Raudtee tehnokasutuseeskiri

Määrus kehtestatakse

§ 35 lõike 4 ja

§ 28 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Üldsätted

(1) Raudtee tehnokasutuseeskiri (edaspidi määrus) kehtestab laiarööpmelisel 1520/1524-millimeetrisel raudteel raudteeveeremi liikumiskiiruse kuni 160 kilomeetrit tunnis juures raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi tehno- ja käitusnõuded ning raudteekorrashoiu ja raudteevedude nõuded ohutu raudteeliikluse ja raudteeveo korraldamiseks.

(2) Kitsarööpmelisele 750-millimeetrisele raudteele kohalduvad ainult määruse lisas 1 „Kitsarööpmelise 750 mm laiusega raudtee ohutu kasutamise nõuded” sätestatud nõuded.

(4) Tuleohutuse tagamiseks kohaldatakse määruse reguleerimata osas kemikaaliseadust, tuleohutuse seadust ja ehitusseadustikku ning nende alusel kehtestatud asjakohaseid õigusakte.

§ 2. Terminid

(1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) abipost on rööpmestikuta liikluskorralduspost jaamavahel harutee liitumiskoha teenindamiseks, mis ei ole meldepunkt tervet jaamavahet läbivatele rongidele;

2) aken on ajavahemik rongiliikluses, mida kasutatakse remondi- või ehitustööde tegemiseks või muul eesmärgil, katkestades selleks ajaks rongiliikluse jaamavahel, jaamavahe ühel teel või jaamateel, kuid rongiliikluse katkestamine ei puuduta töörongide liikumist ja kasutamist;

3) automaatblokeering on rongiliikluse intervallreguleerimise süsteem, mille puhul vastassuuna rongi saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse automaatselt väljasõidufoori avamisel ja jaamavahe jaotatakse blokkpiirkondadeks, mida piiravate fooride näidud muutuvad automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest, kas foori näidu taga asuv blokkpiirkond on raudteeveeremist vaba või raudteeveeremiga hõivatud;

4) automaatne tõkkepuu on seadeldis, mille poom tõkestab teeliikluse automaatselt pärast raudteeveeremi sisenemist lähenemispiirkonda ja ülesõidufooride töösse rakendumist ning poom tõuseb automaatselt avatud asendisse ning ülesõidufoorid lõpetavad keelavate signaalide andmise pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast;

4¹) avalikult kasutatav raudteeülesõidukoht on raudtee samatasandiline lõikumine avalikult kasutatava sõiduteega;

5) blokkpiirkond on osa jaamavahe rööbasahelaga või teljeloenduriga varustatud teest automaatblokeeringu või iseseisva signalisatsioonivahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni puhul, mis on piiratud läbisõidufooridega või blokkpiirkondade piiridega ning läbisõidufoori või blokkpiirkonna piiri ja jaama piiriga;

6) depoo on hoonete ja rajatiste ning seadmete kompleks, mille abil tagatakse raudteeveeremi töökorras olek;

7) dispetšeritsentralisatsioon on kaugjuhtimise ning telekontrolli automaatika ja telemehaanika seadmete kompleks, kuhu kuuluvad elektritsentralisatsioon, tee automaatblokeering, kombineeritud teeblokeering, kaugjuhtimise ja telekontrolli süsteemid ning mis võimaldab rongiliikluse dispetšeril (edaspidi dispetšer) vahetult juhtimisseadmete abil juhtida ja kontrollida jaamade pööranguid ja signaale ning jälgida rongide liikumist oma piirkonna jaamavahedel ja jaamades;

8) ehitusgabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa, sealjuures võivad erandiks olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga;

9) eriotstarbeline reisivagun on posti-, pagasi-, teemõõte-, defektoskoopia- ja dünamomeetriavagun, laborvagun ja reisivaguni baasil ehitatud eriotstarbeline raudteeveerem;

10) eriotstarbeline tee on kaitse- ja püüdeumbtee, harutee ning muu eriotstarbeks ehitatud tee jaamavahel või jaamas;

11) eriveerem on rööbastelt mittemahatõstetav eriotstarbeks ehitatud raudteeveerem;

