Energiamajanduse korralduse seadus

2) biokütust, vedelat biokütust ja põllumajanduslikust biomassist toodetud biomasskütust ei toodeta toorainest, mis on saadud käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses suure süsinikuvaruga maa-alalt.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punkti 2 ei kohaldata, kui tooraine hankimisega säilib maa-alal sama staatus kui 2008. aasta 1. jaanuaril.

(2) Metsa biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui toodetud energia vastab:

1) metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud nõuetele;

2) looduskaitseseaduses kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade, biomassi hankimisala asukohast tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse kaitstavate loodusobjektide ning metsaseaduses vääriselupaikade kohta sätestatud nõuetele;

3) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudele peavad metsa biomassist toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastama järgmistele maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kriteeriumidele:

1) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on Pariisi kliimakokkuleppe osaline;

2) metsa biomassi päritoluriik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile teatanud oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab põllumajanduse, metsanduse ja maakasutuse heidet ja selle sidujates sidumist ning millega tagatakse, et biomassi ülestöötamisega seotud süsinikuvaru muutusi võetakse arvesse riiklikus kohustuses vähendada või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid riiklikult kindlaksmääratud panuse võrra, või on kehtestanud Pariisi kliimakokkuleppe artikli 5 kohaselt riigisisese või piirkondliku õiguse, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ning on tõendanud, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused.

(4) Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või kolmandast riigist pärineva metsa biomassist toodetud biomasskütusest toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse, kui vastava riigi õigusaktid sisaldavad sätteid, mille kohaselt:

1) ülestöötamine on seaduslik ja ülestöötatud aladel mets uuendatakse;

2) rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad ja turbaalad, on kaitstud;

3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, et minimeerida negatiivset mõju, ning et ülestöötamine säilitab metsade pikaajalise tootmisvõime või suurendab seda.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud ei ole tõendatavad, võetakse energiat käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 sätestatud taastuvenergia osakaalu arvutamisel ja taastuvenergia tootmise eest toetuste maksmisel arvesse, kui kütuse tootja või kütuse kasutaja rakendab metsa hankimisala tasandil juhtimissüsteeme, millega tagatakse lõikes 4 nimetatud asjaolud ning metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine.

(6) Suure süsinikuvaruga maa-ala käesoleva seaduse tähenduses on maa-ala, mida 2008. aasta jaanuaris iseloomustas, kuid enam ei iseloomusta, üks järgmistest seisunditest:

1) märgala, see tähendab pidevalt või suurema osa aastast veega kaetud või veest küllastunud maa-ala;

2) püsivalt metsane ala, see tähendab üle ühe hektari suurune maa-ala, millel kasvasid üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega üle 30 protsendi, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda;

3) üle ühe hektari suurune maa-ala, millel kasvasid üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30 protsenti, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) lisa 5 osas C sätestatud metoodikat, vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.

(6) Käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 nimetatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel tohib selliseid biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga toidu- ja söödakultuuridest, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale, arvestada ainult juhul, kui need on käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud maakasutuse kaudse muutuse vähese riskiga biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütustena.

(7) Jäätmetest ja jääkidest, mis ei pärine põllumajandusest, vesiviljelusest, kalandusest ega metsandusest, toodetud energiat võetakse käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 sätestatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ja seejärel biokütuseks, vedelaks biokütuseks või biomasskütuseks.

(8) Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergiale, mida võetakse käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse, ei kohaldata atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume.

(9) Kui biomasskütust kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvas käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW tahkete biomasskütuste puhul ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul, võetakse biomasskütusest toodetud energiat käesoleva seaduse § 32² lõikes 2 nimetatud osakaalu arvutamisel arvesse juhul, kui selline energia vastab sõltumata geograafilisest päritolust käesoleva seaduse § 32³ lõigetes 1–6 kirjeldatud põhimõtetele ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.

(10) Ettevõtja tagab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamisel ja kontrollimisel:

1) biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse säästlikkuse kontrollimiseks vajaliku massibilansisüsteemi rakendamise, mis tagab, et igast kütuse saadetisest toodetud energia võetakse summaarse taastuvenergia arvutamisel arvesse ainult üks kord ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle kohta, kas taastuvenergia tootmiseks on antud toetust ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta;

2) auditeerimise asjakohaste standardite järgi sõltumatu audiitori poolt kord aastas hiljemalt järgneva aasta 25. veebruariks;

3) asjakohaste tõendite olemasolu.

