ja jäätmehoidla sulgemiseks;

8) korralduste tegemise jäätmehoidla järelhoolduseks.

(1) Pädev isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõutavad tehnilised teadmised ja kogemus.

(2) Kui hiivahoidlas leidub tsüaniidi, tagab käitleja, et nõrga happe dissotsieeruva tsüaniidi kontsentratsiooni alandatakse seal parima võimaliku tehnoloogia abil madalaima võimaliku tasemeni.

(3) Jäätmehoidla sulgemist alustatakse üksnes siis, kui jäätmeloas kehtestatud nõuded on täidetud ning jäätmeloa andja on andnud sulgemiseks nõusoleku.

(4) Jäätmehoidla loetakse lõplikult suletuks üksnes pärast seda, kui jäätmeloa andja on korraldanud jäätmehoidla kohapealse kontrolli, hinnanud käitaja esitatud aruandeid, kinnitanud, et jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala on taastatud, ja teavitanud käitajat nõusolekust jäätmehoidla sulgemiseks.

(5) Jäätmehoidla sulgemise järel peab käitaja muu hulgas kontrollima jäätmehoidla füüsikalist ja keemilist stabiilsust ning minimeerima negatiivse mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjaveele, tagades:

1) jäätmehoidla kõikide osade järelevalve ja kaitse ning kontrolli- ja mõõteaparatuuri alalise kasutusvalmiduse;

2) ülevoolukanalite ja liigveelaskmete puhta ja vabana hoidmise.

(6) Käitaja vastutab jäätmehoidla hooldamise, seire ja kontrolli ning jäätmehoidlat parandavate meetmete eest järelhooldusel seni, kuni jäätmeloa või kompleksloa andja seda nõuab, võttes arvesse ohu laadi ja kestust. Nõutavad meetmed ning nende kohaldamise aeg määratakse jäätmehoidla käitamiseks antavas jäätmeloas.

(7) Jäätmehoidla käitaja vahetumise korral vastutavad kõik jäätmehoidla tegutsemise ja järelhoolduse aegsed käitajad jäätmehoidlas ladestatud jäätmetest lähtuva negatiivsest keskkonnamõjust põhjustatud kahju eest solidaarselt.

(8) kehtestab määrusega täpsustavate nõuete loetelu jäätmehoidla rajamise, kasutamise, seire, sulgemise ja järelhoolduse kohta.

§ 33². Suletud jäätmehoidlate inventeerimine

(1) Valdkonna eest vastutav minister koostab inventeerimisnimestiku suletud jäätmehoidlate kohta, sealhulgas peremehetute jäätmehoidlate kohta, mis põhjustavad tõsist negatiivset keskkonnamõju või võivad keskpika või lühikese aja jooksul kujuneda tõsiseks ohuks inimeste tervisele või keskkonnale. Inventeerimisnimestikku ajakohastatakse korrapäraselt.

§ 34. Prügila

(1) Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem kui aasta vältel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeladestuskoht loetakse prügilaks järelhoolduse lõpuni.

(3) Prügila ei ole:

1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta;

2) jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates;

3) jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates.

(4) Prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest on:

1) ohtlike jäätmete prügila;

2) tavajäätmeprügila;

3) püsijäätmeprügila.

§ 34¹. Prügila kulud

(1) Tasu, mida prügila käitaja võtab mis tahes jäätmete prügilasse ladestamise eest, peab katma prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise kulud ning niivõrd, kui see on võimalik, käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud rahalise tagatise või kindlustuse kulud ja prügila järelhoolduse hinnangulised kulud perioodiks, mille pikkus on vähemalt 30 aastat.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prügila kulude katmise põhimõtte ja keskkonnateabele vaba juurdepääsu nõuete rakendamiseks peab prügila käitaja arvestust prügila kulude kohta ja avalikustab jäätmete prügilasse ladestamise eest võetava tasu jagunemise kululiikide kaupa vastaval nõudmisel.

§ 35. Töötlemata ja liigiti kogutud jäätmete prügilasse ladestamise keeld

(1) Prügilasse on keelatud ladestada jäätmeid, mis:

1) ei ole läbinud käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud töötlemist;

2) on käesoleva seaduse § 31 lõigete 3 ja 4 kohaselt kogutud liigiti korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete edasise töötlemise käigus ja mille prügilas ladestamine annab käesoleva seaduse § 22¹ lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.

(2) Jäätmete ladestamiseelse töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale, samuti neile püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas.

§ 35¹. Kasutatud rehvide prügilasse ladestamise keeld

(1) Prügilasse on keelatud ladestada kasutatud rehve, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavaid tükeldatud rehve.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 millimeetri.

