Kaitseväeteenistuse seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse subjektid, nende õigusliku seisundi, kaitseväekohustuse täitmise korralduse ning kaitseväelaste suhtes rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ja distsiplinaarmenetluse korra.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(3) Tegevteenistusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(4) Käesolevat seadust kohaldatakse kaitseväekohustuse täitmise, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse korraldamisega seotud tegevustes isikuandmete ja eriliiki isikuandmete töötlemisele ning andmesubjekti põhivabaduste ja -õiguste piiramisele.

§ 2. Kaitseväekohustus, kaitseväekohustuslane ja identifitseerimiskood

(1) Kaitseväekohustus on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja käesolevas seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane.

(2) Kaitseväekohustuslane on:

1) kutsealune;

2) 18–60-aastane meessoost isik;

3) kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastane isik;

4) tegevteenistuses olev üle 60-aastane isik, kes ei ole ületanud piirvanust;

5) piirvanuse ületanud tegevväelane, kes on Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetataval ametikohal, kuni ametikohalt vabastamiseni.

(3) Kutsealune on 17–27-aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni.

(4) Reservis olev isik on kaitseväekohustuslane, kes ei ole kutsealune ega teeni asendus- või kaitseväeteenistuses.

(5) Kaitseväekohustuslasele määratakse identifitseerimiskood.

(6) Identifitseerimiskoodi moodustamise korra kehtestab

määrusega.

§ 3. Kaitseväeteenistus

(1) Kaitseväeteenistus on kaitseväekohustuslase teenimine sõjaväelise auastmega ametikohal. Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane.

(2) Kaitseväeteenistus jaguneb:

1) kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks;

2) tegevteenistuseks;

3) vabatahtlikuks teenistuseks.

§ 4. Kaitseväekohustuse täitmine asendusteenistuses

(1) Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga väljaõppes või teenistuses osalemine.

(2) Asendusteenistus on:

1) korraline asendusteenistus;

2) reservasendusteenistus;

3) erakorraline reservasendusteenistus.

(3) Korralises asendusteenistuses olev isik on asendusteenistuja ning reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses olev isik on reservasendusteenistuja.

§ 5. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine

(1) Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine on kaitseväekohustuslase kohustus läbi teha kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja reservteenistus Kaitseväes. Kaitseväeteenistuskohustust täitev isik on kaitseväeteenistuskohustuslane.

(2) Ajateenistus on meessoost kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ning naissoost isiku vabatahtlik kaitseväeteenistusse asumine ja selle läbimine sõjaväelise väljaõppe saamise eesmärgil. Ajateenistuses olev isik on ajateenija.

(3) Reservteenistus on reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel. Reservteenistuses olev isik on reservväelane.

§ 6. Sõjaväeline väljaõpe

(1) Sõjaväeline väljaõpe on Kaitseväe nõuetele vastav teadmiste, oskuste, vilumuste ja hoiakute kogum, mis on vajalik teenistusülesannete edukaks täitmiseks rahu- ja sõjaajal.

(2) Sõjaväelist väljaõpet antakse Kaitseväes. Sõjaväelist väljaõpet võib anda Kaitseliidus, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud nõuetele ja korrale.

(3) Sõjaväelise väljaõppe nõuded ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 7. Tegevteenistus

(1) Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus:

1) kaitseväekohustuslane töötab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal;

2) kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid.

(2) Tegevteenistuses olev isik on tegevväelane.

§ 7¹. Vabatahtlik teenistus

(1) Vabatahtlik teenistus on Kaitseväes tähtajaliselt koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Vabatahtlikus teenistuses olev isik allub Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanneteks loetakse riigi sõjaliseks kaitseks valmistumist ja rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemist.

(3) Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja.

§ 8. Kadett

(1) Kadett on riigikaitselise rakenduskõrgkooli esimese astme õppes või välisriigi samaväärset sõjaväelist haridust andvas õppeasutuses õppiv tegevväelasest ohvitserikandidaat.

§ 9. Aruanne kaitseväeteenistusest osavõtu kohta

(1) Kaitseministeerium koostab igal aastal eelmise kalendriaasta kohta aruande kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest ning avaldab selle oma veebilehel 1. aprilliks.

§ 10. Kaitseväelase tõotus

(1) Kaitseväeteenistusse esmakordsel asumisel annab kaitseväelane kirjalikult kaitseväelase tõotuse järgmises sõnastuses:

„Mina, (ees- ja perekonnanimi), tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni Kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab.”

(2) Kaitseväelase tõotuse andja allkirjastab tõotuse teksti, märkides ka tõotuse andmise kuupäeva.

§ 11. Kaitseväekohustuslaste register

(1) Kaitseväekohustuslaste register on andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning seaduses ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta.

(1) Kaitseväekohustuslaste registris töödeldakse järgmisi andmeid:

1) kaitseväekohustuslase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja kontaktisiku üldandmed;

2) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku muud andmed: haridusandmed, töökoha ja õppeasutuse andmed, vajaduse korral alaealiste laste arv, arvelduskonto andmed, oskuste, vabatahtliku tegevuse ja usutunnistuse andmed, terviseseisundi hindamise andmed, kutsesobivuse andmed, karistatuse andmed, kaitseväekohustuse täitmise andmed, kaitseväeteenistuse andmed, kaitseväeteenistuse käigu andmed ja kohaldatavate piirangute andmed;

3) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväekohustuse täitmisega seotud kirjavahetuse ja haldusotsuste andmed ning andmete esitaja üldandmed;

4) töötluse logide andmed.

(2) Kaitseväekohustuslaste registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab

määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis;

3) andmeandjad ja edastatavad andmed;

4) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

5) andmete esitamise täpsem kord ja muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud asjaolud.

(3) Kaitseväekohustuslaste registri vastutav töötleja on Kaitseressursside Amet.

(5) Kaitseväekohustuslase andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse. Esmakordsest kandest teavitab kaitseväekohustuslast Kaitseressursside Amet.

(6) Kui põhimääruses ei sätestata lühemat tähtaega, säilitatakse kaitseväekohustuslaste registris andmeid registri arhiivi kandmisest arvates järgmiselt:

1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni

50 kalendriaastat;

2) kõik teised registriandmed kuni 10 kalendriaastat.

(7) Registriandmed kantakse kaitseväekohustuslaste registri arhiivi peale isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma.

§ 11¹. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu

(1) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda demineerimistööga seotud sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid, et välistada ekspertiisiobjektil selle tegevväelase jäetud jäljed.

(2) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogus töödeldakse isikuandmeid pseudonüümitud kujul.

(3) Tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid võib töödelda üksnes käesoleva seaduse § 92¹ lõikes 1 nimetatud eesmärgil.

(4) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab

määrusega.

(5) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.

§ 12. Sõjaväelise auastmega ametikoht

(1) Sõjaväelise auastmega ametikoht on ametikoht, millele nimetamise eeldus on ettenähtud hariduse ja sõjaväelise väljaõppe olemasolu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sõjaväelise auastmega ametikohad on Kaitseväes ja Kaitseliidus.

(2) Sõjaväelise auastmega ametikohale võib nimetada eelneva sõjaväelise väljaõppeta ajateenija ja reservväelase.

(3) Sõjaväelise auastmega ametikohale ettenähtud erialase hariduse nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Sõjaväelise auastmega ametikohad jagunevad:

1) rahu- ja sõjaaja ametikohtadeks;

2) sõduri, allohvitseri ja ohvitseri põhiliigi ametikohtadeks.

(4) Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha võib ette näha Kaitseväe alaliselt tegutseva struktuuriüksuse või Kaitseliidu struktuuriüksuse koosseisus. Sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoht on Kaitseväe sõjaaja üksuses olev ametikoht.

(5) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale (edaspidi rahuaja ametikoht) võib nimetada ainult ajateenija ja tegevväelase, Kaitseliidus olevale rahuaja ametikohale võib nimetada ainult tegevväelase.

(6) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht) võib nimetada iga kaitseväekohustuslase, välja arvatud kutsealuse ja asendusteenistuja, kui seadus ei sätesta teisiti. Sõjaaja ametikohale nimetab isiku Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

(7) Kaitsevägi võib kaitseväelase ja reservis oleva isiku Kaitseväe huvides nimetada uuele sõjaaja ametikohale tema nõusolekuta.