(10) Saadetise töötlemise tulemusena saadud sellisele tootele või sellistele toodetele, mis on ette nähtud biokütuste, vedelate biokütuste või biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste või ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmiseks, kohandatakse teavet säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise näitajate kohta ja seotakse see toodanguga.

(10) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on ainult üks toode käesoleva paragrahvi lõikes 10¹ nimetatud kütuste tootmiseks, siis kohaldatakse ümberarvestustegurit, mis näitab sellise tootmise töödeldud toote massi ja töötlemisprotsessi algtooraine massi suhet.

(10) Kui saadetise töötlemise tulemuseks on mitu käesoleva paragrahvi lõikes 10¹ nimetatud kütuste tootmiseks mõeldud toodet, siis kohaldatakse igale tootele eraldi ümberarvestustegurit ja kasutatakse eraldi massibilansisüsteemi.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks võib ettevõtja kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklis 30 nimetatud riiklikku kava või Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlikku kava.

(12) Ettevõtja avaldab oma veebilehel teabe biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta ja ajakohastab seda igal aastal.

(13) Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ja biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud teabe avaldamise täpsemad nõuded kehtestab

määrusega.

(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi kohaldatakse nii Euroopa Liidus toodetud kui ka Euroopa Liitu imporditud biokütuste, vedelate biokütuste, biomasskütuste, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste suhtes.

§ 32⁴. Transpordisektoris taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted

(1) Transpordisektori taastuvenergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse transpordisektoris tarbitud kõigi biokütuste, biomasskütuste ning muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste summana.

(2) Tarbimisse lubatud maantee- ja raudteetranspordikütuste energiasisalduse arvutamisel võetakse arvesse mootoribensiini, diislikütust, maagaasi, biokütuseid, biogaasi, muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, ringlusse võetud süsinikupõhiseid kütuseid ning maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud elektrienergiat.

(3) Ringlusse võetud süsinikupõhised kütused on vedelad ja gaasilised kütused, mis on toodetud taastumatut päritolu vedelatest või tahketest jäätmetest, mis ei sobi materjalina taaskasutamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artiklile 4, või taastumatut päritolu jäätmetöötluse gaasist ja heitgaasist, mis tööstuskäitiste tootmisprotsessis vältimatult ja tahtmatult tekib.

(4) Transpordisektori taastuvenergia sisalduse arvutamisel võetakse arvesse kõikidesse transpordisektoritesse tarnitud taastuvenergiat, sealhulgas maantee- ja raudteetranspordi sektorisse tarnitud taastuvelektrienergiat.

(5) Transpordisektoris taastuvenergia osakaalu arvutamisel arvestatakse energiasisaldust järgmiselt:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biokütuste ja transpordis kasutatava biogaasi energiasisaldus korrutatakse kahega;

2) maanteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia sisaldus korrutatakse neljaga;

3) raudteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia sisaldus korrutatakse 1,5-ga;

4) lennundus- ja merendussektorisse tarnitavate kütuste, välja arvatud toidu- ja söödakultuuridest toodetud kütuste, energiasisaldus korrutatakse 1,2-ga.

(6) Toidu- ja söödakultuurid on põllumajandusmaal põhikultuurina kasvatatud tärkliserikkad põllukultuurid ning suhkru- või õlikultuurid, välja arvatud jäägid, jäätmed ja lignotselluloosmaterjal ja täiendkultuurid, nagu vahekultuurid ja haljasväetistaimed, tingimusel et täiendkultuuride kasutamine ei tekita nõudlust täiendava maa järele.

(7) Transpordikütuste energiasisalduse arvutamisel kasutatakse kütteväärtusi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 III lisas. Nende transpordikütuste energiasisalduse määramiseks, mida ei ole III lisas nimetatud, kasutatakse Euroopa standardiorganisatsiooni kütuste kütteväärtuste määramise standardeid. Kui Euroopa standardiorganisatsioon ei ole selliseid standardeid vastu võtnud, kasutatakse vastavaid Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardeid.