12) foorisignalisatsioon on seade raudteeülesõidukoha automaatse foorisignalisatsiooni ja fooride vahel, mida kasutatakse tõkkefoorina;

13) harutee on vagunite etteandmiseks laadimis- või tühjendamispunkti või sealt äratoomiseks ehitatud raudtee, mis on rööpmelises ühenduses jaamateega või peateega jaamavahel;

14) hoiatus on raudteeveeremi juhile edastatud suuline või kirjalik teade rongi juhtimise tingimuste muutumise ja eriolukordade kohta;

15) iseliikuv eriveerem on juhtratastega eriveerem, iseliikuvad teemasinad, dresiinid;

16) jaam on rööpmestikuga meldepunkt, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, saatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist ning tulenevalt raudteeinfrastruktuuri hoonete ning raudteerajatiste olemasolust ja otstarbest ka veoste vastuvõtmist-väljaandmist ja reisijate teenindamist ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone;

17) jaamakorraldaja on töötaja, kes jaamas ainuisikuliselt korraldab rongide vastuvõtmist, saatmist, läbilaskmist ja muu raudteeveeremi liikumist pea- ja vastuvõtu-saateteedel, ning jaamades, kus puudub mõni teine pädev liikluskorraldaja, ka muudel teedel;

18) jaamatee on tee jaama piirides, mille otstarbe määrab tema kasutusviis;

19) jaama tsentralisatsioonipost on ehitis jaamas, kuhu on koondatud tsentraliseeritud pöörangute ja signaalide juhtimine ning nende seisundi kontrollimine;

20) jaamavahe on raudteeliini osa, mis on piiratud jaamade, teepostide või teeposti ja jaamaga;

21) juhtimisseadmed on vahendid, millega juhitakse raudteeliiklust;

22) juhtratastega eriveerem on veo- ja sõiduauto, traktor ning ekskavaator, millele on rööbastel püsimiseks paigaldatud sõiduki esi- ja tagaossa juhtrattad;

23) juhtvagun on juhiruumiga varustatud esimene vagun rongi peas, kust juhitakse vaguni või mootorrongi liikumist;

24) juhtvedur on esimene vedur rongi peas, kust juhitakse rongi või muu raudteeveeremi liikumist;

25) kaitsepöörang on pöörang, mis kaitseasendisse seatuna välistab raudteeveeremi väljumise rongi või muu raudteeveeremi liikumiseks ettevalmistatud matkale;

26) kaitseumbtee on kaitsepöörangust hargnev umbtee, millele suunatakse iseenesest liikuma hakanud või juhitamatu raudteeveerem ja see välistab muu raudteeveeremi sattumise rongi või muu raudteeveeremi liikumiseks ettevalmistatud matkale;

27) kaksikvedu ehk mitmikvedu on rongi vedamine kahe või enama veduriga;

28) kallak on horisontaaljoone suhtes kaldu olev raudteeliini pikiprofiili element, mis sõltuvalt raudteeveeremi liikumise suunast on kas tõus või lang;

29) kaubavagun on kaubaveoks ehitatud vagun ja kaubavaguni tüüpi eriotstarbeline vagun;

30) kiirpidurdus on liikuva rongi või muu raudteeveeremi pidurdamine suurima pidurdusjõu rakendamisega;

31) kohalik juhend on raudteeinfrastruktuuri majandaja kinnitatud mehitatud raudteeületuskoha ja selle seadmete tehnokasutuse juhend, millega sätestatakse raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha seadmete käitamise, hoiu ja teenindamise kord;

32) kombineeritud teeblokeering on rongiliikluse süsteem, mille puhul vastassuuna rongi saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse automaatselt väljasõidufoori avamisel ning kui peale väljasõidufoori avamist on võimalik saata rong jaamavahele eeldusel, et rattapaari loendussüsteemilt ja jaamavahel asuvatelt isoleerpiirkondadelt on saadud elektriline signaal, et jaamavahe on vaba;

33) kontaktvõrk on juhtmetest, tarinditest ja muudest seadmetest koosnev rajatis, mis võimaldab juhtida elektrivoolu veoalajaamast elektrirongi või -veduri vooluvõtturitele;