(8) Sõjaaja ametikohale nimetamise ja ametikohalt vabastamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(9) Sõjaaja ametikohale nimetamisest teavitab Kaitsevägi isikut käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras ja nimetamise suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlust.

§ 13. Kaitseväelase individuaalvarustus

(1) Kaitseväelasele tagatakse kaitseväeteenistuse ajal teenistusülesannete täitmiseks vajalik individuaalvarustus.

(1) Tegevväelasele võib individuaalvarustuse soetamiseks maksta hüvitist, kui individuaalvarustust ei ole taganud Kaitsevägi.

(1) Tegevväelase individuaalvarustuse hüvitise piirmäära kehtestab

määrusega.

(1) Tegevväelasele individuaalvarustuse soetamise ning hüvitise maksmise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.

(2) Kaitseväelase individuaalvarustusse kuuluvad eraldusmärgid, vormiriietus, riidevarustus ja lahinguvarustus.

(3) Kaitseväelase eraldusmärkide ja vormiriietuse kirjelduse ning riide- ja lahinguvarustuse loetelu ning vormiriietuse väljastamise korra kehtestab

määrusega.

(4) Kaitseväelase riide- ja lahinguvarustuse kirjelduse ning individuaalvarustuse käitlemise ja kandmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(5) Kaitseväeteenistusväliste isikute loetelu, kellele võib väljastada kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse, ning nimetatud isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(6) Kaitseväeteenistusväliste isikute kaitseväelase eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(7) võib kehtestada kaitseväelase vormiriietuse demilitariseerimise nõuded määrusega.

(8) Kaitseväeteenistusvälisel isikul, kellele ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määrusega antud õigust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmiseks, on keelatud kasutada kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke.

§ 14. Andmete esitamine

(1) Kaitseministeeriumil, Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus teha päring andmekogust ning õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning avalik-õiguslikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult haldusakti andmiseks ning toimingu tegemiseks nende valduses olevaid andmeid ja tõendeid kaitseväekohustuslase hariduse, elukoha, kontaktandmete, kodakondsuse, õppe- või töökoha, karistatuse, mootorsõiduki juhtimise õiguse, jahipidamisõiguse, kalastuskaardi, relvaloa, relvasoetamisloa, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning perekondliku ja majandusliku olukorra kohta.

(2) Kaitseministeeriumil, Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada teavet prokuratuurilt kaitseväekohustuslase suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse või tema suhtes jõustunud kriminaalasja kohtulahendi kohta.

(3) Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada teavet Politsei- ja Piirivalveametilt kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest või asendusteenistusest kõrvalehoidva isiku asukoha kohta.

(4) Kaitseressursside Ametil on käesoleva seaduse §-des 26¹ ja 38 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada teavet kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta Eesti Töötukassalt, kui isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ning Sotsiaalkindlustusametilt, kui isikul on tuvastatud puue.

(5) Teabe saamise põhjendatud taotluse vormistab Kaitseministeerium, Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi kirjalikult, määrates teabe esitamise tähtaja, mis peab olema vähemalt kümme päeva.

(6) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil on käesoleva seaduse § 26¹ lõike 1 punktis 1 sätestatud eesmärgil terviseseisundi hindamiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet isiku terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui isik on tegevteenistusse võtmise taotluse esitamisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.

(7) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil on käesoleva seaduse § 26¹ lõike 1 punktides 2–4 sätestatud eesmärgil terviseseisundi hindamiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet isiku terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui isik on käesolevas seaduses sätestatud teenistusalase tagatise taotlemisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.

(8) Haldusmenetluse seaduse alusel vaide lahendamisse kaasatud eriarstil on ülesannete täitmiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui isik on vaide esitamisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.

(9) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ning päringute perioodid kehtestab

määrusega.

(10) Kaitseväekohustuslane ja kaitseväekohustust võtta sooviv isik, kes on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele või ei ole andnud nõusolekut nende kasutamiseks või kelle vajalikud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või on ebapiisavad käesoleva seaduse § 26¹ lõikes 1 sätestatud terviseseisundi hindamiseks, edastab terviseseisundit hindavale arstile oma terviseseisundit kajastavad dokumendid.

§ 14¹. Teabe töötlemine ning teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud

(1) Kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse täitmiseks või täitmise tagamiseks võib töödelda muu hulgas järgmist teavet:

1) isikuandmeid;

2) eriliiki isikuandmeid;

3) anonüümitud andmeid;

4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.

(2) Teabe töötlemine toimub vahetult Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe ja terviseseisundi hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi käesolevas paragrahvis koos kaitseväekohustust korraldav asutus) poolt.

(3) Kaitseväekohustust korraldav asutus võib teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi, sealhulgas:

1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;

2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;

3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest ning juurdepääsupiirangutest;

4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;

5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;

7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.

(4) Kaitseväekohustust korraldav asutus võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisel riikliku järelevalve teostamise käigus.

§ 15. Dokumendi kättetoimetamine

(1) Käesoleva seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

(4) Kaitseväekohustuslane võib taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

(5) Kui dokumenti ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil võimalik kätte toimetada, võib dokumendi koostanud ametiasutus selle avaldada ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded.

2. peatükk Sõjaväelised auastmed

§ 16. Sõjaväeline auaste

(1) Sõjaväeline auaste on isikule, välja arvatud kutsealusele, asendusteenistujale ja alla 28-aastasele kaitseväekohustuseta isikule, antav haridusest ja sõjaväelisest väljaõppest sõltuv sõjaväeline nimetus. Sõjaväelise auastme nimetus võib väeliigiti erineda.

(2) Maaväe ja õhuväe sõjaväelised auastmed ülenevas järjestuses on reamees, kapral, nooremseersant, seersant, vanemseersant, nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebel, lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant ja kindral.

(3) Mereväe sõjaväelised auastmed ülenevas järjestuses on madrus, vanemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat, nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebel, lipnik, nooremleitnant, leitnant, vanemleitnant, kaptenmajor, kaptenleitnant, mereväekapten, kommodoor, kontradmiral, viitseadmiral ja admiral.

(4) Sõjaväelised auastmed jagunevad põhiliikideks. Põhiliigid ülenevas järjestuses on sõdur, allohvitser ja ohvitser.

(5) Allohvitseri põhiliik jaguneb ülenevas järjestuses nooremallohvitseri ja vanemallohvitseri alaliigiks.

(6) Ohvitseri põhiliik jaguneb ülenevas järjestuses nooremohvitseri, vanemohvitseri ja kõrgema ohvitseri alaliigiks.

§ 17. Sõjaväelise auastme andmise haridusnõuded

(1) Sõduri auastme võib anda isikule, kellel on läbitud vähemalt põhikooli II kooliaste põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses.

(2) Allohvitseri auastme võib anda isikule, kellel on vähemalt keskharidus.

(3) Ohvitseri auastme võib anda isikule, kellel on kõrgharidus või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi sõjaväelises õppeasutuses omandatud ja nimetatud ühenduste liikmesriikides ohvitseri auastme andmisel nõutav haridus.

(4) Lipniku auastme võib anda isikule, kellel on vähemalt keskharidus.

§ 18. Sõduri auastmed

(1) Sõduri auastmed on reamees, madrus, kapral ja vanemmadrus.

§ 19. Allohvitseri auastmed

(1) Nooremallohvitseri auastmed on nooremseersant, nooremmaat, seersant, maat, vanemseersant ja vanemmaat.

(2) Vanemallohvitseri auastmed on nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel ja ülemveebel.

§ 20. Ohvitseri auastmed

(1) Nooremohvitseri auastmed on lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten ja vanemleitnant.

(2) Vanemohvitseri auastmed on major, kaptenmajor, kolonelleitnant, kaptenleitnant, kolonel ja mereväekapten.

(3) Kõrgema ohvitseri auastmed on brigaadikindral, kommodoor, kindralmajor, kontradmiral, kindralleitnant, viitseadmiral, kindral ja admiral.