(8) Maantee- ja raudteesõidukitele tarnitava taastuvelektrienergia osakaalu arvutamiseks korrutatakse tarnitud elektrienergia kogus megavatt-tundides tarnimisest arvates üle-eelmise aasta riigi keskmise taastuvelektrienergia osakaaluga megavatt-tundides ning esitatakse protsentides.

(9) Kui elektrienergia tarniti maantee- või raudteesõidukisse vahetult taastuvelektrienergia tootmisseadmest, arvatakse see elektrienergia taastuvelektrienergiaks.

(10) Kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks kasutatakse kas vahetult või vahesaaduste saamiseks elektrienergiat, kasutatakse taastuvenergia osakaalu määramiseks taastuvelektrienergia keskmist osakaalu, võttes arvesse üle-eelmise aasta andmeid.

(11) Elektrienergiat, mis on tarnitud vahetult taastuvelektrienergia tootmisseadmest elektrituruseaduse tähenduses, võib arvesse võtta kui taastuvelektrienergiat, kui seda kasutatakse muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, juhul kui tootmisseade:

1) alustab tegevust hiljem kui muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid tootev käitis või sellega samal ajal;

2) ei ole võrku ühendatud või on võrku ühendatud, kuid on võimalik tõendada, et vastav elektrienergia ei ole võetud võrgust.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud transpordikütuste tootmiseks võrgust võetud elektrienergiat võib lugeda täielikult taastuvelektrienergiaks, kui see on toodetud üksnes taastuvatest energiaallikatest, selle taastuvenergia omadused ja kõik muud asjakohased kriteeriumid on tõendatud ning on tagatud, et selle taastuvenergia omadusi deklareeritakse ainult üks kord ja ainult ühes lõpptarbimissektoris.

2. jagu OMA TARBEKS TOODETUD TAASTUVENERGIA TARBIMINE

§ 32⁵. Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise tugiraamistik

(1) Kliimaministeerium osaleb koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asjaomaste asutustega ühise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise edendamise ja hõlbustamise tugiraamistiku loomises.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tugiraamistikus käsitletakse:

1) lõpptarbijate ja lõppkasutajate, sealhulgas energiaostuvõimetute isikute ja energiaostu riskirühma kuuluvate isikute juurdepääsu oma tarbeks toodetud taastuvenergiale;

2) projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ja meetmeid rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks;

3) teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid regulatiivseid takistusi, sealhulgas üürnike jaoks;

4) hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks;

5) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud oma tarbeks toodetud taastuvenergia jaoks juurdepääsu andmist mittediskrimineerivatele asjakohastele toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele;

6) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate kohustust panustada elektrienergia võrku suunamisel piisavalt ja tasakaalustatult süsteemi üldkulude katmisesse.

§ 32⁶. Taastuvenergiakogukond

(1) Tarbija osalemisele taastuvenergiakogukonnas ei tohi seada põhjendamatuid ja diskrimineerivaid tingimusi.

(2) Taastuvenergiakogukond on juriidiline isik, keda kontrollivad füüsilisest isikust, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast või kohaliku omavalitsuse üksusest aktsionärid, osanikud või liikmed, kelle elu- või asukoht on kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema väljatöötatud taastuvenergiaprojektide lähedal ning kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele piirkondadele, kus ta tegutseb.

(3) Taastuvenergiakogukonnas osaleva ettevõtja peamine äri- või kutsetegevus ei tohi olla taastuvenergiakogukonnas osalemine.

(4) Taastuvenergiakogukonnal on õigus:

1) taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa;

2) jagada kogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud taastuvenergiat kogukonna sees, säilitades liikmete õigused ja kohustused tarbijatena;

3) pääseda kas otse või koondununa kõikidele sobivatele energiaturgudele.

(5) Taastuvenergiakogukonna energiamõõtepunktides mõõdetakse kasutatud energiat selleks ettenähtud kaugloetava mõõteseadmega.

8². peatükk PÄRITOLUTUNNISTUS

§ 32⁷. Kütuse ja energia päritolutunnistus

(1) Päritolutunnistus käesoleva seaduse tähenduses on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel, et tõendada toodetud energiaühiku päritolu ja süsinikuheidet.

(2) Biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia tootmine loetakse süsinikuneutraalseks, kui tootmise protsessis ei emiteerita süsinikdioksiidi või kui see on kinni püütud või taaskasutatud.

