LegalizeJäätmeseadus
§ 110. Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoluba
(1) Veoluba on dokument, mis annab õiguse ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada.
(2) Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ mõistes on Keskkonnaamet.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veoluba taotletakse ning saatedokumendid koostatakse ja edastatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
§ 111. Riigilõiv veoloa taotlemisel
(1) Veoloa taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras.
§ 112. Asutusesisene teave
§ 113. Veoloa kontrollimine
(1) Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete sisseveol, väljaveol ja läbiveol peab jäätmesaadetisega kaasas olema jäätmete veoloa ärakiri ja saateleht.
(1) Piiriülese või Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise veoga tegelev jäätmevedaja peab omama keskkonnakaitseluba sõltumata sellest, kas veetavad jäätmed on käesoleva seaduse § 14 lõike 3 kohaselt tema valduses või mitte. Jäätmesaadetisega peab kaasas olema keskkonnakaitseluba või selle koopia, mis vajaduse korral esitatakse pädevale asutusele või järelevalveasutusele.
(2) Kui järelevalveasutusel tekib põhjendatud kahtlus, et saatelehel või veoloal märgitud andmed ei vasta jäätmesaadetisele, peab järelevalveasutus jäätmesaadetise kinni ja teavitab kinnipidamise asjaoludest pädevat asutust.
§ 114. Ohtlike jäätmete veoloa andmise arvestuse pidamine
(1) Keskkonnaamet peab arvestust ohtlike jäätmete veolubade andmise kohta ning säilitab viis aastat iga väljaantud ohtlike jäätmete veoloa ärakirja ja selle aluseks oleva taotluse ärakirja ning loa andmise või sellest keeldumise aluseks olnud dokumente.
§ 1141. Teabe esitamine selliste jäätmete riikidevahelise veo kohta, milleks veoluba ei ole vajalik
(1) Riikidevahelise jäätmesaadetise saatmist korraldav isik koostab vähemalt üks päev enne saadetise lähetamise alustamist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 18 lõikes 1 nimetatud jäätmesaadetisega kaasneva ja määruse VII lisale vastava jäätmesaadetise kohta teavet sisaldava saatedokumendi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik edastab keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutus- või kõrvaldamistoiming toimub, lõikes 1 nimetatud saatedokumendi, mille on kinnitanud jäätmete vastuvõtja.
(3) Riikidevahelise jäätmesaadetise vastuvõtja Eestis peab esitama keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete saabumist jäätmekäitluskohta, kus taaskasutus- või kõrvaldamistoiming toimub, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saatedokumendi.
§ 115. Jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveo kord
(1) Jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vormid sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ lisades IA ja IB.
(3) Pakendile, millele on Eestis kehtestatud tagatisraha, rakendatakse sisseveol Eesti Vabariiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 18 sätestatud üldnõudeid, kui jäätmesaadetise kogus ületab neli kilogrammi.
10. peatükk ARVESTUS JA ARUANDLUS
§ 116. Jäätmete kohta arvestuse pidamine
(2) Keskkonnakaitseluba omav isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 sätestatut järgides kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.
(4) Arvestuse algdokumentide ja koondandmetega on õigus tutvuda keskkonnajärelevalve asutusel ning keskkonnaotsuste infosüsteemi vastutaval ja volitatud töötlejal.
§ 117. Jäätmearuandlus
(1) Keskkonnakaitseluba omav isik esitab üks kord kvartalis keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu jäätmearuande.
(1) Jäätmearuande esitamise kohustus ei laiene järgmistele isikutele:
1) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 2 alusel registreeritud jäätmevedaja;
2) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 4 alusel registreeritud vahendaja;
3) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 5 alusel registreeritud edasimüüja;
4) jäätmeluba omav suletud prügila käitaja;
5) kompleksluba omav isik, kelle jäätmealast tegevust kompleksloaga ei reguleerita.
(1) Jäätmearuande andmekoosseisu ja aruande esitamise korra kehtestab
määrusega.
§ 1171. Jäätmeveo saatekiri ja saatekirja andmed
(1) Jäätmete vedaja, üleandja, edasimüüja või vastuvõtja esitab iga jäätmeveose kohta enne veo algust keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu jäätmeveo saatekirja.
(2) Jäätmeveo saatekiri tuleb esitada ka ettevõtja enda tegevuskohtade vahelise jäätmeveo korral.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate, juriidilise isiku suhtes isiku enda tegevuses tekkivate ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete vedamise korral.
(4) Juhul, kui jäätmeid ostetakse või müüakse enne vedu, tuleb jäätmete ostmise ja müümise andmed kanda saatekirjale.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustus ei ole täidetud, esitab jäätmeveo saatekirja jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist.
(6) Jäätmeveo saatekirja andmekoosseisu, sealhulgas isiku üldandmed, ning jäätmeveo saatekirja esitamise korra kehtestab
määrusega.
§ 1172. Statistikatööd
(1) Jäätmevaldkonna statistikatöid korraldatakse riikliku statistika seaduses sätestatud korras.
§ 118. Andmetöötlus
11. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
§ 119. Riiklik järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostavad Keskkonnaamet ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.
(2) Järelevalve teostamisel käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuete täitmise üle arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1020 sätestatud erisusi.
(2) Järelevalvet käesoleva seaduse §-s 291 sätestatud nõuete järgimise üle teostab kohaliku omavalitsuse üksus või asutus.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle.
(5) Järelevalvet käesoleva seaduse § 27 nõuete järgimise üle teostavad lisaks Keskkonnaametile ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Maksu- ja Tolliamet.
(6) Järelevalvet käesoleva seaduse §-de 108 ja 113 nõuete järgimise üle teostab lisaks Keskkonnaametile ka Maksu- ja Tolliamet.
(7) Järelevalvet käesoleva seaduse § 25 lõike 4 ja § 268 nõuete järgimise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(8) Järelevalvet käesoleva seaduse § 272 nõuete täitmise üle teostab lisaks Keskkonnaametile ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(9) Järelevalvet käesoleva seaduse § 272, § 273 lõike 1, § 274 ja § 276 nõuete täitmise üle teostab Päästeamet.
(9) Järelevalvet käesoleva seaduse § 211 lõike 1 nõuete täitmise üle teostatakse kemikaaliseaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatu kohaselt.
(9) Järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 VIII peatüki, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.
(10) Järelevalvet jäätmeluba omava isiku, Keskkonnaametis registreeritud isiku ning ohtlike jäätmete tekitaja jäätmealase tegevuse üle teostatakse regulaarselt.
(11) Kohaliku omavalitsuse üksus või asutus on kohustatud teostama järelevalvet oma haldusterritooriumil probleemtoodete või nendest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise üle.
§ 1191. Riikliku järelevalve erimeetmed
(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riiklikule järelevalve teostamisel kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 34, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 1192. Riikliku järelevalve erisused
(1) Korrakaitseorgani ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.
(2) Keskkonnaamet on kohustatud kontrollima vähemalt kord aastas A-kategooria jäätmehoidla käitaja jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist.
(3) Keskkonnaamet on kohustatud kontrollima vähemalt üks kord aastas tootjate ühenduse tegevuse vastavust jäätmeseadusega kehtestatud nõuetele.
(4) Kui käesoleva seaduse §-s 1191 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud käesoleva seaduse §-des 105 ja 107 sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet teostada, kuid see on vajalik kõrgendatud või olulise ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema volitatud ametiisik.
(5) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemise eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Kontrolltehingu sooritamisel võib seda tegev ametiisik varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kontrolltehingu tegemisel ei või läbi viia jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754–757 tähenduses.
(6) Keskkonnaamet teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata isiku, kelle suhtes tehti kontrolltehing, teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud alates tehingu tegemise päevast.
(7) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Kontrolltehingu protokollis tuuakse täiendavalt ära kontrolltehingu aluseks olnud otsus, kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud, ametiisikute ütlused kontrolltehingu asjaolude ja tulemuste kohta, kontrolltehingu tulemusena üleantud või vastuvõetud asjade ja dokumentide kirjeldus ning muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused. Kui selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, teavitamine lükatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel ja korras edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.
(8) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.
(9) Korrakaitseorganil on õigus riikliku järelevalve käigus teha mõõtmisi, võtta proove ja teha või tellida ekspertiise ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega. Ekspertiisikulud kannab korrakaitseorgan. Kui proovi- või mõõtmistulemuste või ekspertiisi kohaselt selgub, et valdus või selle kasutamine ei vasta seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning valdaja oli sellest teadlik või pidi sellest teadlik olema, siis võib korrakaitseorgan nõuda valdajalt proovi võtmise, mõõtmise ja ekspertiisi tegemise põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamist.
§ 1193. Sunniraha määr
(1) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.
§ 1194. Vahetu sunni kasutamine
(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 1195. Järelevalve erisus kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete veol
(1) Elektroonikaromudeks peetavate kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete nõuetekohase analüüsi ja kontrolli kulud, sealhulgas ladustamiskulud, võib järelevalveasutus sisse nõuda tootjalt, tema nimel tegutsevalt kolmandalt isikult või teiselt isikult, kes korraldab selliste kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete saatmist, mida arvatakse olevat elektroonikaromud.
§ 1196. Järelevalve eesmärgil teostatav audiitorkontroll
(1) Keskkonnaamet võib nõuda tootja või tootjate ühenduse kulul audiitorkontrolli, mille eesmärk on anda hinnang:
1) käesoleva seaduse § 251 lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta;
2) käesoleva seaduse § 23 lõike 41 kohaselt tootjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamise nõuete täitmise kohta;
3) probleemtooteregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt jäätmesaadetiste kohta kogutud andmete õigsuse kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiitorkontrolli teostab vandeaudiitor piiratud kindlustandva töövõtuna audiitortegevuse seaduse tähenduses.
§ 1197. Haldusjärelevalve
(1) Haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega määratud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamise kohustuse täitmise õiguspärasuse üle teostab Keskkonnaamet (edaspidi haldusjärelevalve teostaja).
(2) Haldusjärelevalve eesmärk on kontrollida olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu saavutamist.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmise aruanne avaldatakse igal aastal keskkonnaportaali kaudu.
§ 1198. Haldusjärelevalve teostaja pädevus
(1) Haldusjärelevalve teostajal on õigus:
1) tutvuda kohaliku omavalitsuse üksuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve teostaja ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, ning saada nendest ärakirju;
2) saada kohaliku omavalitsuse üksuse juhtorganilt seletusi;
3) saada kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet õigusaktide ja jäätmehoolduseks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite rakendamise kohta;
4) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettepanekuid tegevuse parandamiseks;
5) teha kohaliku omavalitsuse üksusele ettekirjutusi käesoleva seaduse § 1363 lõikes 5 sätestatud sihtarvu saavutamata jätmise korral.
(2) Haldusjärelevalve valim moodustatakse kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste hulgast käesoleva seaduse § 1363 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmise jälgimise põhimõttel.
§ 1199. Ettekirjutus
(1) Käesoleva seaduse § 1198 lõike 1 punktis 5 nimetatud ettekirjutus peab sisaldama järgmist teavet:
1) isik, kellele ettekirjutus on tehtud;
2) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega õigusakti asjakohastele sätetele;
3) õigusrikkumise ennetamiseks või lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
4) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
6) hoiatus, et kohustuse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha;
7) haldusjärelevalvet teinud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.
(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot.
12. peatükk VASTUTUS
§ 120. Jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse ja jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine
(1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete, sealhulgas jäätmete üleandmise kohustuse või üleandmise nõuete, või jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
§ 1201. Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine
(1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 1202. Jäätmete käitlemine registreeringuta ja registreeringu nõudeid rikkudes
(1) Jäätmete käitlemise eest registreeringuta või registreeringu nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
§ 1203. Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes
§ 1204. Jäätmete vedamine jäätmeveo saatekirjata ja jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes
(1) Tavajäätmete vedamise eest jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on käesoleva seaduse § 1171 kohaselt nõutav, või § 1171 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
(3) Ohtlike jäätmete vedamise eest jäätmeveo saatekirjata, kui jäätmeveo saatekiri on käesoleva seaduse § 1171 kohaselt nõutav, või § 1171 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmeveo saatekirja nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
§ 1205. Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumine
(1) Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 1206. Jäätmearuande esitamata jätmine ja jäätmete kohta arvestuse pidamise korra rikkumine
§ 1207. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 121. Jäätmekäitluskoha või jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumine
§ 122. Keelatud toote turule laskmine
(1) Keelatud toote turule laskmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
§ 123. Ohtlike ja riikidevaheliselt kontrollitavate muude jäätmete vedu üle riigipiiri vastava loata
§ 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumine
(1) Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise, sealhulgas sihtarvude täitmise, või kõrvaldamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
§ 1241. Probleemtoote tootja registreerimise kohustuse täitmata jätmine ja tootja volitatud esindaja määramata jätmine
§ 1242. Probleemtooteregistrisse ebaõigete andmete esitamine
§ 1243. Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmine
§ 1244. Probleemtoodete märgistamise nõuete rikkumine
§ 1245. Probleemtoodete ja probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmise ja kokkuostmise piirangu rikkumine
(1) Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmise ja kokkuostmise piirangu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
§ 1246. Probleemtoote kasutaja nõuetekohase teavitamise ning nõuetekohase teabekampaania korraldamata jätmine tootja poolt
(1) Probleemtoote kasutaja nõuetekohase teavitamise korraldamata jätmise või nõuetekohase teabekampaania korraldamata jätmise eest tootja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
§ 125. Jäätmete käitlemiseks üleandmine jäätmeloata isikule
§ 126. Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja jäätmete ladestamise tingimuste rikkumine ning selliste jäätmete ladestamine, mille ladestamine on keelatud
(1) Segaolmejäätmete sortimise nõuete või jäätmete ladestamise tingimuste rikkumise või selliste jäätmete ladestamise eest, mille ladestamine on keelatud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 1261. Segaolmejäätmete sortimise nõuete ja ladestamise tingimuste rikkumine
§ 1262. Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste rikkumine
(1) Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste, sealhulgas pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 1263. Ohtlike jäätmete pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumine
§ 1264. Jäätmete põletamine ja keskkonda viimine väljaspool jäätmekäitluskohta
(1) Jäätmete põletamise või keskkonda viimise eest väljaspool jäätmekäitluskohta, sealhulgas jäätmete põletamise eest laeval –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 1265. Metallijäätmete kogumise eritingimuste rikkumine
(1) Metallijäätmete kokkuostmise piirangute, kokkuostu dokumenteerimise kohustuse või sularahas arveldamise keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 1266. Jäätmete kõrvaldamine kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele
§ 1267. Jäätmeveo nõuete rikkumine
§ 1268. Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kohta arvestuse pidamise nõuete rikkumine ja enesekontrollisüsteemi rakendamata jätmine
(1) Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete üle arvestuse pidamise nõuete rikkumise või enesekontrollisüsteemi rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
§ 1269. Kontrollinõuete täitmata jätmine
§ 12610. Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete ja kaevandamisjäätmekava nõuete rikkumine
(1) Kaevandamisjäätmete käitlemise erinõuete, sealhulgas suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete, või kaevandamisjäätmekavas esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot.
§ 12611. Suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumine
§ 127. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 120–1202, 1204, 1205, 122, 124, 1245, 1246, 126, 1262, 1264, 1265, 1268 ja 12610 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
(2) Käesoleva seaduse §-s 1207 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.
(3) Käesoleva seaduse §-des 120, 1201, 1202, 126 ja 1264 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka valla- või linnavalitsus.
(4) Käesoleva seaduse §-s 1265 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Politsei- ja Piirivalveamet.
(5) Käesoleva seaduse §-des 1204, 1205 ja 122 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Maksu- ja Tolliamet.
(6) Käesoleva seaduse §-des 122 ja 1246 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(7) Käesoleva seaduse §-s 12610 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Päästeamet.
(8) Käesoleva seaduse §-s 124 nimetatud väärteo aegumise tähtaeg on neli aastat.
§ 128. Jäätmete käitlemine ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine
(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.
(4) Kui süüteo- või haldusmenetluses on selgunud, et saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus on.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmed või saastuse tekitaja on romusõiduk, on maa omanik kohustatud Keskkonnaameti või kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse ettekirjutuse alusel romusõiduki üle andma käesoleva seaduse § 263 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitlejale, kes väljastab üleandjale lammutustõendi.
(4) Munitsipaal- või riigimaal asuva romusõiduki üleandmise jäätmekäitlejale korraldab vastavalt haldusterritooriumi kohaliku omavalitsuse üksus või Keskkonnaamet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.
(6) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole oma haldusterritooriumil sisse seadnud korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli see kohustus, või käesoleva seaduse §-s 711 sätestatud registri andmetel on üle 2 protsendi jäätmevaldajatest väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi, kannab see kohaliku omavalitsuse üksus tavajäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kulud.
§ 129. Keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata jätmine
(1) Keskkonnaohutuse seisukohalt käesoleva seaduse tähenduses muu oluline tegu on:
1) jäätmekäitluskoha järelhooldus;
2) probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumine, taaskasutamine või kõrvaldamine;
3) jäätmete töötlemine enne prügilasse ladestamist;
4) nõuetele mittevastava prügila sulgemine.
§ 1291. Konfiskeerimine
(1) Keskkonnaamet või kohus võib käesoleva seaduse §-des 120, 1201, 1203–1205, 122, 1245, 1262 ja 1265 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi või väärteo vahetuks objektiks olnud jäätmete või toodete suhtes kohaldada konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
13. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 130.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 131. Kasutusesoleva seadusjärgse prügila nõuetega vastavusse viimise tähtajad
(1) Prügila peab vastama kehtestatud nõuetele 2009. aasta 16. juuliks või olema samaks ajaks jäätmete ladestamiseks suletud.
(2) Prügila, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 2009. aasta 16. juuliks, peab olema nõuetekohaselt korrastatud 2015. aasta 31. detsembriks.
§ 132. Olmejäätmete sortimise nõude rakendamine
(1) Arvestades läheduse põhimõtet, laieneb käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud keeld võtta prügilasse vastu ja ladestada sortimata olmejäätmeid kuni 2008. aasta 1. jaanuarini ainult nendele prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks.
(2) Jäätmeloa andjal on õigus jäätmeloaga vabastada prügila erandkorras kuni 2004. aasta 16. juulini sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keelu täitmisest prügila põhjendatud taotluse alusel.
(3) Alates 2008. aasta 1. jaanuarist kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele.
§ 133. Kasutatud rehvide ladestamine
(2) Alates 2006. aasta 16. juulist ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve, välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1400 millimeetri.
§ 134. Piirangud ladestatavatele jäätmetele
(1) Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla:
1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist;
2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;
3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.
(2) Alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab käesoleva seaduse § 221 lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.
(3) Alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sihtarvu arvutamise korra kehtestab
määrusega, arvestades nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999, lk 1–19) artiklis 5a sätestatut.
§ 135. Korraldatud jäätmeveo korraldamine
(1) Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005. aasta 1. jaanuarist.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses ei laiene.
(3) Jäätmevaldajaks käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik või valdaja.
(4) Jäätmevaldajad, kelle valla- või linnavalitsus on määratud tähtajaks lugenud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, korraldavad jäätmekäitlust ise kuni valla- või linnavalitsuse määratud tähtaja lõpuni.
§ 1351. Kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete rakendamine
(1) Kõik jäätmehoidlad, millele on luba antud või mis tegutsesid 2008. aasta 1. mail, peavad 2012. aasta 1. maiks vastama käesolevas seaduses kaevandamisjäätmeid reguleerivatele sätetele, välja arvatud käesoleva seaduse § 353 sätted, mida kohaldatakse alates 2014. aasta 1. maist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata enne 2008. aasta 1. maid suletud jäätmehoidlatele.
(3) Kaevandamisjäätmekava nõutakse pärast käesoleva seaduse § 39 lõike 4 ja § 421 jõustumist asjakohase loa taotluse esitamisel.
(4) Käesoleva seaduse § 353, § 39 lõiget 4, § 421, § 73 lõike 2 punkti 8 ja § 941 ei kohaldata nendele jäätmehoidlatele, mis lõpetasid jäätmete vastuvõtmise enne 2006. aasta 1. maid või on lõpetamas sulgemismenetlusi vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning suletakse hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.
§ 136. Jäätmeloa kehtivus
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeluba kehtib niivõrd, kuivõrd luba ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Loa andja võib enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeloa tunnistada kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi kaalub üles isiku usalduse.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeluba jäätmete veoks kehtib kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi sellel osal, kus ei ole korraldatud jäätmevedu käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses.
§ 1361. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivus
(1) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsid, mis on antud:
1) 1999. aastal, kaotavad kehtivuse 2007. aasta 1. juunil;
2) 2000. aastal, kaotavad kehtivuse 2008. aasta 1. jaanuaril;
3) 2001. aastal, kaotavad kehtivuse 2008. aasta 1. juunil;
4) 2002. aastal, kaotavad kehtivuse 2009. aasta 1. jaanuaril;
5) 2003. aastal, kaotavad kehtivuse 2009. aasta 1. juunil;
6) 2004. aastal, kaotavad kehtivuse 2010. aasta 1. jaanuaril;
7) 2005. aastal, kaotavad kehtivuse 2010. aasta 1. juunil;
8) 2006. aastal, kaotavad kehtivuse 2011. aasta 1. juunil;
9) 2007. aastal enne käesoleva seaduse jõustumist, kaotavad kehtivuse 2011. aasta 1. juunil.
§ 1362. Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate seadmete kasutamise keelu rakendamise tähtajad
(1) Käesoleva seaduse § 271 lõige 11 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
§ 1363. Jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise sihtarvud
(1) Alates 2020. aasta 1. jaanuarist tuleb taaskasutada:
1) kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja võimaluse korral muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid korduskasutuseks ettevalmistatuna ja ringlussevõetuna – vähemalt 50 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
2) ehitus- ja lammutusjäätmeid, välja arvatud sellised looduslikud ained nagu kivid ja pinnas ning ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas, korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõetuna ja muul viisil taaskasutatuna, sealhulgas tagasitäiteks, muude ainete asemel – vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
(2) Olmejäätmeid tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta:
1) alates 2025. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 55 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
2) alates 2030. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 60 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas;
3) alates 2035. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 65 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sihtarvude arvutamisel arvestatakse komisjoni otsust 2011/753/EL, millega kehtestatakse eeskirjad ja arvutusmeetodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks (ELT L 310, 25.11.2011, lk 11–16).
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sihtarvude arvutamise korra kehtestab
määrusega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a sätestatut.
(5) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab 2027. aastal vähemalt 67 protsendi oma territooriumil kalendriaasta jooksul tekkinud olmejäätmete liigiti kogumise. Nimetatud protsendimäär suureneb igal järgmisel aastal ühe protsendi võrra eelmise aasta aluseks olevast määrast kuni 75 protsendini alates 2035. aastast.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud sihtarvu arvutamise, selle kohta andmete kogumise ja selle avaldamise korra kehtestab
määrusega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a sätestatut.
§ 1364. Jäätmetekke vältimise programmi vastuvõtmine
(1) Jäätmetekke vältimise programm kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega hiljemalt 2013. aasta 12. detsembriks.
§ 1365. Põllumajandusplasti tootjale kohalduvate nõuete rakendamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 26, § 261 lõikes 11 ja §-s 268 sisalduvad nõuded rakenduvad põllumajandusplasti tootjale alates 2013. aasta 1. jaanuarist.
§ 1366. Korraldatud jäätmeveo lepingute kehtivus
(1) Käesoleva seaduse kuni 2014. aasta 1. oktoobrini kehtinud § 66 lõike 11 rakendamiseks sõlmitud lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.
§ 1367. Jäätmete äraveosagedus
(1) Enne 2014. aasta 1. oktoobrit sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni lepingutes ettenähtud jäätmete äraveosagedusega.
§ 1368. Jäätmeseaduse § 66 lõike 11 rakendamine
(1) Pooleliolevad riigihankemenetlused ning lepingute menetlused käesoleva seaduse kuni 2014. aasta 1. oktoobrini kehtinud § 66 lõike 11 rakendamiseks viiakse lõpuni ja nendes menetlustes sõlmitud lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.
§ 1369. Jäätmete riikidevahelise veo kontrollikavade avaldamine
(1) Käesoleva seaduse § 1081 lõikes 1 nimetatud kontrollikavad tuleb avaldada hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril.
§ 13610. Enne 2020. aasta 1. jaanuari antud jäätmeloa, registreerimistõendi ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivus ning pooleliolevate taotluste menetluse lõpetamine
(1) Enne 2020. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline jäätmeluba, registreerimistõend ja ohtlike jäätmete käitluslitsents kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni.
(2) Enne 2020. aasta 1. jaanuari esitatud jäätmeloa või registreerimistõendi taotlust menetletakse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.
(3) Enne 2020. aasta 1. jaanuari esitatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlust menetletakse edasi käesoleva seaduse, sealhulgas käesolevast seadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel jäätmeloa muutmise taotlusena või uue jäätmeloa taotlusena.
§ 13611. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud korraldatud jäätmeveo riigihanke, kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava kehtestamise ja muutmise ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamise ja muutmise menetluse lõpetamine
(1) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud korraldatud jäätmeveo riigihanke menetlusele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme.
(2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava kehtestamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme.
(3) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme.
§ 13612. Biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu rakendamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatuga alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.
§ 13613. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja muudatuste rakendamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1, 3, 4 ja 6, § 42 lõikes 3, §-s 43 ning § 71 lõike 2 punktides 11, 7, 8 ja 11 sätestatuga kooskõlla alates jäätmekava või jäätmehoolduseeskirja muutmisest või uue kehtestamisest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja käesoleva seaduse §-s 42 ja § 71 lõikes 2 sätestatuga kooskõlla jäätmekava või jäätmehoolduseeskirja muutmisest või uue kehtestamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.
§ 13614. Tekstiilijäätmete liigiti kogumise rakendamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima tekstiilijäätmete liigiti kogumise kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatuga mitte hiljem kui 2025. aasta 1. jaanuariks.
§ 13615. Laiendatud tootjavastutuse kohustuste erisuse rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 23 lõigetes 110–112 nimetatud tootjatele rakendatakse §-s 231 ja § 251 lõigetes 1–4 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustust alates 2024. aasta 31. detsembrist.
(2) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 113 nimetatud tootjatele rakendatakse §-s 231 ja § 251 lõigetes 1–4 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustust alates 2024. aasta 1. jaanuarist.
(3) Käesoleva seaduse § 23 lõigetes 111 ja 112 nimetatud tootjatele rakendatakse §-s 252 sätestatud teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude katmise kohustust alates 2024. aasta 31. detsembrist.
(4) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 113 nimetatud tootjatele rakendatakse §-s 252 sätestatud teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude katmise kohustust alates 2024. aasta 1. jaanuarist.
(5) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 110 nimetatud tootjatele rakendatakse § 2621 lõikes 1 sätestatud plasti sisaldavate kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmise kohustust alates 2024. aasta 31. detsembrist.
(6) Käesoleva seaduse § 23 lõigetes 110–112 nimetatud tootjatele rakendatakse §-s 268 sätestatud probleemtoote kasutaja teavitamise ja teabekampaania korraldamise kohustust alates 2024. aasta 31. detsembrist.
(7) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 113 nimetatud tootjatele rakendatakse probleemtoote kasutaja teavitamise ja teabekampaania korraldamise kohustust alates 2024. aasta 1. jaanuarist.
§ 13616. Probleemtooteregistris registreerimise ja probleemtooteregistrisse andmete esitamise erisuse rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 23 lõigetes 110–112 nimetatud tootjatele rakendatakse § 261 lõikes 11 sätestatud probleemtooteregistris registreerimise ja probleemtooteregistrisse andmete esitamise kohustust 2024. aasta 31. detsembrist.
(2) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 113 nimetatud tootjatele rakendatakse § 261 lõikes 11 sätestatud probleemtooteregistris registreerimise ja probleemtooteregistrisse andmete esitamise kohustust 2024. aasta 1. jaanuarist.
§ 13617. Enne 2023. aasta 1. aprilli menetlusse võetud selliste taotluste menetluse lõpetamine, mis on esitatud jäätmeloa saamiseks jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel
(1) Enne 2023. aasta 1. aprilli menetlusse võetud selliste taotluste menetlemisel, mis on esitatud jäätmeloa saamiseks jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel, kohaldatakse käesoleva seaduse 2023. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni.
§ 13618. Rehvi tootjale laiendatud tootjavastutuse rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 15 nimetatud tootjatele rakendatakse §-s 231 ja § 251 lõigetes 1–4 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustust alates 2025. aasta 1. juulist.
§ 13619. Volitatud esindaja määramise kohustuse rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 12 ja lõigetes 15–17 nimetatud tootjatele rakendatakse § 26 lõikes 17 sätestatud kohustust alates 2025. aasta 1. juulist.
§ 13620. Jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustusest vabastamise rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 983 lõike 5 punktis 4 nimetatud jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustusest vabastust kirjaliku lepingu alusel rakendatakse alates 2025. aasta 1. juulist.
§ 13621. Aegumise rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 127 lõikes 5 sätestatud aegumistähtaega rakendatakse menetlustele, mida alustatakse 2025. aasta 1. juulist.
§ 13622. Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse väärteo aegumise tähtaja järelhindamine
(1) Kliimaministeerium analüüsib 2029. aasta 31. detsembriks käesoleva seaduse § 127 lõikes 5 nimetatud väärteo aegumise tähtaja eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju.
§ 13623. Biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumisest taotluse alusel vabastamise rakendamine
(1) Enne 2025. aasta 1. septembrit antud biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumise vabastused, mis on kantud jäätmevaldajate registrisse, kehtivad edasi kohaliku omavalitsuse üksuse määratud kujul. Kui toimub biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmine, kuid biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumise vabastust ei ole taotluse alusel antud ega kantud jäätmevaldajate registrisse, peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumise vabastuse andmise vastavalt käesoleva seaduse § 31 lõigetele 41–43 hiljemalt 2026. aasta 1. septembriks.
§ 13624. Enne 2025. aasta 1. septembrit antud jäätmekäitleja registreeringu kehtivus ning pooleliolevate taotluste menetluse lõpetamine
(1) Enne 2025. aasta 1. septembrit antud tähtajaline jäätmekäitleja registreering kehtib kuni selle muutmise, kehtetuks tunnistamise või selles märgitud kehtivusaja lõpuni.
(2) Enne 2025. aasta 1. septembrit esitatud jäätmekäitleja registreeringu taotlust menetletakse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.
§ 13625. Paberi- ja kartongijäätmete materjali põhjal kogumise rakendamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima paberi- ja kartongijäätmete kogumise korralduse kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lõikes 31 sätestatuga uuest korraldatud jäätmeveo tellimisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.
§ 13626. Alternatiivse korraldatud jäätmeveo teenustasu rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 nimetatud korraldatud jäätmeveo esmakordse rakendamise aastal on § 69 lõigete 21, 4 ja 41 alusel korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja jäätmeveo teenustasu kuni üks euro ühes kalendrikuus.
(2) Käesoleva seaduse § 668 lõikes 1 nimetatud jäätmeveo teenustasu esmakordse rakendamise aastal on jäätmevaldajale määratav tasu suurus kuni üks euro ühes kalendrikuus.
§ 13627. Haldusjärelevalvest tuleneva sunniraha rakendamine
(1) Käesoleva seaduse § 1199 lõikes 2 nimetatud sunniraha rakendatakse alates 2031. aasta 1. jaanuarist.
§ 137.
–
§ 139.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 140. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail, välja arvatud seaduse § 138, mis jõustub jäätmeseaduse Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)