§ 21. Sõjaväelise auastme andmise, alandamise ja äravõtmise õigusega isik

(1) Sõjaväelise auastme annab, seda alandab ja selle võtab ära:

1) ohvitseri auastme – Vabariigi President Kaitseväe juhataja ettepanekul;

2) vanemallohvitseri auastme – Kaitseväe juhataja;

3) nooremallohvitseri auastme – Kaitseväe juhataja, väeliigi ülem või Kaitseväe juhataja volitatud Kaitseväe struktuuriüksuse ülem;

4) sõduri auastme – väeliigi ülem või Kaitseväe struktuuriüksuse ülem.

(2) Sõjaväelise auastme andmine, alandamine ja äravõtmine tehakse isikule teatavaks esimesel võimalusel pärast sellekohase otsuse tegemist.

(3) Sõjaväeline auaste antakse isikule, kui ametikoha ülesannete täitmine eeldab kaitseväeteenistuses olemist.

§ 22. Sõjaväelise auastme andmine ja auastme eraldusmärgi kandmine

(1) Sõjaväelise auastme andmine on kaitseväelasele ja reservis olevale isikule käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõjaväelise auastme esmakordne või uue sõjaväelise auastme andmine.

(2) Vormiriietusel kantakse kõrgeima olemasoleva auastme eraldusmärke.

(2) Auastme eraldusmärkide kirjelduse kehtestab

määrusega.

(3) Sõjaväeline auaste antakse isikule tähtajatult.

(4) Tegevväelane võib isiku esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui isik on saanud nõutava sõjaväelise väljaõppe, omandanud hariduse ja tal on olnud olemasolev sõjaväeline auaste selleks nõutava vähima aja (edaspidi auastme vanus) jooksul. Ajateenijale võib sõjaväelise auastme anda teda ametikohale nimetamata.

(5) Tegevväelase võib esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui ta vastab rahuaja ametikoha nõuetele, tema auastme vanus on täitunud ja rahuaja ametikohale vastavust hinnanud ülem või temast kõrgem ülem on teinud sellekohase ettepaneku.

(5) Tegevväelase ja isiku võib esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks enne auastme vanuse täitumist, kui ettepanekule on lisatud motiveeritud põhjendus auastme vanuse kohaldamata jätmise kohta.

(6) Tegevväelasele ja reservis olevale isikule võib erandina käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ja auastme vanust arvestamata ajutiselt anda ülenevas järjestuses järgmise sõjaväelise auastme ajaks, mille jooksul ta osaleb rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, on tööl välisesinduses diplomaatilisel ametikohal, rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelises sõjalises peakorteris.

(7) Sõjaväelist auastet ei anta isikule, kellel on kehtiv karistus kuriteo või käesoleva seaduse alusel määratud distsiplinaarsüüteo eest.

(8) Reamehe või madruse sõjaväelise auastme võib kaitseväelasele anda olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust.

(9) Maa- või õhuväe auastmega isikule võib anda samaväärse või ülenevas järjestuses järgmise mereväe auastme ja vastupidi.

(10) Sõjaseisukorra ajal sõjaväelise auastme andmisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 ja 8 ning käesoleva seaduse § 17.

§ 23. Sõjaväelise auastme alandamine

(1) Sõjaväelise auastme alandamine on isikule alanevas järjestuses järgmise sõjaväelise auastme andmine või kõrgeima olemasoleva sõjaväelise auastme andmise kehtetuks tunnistamine.

(2) Sõjaväelist auastet võib alandada, kui ilmnevad asjaolud, mille kohaselt isik ei vasta talle antud kõrgeima sõjaväelise auastme andmise nõuetele.

(3) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule isiku sõjaväelist auastet alandada tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

§ 24. Sõjaväelise auastme äravõtmine

(1) Sõjaväelise auastme äravõtmine on isikule antud kõigi olemasolevate sõjaväeliste auastmete andmise kehtetuks tunnistamine.

(2) Sõjaväelise auastme võib ära võtta, kui isik on süüdi mõistetud:

1) karistusseadustiku 8. peatükis, 15. peatüki 2. jaos või §-s 251 sätestatud süüteos;

2) süüteos, mille eest talle on mõistetud eluaegne vangistus.

§ 25. Auastme vanus

(1) Auastme vanus on järgmine:

1) kõrgem ohvitser, kolonel ja mereväekapten – ei kehtestata;

2) kolonelleitnant, kaptenleitnant, major ja kaptenmajor – vähemalt viis aastat;

3) kapten ja vanemleitnant – vähemalt neli aastat;

4) leitnant ja nooremleitnant – vähemalt kolm aastat;

5) lipnik – ei kehtestata;

6) ülemveebel ja staabiveebel – ei kehtestata;

7) vanemveebel – vähemalt kaheksa aastat;

8) veebel – vähemalt kuus aastat;

9) nooremveebel – vähemalt neli aastat;

10) nooremallohvitser – ei kehtestata;

11) sõdur – ei kehtestata.

(3) Auastme vanust arvestatakse sõjaväelise auastme andmise otsuse kuupäevast arvates. Auastme vanust ei arvestata teise auastme põhiliiki kuuluva sõjaväelise auastme andmisel.

(4) Isiku sõjaväelise auastme alandamisel arvestatakse tema senises sõjaväelises auastmes oldud aeg kõrgeima olemasoleva auastme vanuse hulka.

(5) Ajutise sõjaväelise auastme omamise aeg arvestatakse ajutise sõjaväelise auastme andmisel olnud auastme vanuse hulka.

(6) Isikule, kellel on täitunud sõjaväelise auastme nõutav vanus ja kelle sõjaväelist auastet on alandatud, ei või ülenevas järjestuses olevat sõjaväelist auastet anda, kui sõjaväelise auastme alandamisest on möödunud vähem kui üks aasta.

§ 26. Kaitseväe juhataja sõjaväelise auastme muutmine

(1) Kaitseväe juhatajale sõjaväelise auastme andmise, tema sõjaväelise auastme alandamise ja temalt sõjaväelise auastme äravõtmise otsustab Vabariigi President valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

3. peatükk Terviseseisundi hindamine

§ 26¹. Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamine

(1) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisega tuvastatakse:

1) isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele;

2) meditsiiniline seos kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel;

3) kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus;

4) kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus.

(2) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele tuvastatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt järgmiselt:

1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele;

2) ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;

3) ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele.

(3) Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded kehtestab

määrusega.

(4) Kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hindab Kaitseressursside Ameti peadirektori määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.

(5) Kaitseväeteenistuskohustuslase, ajateenistusse asunud naissoost isiku, tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele hindab Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.

(5) Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit ei hinnata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud juhtudel hindab kaitseväekohustuslase terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.

(7) Kaitseväe juhataja võib vajaduse korral moodustada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud terviseseisundi hindamiseks arstidest komisjoni.

(8) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks tehakse arstlik läbivaatus ja vajaduse korral terviseuuringud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud juhul.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul võib kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele hinnata olemasolevate andmete põhjal arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata.

(10) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib kaitseväekohustuslase ning kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata olemasolevate andmete põhjal arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata.

(11) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud terviseseisundi hindamise käigus osutatud tervishoiuteenuste andmed edastatakse tervise infosüsteemi.

(13) Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi ja terviseseisundi hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja võivad käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel töödelda kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

§ 27. Arstlik komisjon

§ 28. Arstliku komisjoni liige ja komisjoni moodustamine

§ 29. Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ülesanded

§ 30. Kaitseväe arstliku komisjoni ülesanded

§ 30¹. Püsiv töövõimetus

(1) Püsiv töövõimetus käesoleva seaduse tähenduses on rohkem kui 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul esinev oluline funktsioonihäire, mis on tekkinud kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel.

(3) Püsiva töövõimetuse ulatust väljendatakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna.

(4) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kuueks kuuks, üheks aastaks, kaheks aastaks, kolmeks aastaks, viieks aastaks või kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(5) Püsiva töövõimetuse võib isikul tuvastada tagasiulatuvalt, ent mitte hiljem kui üks aasta pärast püsiva töövõimetuse tuvastamiseks taotluse esitamist.

(6) Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

§ 31. Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamine

§ 32. Tervisetõend

4. peatükk Kutsealune

§ 33. Kaitseressursside Ameti pädevus kutsealuse ajateenistusse asumisel

(1) Kaitseressursside Amet:

1) otsustab ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja;

2) annab kutsealusele ajapikendust;

3) otsustab kutsealuse ajateenistusse asumisest vabastamise;

4) otsustab kaitseväeteenistusest usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud kutsealuse korralisse asendusteenistusse asumise ja korralisest asendusteenistusest vabastamise;

5) otsustab ajateenistuskoha ülema nõusolekul ajateenistuse jätkamise.

