Kaitseväeteenistuse seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitseväelaste suhtes rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ja distsiplinaarmenetluse korra.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(3) Tegevteenistusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(4) Käesolevat seadust kohaldatakse kaitseväekohustuse täitmise, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse korraldamisega seotud tegevustes isikuandmete ja eriliiki isikuandmete töötlemisele ning andmesubjekti põhivabaduste ja -õiguste piiramisele.

§ 2. Kaitseväekohustus, kaitseväekohustuslane ja identifitseerimiskood

(1) Kaitseväekohustus on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja käesolevas seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane.

(2) Kaitseväekohustuslane on:

1) kutsealune;

2) 18–60-aastane meessoost isik;

3) kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastane isik;

4) tegevteenistuses olev üle 60-aastane isik, kes ei ole ületanud piirvanust;

5) piirvanuse ületanud tegevväelane, kes on Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetataval ametikohal, kuni ametikohalt vabastamiseni.

(3) Kutsealune on 17–27-aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni.

(4) Reservis olev isik on kaitseväekohustuslane, kes ei ole kutsealune ega teeni asendus- või kaitseväeteenistuses.

(5) Kaitseväekohustuslasele määratakse identifitseerimiskood.

(6) Identifitseerimiskoodi moodustamise korra kehtestab

määrusega.

§ 3. Kaitseväeteenistus

(1) Kaitseväeteenistus on kaitseväekohustuslase teenimine sõjaväelise auastmega ametikohal. Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane.

(2) Kaitseväeteenistus jaguneb:

1) kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks;

2) tegevteenistuseks;

3) vabatahtlikuks teenistuseks.

§ 4. Kaitseväekohustuse täitmine asendusteenistuses

(1) Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga väljaõppes või teenistuses osalemine.

(2) Asendusteenistus on:

1) korraline asendusteenistus;

2) reservasendusteenistus;

3) erakorraline reservasendusteenistus.

(3) Korralises asendusteenistuses olev isik on asendusteenistuja ning reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses olev isik on reservasendusteenistuja.

§ 5. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine

(1) Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine on kaitseväekohustuslase kohustus läbi teha kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja reservteenistus Kaitseväes. Kaitseväeteenistuskohustust täitev isik on kaitseväeteenistuskohustuslane.

(2) Ajateenistus on meessoost kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ning naissoost isiku vabatahtlik kaitseväeteenistusse asumine ja selle läbimine sõjaväelise väljaõppe saamise eesmärgil. Ajateenistuses olev isik on ajateenija.

(3) Reservteenistus on reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel. Reservteenistuses olev isik on reservväelane.

§ 6. Sõjaväeline väljaõpe

(1) Sõjaväeline väljaõpe on Kaitseväe nõuetele vastav teadmiste, oskuste, vilumuste ja hoiakute kogum, mis on vajalik teenistusülesannete edukaks täitmiseks rahu- ja sõjaajal.

(2) Sõjaväelist väljaõpet antakse Kaitseväes. Sõjaväelist väljaõpet võib anda Kaitseliidus, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud nõuetele ja korrale.

(3) Sõjaväelise väljaõppe nõuded ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 7. Tegevteenistus

(1) Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus:

1) kaitseväekohustuslane töötab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal;

2) kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid.

(2) Tegevteenistuses olev isik on tegevväelane.

§ 7¹. Vabatahtlik teenistus

(1) Vabatahtlik teenistus on Kaitseväes tähtajaliselt koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Vabatahtlikus teenistuses olev isik allub Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanneteks loetakse riigi sõjaliseks kaitseks valmistumist ja rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemist.

(3) Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja.

§ 8. Kadett

(1) Kadett on riigikaitselise rakenduskõrgkooli esimese astme õppes või välisriigi samaväärset sõjaväelist haridust andvas õppeasutuses õppiv tegevväelasest ohvitserikandidaat.

§ 9. Aruanne kaitseväeteenistusest osavõtu kohta

(1) Kaitseministeerium koostab igal aastal eelmise kalendriaasta kohta aruande kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest ning avaldab selle oma veebilehel 1. aprilliks.

§ 10. Kaitseväelase tõotus

(1) Kaitseväeteenistusse esmakordsel asumisel annab kaitseväelane kirjalikult kaitseväelase tõotuse järgmises sõnastuses:

„Mina, (ees- ja perekonnanimi), tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni Kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab.”

(2) Kaitseväelase tõotuse andja allkirjastab tõotuse teksti, märkides ka tõotuse andmise kuupäeva.

§ 11. Kaitseväekohustuslaste register

(1) Kaitseväekohustuslaste register on andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning seaduses ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta.

(1) Kaitseväekohustuslaste registris töödeldakse järgmisi andmeid:

1) kaitseväekohustuslase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja kontaktisiku üldandmed;

2) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku muud andmed: haridusandmed, töökoha ja õppeasutuse andmed, vajaduse korral alaealiste laste arv, arvelduskonto andmed, oskuste, vabatahtliku tegevuse ja usutunnistuse andmed, terviseseisundi hindamise andmed, kutsesobivuse andmed, karistatuse andmed, kaitseväekohustuse täitmise andmed, kaitseväeteenistuse andmed, kaitseväeteenistuse käigu andmed ja kohaldatavate piirangute andmed;

3) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväekohustuse täitmisega seotud kirjavahetuse ja haldusotsuste andmed ning andmete esitaja üldandmed;

4) töötluse logide andmed.

(2) Kaitseväekohustuslaste registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab

määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis;

3) andmeandjad ja edastatavad andmed;

4) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

5) andmete esitamise täpsem kord ja muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud asjaolud.

(3) Kaitseväekohustuslaste registri vastutav töötleja on Kaitseressursside Amet.

(5) Kaitseväekohustuslase andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse. Esmakordsest kandest teavitab kaitseväekohustuslast Kaitseressursside Amet.

(6) Kui põhimääruses ei sätestata lühemat tähtaega, säilitatakse kaitseväekohustuslaste registris andmeid registri arhiivi kandmisest arvates järgmiselt:

1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni

50 kalendriaastat;

2) kõik teised registriandmed kuni 10 kalendriaastat.

(7) Registriandmed kantakse kaitseväekohustuslaste registri arhiivi peale isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma.

§ 11¹. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu

(1) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda demineerimistööga seotud sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid, et välistada ekspertiisiobjektil selle tegevväelase jäetud jäljed.

(2) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogus töödeldakse isikuandmeid pseudonüümitud kujul.

(3) Tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid võib töödelda üksnes käesoleva seaduse § 92¹ lõikes 1 nimetatud eesmärgil.

(4) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab

määrusega.

(5) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

§ 12. Sõjaväelise auastmega ametikoht

(1) Sõjaväelise auastmega ametikoht on ametikoht, millele nimetamise eeldus on ettenähtud hariduse ja sõjaväelise väljaõppe olemasolu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sõjaväelise auastmega ametikohad on Kaitseväes ja Kaitseliidus.

(2) Sõjaväelise auastmega ametikohale võib nimetada eelneva sõjaväelise väljaõppeta ajateenija ja reservväelase.

(3) Sõjaväelise auastmega ametikohale ettenähtud erialase hariduse nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Sõjaväelise auastmega ametikohad jagunevad:

1) rahu- ja sõjaaja ametikohtadeks;

2) sõduri, allohvitseri ja ohvitseri põhiliigi ametikohtadeks.

(4) Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha võib ette näha Kaitseväe alaliselt tegutseva struktuuriüksuse või Kaitseliidu struktuuriüksuse koosseisus. Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoht on Kaitseväe sõjaaja üksuses olev ametikoht.

(5) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale (edaspidi rahuaja ametikoht) võib nimetada ainult ajateenija ja tegevväelase, Kaitseliidus olevale rahuaja ametikohale võib nimetada ainult tegevväelase.

(6) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht) võib nimetada iga kaitseväekohustuslase, välja arvatud kutsealuse ja asendusteenistuja, kui seadus ei sätesta teisiti. Sõjaaja ametikohale nimetab isiku Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

(7) Kaitsevägi võib kaitseväelase ja reservis oleva isiku Kaitseväe huvides nimetada uuele sõjaaja ametikohale tema nõusolekuta.

(8) Sõjaaja ametikohale nimetamise ja ametikohalt vabastamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(9) Sõjaaja ametikohale nimetamisest teavitab Kaitsevägi isikut käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras ja nimetamise suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlust.

§ 13. Kaitseväelase individuaalvarustus

(1) Kaitseväelasele tagatakse kaitseväeteenistuse ajal teenistusülesannete täitmiseks vajalik individuaalvarustus.

(1) Tegevväelasele võib individuaalvarustuse soetamiseks maksta hüvitist, kui individuaalvarustust ei ole taganud Kaitsevägi.