(3) Iga toodetud biometaani, vesiniku, veeldatud biometaani või elektri-, soojus- või jahutusenergia megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus.

(4) Päritolutunnistus kehtib 18 kuud pärast kütuse või energia tootmist.

(5) Päritolutunnistust kasutatakse tarbijale tarnitud ja tarbitud energiaühiku taastuvast energiaallikast tootmise tõendamiseks mõõtepunktis. Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks, mille järel seda enam kasutada ei saa.

(6) Päritolutunnistust võib võõrandada füüsiliselt tarnitud kütusest või energiast eraldi 12 kuu jooksul pärast energiaühiku tootmist.

(7) Tarnitud ja tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks võib kasutada ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud päritolutunnistust.

(8) Tarbijal on õigus näha päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis tema mõõtepunktis kasutatud päritolutunnistusi. Nende alusel saab tarbija tõendada, et tema tarbitud energia on toodetud taastuvast energiaallikast.

§ 32⁸. Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise tingimused

(1) Päritolutunnistuse väljastamine, võõrandamine ja kustutamine riigi sees ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide vahel toimub käesoleva seaduse § 32¹⁰ lõikes 1 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.

(2) Päritolutunnistuse väljastamist saab taotleda järgmistel tingimustel:

1) Päritolutunnistuste süsteemihaldaja (edaspidi süsteemihaldaja) on avanud tootjale konto päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis;

2) tootmisseade asub Eesti Vabariigi territooriumil;

3) tootmisseade on registreeritud päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis;

4) tootja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud määrusega kindlaksmääratud teabe, mis on vajalik käesoleva seaduse §-s 32⁹ nimetatud andmete päritolutunnistusel esitamiseks.

(3) Energiakogus, mille kohta päritolutunnistus väljastatakse ja kustutatakse, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega.

(4) Biometaani päritolutunnistus väljastatakse, kui biometaan vastab maagaasiseaduse § 17³ lõike 2 alusel kehtestatud gaasi kvaliteedinõuetele, biometaani kogus ja kvaliteeditingimustele vastavus on mõõdetud mõõteseaduse § 5 lõikes 1 toodud nõuetele vastavalt ning toodetud biometaani mõõteandmed on edastatud maagaasiseaduse § 10² lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormile. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka biometaanile, mis on toodetud ülekandevõrgust eraldatud tootmisjaamas.

(5) Süsteemihaldajal on õigus saada päritolutunnistuse taotlejalt teavet, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks.

(6) Süsteemihaldaja jätab päritolutunnistuse väljastamata või tunnistab väljastatud päritolutunnistuse kehtetuks, kui:

1) kütus või energia ei vasta käesoleva seaduse § 32⁷ lõigetes 1 ja 2, käesoleva paragrahvi lõikes 4 või elektrituruseaduse § 58 lõikes 2 toodud päritolutunnistuse väljastamise nõuetele;

2) tootja on esitanud valeandmed või keeldunud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel temalt nõutud andmete väljastamisest.

(7) Päritolutunnistuse saab päritolutunnistuste elektroonilisest andmebaasist kustutada Eestis tarbitud energia päritolu tõendamiseks.

(8) Taastuvenergia võõrandamisel taastuvenergia müügilepinguga või muul viisil tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi registris üle kanda isikule, kes taastuvenergiat omandas. Kui omandajaks on energia tarbija, tuleb võõrandajal vastav kogus päritolutunnistusi omandaja kasuks registris kustutada.

(9) Kalendriaasta elektrienergia tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnistust kustutada kuni tarbimisele järgneva kalendriaasta 31. märtsini.

(10) Kalendriaasta biometaani tarbimise tõendamiseks saab päritolutunnistust kustutada kuni tarbimisele järgneva kalendriaasta 15. jaanuarini.

(11) Päritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise korra ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseisu kehtestab

määrusega.

§ 32⁹. Päritolutunnistusel esitatav teave

(1) Päritolutunnistusel esitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) taastuvenergia tootmisseadme asukoht, liik ja installeeritud võimsus ning energiaühiku tootmiseks kasutatud energiaallika nimetus ja tootmisseadme kood;

2) kuupäev, millal tootmisseade alustas tegevust;

3) info, kas tootmisseade on saanud investeeringutoetust või muud toetust riikliku toetuskava kaudu, ja toetuskava liik;

4) toodetud energiaühiku nimetus ning tootmise algus- ja lõppkuupäev;

5) kütuse või energia tootmiseks kasutatud kütuste või toorainete loetelu;

6) päritolutunnistuse väljastamise kuupäev ja riik ning kordumatu identifitseerimisnumber.