34) kõrvaltee on tee, mis ei ole peatee ja millele suundudes raudteeveerem kaldub pöörmel sirgjoonelisest liikumissuunast kõrvale;

35) laadimisgabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sirgel rõhtsal teeosal paiknevale raudteeveeremile laaditud veos, selle pakend ja kinnitus ei tohi ulatuda väljapoole;

36) liikluskorraldaja on raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud raudteeliikluse juhtimise eest vastutav raudtee liikluskorraldaja kutset omav töötaja;

37) liikluskorraldusvahend on määruses ja selle lisades raudteeliikluse korraldamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks ettenähtud signaal, signaalnäidik ja -märk, kirjalik luba, käsk ja hoiatus ning sidevahenditega edastatav käsk ja hoiatus;

38) lähenemispiirkond on elektriliste rööbasahelatega või anduritega seadmestatud raudteeülesõidukoha ees olev raudtee osa, mille pikkus määratakse arvestuslikult 3. peatükis esitatud valemite alusel ning mis sõltub raudteeveeremi maksimaalsest lubatud kiirusest ja raudteeülesõidukoha pikkusest;

39) mahatõstetav eriveerem on dresiin, remonditorn elektrifitseeritud piirkonnas, teerullik, defektoskoopiakäru ja muu eriotstarbeks kohandatud veerem, mida neid teenindavad töötajad saavad käsitsi rööbasteelt maha tõsta;

40) manöövritöö on rongide koostamine-lahutamine, veeremi ühelt teelt teisele paigutamine, rongidele raudteeveeremi juurdehaakimine ja rongidest raudteeveeremi mahahaakimine, veduri juurdehaakimine raudteeveeremile ja lahtihaakimine raudteeveeremist, raudteeveeremi kinnitamine pidurkingadele peale sõitmisega, pidurkingade vabastamine nendelt raudteeveeremi maha sõitmisega ning muu töö, mis nõuab veovahendi liikumist manöövriveeremiga või üksikult;

41) manöövrijuht on töötaja, kes otseselt juhib manöövritööst osavõtvate töötajate tegevust ning kellelt käsku saamata ei ole raudteeveeremi juhil õigust veovahendit liikuma panna;

42) manöövriveerem on vaguni või muu raudteeveeremi grupp, mis on kokku haagitud nii omavahel kui ka manöövriveduriga või muu veovahendiga, või üksik vagun, mis on kokku haagitud manöövriveduriga, muu veovahendiga või üksikveduriga;

43) matk on rongi või muu raudteeveeremi liikumise suund ja teekond, mis määratletakse teede, pöörmete ja signaalide kogumina;

44) mehaaniline tõkkepuu on seadeldis, mille poomi avab ja sulgeb ülesõidukorraldaja või kohalikus juhendis nimetatud töötaja käsitsi;

45) mehitatud valvega raudteeülesõidukoht on raudteest ülesõitmiseks mõeldud koht, mida teenindab raudteeinfrastruktuuri majandaja määratud ülesõidukorraldaja;

46) meldepunkt on koht, mis jaotab raudteeliini jaamavahedeks või jaamavahe blokkpiirkondadeks ja milleks on jaam, teepost, automaatblokeeringu läbisõidufoor ning iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni blokkpiirkondade piirid;

47) mitteavaliku raudtee raudteeliikluspiirkond on mitteavaliku raudtee jaam, mis ühendab kahe või enama mitteavaliku raudtee valdaja raudteid;

48) mootorrong on mootorrongiveeremist koostatud rong, mis jaguneb diisel- ja elektrirongiks;

49) mootorrongiveerem on juht-, mootor- ja haakevagunid, millest koostatakse mootorronge;

50) muldkeha on pinnasest rajatis, millele toetub tee pealisehitis;

51) ohutusseade on raudteeveeremil paiknev automaatikaseadmete kompleks, mille ülesanne on kontrollida raudteeveeremi juhi valvsust ja mis rakendab veduri automaatsignalisatsiooni edastatavatest signaalidest ning raudteeveeremi juhi käitumisest lähtudes vastava vajaduse ilmnemisel raudteeveeremi pidurisüsteemid;