(1) Ajateenistusse ja korralisse asendusteenistusse asumise peatumise korral peatab Kaitseressursside Amet käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise kuni ajateenistusse või korralisse asendusteenistusse asumise peatumise lõpetamiseni.

(2) Kaitseressursside Amet võib töödelda kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema sobivust kaitseväeteenistusse või asendusteenistusse asumiseks ja teenistuse läbimiseks, asendusteenistuse korraldamiseks ning kaitseväekohustuse võtmiseks.

§ 33¹. Kaitseressursside Ameti pädevus õiguste ja lubade kehtivuse peatamisel ning nende andmisest keeldumisel

(1) Kui kutsealune eirab korduvalt käesolevas seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab Kaitseressursside Amet kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatuse võib toimetada kätte koos käesoleva seaduse §-s 226 nimetatud sunniraha rakendamise hoiatusega või käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud ajateenistusse kutsumise otsusega.

(3) Hoiatus kehtib alates kättetoimetamisest.

(4) Kui isikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigust ega luba, ei esita Kaitseressursside Amet hoiatust. Kaitseressursside Amet võib ühe hoiatuse kehtivuse ajal esitada halduskohtule mitu taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste peatamiseks ja nende andmisest keeldumiseks.

(5) Kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib Kaitseressursside Amet taotleda halduskohtult luba kutsealuse järgmiste õiguste ja lubade peatamiseks ning nende andmisest keeldumiseks:

1) jahipidamisõigus;

2) mootorsõiduki juhtimise õigus;

3) kalastuskaart;

4) relvaluba ja relvasoetamisluba;

5) väikelaeva ja jeti juhtimise õigus.

(6) Halduskohtule esitatavas taotluses märgitakse:

1) põhjendus, miks Kaitseressursside Amet peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks;

2) tõendid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise kohta;

3) teave käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatuse kättetoimetamise kohta;

4) muu asjasse puutuv teave.

(7) Loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel Kaitseressursside Amet ja isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse.

(8) Halduskohus toimetab määruse kätte menetlusosalistele ja asjaomasele haldusorganile, kelle pädevuses on loas nimetatud õiguste ja lubade peatamine ning nende andmisest keeldumine.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste ja lubade peatamine ning lubade andmisest keeldumine kehtib kuni isiku poolt hoiatuses märgitud kohustuse täitmiseni, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. Õiguste ja lubade peatamise ning nende andmisest keeldumise asjaolude äralangemisest teavitab Kaitseressursside Amet viivitamata asjaomast haldusorganit.

§ 34. Kutsealuse terviseseisundi hindamine

(1) Kutsealuse terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(2) Kutsealusele, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korral terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.

§ 35. Kutsealuse kutsesobivuse hindamine

(1) Kutsealuse kutsesobivuse hindamine on kutsealuse isiksuseomaduste põhjal talle sobivaima sõjaväelise väljaõppe kindlakstegemine.

(2) Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistatud kutsealuse kutsesobivust hindab Kaitseressursside Amet.

(3) Kutsealuse kutsesobivuse hindamise korra kehtestab

määrusega.

§ 36. Hüvitise maksmine kutsealusele

(1) Kutsealusele makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitist.

(2) Kutsealuse terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused ja ulatuse ning hüvitise maksmise korra kehtestab

määrusega.

§ 37. Ajateenistusse kutsumine

(1) Ajateenistusse kutsutakse 18–27-aastane (kaasa arvatud) kutsealune.

(2) Ettepaneku kutsealuste ajateenistusse asumise tähtaegade, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise kohta ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks esitab Kaitseväe juhataja valdkonna eest vastutavale ministrile 15. augustiks.

(3) Ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks kehtestab hiljemalt 15. oktoobril

määrusega.

(4) Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta tehakse kutsealusele teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, kui kutsealune on:

1) saanud ajapikendust;

2) varem jätnud ajateenistusse ilmumata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 9 sätestatud etteteatamistähtaega ei kohaldata, kui kutsealune on andnud kirjaliku nõusoleku etteteatamistähtaja kohaldamata jätmiseks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruse muutmisel kõrgendatud kaitsevalmiduse ning mobilisatsiooni ajal peab muudatuse jõustumise ja ajateenistusse asumise tähtpäeva vahele jääma vähemalt 180 päeva, kui määruse muutmisel suurendatakse kutsealuste arvu või muudetakse ajateenistusse asumise tähtpäev varasemaks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul tehakse Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta kutsealusele teatavaks hiljemalt 120 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva.

(9) Teade ajateenistuskoha ja ilmumisaja kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud viisil. Teate suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlust.

§ 38. Ajateenistusse kutsumata jätmine

(1) Ajateenistusse ei kutsuta kutsealust:

1) kelle terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;

1¹) kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud raske või sügav puue;

2) kes ei ole läbinud vähemalt põhikooli II kooliastet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses;

3) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni;

4) kes on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu;

5) välislepingus ettenähtud juhul;

6) kes on asunud kõrgharidust omandama arsti või õe erialal.

(2) Kutsealune, kes soovib enda ajateenistusse kutsumata jätmist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel, peab Kaitseressursside Ametile esitama kirjaliku taotluse. Arsti või õe erialal kõrghariduse omandamisel välisriigi kõrgkoolis peab kutsealune esitama koos taotlusega õppeasutuse tõendi tema immatrikuleerimise, eriala ja õppe nominaalkestuse kohta ning nominaalkestuse ületamisel esitama õppeasutuse tõendi iga lisaõppeaasta kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel ajateenistusse kutsumata jäetud kutsealune kutsutakse asjaolude äralangemisel ajateenistusse.

(4) Ajateenistusse kutsumata jätmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel märgib Kaitseressursside Amet kutsealuse andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

§ 39. Ajateenistusse asumisest vabastamine

(1) Ajateenistusse asumisest vabastatakse isik, kes:

1) on asunud asendusteenistusse;

2) on saanud 28-aastaseks;

3) on jõustunud kohtuotsuse alusel saanud karistuseks reaalse vangistuse üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kantud karistusregistri arhiivi;

4) on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis või on sündinud ja elanud välisriigis tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal;

5) on läbi teinud kohustusliku sõjaväeteenistuse välisriigi relvajõududes või on teeninud sõjaväelasena välisriigi relvajõududes vähemalt 12 kuud või läbi teinud asendusteenistuse välisriigis;

6) on kantud tervishoiukorralduse infosüsteemi arsti või õena ja on läbi teinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe;

7) on nimetatud kohtunikuks ning kelle vabastamise ettepaneku on teinud kohtute haldamise nõukoda.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 6 sätestatud asjaolude ilmnemisel loetakse kutsealune ajateenistusse asumisest vabastatuks ja Kaitseressursside Amet märgib tema andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

(3) Kutsealune, kes soovib ajateenistusse asumisest vabastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 või 7 alusel, peab esitama sellekohase taotluse Kaitseressursside Ametile.

(4) Kutsealune, kellele on käesoleva seaduse alusel tehtud teatavaks Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta ning kes soovib ajateenistusest vabastust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 6 ja 7 alusel, peab ajateenistusest vabastamise taotluse esitama:

1) käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 sätestatud juhul – vähemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise aega;

2) käesoleva seaduse § 37 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel – viivitamata vabastamise alusest teada saamisel.

(5) Kaitseressursside Amet võib ajateenistusse asumisest vabastamise taotluse esitanud kutsealuse välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta, kas vabastada ta ajateenistusse asumisest või jätta taotlus rahuldamata. Kaitseressursside Amet märgib ajateenistusse asumisest vabastatud isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

(6) Reservis olev isik, kes on vabastatud ajateenistusse asumisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ja kes soovib asuda aja- või asendusteenistusse, peab esitama kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile.

(7) Kaitseressursside Amet võib aja- või asendusteenistusse asumise taotluse esitanud reservis oleva isiku välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta tema aja- või asendusteenistusse kutsumise. Kui reservis olev isik vastab aja- või asendusteenistusse kutsumise nõuetele, märgib Kaitseressursside Amet tema andmed kaitseväekohustuslaste registris kutsealuse andmetena.