(2) Biometaani ja veeldatud gaasi tootmise kohta väljastatud päritolutunnistusel esitatakse:

1) teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta kriteeriumidele, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kohta;

2) kütuse tootmise viis;

3) maakasutuse kategooria ja emissioon;

4) kasvuhoonegaaside heite mahukus;

5) kütuse alumine ja ülemine kütteväärtus;

6) märge selle kohta, kas tegemist on täiustatud biokütusega vedelkütuse seaduse tähenduses.

(3) Tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia ühe megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus, milles esitatakse nii elektrienergia kui ka soojusenergia näitajad ning lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka järgmised andmed:

1) tootmisseadme soojusvõimsus;

2) kasutatud kütuse alumine kütteväärtus;

3) koostootmisrežiimil toodetud soojusenergia hulk ja kasutusviis;

4) tootmisseadme elektriline ja soojuslik nimikasutegur;

5) käesoleva seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel arvutatud primaarenergia sääst.

§ 32¹⁰. Päritolutunnistuste haldamine

(1) Süsteemihaldaja loob enda väljastatavate päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab kord kuus oma veebilehel andmed väljastatud, kasutatud, eksporditud, imporditud ja kehtivuse kaotanud päritolutunnistuste kohta.

(2) Päritolutunnistuste süsteemi haldamise kulu kaetakse taastuvenergia tasust ning see ei tohi moodustada rohkem kui kaks protsenti makstavate toetuste kogusummast. Süsteemihaldajal on õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu. Süsteemihaldaja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste haldamisega seotud kulude katmiseks teenuste hinnakirja.

(3) Süsteemihaldaja tunnustab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt väljaantud päritolutunnistusi ainsa tõendina käesoleva seaduse §-s 32⁸ sätestatud asjaolude tõendamiseks.

(4) Süsteemihaldaja võib päritolutunnistuse tunnustamisest keelduda üksnes juhul, kui tal on põhjendatud kahtlused selle õigsuses või usaldusväärsuses.

(5) Süsteemihaldaja teatab Euroopa Komisjonile päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumisest ja selle põhjendused. Kui Euroopa Komisjon leiab, et päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumine ei ole põhjendatud, võib ta nõuda, et süsteemihaldaja päritolutunnistust tunnustaks.

(6) Süsteemihaldaja ei tunnusta kolmandas riigis väljaantud päritolutunnistusi, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit on kõnealuse kolmanda riigiga sõlminud lepingu selliste päritolutunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta, mis on välja antud Euroopa Liidu päritolutunnistuste süsteemi ja kõnealuses kolmandas riigis kehtestatud võrdväärse päritolutunnistuste süsteemi alusel, ja üksnes siis, kui toimub päritolutunnistusega hõlmatud energia vahetu importimine või eksportimine.

(7) Päritolutunnistust ei kasutata, et tõendada käesoleva seaduse §-s 32¹ nimetatud eesmärkide täitmist. Päritolutunnistuse võõrandamine koos kütuse või energia füüsilise ülekandmisega või sellest eraldi ei mõjuta riigi otsust kasutada statistilisi ülekandeid, ühisprojekte või ühiseid toetuskavasid, et täita käesoleva seaduse §-s 32¹ sätestatud eesmärke, või taastuvenergia summaarse lõpptarbimise arvutamist §-de 32² ja 32⁴ kohaselt.

(8) Kehtivuse kaotanud päritolutunnistused võetakse arvesse riikliku energia segajäägi arvutamisel.

(9) Segajääk on Eestis kalendriaastas tarbitud energia osakaal, mille päritolu on päritolutunnistustega tõendamata. Segajääk ja selle energiaallikate jaotus leitakse arvestuslikul teel süsteemihaldaja väljatöötatud metoodika alusel. Süsteemihaldaja avaldab segajäägi järgmise kalendriaasta 30. juuniks.