52) pealisehitis on tee ülemine osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega, liipritest või prussidest ja ballastist ning mis annab raudteeveeremi rataste koormuse edasi muldkehale või rajatisele;

53) peatee on tee jaamavahel või jaamas, mis on jaamavahe tee vahetu jätk ja mis üldjuhul ei pöördu pöörmel kõrvale;

54) pidurdusmaa on vahemaa, mille rong või muu liikuv raudteeveerem läbib pidurijuhtimise seadme või hädapiduri käepideme pidurdamisasendisse seadmise hetkest kuni täieliku peatumiseni;

55) pikk-kaubarong on kaubarong, mille pikkus tingvagunites ületab selle rongi liikumispiirkonna jaoks liiklusgraafikus kindlaksmääratud maksimaalnormi ning on pikkusega kuni 70 tingvagunit;

56) poolautomaatblokeering on poolautomaatne rongiliikluse süsteem, mille puhul vastusuuna rongi saatmine naaberjaamast jaamavahele blokeeritakse osaliselt automaatselt ja osaliselt liikluskorraldaja poolt ning väljasõidufoor on võimalik avada ja rong saata jaamavahele naaberjaama korraldajalt saadud elektrilise blokksignaali „nõusolek” olemasolul;

57) poolautomaatne tõkkepuu on seadeldis, mille poom tõkestab teeliikluse automaatselt raudteeveeremi sisenemisel lähenemispiirkonda ning poom tõuseb avatud asendisse pärast raudteeveeremi läbisõitu raudteeülesõidukohast ja liikluskorraldaja tõkkepuude avamise juhtkäsu andmist;

58) päästerong on erivarustusega ja mehitatud eriotstarbeline veeremiüksus, mida kasutatakse raudtee liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks, tulekahju kustutamise abistamiseks või lokaliseerimiseks raudteel ja selle kaitsevööndis, keskkonnareostuse lokaliseerimiseks ning raudteeliikluse taastamiseks;

59) pöörang on pöörme osa, mis koosneb raamrööbastest, sulgrööbastest ja seademehhanismist;

60) pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsioon on automaatika- ja telemehaanikaseadmete kompleks, mis võimaldab jaama tsentralisatsioonipostist juhtida ja kontrollida kogu jaama, elektritsentralisatsiooniga liidestatud pööranguid, isoleerpiirkondi ja foore ning tagada ohutu raudteeliikluse;

61) pööre on seade raudteeveeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele ja koosneb pöörangust, vaherööbastest ja riströöpast koos juhtrööbastega;

62) pöörmepost on üks või mitu tsentraliseerimata pööret, mida teenindab pöörmeseadja;

63) püüdeumbtee on jaama esimese sissesõidu pöörme ette ehitatud umbtee, mis on ette nähtud langul liikuva ja juhitamatu rongi või muu raudteeveeremi peatamiseks;

64) rattapaariloendurite piirkond on raudteelõik jaamavahel või jaamades, mis on mõlemalt poolt rattapaari loenduritega piiratud;

65) rattapaari loendussüsteem on süsteem, mis loendab rattapaariloenduritega varustatud piirkonda sisenenud ja sealt väljunud rattapaaride arvu ja mis võrdleb loendustulemusi, ning kui sisenenud ning väljunud rattapaaride arv ühtib, loetakse piirkond vabaks;

66) raudteehoid on raudtee talitlust tagav tegevus, mis seisneb raudtee arengu kavandamises, ehituses, remondis ja hooldes ja mille eesmärk on säästliku ja ohutu liikluse tagamine, raudtee kasutajatele vajalike tingimuste loomine ja keskkonnakahjustuste vältimine;

67) raudteeliiklus on raudteeveeremi liiklus raudteel;

68) raudteeveeremi juht on raudteel liikuva veduri, mootorrongi, dresiini, rööbasbussi või muu iseliikuva eriveeremi, juhtratastega eriveeremi või veovahendi juht;

69) raudteeveeremi meeskond on raudteel liikuvat vedurit, mitmikveo puhul vedurite, mootorrongi, dresiini, rööbasbussi või muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit teenindav töötajate rühm;