(1) Tegevväelase individuaalvarustuse hüvitise piirmäära kehtestab

määrusega.

(1) Tegevväelasele individuaalvarustuse soetamise ning hüvitise maksmise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.

(2) Kaitseväelase individuaalvarustusse kuuluvad eraldusmärgid, vormiriietus, riidevarustus ja lahinguvarustus.

(3) Kaitseväelase eraldusmärkide ja vormiriietuse kirjelduse ning riide- ja lahinguvarustuse loetelu ning vormiriietuse väljastamise korra kehtestab

määrusega.

(4) Kaitseväelase riide- ja lahinguvarustuse kirjelduse ning individuaalvarustuse käitlemise ja kandmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(5) Kaitseväeteenistusväliste isikute loetelu, kellele võib väljastada kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse, ning nimetatud isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(6) Kaitseväeteenistusväliste isikute kaitseväelase eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(7) võib kehtestada kaitseväelase vormiriietuse demilitariseerimise nõuded määrusega.

(8) Kaitseväeteenistusvälisel isikul, kellele ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määrusega antud õigust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmiseks, on keelatud kasutada kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke.

§ 14. Andmete esitamine

(1) Kaitseministeeriumil, Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus teha päring andmekogust ning õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning avalik-õiguslikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult haldusakti andmiseks ning toimingu tegemiseks nende valduses olevaid andmeid ja tõendeid kaitseväekohustuslase hariduse, elukoha, kontaktandmete, kodakondsuse, õppe- või töökoha, karistatuse, mootorsõiduki juhtimise õiguse, jahipidamisõiguse, kalastuskaardi, relvaloa, relvasoetamisloa, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning perekondliku ja majandusliku olukorra kohta.

(2) Kaitseministeeriumil, Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada teavet prokuratuurilt kaitseväekohustuslase suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse või tema suhtes jõustunud kriminaalasja kohtulahendi kohta.

(3) Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada teavet Politsei- ja Piirivalveametilt kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest või asendusteenistusest kõrvalehoidva isiku asukoha kohta.

(4) Kaitseressursside Ametil on käesoleva seaduse §-des 26¹ ja 38 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada teavet kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta Eesti Töötukassalt, kui isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ning Sotsiaalkindlustusametilt, kui isikul on tuvastatud puue.

(5) Teabe saamise põhjendatud taotluse vormistab Kaitseministeerium, Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi kirjalikult, määrates teabe esitamise tähtaja, mis peab olema vähemalt kümme päeva.

(6) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil on käesoleva seaduse § 26¹ lõike 1 punktis 1 sätestatud eesmärgil terviseseisundi hindamiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet isiku terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui isik on tegevteenistusse võtmise taotluse esitamisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.

(7) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil on käesoleva seaduse § 26¹ lõike 1 punktides 2–4 sätestatud eesmärgil terviseseisundi hindamiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet isiku terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui isik on käesolevas seaduses sätestatud teenistusalase tagatise taotlemisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.

(8) Haldusmenetluse seaduse alusel vaide lahendamisse kaasatud eriarstil on ülesannete täitmiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui isik on vaide esitamisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.

(9) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ning päringute perioodid kehtestab

määrusega.

(10) Kaitseväekohustuslane ja kaitseväekohustust võtta sooviv isik, kes on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele või ei ole andnud nõusolekut nende kasutamiseks või kelle vajalikud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või on ebapiisavad käesoleva seaduse § 26¹ lõikes 1 sätestatud terviseseisundi hindamiseks, edastab terviseseisundit hindavale arstile oma terviseseisundit kajastavad dokumendid.

§ 14¹. Teabe töötlemine ning teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud

(1) Kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse täitmiseks või täitmise tagamiseks võib töödelda muu hulgas järgmist teavet:

1) isikuandmeid;

2) eriliiki isikuandmeid;

3) anonüümitud andmeid;

4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.

(2) Teabe töötlemine toimub vahetult Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe ja terviseseisundi hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi käesolevas paragrahvis koos kaitseväekohustust korraldav asutus) poolt.

(3) Kaitseväekohustust korraldav asutus võib teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi, sealhulgas:

1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;

2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;

3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest ning juurdepääsupiirangutest;

4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;

5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;

7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.

(4) Kaitseväekohustust korraldav asutus võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisel riikliku järelevalve teostamise käigus.

§ 15. Dokumendi kättetoimetamine

(1) Käesoleva seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.