(10) Kui pärast 2022. aasta 15. juunit antakse tootmisseadmele riigipoolset investeeringutoetust või tehakse tootmisseadme suhtes otsus toetusperioodi alustamise kohta, väljastatakse selle tootmisseadme toodangu kohta päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole, välja arvatud juhul, kui kõnealuse toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest riigiabi andmise reegleid järgides maha või kui saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldatakse või kui toetuse saaja on selgitatud välja vähempakkumise korras.

(11) Tootmisseadmele antud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise korra kehtestab

määrusega.

(12) Süsteemihaldaja töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kasutamise tingimused ja korra.

(13) Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 nimetatud liidu andmebaasiga, et tagada gaasiliste transpordikütuste siseriiklikult väljastatud ja tarbimise tõendamiseks kasutatud päritolutunnistuste kohta teabe vahetamine ja kontrollida gaasiliste transpordikütuste vastavust säästlikkuse näitajatele.

8³. peatükk Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine

§ 32¹¹. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektid

(1) Järgmistel juhtudel taastuvenergia tootmiseks vajalike tegevuslubade menetluses õiguslikke huve kaaludes eeldatakse, et tootmiseks vajalike ehitiste ning nendega seotud võrguühenduste ja salvestusseadmete ehitamine ja käitamine on ülekaaluka avaliku huviga ning edendab rahva tervist ja ohutust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 lõigete 3 ja 5 ning veeseaduse § 42 lõike 1 punkti 3 tähenduses ning looduslikult esinevate linnuliikide isendite ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) IV ja V lisas nimetatud looma- ja taimeliikide isendite kahjustamisel:

1) tuule- ja päikeseenergia tootmine maismaal;

2) tuuleenergia tootmine merealal veeseaduse § 70 lõike 1 tähenduses;

3) ümbritsevast keskkonnast energia tootmine kaugkütteseaduse § 2 punkti 13 tähenduses;

4) biometaani tootmine.

(2) Tegevusluba käesoleva peatüki tähenduses on hoonestusluba, ehitusluba, ehitusteatis, kasutusluba, kasutusteatis ja muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuseks vajalik luba.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taastuvenergiat tootev ehitis ja salvestusseade peavad asuma väljaspool:

1) Natura 2000 võrgustiku ala ja ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele peab olema välistatud;

2) kaitsealuse liigi püsielupaika ja kaitsealal või hoiualal asuva kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaika.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul saab taastuvenergia tootmiseks vajaliku tegevusloa anda vaid tingimusel, et tegevusel puuduvad alternatiivid ning tegevusega kaasnev kahju kaitsealustele looma- ja taimeliikidele ning looduslikele linnuliikidele ei halvenda liigi seisundit ega takista liigi soodsa seisundi saavutamist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülekaalukat avalikku huvi kohaldatakse ka niisuguse salvestusseadme, mis ei asu taastuvenergia seadmega samas asukohas, ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku tegevusloa menetluses.

§ 32¹². Taastuvenergia projektide keskkonnamõju hindamise erisus

(1) Nõukogu määruse (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36–44), artiklit 6 kohaldatakse käesoleva seaduse § 32¹¹ lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud juhul ehitise ning sellega seotud võrguühenduse ja salvestusseadme tegevusloa menetluses järgmistel tingimustel:

1) see asub alal, mis on kehtiva planeeringu kohaselt sobiv vastavat liiki taastuvenergia tootmiseks ning nimetatud alale on kehtestatud detailplaneering, või kui on koostatud eriplaneering, on selle menetluses läbitud detailse lahenduse etapp;

2) tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitsealuste taime- ja seeneliikide kahjustamine on välistatud;

3) kahju kaitsealustele loomaliikidele ja looduslikele linnuliikidele on võimalik leevendada või hüvitada käesoleva seaduse §-des 32¹³ ja 32¹⁴ sätestatud korras nii, et liigi seisund säilib vähemalt samaväärsena;

4) kavandataval tegevusel puudub oluline piiriülene keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ei kohaldata tegevusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.

§ 32¹³. Taastuvenergia projektides leevendusmeetmete rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 32¹¹ või nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artikli 6 kohaldamisega kaasneva võimaliku ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks võtab tegevusloa omaja asjakohaseid ja piisavaid leevendusmeetmeid kogu tegevusloa kehtivuse vältel.

(2) Leevendusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on tegevuse asukohas võetavad meetmed, et vältida liikidele kahju tekitamist. Leevendusmeetmed lisatakse tegevusloale ning need peavad olema sobivad ja piisavad, et tagada kavandavast tegevusest tuleneva kahju leevendamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 32¹⁴ lõikes 1 sätestatud juhul.

(3) Käesoleva seaduse §-de 32¹¹ ja 32¹² kohaldamisel esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohased leevendusmeetmed koos meetmete toimivuse seiramise (edaspidi järelseire) tingimustega tegevusloa taotleja koos tegevusloa taotlusega.

(4) Kui tegevusloa andja ei ole Keskkonnaamet, kooskõlastab tegevusloa andja tegevusloa eelnõus sisalduvad leevendusmeetmed ja järelseire tingimused Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet hindab kavandatud leevendusmeetmete ja järelseire sobivust ja piisavust ning kooskõlastab leevendusmeetmed 14 päeva jooksul. Keskkonnaamet ei kooskõlasta leevendusmeetmeid, mis ei taga kavandatavast tegevusest tuleneva kahju leevendamist, välja arvatud käesoleva seaduse § 32¹⁴ lõikes 1 sätestatud juhul.

(5) Tegevusloa omaja jälgib järelseire käigus leevendusmeetmete sobivust ja piisavust, rakendab vajaduse korral lisameetmeid ja teavitab nii järelseire tulemustest kui ka lisameetmete võtmisest Keskkonnaametit.

(6) Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et leevendusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, või kui leevendusmeetmete rakendamise vajadus on lõppenud, algatab tegevusloa andja Keskkonnaameti või arendaja ettepanekul menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks.

§ 32¹⁴. Taastuvenergia projektides hüvitusmeetmete rakendamine

(1) Kui käesoleva seaduse § 32¹¹ või nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artikli 6 kohaldamisega kaasnevat võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada, määratakse kahju osas, mida ei ole võimalik leevendada, tegevusloas käesoleva paragrahvi kohased hüvitusmeetmed.

(2) Hüvitusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on liigile tekitatava kahju kompenseerimiseks võetavad meetmed ja need peavad kavandatava tegevusega tagama kaitsealuse liigi või loodusliku linnuliigi seisundi säilimise vähemalt samaväärsena.

(3) Kui loakohane tegevus ohustaks liigi seisundi säilimist või parandamist, sätestatakse tegevusloa andmisel kõrvaltingimus, et tegevust, millega kaasneva kahju kompenseerimiseks tuleb võtta hüvitusmeetmeid, võib alustada pärast seda, kui loas sätestatud hüvitusmeetmed on ellu viidud.

(4) Käesoleva seaduse §-de 32¹¹ ja 32¹² kohaldamisel esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitusmeetmed ning järelseire ja tegevuse käigus liikide isenditele tekitatavast kahjust teavitamise (edaspidi aruandluse) tingimused tegevusloa taotleja koos tegevusloa taotlusega. Hüvitusmeetmed ja järelseire tingimused peavad olema sobivad ja piisavad ning need lisatakse koos aruandluse tingimustega tegevusloale.

(5) Hüvitusmeetmete sobivuse ja piisavuse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest asjaoludest:

1) selle piirkonna sobivus, kus hüvitusmeetmeid ellu viiakse;

2) millisel määral ja kuidas hüvitusmeede aitab kaasa liigi soodsa seisundi säilimisele või parandamisele;

3) meetmete rakendamise edukuse tõenäosus;

4) aeg, mis kulub hüvitusmeetmete elluviimiseks;

5) meetmetega kaasnevate kulude suurus ja proportsionaalsus.

(6) Kui tegevusloa andja ei ole Keskkonnaamet, kooskõlastab tegevusloa andja hüvitusmeetmed ning järelseire ja aruandluse tingimused Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet hindab hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust ning kooskõlastab hüvitusmeetmed ning järelseire ja aruandluse tingimused 28 päeva jooksul. Keskkonnaamet ei kooskõlasta hüvitusmeetmeid, mis ei taga tegevusloa alusel elluviidava tegevusega kaitsealusele liigile või looduslikule linnuliigile kaasneva kahju korral liigi seisundi säilimist vähemalt samaväärsena.