70) raudteeülekäigukoht on jalgtee, kõnnitee või jalgrattatee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht;

71) raudteeülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon on signalisatsioonisüsteem, mis reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” alusel kehtestatud ülesõidufooride abil sõidukite, jalakäijate ja teiste liiklejate liiklust ülesõidukohal;

72) raudteeülesõidukoha piir on mõtteline sirgjoon sõiduteel, mille asukoha määrab tõkkepuu telgjoon ning kui raudteeülesõidukohal tõkkepuid ei ole, siis tähistab raudteeülesõidukoha piiri majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” alusel sätestatud liiklusmärk 121 „Üherööpmeline raudtee” või liiklusmärk 122 „Mitmerööpmeline raudtee” ning raudteel on ülesõidukoha piir mõtteline sirgjoon, mis asub ülesõidukoha katte ääres;

73) raudteeülesõidukoht on sõidutee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht;

74) raudteeületuskoht on tee ja raudtee samatasandilise lõikumise ala;

75) reisirong on reisivagunitest koostatud rong reisijate, pagasi ja posti veoks;

76) reisirongide peatuskoht on nõuetekohaselt ehitatud ja tähistatud reisirongide peatumise koht;

77) reisivagun on reisijate veoks ehitatud vagun ning restoran-, posti-, pagasi- ja muu eriotstarbeline reisivagun;

78) rongiliiklus on liiklusgraafikus ettenähtud rongide ja erandkorras käiku määratud rongide liiklus raudteel;

79) rööbasbuss on kahe juhiruumiga mootorvagun;

80) rööbastee on pealisehitisest, muldkehast koos veeviimaritega ja muudest rajatistest koosnev ehitis, mida mööda raudteeveerem liigub;

81) rööpmestik on teede ja pöörmete kogum, mille abil tagatakse raudteeveeremi liiklus raudteel;

82) seisutee on jaamatee, mille raudteeinfrastruktuuri majandaja on määranud raudteeveeremi seismiseks veoprotsessis;

83) signaal on nähtav või kuuldav leppemärk teatud käskude edastamiseks;

84) signaalmärk on nähtav leppemärk, mille abil antakse käsk või korraldus;

85) sorteerimismägi on rajatis rongide ja muude veeremiüksuste koostamiseks või lahutamiseks, kus kasutatakse mäeharjale paigutatud raudteeveeremi raskusjõudu nende iseveeremiseks sorteerimismäe all paiknevatele teedele;

86) teatesignalisatsioon on raudteeülesõidukoha signalisatsioonisüsteem, millega ülesõidukorraldaja vastavalt kohalikus juhendis sätestatud korrale katkestab liikluse üle raudteeülesõidukoha;

87) tee vabaoleku kontrollseade on elektrooniline või elektromehaaniline seade, mis tuvastab tee või isoleerpiirkonna vabaoleku ja milleks on elektrilised rööbasahelad, tonaalrööbasahelad, rattapaaride loendussüsteemid ja optilised kontrollsüsteemid sorteerimismäel;

88) teedepark on teedegrupp jaamas;

89) teemärk on raudteeliini pikkust, plaani eripära ja teerajatiste või -seadmete asukohta tähistav alaline märk;

90) teepost on meldepunkt jaamavahes, kus toimub rööbastee hargnemine;

91) tehnokorraldusakt on dokument, mis sätestab raudteeveeremi ohutut ja häireteta vastuvõtmist, saatmist ja läbilaskmist, samuti jaamasisese manöövritöö tegemist ja töötajate tööohutuse nõuete täitmist jaamas;

91¹) tehnoloogiline raudteeülesõidukoht on raudtee samatasandiline lõikumiskoht piiratud ligipääsuga territooriumil asuva või kõrvalistele isikutele kasutamiseks keelatud sõiduteega ja mis on ette nähtud asjaomase ettevõtja töö kindlustamiseks;

92) tsentraliseerimata pöörang on pöörang, mille sulgrööpaid seatakse ümber käsitsi vahetult pöörme juures paikneva seademehhanismiga;