§ 35². Jäätmehoidla

(1) Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks:

1) määramata ajaks A-kategooria jäätmehoidlates ja käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud kaevandamisjäätmekavas kirjeldatud ohtlike jäätmete hoidlates;

2) rohkem kui kuueks kuuks ootamatult tekkinud ohtlike jäätmete hoidlates;

3) rohkem kui aastaks tavajäätmete, mis ei ole püsijäätmed, hoidlates;

4) rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoidlad hõlmavad ka tammisid või muid rajatisi, mille eesmärk on hoida, säilitada, piirata või muul viisil toetada sellist hoidlat. Sellised hoidlad hõlmavad ka puistanguid, hiivahoidlaid või muid rajatisi, kuid ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala korrastamise ja ehituse eesmärgil.

(2) Tamm käesoleva seaduse tähenduses on inseneriehitis vee või jäätmete hoidmiseks või säilitamiseks hiivahoidlas.

(2) Puistang käesoleva seaduse tähenduses on insenerirajatis tahkete jäätmete ladustamiseks maapinnal.

(2) Hiivahoidla käesoleva seaduse tähenduses on looduslik või insenerirajatis, kus hoitakse peenestatud jäätmeid, harilikult rikastamisjäätmeid, samuti erinevat veehulka, mis tuleneb maavara rikastamisest ning tööprotsessis kasutatava vee selitamisest ja ringlussevõtust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis või ala on jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni.

(4) Jäätmehoidla klassifitseeritakse ohtlikkusest lähtuvalt A- või B-kategooria jäätmehoidlaks.

(5) Jäätmehoidlale määratakse A-kategooria, kui esineb üks või mitu järgmistest asjaoludest:

1) jäätmehoidla praegust või tulevast suurust, asukohta ja keskkonnamõju arvesse võttev analüüs näitab, et rike, näiteks puistangu varing või tammi purunemine, või väär käitamine võib põhjustada suurõnnetuse;

2) jäätmehoidlas on käesoleva seaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt ohtlikeks jäätmeteks klassifitseeritud jäätmeid üle teatava piiri;

3) jäätmehoidlas on kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikeks aineteks või valmistiteks klassifitseeritud aineid või valmistisi üle teatava piiri.

(6) Jäätmehoidlale, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaoludele, määratakse B-kategooria.

(7) Jäätmehoidlale A- või B-kategooria määramise otsustab jäätmehoidla käitamiseks loa andmisel jäätmeloa andja.

§ 35³. Jäätmehoidla käitamiseks vajalik rahaline tagatis

(1) Jäätmehoidla käitajal peab olema jäätmehoidla kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kohustuste täitmiseks piisav rahaline tagatis (edaspidi tagatis). Tagatis peab olema jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamiseks vastavalt jäätmehoidla käitamise loale ja käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud kaevandamisjäätmekavale alati hõlpsasti kättesaadav.

(2) Tagatis arvutatakse vastavalt jäätmehoidla tõenäolisele keskkonnamõjule, võttes arvesse jäätmehoidla kategooriat, jäätmete omadusi ja taastatud maa-ala edasist kasutamist ning muid olulisi asjaolusid. Tagatise suuruse arvutab jäätmehoidla käitamiseks jäätmeloa andja.

(3) Tagatise arvutamisel lähtutakse eeldusest, et vajalikule taastamistööle annavad hinnangu ning taastamistööd teevad sõltumatud ja küllaldase kvalifikatsiooniga kolmandad isikud.

(4) Tagatise olemasolu tõendatakse loa andja eelnevalt aktsepteeritud Eesti või rahvusvahelise krediidi- või finantseerimisasutuse garantiiga. Krediidi- või finantseerimisasutuse krediidireiting peab olema vähemalt A3 (Moody’s) või A (Standard & Poor’s) ning seejuures ei tohi krediidireiting olla alandatud viimase kolme kuu jooksul. Tagatis peab kehtima vähemalt jäätmehoidla järelhoolduse lõpuni.

(5) Tagatise esitamise ajal peab tagatise väärtus moodustama vähemalt 115 protsenti jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamise kulude eeldatavast summast. Kui loa andja teeb kindlaks, et tagatis ei taga enam kindlalt kulude tasumist, siis on tal õigus nõuda tagatise suurendamist või algse tagatise asendamist uuega.

(6) Jäätmehoidlast mõjutatud maa-ala taastamise kulude eeldatava summa määramisel lähtutakse sõltumatute ja küllaldase kvalifikatsiooniga kolmandate isikute eksperdiarvamusest.

(7) Tagatise suurust muudetakse korrapäraselt vastavalt taastamistööle, mida jäätmehoidlast mõjutatud maa-alal tuleb teha vastavalt kaevandamisjäätmekavale ja jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeloale.

(8) Kui loa andja kiidab jäätmehoidla sulgemise heaks, annab ta käitajale kirjaliku tõendi, millega ta vabastab käitaja tagamiskohustusest, sulgemisjärgsed kohustused välja arvatud.

§ 36. Segunenud olmejäätmete sortimine jäätmete ladestamiseelsel töötlemisel

(1) Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb segaolmejäätmed enne prügilasse ladestamist sortida.

(2) Sortimata segaolmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud.

(4) Juhul, kui ladestatavate jäätmete täiendav töötlemine vähendab jäätmete kogust või ohtlikkust või lihtsustab nende käsitsemist, tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladestamist täiendavalt töödelda.

(5) Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja korra ning sorditud jäätmete liigitamise alused kehtestab

määrusega.

§ 37. Jäätmepõletustehas ja koospõletustehas

§ 38. Jäätmeveo üldnõuded

(1) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KAVANDAMINE

1. jagu Jäätmehoolduse kavandamise üldsätted ja jäätmekavad

§ 39. Jäätmehoolduse arendamine

(1) Jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel.

(2) Valdkonna arengukavas ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kavaga hõlmatud territooriumil, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid.

(3) Valdkonna arengukava sisaldab:

1) tekkivate jäätmete koguseid liikide ja päritolu kaupa, andmeid riigi territooriumile toodavate või territooriumilt väljaveetavate jäätmete kohta ning hinnangut jäätmevoogudele tulevikus;

2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide ja käitlemistaristu kirjeldust, ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamiskohtadest, sealhulgas hinnangut vajadusele rajada uusi ja sulgeda olemasolevaid, ning hinnangut seotud investeeringutele, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksustele suunatavatele investeeringutele, ja muudele rahalistele vahenditele;

2¹) piisavat teavet asukoha kriteeriumide kohta tegevuskoha identifitseerimiseks ja vajaduse korral tulevaste kõrvaldamis- või peamiste taaskasutamisrajatiste võimsust;

3) ülevaadet ohtlike jäätmete, vanaõli, kriitilise tähtsusega tooraine olulise sisaldusega jäätmete ja muude selliste jäätmevoogude käitlemisest, mille kohta on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud eraldi kord;

4) hinnangut vajadusele luua uusi kogumissüsteeme, võttes arvesse, milliseid materjale ja millistes piirkondades liigiti kogutakse ja milliseid erandeid on tehtud ning milliseid meetmeid võetakse liigiti kogumise parandamiseks;

5) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või -poliitika ülevaadet nende jäätmete kohta, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;

6) ülevaadet jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide kohustustest, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse ja investeeringute jaotuse kirjeldust;

7) ülevaadet üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teavitamiskampaaniate korraldamisest;

8) andmeid minevikus saastunud jäätmekäitluskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;

9) valdkonna arengukava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust;

10) ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise plaani ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid;

11) pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava;

12) asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarvusid, sealhulgas tekkivate jäätmete koguse ja nende töötlemise kohta ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kohta;

13) prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, vähendamise ja koristamise meetmeid.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatule sisaldab valdkonna arengukava jäätmetekke vältimise kava, mis sisaldab:

1) olemasolevate jäätmetekke vältimise meetmete kirjeldust ning nende tõhususe hinnangut;

2) jäätmetekke vältimise eesmärke ja nende elluviimise meetmeid, sealhulgas käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 esitatud jäätmetekke vältimise nõudeid;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud meetmete rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid hindamisnäitajaid;

4) toidujäätmete tekke vältimise eriprogrammi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3² nimetatud kavas kirjeldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas loetletud vahendite ja meetmete panust jäätmetekke vältimisse ning arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 3² punktides 1 ja 2 nimetatud meetmete hindamisel ja rakendamisel sama direktiivi IV lisas esitatud näidismeetmeid.

(3) Valdkonna arengukava ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest alates.

(4) Jäätmehoidla käitaja, geoloogilise uuringu loa või kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad, või kui jäätmed tekivad maavara rikastamise käigus, siis maavara rikastaja, peab koostama käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud kaevandamisjäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet.

§ 40. Riigi jäätmekava

§ 40¹. Jäätmetekke vältimise programm

§ 41. Maakonna jäätmekava

§ 42. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava

(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu õigusaktiga. Jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa ja käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.

(1) Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas sätestatut. Kohaliku omavalitsuse üksus peab jäätmekava koostades ja rakendades võtma arvesse, et kõigi jäätmekavas kavandatavate tegevuste ning meetmete eesmärk on täita olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustus.