LegalizeKutsekeskhariduse riiklik õppekava
| Mooduli nr | Mooduli nimetus | Mooduli õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) |
|---|---|---|
| 1. | Oskused eluks ja tööks | 15 EKAP |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. | ||
| Õpiväljund Õpilane: 1) püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke eluviise | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; | |
| 2) kasutab teadlikult erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda | • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; | |
| õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel | • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; | |
| --- | --- | |
| 3) tegutseb seatud eesmärkide saavutamiseks vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi liikmena | • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja • -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; | |
| 4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii endale kui ühiskonnale | • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; | |
| • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; | ||
| --- | --- | --- |
| 5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda arenguvajadusi tööturule sisenemiseks | • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale; • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; | |
| 6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate ülesannete lahendamisel | • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid; • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. | |
| 7) | korraldab teadlikult oma | • |
| rahaasju mõistes, et oma hea | ||
| finantsilise käekäigu eest vastutab vaid tema ise | • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. | |
| --- | --- | --- |
| 2. | Digioskuste arendamine | 5 EKAP |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja andmehalduse võtteid, hinnates digisisu asjakohasust | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave; • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -tööriistu; • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; | |
| 2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi, arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid | • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi; • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; | |
| --- | --- | |
| 3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse põhimõtteid | • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega; • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale; • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; | |
| 4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid | • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; | |
| • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; | ||
| --- | --- | --- |
| 5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud probleeme, tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende likvideerimiseks | • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive; • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. | |
| 3. | Sissejuhatus kutseõpingutesse | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab esimesed praktilised oskused ja teadmised tekstiilide disaini ja tootmise valdkonnast, arendab loovust ja meeskonnatöö oskusi ning saab ülevaate oma õpitee võimalustest. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) omab ülevaadet õpivõimalustest tekstiiltoodete disaini ja - tehnoloogia valdkonnas | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • osaleb ettevõtete töötubades ja vilistlastega kohtumistel, näidates üles huvi ja esitades asjakohaseid küsimusi; • reflekteerib oma kogemust õpitee- ja töömaailmaga seotud tegevustes tehes järeldusi edasise õpitee suunavaliku ja tulevaste karjäärivõimaluste osas; koostab ja esitleb oma karjääriplaani, kirjeldades enda huve ja tuleviku eesmärke; | |
| 2) kasutab erinevaid käsitöö- ja õmblustehnikaid vastavalt etteantud juhendile | • kirjeldab erinevaid käsitsipisteid ja nende kasutusvõimalusi lähtuvalt juhendist; • teostab vähemalt kolm erinevat käsitsipistet (nt traagelduspiste, varspiste, ahelpiste, nööbi õmblemine) juhendi järgi; • viimistleb töö korrektselt, järgides kvaliteedinõudeid; • rakendab oma töödes õpitud käsitöö ja õmblustehnikaid, näidates üles püsivust ja huvi tehnika omandamise vastu; • käsitleb õmblusseadmeid järgides hooldus- ja tööohutusnõudeid; | |
| --- | --- | --- |
| 3) teostab loomingulise projekti, kasutades oma loovust ja kujundusoskusi | ||
| 4) | osaleb meeskonna projektides, | |
| esitledes selgelt oma visiooni ja | ||
| toetades meeskonnaliikmete | ||
| ideid. | ||
| 5) rakendab igapäevaelus vastutustundliku tarbimist ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid | ||
| 4. | ||
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane rakendab jätkusuutlikkuse ja ringmajandusega seotud põhimõtteid keskendudes tekstiili valdkonnale | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) teeb kestlikke valikuid igapäevaelus ja tarbimises läbi jätkusuutlike ärimudelite tekstiili ja rõivavaldkonnas; | ||
| 2) | mõistab tekstiiltoodete | |
| olelusringi hindamise | ||
| põhimõtteid ja korduskasutuse | ||
| ning ringlussevõtu võimalusi | ||
| tekstiili ja rõivavaldkonnas; | ||
| 3) kasutab disain - ja loovmõtlemist toodete jätkusuutlike lahenduste loomisel meeskondliku projekti raames | • viib ellu toodete jätkusuutlikule kasutamisele ja toote eluea pikenemisele suunatud projekte meeskonnatööna; • toob näiteid toodete väärindamise ja eluea pikendamiseks oma peres ja kogukonnas. | |
| --- | --- | --- |
| 5. | Materjaliõpetus | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab teadmised erinevatest tekstiilkiududest ja -materjalidest, nende liigitamisest, hooldusest ning tootmis- ja töötlemistehnoloogiatest, mõistab tekstiilmaterjalide tootmisega kaasnevat keskkonnamõju ning rakendab materjalide taaskasutuse ja ümbertöötlemise meetodeid. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) eristab ja kirjeldab erinevaid tekstiilkiude, määrates nende päritolu, omadused ja hooldusvõtted | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • nimetab erinevaid tekstiilkiude • teostab juhendist lähtuvalt kiudude põletuskatse, kirjeldab saadud tulemusi • koostab tekstiilkiudude näidistega tabeli | |
| 2) selgitab tekstiilmaterjalide valmistamise tehnoloogiaid ja kangaste tootmise ning töötlemise keskkonnamõju, tuues välja võimalused materjalide taaskasutuseks ja ümbertöötlemiseks; | • määrab tekstiilmaterjalide koostise, struktuuri, viimistluse ja omadused; • tuvastab lõimelõnga suuna ja kanga parema/pahema poole; • valib sobiva õmblusniidi ja õmblusmasina nõela vastavalt valitud materjalile; • nimetab kaunistusmaterjale ja nende kasutamise võimalusi; • selgitab kangaste tootmise ja töötlemisega kaasnevat keskkonnamõju; | |
| 3) hooldab kangaid ja tekstiiltooteid ettenähtud hooldusnõudeid järgides | • hooldab kangaid ja tekstiiltooteid vastavalt hooldusnõuete tingimustele; • kirjeldab toote võimalikke kahjustusi, mis tulenevad hooldusnõuete eiramisest; | |
| 4) | selgitab tekstiilmaterjalide ja - | • selgitab valitud toote ümbertöötlemise võimalusi; • nimetab vähemalt kolm tekstiiltoodete taaskasutamise võimalust; |
| toodete ümbertöötlemise | ||
| tehnoloogiat ja erinevaid | ||
| meetodeid uute toodet | ||
| valmistamisel taaskasutatud materjalidest | ||
| --- | --- | --- |
| 5) omab ülevaadet innovatsiooni ja tehnoloogiate arengust kestlike tekstiilmaterjalide valdkonnas | • nimetab vähemalt neli innovaatilist arengut tekstiilmaterjalide valdkonnast ja toob näiteid, millistel toodetel kasutada; • teeb ettekande valitud uudsest materjalist. | |
| 6. | Õmblustehnoloogia alusõpe | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab õmblemise ja viimistlemise tehnoloogia baasteadmised ja praktilised oskused erinevate toodete valmistamiseks. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) kasutab oma töös kaasaegseid õmblustööstuse seadmeid lähtudes nende kasutusvõimalustest ja tööpõhimõtetest | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kirjeldab juhendi alusel pistetüübid ja erinevate pistete kasutusvaldkonda /põhimõtteid; • valib juhendi alusel tekstiiltoote kanganäidisest lähtuvalt sobiva numbriga õmblusniidi ja nõela, põhjendades valikuid; • selgitab juhendi alusel süstikpisteõmblusmasina, kolme- nelja- viieniidilise äärestusühendusõmblusmasina ja siksak õmblusmasina tööpõhimõtteid, kasutusvaldkonda järgides tööohutus- ja hooldusnõudeid; • seab töökorda õmblusmasinad vastavalt kasutatavale materjalile; • selgitab juhendi alusel vaakumlauaga aurutriikraua tööpõhimõtet, valib vastavalt kasutatavale materjalile triikimistemperatuuri ning järgides hooldus- ja tööohutusnõudeid; | |
| 2) õmbleb kvaliteetseid õmblusi ja käsitsipisteid, ühendades detaile ja järgides tehnoloogilist skeemi või näidist | • õmbleb juhendi ja näidise alusel erinevaid käsitsipisteid, kaunistuselemente ja furnituuri; • kasutab õigeid töövõtteid järgides kvaliteedi ja tööohutusnõudeid; • annab hinnangu oma viimistletud töö kvaliteedile, selgitades juhendi alusel oma töö põhjal defektsete käsitsipistete ja õmbluste tekkimise põhjuseid ning õmblusvigade kõrvaldamise võimalusi; | |
| 3) | töötleb erinevate tööproovide | • lõikab tööproovide detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele arvestades materjali kulu ja kvaliteedinõudeid; • õmbleb tööproovide detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele ja kvaliteedinõuetele; • viimistleb tööproovi nõuetekohaselt ja annab hinnangu tööle; |
| detailid lõigete alusel, järgides | ||
| tehnoloogilise töötlemise | ||
| järjestust või näidist ning | ||
| ajakava | ||
| 4) töötleb kodutekstiili tooteid, järgides toote mõõte, tehnoloogilise töötlemise järjestust ja kvaliteedinõudeid | • lõikab kodutekstiiltoodete detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele ja kvaliteedinõuetele; • õmbleb kodutekstiiltoodete detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele, tööjuhisele ja kvaliteedinõuetele; • võrdleb valminud ja viimistletud tööd etteantud näidise ja tehnoloogilise kirjeldusega ning annab hinnangu oma töö kvaliteedile; | |
| --- | --- | --- |
| 5) kasutab tööprotsessis õmbluste läbilõikejooniseid ja toote tehnoloogilist kirjeldust | • vormistab läbilõikejooniseid, rakendades õmbluste märkimise tingmärke oma töös; • vormistab juhendi alusel toote tehnoloogilise kaardi ja -kirjelduse. | |
| 7. | Väärtuspõhine disain ja ettevõtlus rahvusvahelises keskkonnas | 7 EKAP |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kestliku ja keskkonnasõbraliku toote idee kavandamiseks ja rakendamiseks ettevõtluses, arendab meeskonnatöö oskusi, koostab lihtsustatud turundusplaani, kasutab erinevaid esitlustehnikaid oma toodete edukaks tutvustamiseks ja müümiseks. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) mõistab väärtuspõhise disaini ja jätkusuutliku ettevõtluse põhimõtteid; | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • analüüsib juhendamisel väärtuspõhise ja jätkusuutiku disaini põhimõtteid ja kasutamise võimalusi tootearenduses; • selgitab juhendi alusel ideelahenduse teostatavust, võttes arvesse turunõudlust, materjalide korduvkasutamise ja ringdisaini võimalusi; | |
| 2) osaleb meeskonnaliikmena erinevates sh rahvusvahelistes koostööprojektides | • kasutab erialast võõrkeelt suhtluses, väljendades oma ideid selgelt ja arusaadavalt; • osaleb aktiivselt rahvusvahelises meeskonnatöös (E-Twinning või muu digitaalne platvorm), täites oma rolli ja panustades projekti; • koostab ja esitleb oma ideid kirjalikult ja suuliselt, arvestades kultuuridevahelise suhtluse eripärasid; • kasutab digivahendeid (nt veebitööriistad, esitlustarkvara, videokonverentsi platvormid) rahvusvahelises suhtluses ja ideede esitlemiseks; | |
| 3) loob toote või teenuse, lähtudes sihtrühma vajadustest ja arvestades jätkusuutlikkuse põhimõtteid | • kavandab ja arendab ideekavandi, arvestades sihtrühma vajadusi, väärtuspõhise disaini ja jätkusuutliku ettevõtluse põhimõtteid; • kasutab sobivaid materjale ja meetodeid, analüüsides nende mõju keskkonnale; | |
| 4) esitleb oma toodet või teenust, kasutades sobivaid digivahendeid ja esitlustehnikaid 5) kasutab erialast võõrkeelt rahvusvahelises suhtluses ja turundustegevustes | • teostab valitud projekti meeskonnatööna, kasutades erialaseid teadmisi ja oskuseid; • suhtleb õpitavas võõrkeeles, kasutades erialast sõnavara; • esitleb teostatud projekti, mõtestades meeskonnatöö tulemust ja enesearengut, selgitades enda panust tööprotsessis; • annab ülevaate meeskonnatööst ning selle õnnestumisest, kirjeldades projekti jooksul toimunud meeskonnatöö protsesse ja andes neile hinnanguid; • koostab turundusmaterjale sh ka võõrkeelseid, arvestades kultuuridevahelise suhtluse eripärasid; • valmistab ette ja viib läbi lühikese ja selge tooteesitluse, kasutades sobivaid digivahendeid ja esitlustehnikaid | |
| --- | --- | --- |
| 6) reflekteerib oma panust meeskonna liikmena ning õpikogemust rahvusvahelises projektis | • annab tagasisidet enda ja meeskonna panuse kohta ühiste eesmärkide saavutamisse; • toob välja tugevused ja parendusvõimalused koostöö tegemisel. | |
| 8. | Kujunduse alusõpe | 4 EKAP |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane arendab oma loovust ja erinevaid eneseväljenduse võimalusi läbi kunsti - ja loovtegevuse. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) joonistab geomeetrilisi kujundeid ja ruumilisi keskkondi, arvestades perspektiivi, proportsioonide, valguse ja varjuga | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • joonistab juhendamise ja näidise põhjal erinevaid geomeetrilisi objekte ja ruumilisi keskkondi, arvestades proportsioonide, perspektiivi reeglite ning valguse ja varju tehnikaga; • kasutab tööde teostamisel erinevaid joonistamise vahendeid ja tehnikaid; | |
| 2) teostab värvusõpetuse kujunduslahendusi, lähtudes erinevatest värvisüsteemidest ja -harmooniatest ning värvide psühholoogilisest mõjust | • kavandab juhendi alusel erinevaid lahendusi värvusõpetuse põhimõtetest lähtudes, arendades ideid ja otsides parimat lahenduskäiku; • vormistab välja valitud kujundused segades ja kombineerides värve, arvestades koloriidi ja värvivahekordadega ; • loob kujunduslahendusi, mis arvestavad värvide psühholoogilist mõju ning sobivust antud konteksti; | |
| 3) maalib objekte ja ruumilisi keskkondi, arvestades koloriidi ja värvivahekordadega | • maalib juhendamise ja näidise põhjal erinevaid geomeetrilisi objekte ja ruumilisi keskkondi, arvestades proportsioonide, perspektiivi reeglite ning valguse ja varju tehnikaga; • kasutab tööde teostamisel erinevaid maalimise tehnikaid, vahendeid ja võtteid; • arvestab maalimisel valguse mõju objektile ja keskkonnale ning kujutab vastavalt valgust ja varju; | |
| --- | --- | --- |
| 4) teostab kujunduslahendusi, kasutades kompositsiooni ülesehituse põhimõtteid tasapinnal ja ruumis | • kavandab juhendi alusel tasapinnalisi ja ruumilisi lahendusi lähtudes kompositsiooni põhimõtetest, otsides parimat lahenduskäiku; • vormistab välja valitud kujundused, kasutades kompositsiooni ülesehituse põhimõtteid joonte, pindade, mahtude, vormide ja värvide organiseerimisel tasapinnal ja ruumis; • vormistab tehtud tööd vastavalt vormistuse reeglitele; | |
| 5) joonestab geomeetrilisi kujundeid ja pinnalaotusi vormistades joonised vastavalt etteantud nõuetele | • valib joonestustööle sobiva formaadi, täidab selle kirjanurga ja standardkirjaga; • joonestab geomeetriliste kujundite kaks - ja kolmvaateid ja pinnalaotusi kandes joonisele kõik vajaminevad mõõdud ning arvestades mõõtkava; • koondab õpimappi kõik mooduli jooksul valminud praktilised ja iseseisvad tööd. | |
| 9. | Fotograafia | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane kasutab fotograafiat oma tööde ja projektide jäädvustamisel, rakendades tehnilisi ja kujunduse alaseid oskusi pildistamisel ning fotode töötlemisel. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) omab algteadmisi fotograafia põhimõistetest ja terminitest, tehnilisest arengust | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab fotograafia põhimõisteid, tuues näiteid nende rakendamisest; • kirjeldab fotograafia tehnilist arengut ning tunneb ära peamised digitaalse ja analoogfotograafia erisused; | |
| 2) pildistab sise- ja välisruumides erinevates valgustingimustes, rakendades tehnilisi ja kunstilisi oskuseid | • seadistab kaamerat ja/ või nutitelefoni vastavalt teemale, valgustusele ja kohale; • pildistab ülesande alusel digitaalselt fotosid, lähtudes valgustingimustest ja tehnilistest ning kunstilistest eesmärkidest; | |
| 3) | kasutab teadmisi | • pildistab ja töötleb fotosid juhendi alusel, kasutades õpitud teadmisi fotokompositsioonist ja tehnilistest ning kunstilistest eesmärkidest; • kadreerib ja paigutab pildistatavaid objekte erineval moel vastavalt juhendile; |
| fotokompositsioonist objektide | ||
| pildistamisel ja fotode | ||
| digitaalselt töötlemisel | ||
| • töötleb juhendi alusel fotosid digitaalselt kasutades selleks eesmärgipäraselt sobivaid fototöötlusprogramme; • rakendab oskusi ja teadmisi pildifailide omaduste ja faili transpordi kohta fotode korrigeerimisel ja edastamisel; | ||
| --- | --- | --- |
| 4) | esitleb valmis töid, selgitades | • esitleb fotosid selgitades juhendist lähtuvalt töö tehnilist käiku; • esitleb fotosid andes hinnangu töö käigus toimunud enda arengule. |
| tööprotsessi ja saavutatud | ||
| tulemust | ||
| 10. | Toote detailide tehnoloogia | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb erinevate toodete detailide töötlemise ja ühendamise tehnoloogiaid ning juhindub oma töös tootekaardist. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) koostab toodete detailide ühendamiseks vajalikud tehnoloogilise töötlemise järjestused juhendi alusel | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • nimetab näidiste põhjal toodete detailide nimetused, kasutades erialast sõnavara; • nimetab näidise põhjal toote detailide ühendamiseks tehnoloogilise kaardi koostamise põhimõtteid, vormistades selle paberkandjal või digitaalselt; | |
| 2) lõikab välja toodete detailid lõigete ja juhendi alusel | • selgitab juhendi alusel lõigete ja lekaalide kangale paigutamise põhimõtteid, tuues välja nende erinevused ja nimetades lekaalide märgistused; • lõikab juhendi alusel erinevaid toodete detaile järgides tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid; | |
| 3) õmbleb detailid järgides tehnoloogilist järjestust või näidist | • selgitab näidise põhjal defektsete õmbluste tekkimise põhjuseid ja kõrvaldamise võimalusi; • valib töö teostamiseks õmblusniidi, õmblusmasinanõela, furnituuri ja vahematerjali põhjendades valikuid; • õmbleb erinevaid tööproove ja koostab oma näidiste mapi; | |
| 4) seab töökorda ja töötab erinevate juurdelõikus-, õmblus- ja viimistlusseadmetega | • nimetab juurdelõikusseadmete liike selgitades nende kasutamist; • demonstreerib juhendi alusel erinevatel õmblusseadmetel töötamist, programmide kasutamist ja selgitab seadmete hooldamise vajadust; • demonstreerib juhendi põhjal termopressi ja aurutriikraua hooldust ja selgitab hooldamise vajadust. | |
| 11. | Praktika | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid kogenud töötaja juhendamisel praktikakeskkonnas konkreetsete tööülesannete täitmisel. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. | ||
| --- | --- | |
| Õpiväljundid Õpilane: 1) planeerib praktika eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt etteantud praktikajuhendist ja/või praktikakeskkonnas väljakujunenud töökorraldusest; | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • koostab praktikajuhendi alusel praktikale asumiseks vajalikud dokumendid, kasutades vajadusel praktikajuhendaja abi; • sõnastab ja kirjeldab oma praktika eesmärgid; • koostöös praktika juhendajaga koostab tööplaani, arvestades eelnevate teadmistega, praktikaasutuse töökorralduse ja võimalustega ning isiklike praktika eesmärkidega; | |
| 2) rakendab omandatud erialaseid teadmisi ja oskusi praktika keskkonnas tööülesannete täitmisel järgides tööohutuse - ja kvaliteedinõudeid; | • tutvub praktika töökorraldusega läbides töökohal tööohutusalase juhendamise; • järgib tööplaani, arvestab juhendaja ja/või kolleegide tagasisidega, vajadusel kohandab tööplaani; • korrastab enne ja peale tööd oma töökoha, vajalikud materjalid ja töövahendid, töötades tervist säästvalt ja järgides ergonoomika nõudeid; • kasutab oma erialaseid teadmisi ja tehnikaid praktiliste ülesannete lahendamiseks järgides tööprotsessi juhiseid ja kvaliteedinõudeid; • valib tööks sobivad materjalid ja tööriistad ning planeerib nende kasutamist säästlikult, arvestades materjalikulu ja keskkonnamõjuga; • täidab igapäevaselt praktikapäevikut, dokumenteerides tööülesanded ja õpikogemuse, reflekteerib praktika kogemust ning vastavalt juhendile täidab praktikaaruannet; | |
| 3) arendab suhtlemis- ja koostööoskusi töötingimustes, mõistab oma rolli ja vastutust meeskonna liikmena ühiste eesmärkide saavutamisel | • täidab oma tööülesanded õigeaegselt, korrektselt ja vastutustundlikult; • suhtleb meeskonnaliikmetega lugupidavalt ja koostööd toetaval viisil; • arutab juhendajaga töö käigus tekkinud probleeme, teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; | |
| 4) reflekteerib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega praktika keskkonnas; | • koostab ja esitleb juhendi alusel praktikaaruande, andes hinnangu enda tööle; • täidab enesehinnangu vormi, analüüsides koostatud tööplaani täitmist ja püstitatud eesmärkide saavutamist; • esitab ettepanekuid tööprotsessi tõhustamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks, tuues välja praktilised lahendused. | |
| 12. | Moejoonistamine ja moestilistika | 2 EKAP |
| --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab teadmised figuuri - ja moejoonistamise maailmast, arendades oma käelist väljendusoskust. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab rõivaste moekunsti ja rõivastumise ajaloolist kujunemist ning nende mõju tänapäeva moetööstusele; | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • võrdleb juhendi alusel moekunsti erinevaid arenguperioode; • selgitab seoste kaudu, kuidas ajaloolised rõivastumistrendid kajastuvad tänapäeva moedisainis; | |
| 2) annab ülevaate figuuritüüpidest ja nende seosest lõigete konstrueerimise põhimõtetega; | • kirjeldab erinevaid figuuritüüpi ja nende iseloomulikke omadusi, soovitades sobivaid tegumoode ja värvilahendusi; • joonistab moekirjelduse alusel erinevaid rõivaid või rõivaste detaile baasfiguurile; • joonistab ülesandest lähtuvalt detailseid moejooniseid eest ja tagant vaates; | |
| 3) loob seeria moeillustratsioonidest kasutades erinevaid tehnikaid ja arvutigraafika võimalusi | • valib tehnikad ja joonistusvahendid vastavalt etteantud stiilile; • joonistab moejoonistusi arvestades figuuri proportsioonide, pooside ja stilistikaga; • loob moodboardi oma tehtud töödest. | |
| 13. | Rõivaste konstrueerimine, modelleerimine ja õmblemine | 24 EKAP |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused rõivaste konstrueerimisest ja modelleerimisest ning kergete rõivaste valmistamise tehnoloogilistest protsessidest, rakendades sobivaid töövõtteid ja tehnoloogiaid kvaliteetsete rõivatoodete valmistamiseks ning järgides tööohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) võtab kliendilt mõõdud dokumenteerides need nõuetele vastavalt | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • valib sobivad mõõtmisvahendid ja töövõtted, võtab mõõdud, arvestades kliendi figuuri eripäradega, dokumenteerib need; | |
| 2) | konstrueerib toote põhilõiked | • konstrueerib toote põhilõike kasutades tabeli mõõte ja etteantud konstrueerimisjuhiseid; • konstrueerib toote põhilõike kasutades kliendi mõõte ja etteantud konstrueerimisjuhiseid; • kontrollib konstruktsioonide täpsust tehes vajadusel parandusi; |
| --- | --- | --- |
| mõõtude tabeli ja kliendi | ||
| individuaalsete mõõtude | ||
| alusel | ||
| 3) modelleerib põhilõiget kohandades seda kliendi mõõtudest ja disainist lähtuvalt | • loob konstruktsiooni, arvestades valitud disaini ja kliendi vajadusi; • valib sobivad modelleerimisvõtted, järgides tehnilisi juhiseid; • kontrollib modelleeritud lõike vastavust esteetilistele ja tehnilistele nõuetele; | |
| 4) lõikab välja erinevate toodete detailid kontrollides nende vastavust lekaalidele ja vajadusel dubleerides | • selgitab materjalide ja töövahendite sobivust konkreetse toote õmblemiseks; • valib keskkonnasäästlikke ja kvaliteetseid materjale, kasutades materjaliõpetuse moodulis omandatud teadmisi; • lõikab välja toote detailid, kasutades lõigete kangale paigutamisel ja juurdelõikusel säästlikkuse põhimõtteid; • kasutab materjale ja vahendeid sihipäraselt, tagades nende säästliku kasutamise; • kasutab detailide dubleerimiseks sobivaid abimaterjale; | |
| 5) koostab tootele kergete rõivaste tegumoest lähtuva tehnoloogilise töötlemise järjestuse käsitsi või erialast programmi kasutades, lähtudes kergete rõivaste õmblemise erinevatest tehnoloogiatest ja materjalidest | • vormistab toote tehnoloogilise töötlemise järjestuse käsitsi või erialast arvutiprogrammi kasutades; • selgitab erinevaid õmblustehnoloogia võimalusi lähtudes toodete disainist; | |
| 6) õmbleb tooteid prooviks, vajadusel korrigeerides istuvust | • ühendab toote detailid, järgides tehnoloogilist juhendit ja õiget tööjärjekorda; • valmistab tooted ette prooviks, kasutades traageldamist või õmblemist; • selgitab juhendi alusel proovi tegemise põhimõtteid; • demonstreerib juhendi alusel prooviparanduste ülekandmist detailidele; | |
| 7) õmbleb toote järgides toote tehnoloogilist järjestust ja | • õmbleb toote, viies sisse proovides tehtud parandused; • kasutab kuumniisket töötlemist toote valmistamise erinevatel tööetappidel; | |
| viimistleb selle vastavalt kvaliteedinõuetele | • hindab toote vastavust kvaliteedi- ja tehnilistele nõuetele, vajadusel parandab vead, tagades toote vastavuse nõuetele. | |
| --- | --- | --- |
| 14. | Rõivakomplekti õmblemine | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja õmbleb kliendile rõivakomplekti, arvestades töömahu, sihtrühma ja turuhindadega ning esitleb oma tööd kliendi seljas viisil, mis toetab tulevast erialast eneseteostust. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) koostab rõivakomplekti kavandi ja esialgse hinnapakkumise, lähtudes kliendi võimalustest ja ootustest | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kavandab rõivakomplekti, järgides kliendi vajadusi ja sihtrühma ootusi; • kooskõlastab kavandi juhendajaga, arvestades kliendi soove; • esitab visuaalselt atraktiivse ja tehniliselt korrektse kavandi koos hinnapakkumisega; | |
| 2) | võtab kliendilt täpsed | • arvestab rõivakomplekti lõigete konstrueerimisel kliendi mõõtude ja figuuri eripäradega; • kontrollib mõõtude alusel loodud lõigete vastavust kavandile; |
| mõõdud ja arvestab neid | ||
| rõivakomplekti kavandamise | ||
| ning lõigete konstrueerimisel | ||
| 3) planeerib oma tööprotsessi ajagraafiku, vastavalt töömahule ja kliendi vajadustele | • koostab endale realistliku tööplaani, jagades töö etapid ajaliselt ja loogiliselt; • järgib plaani ning vajadusel kohandab seda, selgitades muudatuste põhjuseid; | |
| 4) valmistab kliendile kvaliteedi nõuetele vastava kaheosalise rõivakomplekti, rakendades erialaseid teadmisi ja oskusi | • soovitab kliendile sobivaid materjale, arvestades kliendi eelistusi ja kavandi nõudeid; • valib materjalist lähtuvalt töötlemise tehnoloogia; • teeb rõivaproove ja prooviparandusi vastavalt vajadusele, järgides toodete sobivust kliendile ja vastavust kavandiga; • kontrollib valminud rõivakomplekti õmblus- ja viimistluse kvaliteeti, viies vajadusel sisse parandused; | |
| 5) | koostab rõivakomplekti | • arvutab töömahu ja tegevuskulude põhjal teenuse lõpliku hinna, tuues välja peamised kulukomponendid; • võrdleb esialgset hinnapakkumist tegeliku hinnakalkulatsiooniga; |
| hinnakalkulatsiooni, | ||
| arvestades tööaega, | ||
| materjalikulu ja turuhindu | ||
| 15. | Sisustustekstiiltoodete disain ja tehnoloogia | 15 EKAP |
| --- | --- | --- |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane et õpilane mõtleb loovalt, arendab sisekujunduslike ideid ja -tooteid tulenevalt sihtrühmast ning valmistab sisustustooteid tuginedes materjalide taaskasutamise - ja ettevõtlus printsiipidele. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) liigitab sisustus tekstiil- ja nahast tooted lähtudes kasutusvaldkonnast | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • liigitab tööülesannetest lähtuvalt sisustus tekstiiltooteid, kasutades erialalist sõnavara eesti - ja inglise keeles; • selgitab olemasoleva info põhjal erinevate sisustus tekstiiltoodete omadusi, kvaliteedinõudeid ja kasutamisvõimalusi; • nimetab ülesande alusel sisustuskangaste liike, kasutusvaldkondi kasutades erialast sõnavara; • kirjeldab juhendi ja näidise alusel kanga omadusi, tuues esile positiivsed ja negatiivsed kanga omadused; • liigitab juhendi ja näidiste põhjal vahe-, soojendus-, kaunistus ja täitematerjalid tuues välja kasutusvaldkonna võimalused; | |
| 2) | kavandab erinevaid | |
| --- | --- | --- |
| sisustustekstiil- ja nahast | ||
| sisustustooteid | ||
| 3) konstrueerib kavandatud tootele lõiked erialases arvutiprogrammis tehnoloogilise joonise alusel | ||
| 4) koostab toote tehnoloogilise töötlemise järjekorra arvestades materjali kuluga | ||
| 5) valmistab erinevaid sisustustekstiil- ja nahast tooteid järgides tehnoloogilise töötlemise järjestust, ajakava, ohutus- ja kvaliteedinõudeid | ||
| 16. | ||
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab ruumide projekteerimise põhitõed ja koostab ruumi kujunduslikke lahendusi lähtudes sisekujunduse stiilidest, võimalustest ja ruumide funktsionaalsusest. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) eristab interjööri stiile, arvestades neid ruumikujunduslike lahenduste koostamisel | ||
| 2) | kasutab sisustusmaterjale | |
| lähtudes nende koostisest ja | ||
| kasutusvõimalustest erinev | a | |
| --- | --- | --- |
| otstarbega ruumide | ||
| kujundamisel | ||
| 3) teeb kujundusprojekte kasutades arvutiprojekteerimist, järgides kujunduskvaliteedi nõudeid | ||
| 17. | ||
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab teadmised tootearenduse ja disaini põhimõtetest, mis võimaldavad luua uusi kestlikke ja valdkonnaalaseid tootearenduse lähenemisviise. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) mõistab ideest ja sihtgrupist lähtuva tootearenduse planeerimise protsesside ja ressursside vajalikkust tulenevast turunõudluses | ||
| 2) teostab sihtgrupist lähtudes toote prototüübi arvestades proportsioonide ja mõõtudega | ||
| 3) | kirjeldab erinevaid | |
| turundusstrateegiaid valide | ||
| toote turundamiseks | ||
| sobivaima kanali | ||
| • kujundab tekstilise reklaaminfo visuaalselt, kasutades kujundusgraafilisi võtteid ja kompositsiooni nõudeid. | ||
| --- | --- | --- |
| 18. | Sisustusprojekt kliendile | 8 EKAP |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane koondab kliendi ideed ühtseks tervikuks ja koostab ruumi kujunduslikke lahendusettepanekuid lähtudes sisekujunduse stiilidest, võimalustest ja kliendi ootustest. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab välja kliendi vajadused rakendades sobivat keelekasutust ja lugupidavat kultuurilist suhtlemist | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kasutab aktiivse kuulamise ja küsitlemise tehnikaid selgitades kliendi vajadused; • tutvustab sisekujunduslike võimalusi, arvestades kliendi soove, vajadusi ja õigusi; | |
| 2) koostab ruumide sisekujunduse lahendusi lähtuvalt kliendi soovidest | • arvestades kliendi tagasidestatud muudatusettepanekutega pakub uusi lahendusi; • koostab juhendi alusel ja kliendi soovidest lähtuvalt projekti ideedest töökavandid; • koostab kliendile esitlemiseks kujundusprojekti illustreerimiseks inspiratsiooni moodboardi; | |
| 3) kasutab fotosid kujundusprojekti illustreerimiseks | • fotografeerib juhendi alusel objekte ja tööetappe; • kasutab oma fotode töötlemiseks sobivat fototöötlusprogrammi; • koostab fotoalbumi kujundusprojekti illustreerimiseks; | |
| 4) vormistab kliendile sisekujundusprojekti vastavalt nõuetele | • koostab nõuetekohaselt vormistatud arve ja hinnapakkumise; • koostab töökäigu ja ajalise planeeringu, mille kooskõlastab kirjalikult kliendiga; • vormistab kujunduslahenduse kasutades erialaseid arvutiprogramme; • vormistab kujundusprojekti stendi; | |
| 5) annab teostatud töö kliendile üle kooskõlastatud tellimuses kokkulepitud vormis | • annab hinnangu kujundusprojekti töö kvaliteedile ja kujunduslahenduste edasiarendamise võimalustele; • esitleb sisekujundusprojekti kasutades visuaalseid ja graafilisi võimalusi. | |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane teab Eesti rahvakultuuri ajalugu ja traditsioonilisi käsitöötehnikaid, mõistab Eesti esemelise rahvakultuuri eripära, selle väärtustamise ning säilitamise vajalikkust ja tänapäeva arengusuundi ning rakendab saadud teadmisi museaaliga töötamisel. | ||
| --- | --- | --- |
| Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab Eesti rahvakultuuri kujunemislugu ja selle ilminguid talurahva kultuuris | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • koostab juhendi alusel ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri arenguperioodist; • kirjeldab juhendi alusel Eesti esemelise rahvakultuuriga seotud uskumusi ja traditsioone; • kirjeldab juhendi alusel looduslike materjalide kasutusvõimalusi eestlaste elukorralduses erinevatel ajaloo perioodidel; | |
| 2) kasutab rahvakunsti alast kirjandust, muuseumi fonde ja erinevaid meediaid, rakendab saadud teadmisi museaaliga töötamisel | • selgitab erinevate algallikate kasutamise vajadust ja võimalusi erialases töös; • nimetab juhendi alusel museaali uurimisel läbi viidavaid tegevusi; • koostab museaali tehnoloogilise kirjelduse koos eseme teostamiseks vajalike jooniste, skeemide ja mustritega; | |
| 3) selgitab Eesti rahvakunstile omast ornamentikat, traditsioonilisi värve ja kompositsioonivõtteid erinevate tehnoloogiate lõikes | • selgitab teabeallikate põhjal enamlevinud traditsioonilisi värve, kompositsioonivõtteid ja ornamente rahvuslikel esemetel; • koostab esitluse, milles selgitab rahvuslike mustrite integreerimise võimalusi kaasaegsesse telstiildisaini; | |
| 4) kirjeldab Eesti traditsiooniliste käsitöötehnikate ja tekstiilikunsti kujunemislugu, arengut, levikut ja kasutusala | • kirjeldab teabeallikate alusel ühe Eesti traditsioonilise tekstiilitehnika arengulugu, levikut ja kasutusala; • koostab erinevaid infoallikaid kasutades ülesande põhjal ülevaate ühe Eesti tekstiilikunstniku kohta ning vormistab elektrooniliselt ja korrektses eesti keeles esitluse; • nimetab vähemalt kolm eesti meistrit, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases kontekstis, toob näiteid; • toob ülesande põhjal välja professionaalse tekstiilkäsitöö ja hobitegevuse erijooni kaasajal. | |
| 20. | Tekstiilmaterjalide valmistamise tehnoloogia | 7 EKAP |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab teadmised erinevatest tekstiilmaterjalidest, nende struktuurist ja valmistamise tehnoloogiatest, oskab rakendada digitaalseid tööriistu ja jätkusuutlikke tehnoloogiaid. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • töötleb ümber vanu tekstiilesemeid, kasutades mehaanilise tööprotsessi tehnoloogiaid; | |
| 1) rakendab erinevaid meetodeid vanade tekstiilide taas- ja ümbertöötlemiseks, kasutades mehaanilisi ja keemilisi protsesse | • loob taaskasutuse põhimõtetel mehaanilisel töötlusel uue tekstiilmaterjali; • koostab esitluse tekstiilkiudude keemilise ümbertöötlemise võimalustest; | |
| --- | --- | --- |
| 2) | kavandab tekstiili valmistamise | • koostab tööprotsessi plaani, kasutades digitaalseid töövahendeid; • kavandab mõõtkavas toote joonise; |
| tööprotsessi, kasutades | ||
| digitaalseid töövahendeid | ||
| 3) koob etteantud mustreid kasutades erinevaid silmuskoekangaid | • nimetab silmuskudumisel kasutatavaid materjale ja nende omadusi ning kirjeldab sellest lähtuvalt nende kasutusvõimalusi; • nimetab juhendi alusel koekirja tingmärgid, demonstreerib ülesande alusel põhisilmuste õigeid kudumisvõtteid; • koob mustriskeemide või juhendite põhjal vastavaid koepindu, selgitab mustriskeemi alusel töökäiku; • koostab juhendi alusel lõikejärgse kootud eseme kavandi koos tööproovi ja mõõtkavas tööjoonistega, selgitab kavandi põhjal valitud materjali ja tehnoloogia omavahelist sobivust ning koe tiheduse reguleerimise võimalusi; • koob tööjuhendi, kavandi ja mustriskeemi alusel erinevaid kvaliteedinõuetele vastavaid esemeid edasi- tagasi võttega või ringselt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; • dokumenteerib jooksvalt tööprotsessi kordusvalmistamiseks ja kogemuse talletamiseks; • demonstreerib ülesande alusel kootud esemete nõuetekohast viimistlust, selgitab viimistlemise viise ja vajadust; • selgitab valminud eseme põhjal materjali- ja keskkonnasäästliku kasutamise põhimõtteid ning vajadust, nimetab vähemalt kaks võimalust infotehnoloogia vahendite kasutamiseks kudumises; • kirjeldab juhendi alusel kootud eseme valmistusviisi, materjale ja kasutusala, tuletab kudumisskeemi ja pakub võimalusi selle kohandamiseks uuele tootele; | |
| 4) kasutab heegeldamise tehnikaid tekstiilmaterjalide ja -lisandite valmistamisel | • nimetab juhendi alusel heegeldamise tingmärke ja selgitab mustriskeemi alusel töökäiku; • demonstreerib ülesande alusel õigeid heegeldusvõtteid, heegeldades mustriskeemide või juhendite põhjal vastavaid heegelpindu; • koostab ülesande alusel heegeldatud eseme kavandi koos tööproovi ja mõõtkavas tööjoonistega, selgitab kavandi põhjal valitud materjali ja tehnoloogia omavahelist sobivust ning pinna tiheduse reguleerimise võimalusi; | |
| • koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust; • arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku aja ja materjalikoguse, selgitab arvestamise käiku; • heegeldab tööjuhendi, kavandi ja mustriskeemi alusel erinevaid kvaliteedinõuetele vastavaid esemeid edasi-tagasi võttega või ringselt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; • dokumenteerib jooksvalt tööprotsessi kordusvalmistamiseks ja kogemuse talletamiseks; • demonstreerib ülesande alusel heegeldatud eseme nõuetekohast viimistlust, selgitab viimistlemise viise ja vajadust; | ||
| --- | --- | --- |
| 5) õmbleb loovalt erinevaid lapitehnika tehnoloogiaid kasutades | • leiab sobivad lapitehnika tehnoloogiad rõivaste, silmkoeliste esemete ja sisustustekstiilide taaskasutuseks, arendab idee ja esitab kavandil; • loob taaskasutatavast tekstiilesemest lähtudes uue(d) toote(d), arvestades kavandile esitatavaid nõudeid ja värvusõpetuse ning kompositsiooni põhimõtteid; • selgitab tekstiilide taaskasutuse tähtsust keskkonnamõjude seisukohalt; • hindab tekstiileseme materjali ja teeb sellest lähtuvalt ettepanekuid taaskasutuseks; • töötleb eseme ümber, tehes selleks vajalikud eeltööd ja kasutades loovalt ning otstarbekalt õpitud tehnoloogilisi võtteid. | |
| 21. | Tekstiilmaterjalide kujundamise tehnoloogia | 8 EKAP |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane korraldab tööprotsessi, kujundab tekstiilmaterjale sünteetiliste värvidega vastavalt kavandile, juhendile ja tööjoonisele, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid ja kasutab erialast sõnavara. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) värvib käsitöönduslikult kangaid ja lõngu, kasutades taimi või sünteetilisi värve | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • nimetab juhendi alusel villa töötlemise etapid; • värvib kangaid ja lõngu, kasutades sobivaid värvikemikaale või -taimi ning värvimistehnikaid; • selgitab näidete varal tööohutuse ja keskkonnanõudest tulenevalt nende järgimise vajadust; • töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades; • dokumenteerib tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks; | |
| 2) kasutab enda töös värvikindluse määramise, tärgeldamise ja | • nimetab juhendi alusel tärgeldamise ja kuumniiske töötlemise kasutusalasid, töövõtteid ja -vahendeid, kirjeldab sellest lähtuvalt nende kasutusvõimalusi; • viimistleb tekstiilesemeid lähtuvalt materjalist, kasutades sobivaid töövõtteid; | |
| kuumniiske töötlemise töövõtteid ja -vahendeid | • dokumenteerib tööprotsessi, kasutades erialast sõnavara; | |
| --- | --- | |
| 3) kavandab eseme ja mõõtkavas tööjoonise arvestades materjali eripära ja kasutatavat tehnoloogiat | • kirjeldab juhendist lähtuvalt tekstiili trükkimiseks, maalimiseks ja värvimiseks sobivaid töövahendeid ning tarvikuid ja nende varumise võimalusi; • hindab erinevate materjalide ja värvide sobivust tekstiili trükkimiseks või maalimiseks vastavalt valitud tehnoloogiale; • kavandab trükitud ja maalitud tekstiilesemeid või kangaid, arvestades värvusõpetuse ja kompositsiooni põhimõtteid; | |
| 4) kujundab tekstiilmaterjale sünteetiliste värvidega vastavalt kavandile, juhendile ja tööjoonisele, kasutades erinevaid trüki- ja maalitehnikaid ning sobivaid kinnitus- ja peitsaineid | • nimetab õiguaktide põhjal tööohutuse ja keskkonnanõudeid värvide ja kemikaalidega töötamisel; • selgitab näidete varal töökoha ettevalmistamise ja töövahendite valiku põhimõtteid lähtuvalt kujundustehnikast; • koostab töö planeerimise vajadusest lähtuvalt tegevuste järjestuse; • arvestab toodete valmistamiseks vajaliku aja ja materjalikoguse, selgitab arvestamise käiku; • valmistab kavandist ja tööjoonisest lähtuvalt trükipaku või templi; • trükib käsitsi tekstiilmaterjale kattevärvide, reservainete ja reaktiivvärvidega ning söövitamistehnikas, lähtudes kavandist ja kvaliteedinõuetest; • maalib käsitsi tekstiilesemeid lähtudes kavandist; • viimistleb valminud esemed, kasutades tehnoloogiaga sobivaid värvide kinnitus- ja viimistlusvõtteid; • töötab keskkonnasäästlikult, ergonoomiliselt ja ohutult; • nimetab võimalusi infotehnoloogia vahendite kasutamiseks tekstiilide trükkimises ja maalimises; • dokumenteerib tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks; | |
| 5) valmistab ette töökoha ja töövahendid vastavalt kasutatavale tikkimistehnikale | • nimetab juhendi alusel levinumaid tikkimiseks sobivaid kangaliike, tikkimise materjale ning töövahendeid; • loetleb juhendi alusel tikkimiseks sobivate aluskangaste ja tikkimismaterjalide omadusi ja kasutusalasid; • koostab eseme/kavandi ja mustrijoonise põhjal tikkimise tööjuhendi ja tööplaani; • arvestab kavandi ja mustrijoonise põhjal ning tööproovi abil tikandi valmistamiseks vajaliku materjalikulu ja võimaliku ajakulu; • valib kavandi ja tööjuhise alusel tikkimiseks sobivad materjalid ja töövahendid; • teeb tikkimiseks vajalikud eeltööd, märkides kangale lõimelõnga suuna, arvestades tööks vajalikud mõõdud ja keskkohad ning märkides ja vajadusel kinnitades mustrijoonise kangale, kasutades sobivaid töövahendeid; | |
| 6) tikib esemeid vastavalt kavandile, tööjoonisele ja mustriskeemile | • tikib, kasutades ühe- ja kaherealisi põhipisteid ning enamlevinud tikandeid; • tikib kavandi, tööjoonise ja mustriskeemi alusel õpitud tikandeid kasutades erinevaid esemeid, kasutades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, järgib juhendis etteantud kvaliteedinõudeid; • viimistleb juhendi alusel tikitud eseme, arvestades tööks kasutatud materjali kiulist koostist, selgitab oma tegevust ning viimistlemise vajadust; • dokumenteerib tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks. | |
| --- | --- | --- |
| 22. | Kangakudumine ja rahvuslik tekstiil | 9 EKAP |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane korraldab tööprotsessi, rakendab kangasteljed ja koob vastavalt kavandile ja rakendusskeemile liht- ja liitsidustes kangaid ning kirivöid, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) kasutab tekstiiltoodete kudumisel kangastelgi, kangakudumise abivahendeid ning kanga rakendusskeeme | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • demonstreerib juhendi alusel kangastelgede töökorda seadmist nimetades kangastelgede osad; • nimetab juhendi alusel kudumise abivahendeid ja selgitab nende otstarvet, kasutab erialast sõnavara; • selgitab kootud eseme ja kangakirja põhjal lõime- ja koelõnga omavahelist seost; | |
| 2) kavandab eseme mõõtkavas tööjoonise, arvestades materjali ja kasutatava tehnoloogia eripäradega | • koostab juhendi alusel telgedel kootud eseme kavandi; • selgitab valitud materjali ja tehnoloogia omavahelist sobivust; | |
| 3) planeerib tööde järjekorra, toote valmistamiseks kuluva aja ning materjali koguse | • selgitab juhendi alusel töökoha ettevalmistamise põhimõtteid ja nimetab võimalikke puudusi telgede ning abivahendite juures; • koostab juhendi alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust; • planeerib kavandist lähtudes tööde ajakava ja järjekorra ning materjali koguse; • koostab ülesande, arvestades soa numbri, kirjakorra, kokkutõmbe protsendi ja äärelõngadega; | |
| 4) koob telgedel vastavalt kavandile, tööjoonisele ja rakendusskeemile erinevatest materjalidest lihtsidustes kangaid | • käärib arvestuste põhjal lõime ja seab selle telgedele; • koob telgedel algsiduseid ja nende lihtsamaid tuletisi lähtudes kavandist või tööjoonisest; • koob vööteljel või umbses ringis juhendi alusel kirivöid; • demonstreerib ülesande alusel eseme nõuetekohast viimistlemist; • dokumenteerib jooksvalt tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks; | |
| 5) töötab materjali- ja keskkonnasäästlikult, kasutab vajadusel oma töös infotehnoloogilisi vahendeid ja sobivaid erialaseid programme | • selgitab valminud eseme põhjal materjali- ja keskkonnasäästliku kasutamise põhimõtteid ning vajadust; • kirjeldab infotehnoloogiliste vahendite kasutamise võimalikkust telgedel kootud esemete valmistamise dokumenteerimisel. | |
| --- | --- | --- |
| 23. | Tootedisain ja turundus | 8 EKAP |
| Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane korraldab väikeettevõtluse põhitõdedest lähtudes oma tegevust, valmistab ja turundab sihtgruppe arvestades tekstiilkäsitöö tooteid ja/või teenuseid, valmistab ette nende reklaami ja müügi. | ||
| Õpiväljundid Õpilane: 1) kujundab sihtgrupist lähtudes ja turusituatsiooni arvestades tooteid ja/või teenuseid | Hindamiskriteeriumid Õpilane: • selgitab juhendi alusel sihtgrupi leidmise vajalikkust ja grupi vajadustele vastava toote ja/või teenuse kujundamise põhimõtteid ja teostusviise; • kavandab ja valmistab tootenäidiseid ning kujundab toote ja/või teenuse hinna; • korraldab toodete pakendamist ning vajadusel koostab kasutus- ja hooldusjuhendi; | |
| 2) planeerib oma töö leides toodetele/teenustele sobivaima teostusviisi, lähtudes sihtgrupist, logistikast, tasuvusest ja tootmisbaasist | • kavandab juhendi alusel vähemalt ühe tekstiileseme või esemete sarja või tekstiilkäsitöö tootel põhineva teenuse tervikliku arendusprojekti; • põhjendab toote materjali ja teostusviisi ja/või teenuse osutamise viisi valikut; • koostab projekti plaani põhjal kavandatud toote valmistamise/ teenuse osutamise detailse kirjelduse ja ajakava; • valmistab eeltööde põhjal toote; | |
| 3) valmistab ette toote ja/või teenuse reklaami ja müügi arvestades nõudlust, võimalusi ja tasuvust | • nimetab vähemalt 3 erinevat võimalust toote ja/või teenuse turustamiseks ning reklaamiks; • valmistab toote ja/või teenuse müügi ja reklaami lähtuvalt juhendist; • arvestab juhendi alusel oma toote/teenuse omahinna ja bruto- ning netotöötasu; • nimetab vähemalt 3 erinevat võimalust toote ja/või teenuse turustamiseks ning reklaamiks, valmistab ette toote ja/või teenuse müügi ja reklaami; • esitleb juhendi alusel projekti ja analüüsib selle tulemusi; | |
| 4) korraldab väikeettevõtluse põhitõdedest lähtudes oma tegevust, kasutades | • selgitab autoriõiguste kasutamise olulisust ja toob näiteid; • koostab juhendi alusel lihtsustatud äriplaani oma toote/teenuse põhjal ettevõtlusega tegelemiseks. |
📎 Original PDF: HTM_m15_lisa10.pdf
Lisa: Toiduainete tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused
Käesoleva dokumendi lugemine ei asenda Riigi Teataja vastava väljaande lugemist. Me ei vastuta originaali sellesse vormingusse ülekandmisel tekkida võivate ebatäpsuste eest.
See tekst avaldatakse allika Riigi Teataja enda taaskasutustingimustel, mitte Legalize'i litsentsi ega avaliku omandi litsentsi alusel.
Riigi Teataja
avalik omand (ametlikud riiklikud väljaanded)