§ 39¹. Ajateenistusse ja korralisse asendusteenistusse asumise peatumine

(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ning mobilisatsiooni ajal otsustab ajateenistusse ja korralisse asendusteenistusse asumise peatumise valdkonna eest vastutav minister.

(2) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel peatub ajateenistusse ja korralisse asendusteenistusse asumine.

(3) Kui kutsealuse suhtes on enne ajateenistusse või korralisse asendusteenistusse asumise peatumist tehtud otsus ajateenistusse või korralisse asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta, siis lükkub tema ajateenistusse või korralisse asendusteenistusse asumine edasi kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra aja võrra, kuid mitte kauem kui isiku 28-aastaseks saamiseni.

(4) Kaitseressursside Amet teeb pärast ajateenistusse ja korralisse asendusteenistusse asumise peatumise lõppemist otsuse uue ajateenistusse asumise aja või korralisse asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta. Kutsealust teavitatakse otsusest.

§ 40. Kutsealuse kohustused

(1) Kutsealune on kohustatud:

1) teavitama viivitamata Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest;

2) ilmuma aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas;

3) esitama Kaitseressursside Ameti nõudmisel tema kohta haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikke andmeid ja tõendeid;

4) ilmuma Kaitseressursside Ametisse või Kaitseressursside Ameti määratud kohta vajalike toimingute tegemiseks;

5) osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel ning esitama terviseseisundit hindava arsti nõudmisel oma terviseseisundit kajastavad dokumendid;

6) teavitama viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ning vajaduse korral esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid;

7) teavitama 30 päeva jooksul ajapikenduse aluse äralangemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit ajapikenduse aluste äralangemisest;

8) ajateenistusse asumisel kaasa võtma vajalikud dokumendid ja esemed.

(2) Ajateenistusse asumisel kaasavõetavate dokumentide ja esemete loetelu kehtestab

määrusega.

(3) Kutsealusel on keelatud ajateenistusse kaasa võtta käesoleva seaduse § 49 lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud loetelusse kuuluvaid keelatud asju.

§ 41. Ajapikendus

(1) Ajapikendus on kutsealuse ajateenistusse asumise edasilükkamine määratud ajaks.

(2) Ajapikenduse taotlus tuleb esitada asjaolude ilmnemisel, kuid hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui:

1) ajapikenduse andmise asjaolud ilmnevad hiljem;

2) seaduses on sätestatud teine tähtpäev.

(3) Ajapikenduse saamise taotlust ei pea esitama käesoleva seaduse §-s 42 ning § 44 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Välisriigis õppiv kutsealune peab ajapikenduse taotlusega koos esitama õppeasutuse tõendi.

(4) Ajapikendus lõpeb ajapikenduse tähtaja möödumisel või ajapikenduse andmise aluseks olnud asjaolude äralangemisel.

§ 42. Ajapikenduse andmine kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ajutise mittevastavuse tõttu

(1) Kutsealusele, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, annab Kaitseressursside Amet ajapikendust tervisehäire ravimiseks.

(2) Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ajutise mittevastavuse tinginud tervisehäire ravimiseks võib kutsealusele anda ajapikendust korraga kuni kaheks aastaks.

§ 43. Ajapikenduse andmine seoses ülalpidamiskohustusega

(1) Kaitseressursside Amet annab kutsealusele ajapikendust, kui kutsealune:

1) lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna peab ülal vähemalt ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest;

2) lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna on kohustatud ülal pidama vähemalt kahte last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest;

3) lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna üksinda peab ülal vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, ja ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest;

4) on ainus isik, kes on kohustatud ülal pidama raske või sügava puudega inimest, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajapikendus antakse kuni asjaolude äralangemiseni.

§ 44. Ajapikenduse andmine hariduse omandamiseks

(1) Kutsealusel on õigus saada ajapikendust kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini.

(2) Pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli on kutsealusel õigus ajapikendusele kuni õppe nominaalkestuse lõpuni, kui ta esitab ajapikenduse taotluse Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates.

(3) Kutsealusel on õigus ajapikendusele üldkeskhariduse omandamiseks statsionaarses õppes kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks.

(4) Ilma keskhariduseta kutsealusel on õigus ajapikendusele statsionaarses õppevormis kutseõppe tasemeõppes õppimiseks selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks.

(5) Kutsealusel, kes õpib sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalve- või päästeerialal, on õigus saada ajapikendust kuni rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestuse lõpuni, kui kutsealune esitab Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga kutsealuse immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta.

(6) Vahetult pärast keskhariduse omandamist samal aastal välisriigi kõrgkooli immatrikuleeritud kutsealusel on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni, juhul kui ta esitab Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga tema immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, 5 ja 6 alusel võib anda ajapikendust kuni asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui selle aasta 1. juulini, mille jooksul kutsealune saab 23-aastaseks.

§ 45. Ajapikenduse andmine valitaval ametikohal töötamiseks

(1) Kaitseressursside Amet annab kutsealuse taotluse alusel ajapikendust kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks oleku aja lõpuni.

5. peatükk Ajateenistus

§ 46. Ajateenistuse kestus

(1) Ajateenistuse kestus sõltub väeliigist, ajateenijate väljaõppega tegelevale struktuuriüksusele pandud ülesannetest ja sõjaväelise väljaõppe iseloomust. Ajateenistuse kestus ei või olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui kaheksa kuud.

(2) Ajateenistuse kestuse kehtestab

määrusega.

(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtudes pikendada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud ajateenistuse kestust 12 kuuni, kui varem on kehtestatud sellest lühem ajateenistuse kestus.

(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt ajateenistuse kestust lühendada või ajateenistuse lõpetada.

(4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustab ajateenistuse kestuse pikendamise, selle lühendamise või ajateenistuse lõpetamise Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 47. Ajateenistuse algus

(1) Ajateenistus algab kutsealuse ajateenistusse asumisel. Ajateenistusse asumiseks loetakse kutsealuse ajateenistuskohta saabumine.

(2) Ajateenistuskohta saabumisel tehakse ajateenijale vajaduse korral arstlik läbivaatus.

(3) Ajateenistuskoht on ajateenijate väljaõppega tegelev Kaitseväe struktuuriüksus, kus asub ajateenija rahuaja ametikoht.

(4) Kui ajateenistuse algusest arvates 14 päeva jooksul ilmnevad asjaolud, mille kohta on kutsealusel teavitamiskohustus käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punkti 6 alusel, siis ei loe Kaitseressursside Amet Kaitseväe ettepanekul isikut ajateenistusse asunuks ja isik on jätkuvalt kutsealune.

§ 48. Ajateenistuse kestuse peatumine

(1) Ajateenistuse kestus peatub ajateenija:

1) distsiplinaararesti kandmise ajaks;

2) ajateenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks.

(2) Ajateenistuse kestuse peatumist ei arvestata ajateenistuse kestuse hulka.

(3) Ajateenistuse kestus ja ajateenistuse kestuse peatumine kokku ei või olla pikem kui 12 kuud.

§ 48¹. Ajateenija isikuandmete töötlemine

(1) Kaitsevägi võib töödelda ajateenija isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ajateenijale esitatavatele nõuetele ja korraldada ajateenistust.

§ 49. Ajateenija põhiõiguste ja -vabaduste piiramine

(1) Ajateenija põhiõigusi ja -vabadusi võib piirata seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe väljaõppe eeskirjast või õppekavast lähtudes võib ajateenistuskoha ülem või sõjaväelist väljaõpet läbiviiv tegevväelasest ülem ohutusnõudeid järgides seada ajateenija sõjaväelisel väljaõppel olukorda, mis tinglikult vastab sõjaajal toimuvale lahingutegevusele.

(3) Ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte.

(4) Ajateenija peab olema korrektse välimusega ja täitma isikliku hügieeni nõudeid. Kaitseväe juhataja võib seada piiranguid ajateenija välimusele, kui see on vajalik väljaõppe huvides või ohutuse tagamiseks.

(5) Isiklike side- ja elektroonikavahendite kasutamine on ajateenijale lubatud, kui see ei sea ohtu teda ega teisi isikuid ja ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. Ajateenija ei tohi tegevväelasest ülema loata teha Kaitseväe territooriumil salvestisi, mis annavad teavet riigi kaitsevõime või julgeoleku kohta. Muude isiklike asjade kasutamine ei tohi takistada teenistusülesannete täitmist ja seada ohtu teisi isikuid.

(6) Ajateenistuses on keelatud asjad, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada Kaitseväe julgeolekut.

(7) Tegevväelane võib ajateenija ajateenistuskoha ülema käsul vaadata läbi ajateenija isiklikud asjad ja võtta hoiule ajateenistuses keelatud asjad.

(8) Hoiule ei võeta asju, mille omamine on seadusega keelatud. Keelatud asjade leidmisest teavitatakse pädevat ametiasutust.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel hoiulevõetud asjade kohta koostab hoiulevõtja akti, tehes samas ajateenijale ettepaneku saata need ajateenija kulul viimase nimetatud adressaadile. Kui ajateenija sellega ei nõustu, on Kaitseväel kohustus võtta asjad hoiule kuni ajateenija vabastamiseni ajateenistusest.

(10) Põhjendatud juhul võib ajateenistuskoha ülem või tema volitatud tegevväelane lubada ajateenijal toimetada käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel hoiulevõetud asjad tema puhkuse või kokkusaamise ajal ajateenistuskoha territooriumilt välja, mille kohta koostab tegevväelane akti. Kiiresti riknevaid asju hoiule ei võeta ja nende hävitamine toimub ajateenistuskoha ülema käsul Kaitseväe kulul. Hävitamise kohta koostab tegevväelane akti.

(11) Ajateenistuses nõutavate dokumentide ja keelatud asjade loetelu, ajateenistuses keelatud asjade hoidmise, tagastamise ja hävitamise korra ning hävitamisakti vormi kehtestab

määrusega.

(12) Ajateenistuses on keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud. Ravimite kasutamine ja omamine on lubatud kooskõlastatult ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajaga.

(13) Ajateenijal on lubatud saada vähemalt üks kord kuus ajateenistuskohas kokku oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, välja arvatud juhul, kui see sõjaväelises väljaõppes osalemise või nakkushaiguste leviku tõkestamise tõttu ei ole võimalik.

(14) Ajateenijal on keelatud ajateenistuskohas oma poliitiliste vaadete levitamine.

(15) Kui seaduses ei ole sätestatud konkreetset piirangut, võib ajateenistuskoha ülem ajateenija põhiõigusi ja vabadusi piirata vaid Kaitseväe julgeoleku või Kaitseväe territooriumil viibivate isikute ohutuse tagamiseks. Piirang peab vastama inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

(16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.

§ 50. Ajateenijate esindusmees

(1) Ajateenijate esindusmees on ajateenija, kes esindab ajateenistuskoha ülema ees ajateenijate huvisid teenistusküsimustes.

(2) Ajateenijate esindusmehe valimise, nimetamise ja tegutsemise korra kehtestab

määrusega.

§ 51. Ajateenija rahuaja ametikohale nimetamine

(1) Ajateenija nimetab rahuaja ametikohale Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(2) Ajateenija rahuaja ametikohale nimetamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

(3) Ajateenija rahuaja ametikohale nimetamise suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlust.

§ 52. Ajateenija lähetamine ja ajateenistuskohast väljalubamine

(1) Ajateenija lähetamine on väljaõppe huvides tema saatmine kindlaksmääratud ajavahemikuks väljapoole tema ajateenistuskohta.

(2) Ajateenija riigisisese lähetamise otsustab ajateenistuskoha ülem.

(3) Ajateenija välisriiki lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(4) Lähetamise otsuses märgitakse lähetuse algus- ja lõppkuupäev, lähetuskoht ning lähetamise eesmärk.

(5) Ajateenija lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda on lubatud vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul.

(5) Ajateenijal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud nõusolek igal ajal tagasi võtta.

(5) Kaitseväel tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda, tagasitoomine ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel.

(6) Ajateenijal on õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist.

(7) Ajateenistuskohast väljalubamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.

§ 53. Ajateenija üleviimine

(1) Ajateenija üleviimine on tema ajateenistuskoha muutmine, kui muutmine on väljaõppe huvides vältimatu ja üleviimisega ei kaasne ajateenistuse kestuse muutumist.

(2) Väeliigisisese üleviimise otsustab Kaitseväe juhataja volitatud tegevväelane, üleviimise ühest väeliigist või Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses oleva struktuuriüksuse koosseisus olevast väeüksusest teise ning väeliigi ja Kaitseväe juhatajale vahetult alluva struktuuriüksuse koosseisus oleva väeüksuse vahel otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

§ 54. Ajateenija tagatised

(1) Ajateenijale makstakse ajateenistuse kestel igakuist toetust.

(2) Ajateenija toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(2) Ajateenijale võib maksta toetust tema poolt enne ajateenistusse asumist või esmase sõjaväelise väljaõppe lõppu tasemeõppe ja täienduskoolituse raames omandatud kvalifikatsiooni eest, kui omandatud kvalifikatsioon on vajalik ajateenijale tema sõjaväelise auastmega ametikoha ülesannete täitmiseks.

(2) Loetelu tasemeõppe ja täienduskoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, toetuse maksmise tingimused ja ulatuse ning toetuse taotlemise ja maksmise korra kehtestab

määrusega.

(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ajateenistuse kestuse pikendamise korral makstakse ajateenijale ajateenistuses viibitud lisapäevade eest toetust enne kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist määratud toetuse kahekordses ulatuses.

(4) Ajateenijale tagatakse ajateenistuse läbiviimise kohas tasuta majutus ja toitlustus.

(5) Ajateenijale tagatava toitlustuse ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(6) Ajateenijale antakse ajateenistuse ajal puhkust olenevalt ajateenistuse kestusest järgmiselt:

1) kuni üheksakuulise kestuse korral kümme päeva;

2) pikema kui üheksakuulise kestuse korral 15 päeva.

(7) Ajateenistuskoha ülem võib anda ajateenijale eeskujuliku teenistuse eest lisapuhkust kuni kümme päeva.

(8) Rahvastikuregistri andmetel välisriigis elavale ajateenijale hüvitatakse piirmäära ulatuses üks kord ajateenistuse kestel sõit puhkusele ja tagasi.

(9) Rahvastikuregistri andmetel välisriigis elavale ajateenijale sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(10) Ajateenijal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.

(11) Ajateenija alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele ajateenija lapse toetusele.

(12) Ajateenija lapse toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(13) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.

(14) Ajateenijale võib hüvitada ajateenistuses viibimise ajal eluasemelaenu intressid.

(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 14 sätestatud eluasemelaenu intresside hüvitise maksmise tingimused ja ulatuse ning hüvitise taotlemise ja maksmise korra kehtestab

määrusega.

§ 54¹. Ajateenija puhkus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

(1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal õigus ajateenija puhkus katkestada ning kutsuda ta teenistusülesandeid täitma.

(2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõigi ajateenijate puhkused ning ajateenija on kohustatud viivitamata ilmuma ajateenistuskohta või teise talle teatavaks tehtud asukohta.

§ 55. Ajateenija terviseseisundi hindamine

(1) Kui ajateenija ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(2) Ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötaja annab ajateenijale terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmiseks.

§ 56. Ajateenistuse lõppemine

(1) Ajateenistus lõpeb ajateenija:

1) ajateenistuse kestuse lõppemisega;

2) ajateenistusest vabastamisega käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt;

3) surmaga;

4) teadmata kadunuks jäämise korral.

(2) Ajateenistuskoha ülem vabastab ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal:

1) ajateenija ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;

2) sai ajateenija lapsevanemaks või muuks last ülalpidavaks isikuks, mistõttu on ta kohustatud ülal pidama vähemalt ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest;

3) sai ajateenija lapsevanemaks või muuks last ülalpidavaks isikuks, mistõttu on ta kohustatud ülal pidama vähemalt kahte last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest;

4) sai ajateenija lapsevanemaks või muuks last ülalpidavaks isikuks, mistõttu on ta kohustatud üksinda ülal pidama vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, ja ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest;

5) sai ajateenija ainsaks isikuks, kes peab ülal raske või sügava puudega inimest, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, ning ajateenija ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest;

6) asub ajateenija Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks;

7) kohaldatakse ajateenijale tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist;

8) on jõustunud kohtuotsus, millega ajateenijale on mõistetud reaalne vangistus.

(3) Ajateenistuskoha ülem võib ajateenija ajateenistusest vabastada, kui:

1) ajateenijal on tekkinud raske perekondlik olukord;

2) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse;

3) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija asub kõrgharidust omandama arsti või õe erialal;

4) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenijat ei nimetata sõjaaja ametikohale.

(4) Esmane sõjaväeline väljaõpe on väljaõpe, mille käigus omandatakse lahingutegevuseks ja edasise teenistuse jätkamiseks vajalikud esmased sõjaväelised teadmised, oskused ja hoiakud.

(5) Ajateenija surma korral loetakse ajateenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.

(6) Ajateenija teadmata kadumise korral loetakse ajateenistus lõppenuks, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul asukoha kindlakstegemise avalduse esitamise päevast arvates.

§ 56¹. Ajateenistuse lõppemine sõjaseisukorra ajal

(1) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel nimetatakse ajateenija kolme tööpäeva jooksul sõjaaja ametikohale ning kohustatakse asuma Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma või vabastatakse ajateenistusest. Ajateenija vabastab ajateenistusest ajateenistuskoha ülem.

§ 56². Ajateenistuse jätkamine

(1) Käesoleva seaduse § 56 lõike 2 alusel enne ajateenistustähtaja lõppemist ajateenistusest vabastatud kuni 27-aastase reservis oleva isiku soovil ning enne ajateenistustähtaja lõppemist vabastamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel võib reservis olev isik jätkata ajateenistust.

(2) Ajateenistuse jätkamiseks esitab reservis olev isik Kaitseressursside Ametile kirjaliku taotluse. Ajateenistuse jätkamist võimaldatakse üks kord.

(3) Kaitseressursside Amet võib ajateenistuse jätkamise taotluse esitanud reservis oleva isiku terviseseisundit uuesti hinnata ja kontrollida muude ajateenistusse asumisest vabastamise aluseks olevate asjaolude puudumist.

(4) Ajateenistuse jätkamisel ei või ajateenistuse kogukestus koos eelneva ajateenistusega olla pikem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ajateenistuse kestuse kõige pikem tähtaeg.

(5) Kaitseressursside Amet teeb ajateenistuse jätkamise otsuse reservis olevale isikule teatavaks vähemalt 30 päeva enne ajateenistuses jätkamise tähtaega.

(6) Reservis oleval isikul on õigus loobuda ajateenistuse jätkamisest 15 päeva enne ajateenistuses jätkamise tähtaega.

(7) Ajateenistuse jätkamise otsuse saanud reservis olevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 41–45 sätestatud ajapikenduse aluseid.

(8) Ajateenistuse jätkamise otsuse saanud reservis olev isik on kohustatud ilmuma ajateenistuse jätkamiseks ajateenistuskohta otsuses näidatud tähtajal.

(9) Ajateenistuses jätkavale ajateenijale kohaldatakse ajateenistuse kestel käesoleva seaduse §-des 48–56¹ sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

§ 57. Ajateenistuse lõppemisel ja jätkamisel andmete muutmine kaitseväekohustuslaste registris

(1) Ajateenistuse lõppemisel käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel või ajateenistusest vabastamisel § 56¹ alusel märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslase andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

(2) Ajateenistuse jätkamisel käesoleva seaduse § 56² lõikes 8 sätestatud tähtajaks ajateenistuskohta saabunud reservis olev isik loetakse ajateenijaks ning Kaitseressursside Amet märgib reservis oleva isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena.

(3) Kaitseväekohustuslase ajateenistusest vabastamisest või tema tegevteenistusse asumisest käesoleva seaduse § 56¹ alusel teavitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametit.

6. peatükk Korraline asendusteenistus

§ 58. Kaitseväeteenistuskohustuse asendamine korralise asendusteenistusega

(1) Korraline asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga teenistus.

(1) Kaitseressursside Amet otsustab kaitseväeteenistuskohustuse asendamise korralise asendusteenistusega kutsealuse motiveeritud taotluse alusel, kui kutsealune on keeldunud kaitseväeteenistusest usulistel või kõlbelistel põhjustel.

(2) Kutsealune esitab kaitseväeteenistuskohustuse korralise asendusteenistusega asendamise taotluse hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise kuupäeva.

(3) Kaitseväeteenistuskohustuse korralise asendusteenistusega asendamise taotluse põhjendatuse kontrollimiseks võib Kaitseressursside Amet:

1) nõuda kutsealuselt seletust;

2) teha päringu kutsealuse õppe- või töökohale ja kutsealuse viidatud usuorganisatsioonile.

(4) Kaitseressursside Amet võib töödelda asendusteenistuja isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust asendusteenistujale esitatavatele nõuetele ja korraldada korralist asendusteenistust.

§ 59. Asendusteenistuja teenistuskoht

(1) Asendusteenistuja teenistuskoht võib olla:

1) päästeasutuses;

2) sotsiaalteenuse osutaja juures;

3) õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid;

4) haiglas;

5) Kaitseväes töö- või teenistuskohal, mis ei ole seotud sõjaväelise väljaõppega;

6) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses.

(2) Asendusteenistuja teenistuskoht ei või olla asutuses või isiku juures, kellega tal oli töösuhe enne korralisse asendusteenistusse asumist.

(2) Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal asendusteenistuja teenistuskoha tegevus peatub või lõpeb, peab teenistuskoht sellest viivitamata teavitama Kaitseressursside Ametit.

(3) Asendusteenistuja motiveeritud taotluse alusel võib Kaitseressursside Amet muuta asendusteenistuja teenistuskohta.

(4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib Kaitseressursside Amet muuta asendusteenistuja teenistuskohta riigikaitse huvides kokkuleppel teenistuskoha asutuse või isikuga.

§ 60. Korralise asendusteenistuse kestus

(1) Korralise asendusteenistuse kestus ei või olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui kaheksa kuud.

(2) Korralise asendusteenistuse kestuse kehtestab

määrusega.

(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt korralise asendusteenistuse kestust lühendada või selle lõpetada.

(4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustab korralise asendusteenistuse kestuse lühendamise või selle lõpetamise Vabariigi Valitsus korraldusega.

§ 61. Korralisse asendusteenistusse kutsumine ja korralisest asendusteenistusest vabastamine

(1) Korralisse asendusteenistusse kutsutakse ajateenistusse kutsumisega samadel alustel ja korras.

(2) Kaitseressursside Ameti otsus korralisse asendusteenistusse kutsumise, korralisse asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne korralisse asendusteenistusse asumist.

(3) Korralisse asendusteenistusse asumisest vabastatakse isik, kui tal esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 2–7 sätestatud asjaoludest.

(4) Kutsealune, kes soovib korralisse asendusteenistusse asumisest vabastamist käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktide 5–7 alusel, peab esitama sellekohase taotluse Kaitseressursside Ametile.

(5) Kaitseressursside Amet võib korralisse asendusteenistusse asumisest vabastamise taotluse esitanud kutsealuse välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta, kas vabastada kutsealune korralisse asendusteenistusse asumisest või jätta taotlus rahuldamata. Kaitseressursside Amet märgib korralisse asendusteenistusse asumisest vabastatud isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

§ 62. Teenimine korralises asendusteenistuses

(1) Asendusteenistuja tahte vastaselt ei tohi teda kohustada käsitsema relva või muud sõjapidamisvahendit, harjutama selle kasutamist või osalema selle hoolduses, samuti käsitsema teisi vahendeid või aineid, mis on mõeldud inimese surmamiseks või vigastamiseks.

(2) Kui asendusteenistuja on korralisest asendusteenistusest tervislikel põhjustel kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul puudunud kokku vähemalt 30 päeva, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.

§ 63. Korralise asendusteenistuse läbiviimine

(1) Korralise asendusteenistuse läbiviimisel valitsusasutuses või valitsusasutuse hallatavas asutuses allub asendusteenistuja asutuse juhile, muudel juhtudel halduslepingus määratud isikule.