(7) Hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamisest teavitab tegevusloa omaja Keskkonnaametit. Kõrvaltingimus loetakse täidetuks, kui Keskkonnaamet on hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamise kooskõlastanud. Hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamise kooskõlastab Keskkonnaamet 14 päeva jooksul ja juhul, kui Keskkonnaamet ei ole tegevusloa andja, teavitab sellest tegevusloa andjat.

(8) Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et hüvitusmeetmed ei ole sobivad või piisavad, algatab tegevusloa andja menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks ja täiendavate hüvitusmeetmete määramiseks. Kui tegevusloa andja ei ole Keskkonnaamet, teeb ettepaneku tegevusloa tingimuste muutmiseks ja täiendavate hüvitusmeetmete määramiseks Keskkonnaamet. Täiendavad hüvitusmeetmed peavad eesmärgi saavutamiseks olema asjakohased ja põhjendatud ega tohi põhjustada tegevusloa taotlejale ülemäärast koormust võrreldes varasemate hüvitusmeetmetega.

(9) Hüvitusmeetmete lisamisega tegevusloale loetakse hüvitusmeetmetes kajastatud ulatuses looduskaitseseaduse § 55 lõigetes 5, 6, 6¹ ja 7 ning § 58 lõigetes 2 ja 5 sätestatud luba või nõusolek antuks.

9. peatükk Riiklik järelevalve

§ 33. Järelevalve teostajad

(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Keskkonnaamet käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras.

(2) Konkurentsiameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud lõpptarbijale esitatavale arvele esitatud nõuete täitmise üle.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine järgmiste käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle:

1) käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud nõuded energiakoguse mõõtmisele;

2) käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 sätestatud nõue teha energiaauditeid.

(4) Keskkonnaameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine käesoleva seaduse §-s 32³ sätestatud nõuete täitmise ning §-s 32¹³ sätestatud leevendusmeetmete ja §-s 32¹⁴ sätestatud hüvitusmeetmete rakendamise üle.

10. peatükk Rakendussätted

§ 34. Energiatõhususe eesmärgi saavutamise aruande esitamine

§ 35. Energiatõhususe tegevuskava ja riikliku hoonete rekonstrueerimise strateegia esitamine

§ 35¹. Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esitamine

(1) Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 4 kohase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esmakordselt hiljemalt 2020. aasta 1. juuliks, seejärel riikliku energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel.

(2) Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), artikli 14 alusel võib energiasäästu koordinaator pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat ajakohastada.

§ 36. Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise kohustuse arvestuse algus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud kohustust arvestatakse alates 2014. aasta 1. jaanuarist.

§ 37. Tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kohaldamise võimaluste aruande esitamise tähtaeg

(1) Energiasäästu koordinaator esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud aruande hiljemalt kolm päeva pärast käesoleva seaduse jõustumist ning ajakohastab aruannet Euroopa Komisjoni nõudel iga viie aasta järel.

§ 37¹. Kauglugemise funktsiooniga arvestite paigaldamine

(1) Alates 2021. aasta 25. veebruarist paigaldatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid peavad olema kauglugemise funktsiooniga.

(2) Alates 2027. aasta 1. jaanuarist peavad kõik käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid olema kauglugemise funktsiooniga.

§ 38. Energiaauditi tegemise tähtaeg

(1) Käesoleva seaduse § 28 lõike 1 kohase energiaauditi peavad ettevõtjad tegema hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist ning uuesti 2019. aasta 5. detsembriks ja seejärel vähemalt iga nelja aasta järel viimase energiaauditi kuupäevast arvates.

§ 38¹. Paragrahvi 32¹⁰ rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 32¹⁰ lõikes 1 nimetatud andmebaas luuakse 2022. aasta 31. detsembriks.

§ 38². Riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamise järelhindamine

(1) Kliimaministeerium koostab hiljemalt 2030. aasta 1. juuniks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamise kohta.

§ 38³. Paragrahvide 32¹¹–32¹⁴ kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse §-e 32¹¹–32¹⁴ kohaldatakse ka kuni 2025. aasta 30. juunini algatatud planeeringute menetlusele.

§ 39. Ehitusseadustiku muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 40. Elektrituruseaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 41. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse §-d 18, 27 ja 28 jõustuvad 2016. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 6, § 7 lõige 1, § 8 lõige 2, §-d 10–13, § 16 lõige 2 ja § 40 punktid 1–3 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 32³ lõige 13 jõustub 2023. aasta 1. juulil.