(2) Asendusteenistuja teenistusülesanded määratakse kindlaks valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava asutuse ja Kaitseressursside Ameti vahelises kokkuleppes, milles muu hulgas määratakse kindlaks asendusteenistuja tööaeg, puhkus ning asendusteenistuja, teenistuskoha ja Kaitseressursside Ameti õigused ja kohustused.

(3) Kaitseressursside Amet võib volitada korralise asendusteenistuse läbiviimise halduslepinguga käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud teenistuskohtades kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.

(4) Korralise asendusteenistuse läbiviimise volitamise otsustab ja halduslepingu sõlmib Kaitseressursside Ameti peadirektor.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingule kohaldatakse halduskoostöö seaduses sätestatut, välja arvatud nimetatud seaduse § 15 lõikes 1 sätestatut.

(6) Halduslepinguga määratakse kindlaks muu hulgas asendusteenistuja teenistuskoht, teenistusülesanded, lepingu tähtaeg, tööaeg ja puhkus ning asendusteenistuja, Kaitseressursside Ameti ja teenistuskoha õigused ja kohustused ning halduslepingu lõpetamise alused ja kord.

(7) Asendusteenistujale tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkulepe või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusleping teatavaks allkirja vastu.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Kaitseressursside Amet.

§ 64. Asendusteenistuja tagatised ja piirangud

(1) Asendusteenistujale makstakse korralise asendusteenistuse kestel igakuist toetust.

(2) Asendusteenistuja toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(3) Teenistuskoha juht annab asendusteenistujale korralise asendusteenistuse ajal puhkust 15 päeva.

(4) Teenistuskoha juht võib anda asendusteenistujale eeskujuliku teenistuse eest lisapuhkust kuni kümme päeva.

(5) Asendusteenistuja alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele asendusteenistuja lapse toetusele.

(5) Asendusteenistuja lapse toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab

määrusega.

(5) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid.

(6) Asendusteenistujal on õigus käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud teenistusalastele tagatistele.

(7) Asendusteenistujal on keelatud teenistuskohas viibimise ajal oma poliitiliste ja usuliste vaadete levitamine.

§ 65. Asendusteenistuja teenistustingimuste tagamine

(1) Asendusteenistuja töö- ja puhkeajale kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja regulatsiooni.

(2) Asendusteenistuja teenistuskoht tagab õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise.

§ 66. Korralise asendusteenistuse kestuse peatumine

(1) Kaitseressursside Ameti otsuse alusel peatub korralise asendusteenistuse kestus asendusteenistuja teenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks.

(2) Asendusteenistusleping pikeneb korralise asendusteenistuse kestuse peatumise aja võrra.

§ 67. Korralise asendusteenistuse lõppemine

(1) Korraline asendusteenistus lõpeb asendusteenistuja:

1) korralise asendusteenistuse kestuse lõppemisega;

2) korralisest asendusteenistusest vabastamisega käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt;

3) surmaga;

4) teadmata kadunuks jäämise korral.

(2) Asendusteenistuja vabastatakse korralisest asendusteenistusest, kui korralise asendusteenistuse ajal asendusteenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele või kui esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 56 lõike 2 punktides 2–8 ja lõike 3 punktis 1 sätestatud asjaoludest.

(3) Asendusteenistuja surma korral loetakse korraline asendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.

(4) Asendusteenistuja teadmata kadumise korral loetakse korraline asendusteenistus lõppenuks, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul asukoha kindlakstegemise avalduse esitamise päevast arvates.

(5) Asendusteenistuja vabastab korralisest asendusteenistusest Kaitseressursside Amet.

§ 68. Korralise asendusteenistuse lõppemisel andmete muutmine kaitseväekohustuslaste registris

(1) Käesoleva seaduse § 61 lõike 3 alusel korralisse asendusteenistusse asumisest vabastamisel ja korralise asendusteenistuse lõppemisel käesoleva seaduse § 67 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslase andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isikuna arvele võetud korralise asendusteenistuse läbiteinud isikule laienevad käesolevas seaduses sätestatud reservis oleva isiku õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud tingimustega.

7. peatükk Reservteenistus

§ 69. Reservteenistuse kestus ja korraldus

(1) Reservis oleva isiku võib tema auastme põhiliiki arvestades kutsuda õppekogunemisele järgmiselt:

1) ohvitseri – kokku kuni 12 kuuks;

2) allohvitseri – kokku kuni üheksaks kuuks;

3) sõduri – kokku kuni kuueks kuuks.

(1) Reservis oleva isiku võib lisaõppekogumisele kutsuda igal ajal.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õppekogunemise kestuse hulka arvatakse ka reservasendusteenistuses viibitud aeg.

(3) Õppekogunemine on Kaitseväe korraldatav sõjaväeline väljaõpe, mille jooksul:

1) korratakse ja täiendatakse omandatud teadmisi ja oskusi;

2) harjutatakse üksuste koostegevust;

3) harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel.

(3) Lisaõppekogunemine on Kaitseväe korraldatav mobilisatsioonivalmiduse kontroll, mille jooksul võib reservväelasele anda sõjaväelist väljaõpet käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ulatuses.

(3) Õppekogunemise ja lisaõppekogunemise ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asuvad tegevväelased määrab Kaitseväe juhataja.

§ 69¹. Isikuandmete töötlemine reservteenistuse korraldamisel

(1) Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks töödelda reservteenistusse kutsutava reservis oleva isiku, õppekogunemisel osaleda sooviva reservis oleva isiku ja reservväelase isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata nende vastavust kaitseväelasele esitatavatele nõuetele ning korraldada reservteenistust.

§ 70. Reservteenistusse kutsumine

(1) Reservteenistusse kutsutakse reservis olev isik.

(2) Reservis oleva isiku kutsub reservteenistusse ja käesolevas peatükis sätestatud toimingud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud toimingud, korraldab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.

(3) Reservteenistusse ei kutsuta reservis olevat isikut, kes:

1) ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;

1¹) on asunud või nimetatud riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale;

5) on läbinud korralise asendusteenistuse;

6) on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu;

7) on jõustunud kohtuotsuse alusel saanud karistuseks reaalse vangistuse üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kantud karistusregistri arhiivi;

8) ei ole läbinud vähemalt põhikooli II kooliastet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses.

(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele reservis olevat isikut, kes on ameti- või töökohal, mis on riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht.

(5) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma reservteenistusse õppekogunemise või lisaõppekogunemise teates märgitud ajal ja kohta.

(6) Kui lisaõppekogunemisele kutsutud reservis olev isik on kinni peetud või kannab aresti, on ta kohustatud ilmuma lisaõppekogunemise ajal Kaitseväkke kohe pärast kinnipidamiselt või aresti alt vabastamist.

§ 70¹. Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamine

(1) Reservis olevat isikut teavitatakse õppekogunemisel osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil hiljemalt 120 päeva enne õppekogunemise toimumist.

(2) Reservis olevat isikut teavitatakse lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest enne lisaõppekogunemise toimumist või selle ajal.

(3) Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut vähemalt ühel järgmisel viisil:

1) elektrooniliselt;

2) lisaõppekogunemise teate avaldamisega vähemalt ühes üleriigilises ajalehes;

3) lisaõppekogunemise teate avaldamisega tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul kella 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt üks tund;

4) lisaõppekogunemise teate avaldamisega interneti uudiseportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohasel veebilehel;

5) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil.

(4) Kui lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse teate avaldamisega ajalehes, tele- ja raadioprogrammides, internetiportaalis või veebilehel, võib selles märkida ainult selle üksuse nimetuse, mille koosseisu kuuluvatele sõjaaja ametikohtadele nimetatud reservis olevate isikute kohta see kehtib.

(5) Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil loetakse lisaõppekogunemise teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks.

(6) Õppekogunemisele kutsutud reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis oleva isiku kirjalikul nõusolekul tema tööandjat ja õppeasutust vähemalt 30 päeva enne õppekogunemise toimumist.

(7) Lisaõppekogunemisele kutsutud reservis oleva isiku lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis oleva isiku kirjalikul nõusolekul tema tööandjat enne lisaõppekogunemise toimumist või selle ajal.

§ 71. Reservis oleva isiku kohustused

(1) Reservis olev isik on kohustatud:

1) teavitama Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest;