Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse

§ 53¹ lõike 1 ja § 55¹ lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse kogukonnafondi toetuse (edaspidi toetus) andmise, taotlusvooru läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord.

(2) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk, sihtrühm ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada kogukondade võimekust ja kriisivalmidust ning arendada kogukondlikku valitsemisviisi, mis toetab ühist heaolu ja turvalisust ohustavate probleemide lahendamist ning soodustab kogukondade jätkusuutlikku arengut. Samuti on toetuse andmise eesmärk suurendada kogukondade ja väikeste korterelamute valmidust kriisiolukordadeks nii füüsilise valmisoleku kui ka kogukondliku koostöö, õppimise ja ühise tegutsemise kaudu.

(2) Toetuse sihtrühm on kohalikud kogukonnad ja nende elanikud, vabaühendused ja kogukondlikud algatused ning korteriühistud, kelle heaolu, kogukondlikku sidusust, turvalisust ja elanikkonnakaitset toetatakse kogukondliku valitsemise põhimõtetest lähtuvate tegevuste kaudu.

(3) Toetuse tulemusena luuakse ja rakendatakse jätkusuutlikke ning mõjusaid lahendusi, mis toetavad elanike iseseisvat hakkamasaamist, aitavad kogukondadel toime tulla turvalisuse, kriisivalmiduse ja sidususe probleemidega ning toetavad kogukondade jätkusuutlikku arengut. Sellega tugevdatakse kogukondade ja kohaliku tasandi elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse võimekust, suurendatakse kriisiteadlikkust ning edendatakse koostööd erinevate riigivalitsemise tasandite ja partnerite vahel.

§ 3. Toetuse andja

(1) Toetuse andja on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi toetuse andja), kes kuulutab taotlusvooru välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus) ning teeb toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle.

§ 4. Toetuse taotleja

(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on:

1) mittetulundusühing või sihtasutus, kes on olnud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt ühe aasta, kes tegutseb sõltumatult, avalikes huvides ja kelle tegevus on avalik;

2) korteriühistu, mis on registrisse kantud vähemalt ühe aasta ning mille korterelamu suletud netopind on kuni 1200 m² ja milles vähemalt 80 protsenti korteriomanditest kuulub füüsilistele isikutele.

§ 5. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, järgitakse konkurentsiseaduse 6. peatükki ja komisjoni määrust (EL) 2023/2831.

(2) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot.

(3) Vähese tähtsusega abi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel:

1) loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtted, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt;

2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi kumuleerimise kohta.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

2. peatükk Toetuse andmise alused

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse tegevusele, mis otseselt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

(2) Toetatavad tegevused vastavalt kogukonna või korteriühistu kriisiplaanile ning kooskõlas kohaliku omavalitsuse kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse tegevustega on:

1) kogukonna varjumiskoha või kerksuskeskuse loomine või arendamine;

2) vajalike elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse arendustegevuste elluviimine.

(3) Varjumiskoht käesoleva määruse tähenduses on hoone osa, mis vastab siseministri 5. jaanuari 2026. a määruses nr 1 „Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord” § 2 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(4) Kerksuskeskus käesoleva määruse tähenduses on kohaliku omavalituse või kogukonna toimepidev hoone, ruum või muu koht, kus inimene saab kriisiolukorras teavet, nõu ja abi.

§ 7. Kulu abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud ja mille toetuse saaja on teinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis vastab projekti eesmärgile ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega.

(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) kavandatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud;

2) tegevuste elluviimisega otseselt seotud taotleja või kohaliku omavalitsuse omandis või kasutuses oleva kinnisvara varjumiskohaks või kerksuskeskuseks parendamise, renoveerimise ja kohandamise või inventari soetamise kulud, mis ei ületa 80 protsenti taotluse kogusummast;

3) energia ja vee varustuskindluse tagamisega seotud tööd, sealhulgas vajalike seadmete soetamine;

4) esmaabi-, sidevõimekuse ja puhta joogivee varu tagamise kulud;

5) tegevuste elluviimisega otseselt seotud projekteerimistööde kulud;

6) konsultatsiooni või eksperdi tasu kuni 5 protsenti taotletava toetuse summa ulatuses, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks kindlaksmääratud ajal;

7) projektiga seotud ürituste, koolituste ja õppuste korraldamise ja läbiviimise kulud;

8) andmebaasi koostamise ja uuendamisega seotud kulud;

9) kommunikatsiooni- ja teavituskulud;

10) infostendide ja juhendite loomisega seotud kulud;

11) kogukondade koostöö ja vabatahtlike kaasamisega seotud kulud;

12) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta;

13) projektijuhtimise teenuse sisseostmine kuni 5 protsenti taotletava summa ulatuses.

(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:

1) investeeringud kinnisvara soetamiseks;

2) toetuse saaja juhtorgani liikmete või projektist tasu saavate seotud isikutega tehtud tehingud, eelkõige enda või pereliikmete, lähikondsete kontroll juriidilise isiku üle või kuulumine juhtorganisse, kellelt ostetakse või kasutatakse projektis kaupa, esemeid või teenust;

3) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud;

4) taotleja tööjõukulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud tööde ja teenuste sisseostmiseks majandustegevuse nõuetele vastavalt isikult kirjalikus lepingus määratud tingimustel ja tähtajaks;

5) viivised ja rahatrahvid;

6) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud;

7) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;

8) sotsiaaltoetused;

9) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;

10) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;

11) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;

12) kulud, mida tehakse avaliku sektori poolt tasuta võõrandatud vara soetamiseks;

13) organisatsioonide liikmemaksud;

14) esinduskulud ja kingitused;

15) kulud, mis ei ole projekti elluviimisega põhjendatult seotud või ületavad selgelt turuhinda.

(4) Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega.

(5) Projekti kulu tasutakse toetuse saaja arvelduskontolt.

§ 8. Toetuse andmise ja projekti abikõlblikkuse periood

(1) Toetuse andmise periood on ajavahemik, mille jooksul võib taotlusvooru välja kuulutada, esitada taotlusi, teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid ning ellu viia ja rahastada toetatavaid tegevusi. Toetuse andmise periood algab käesoleva määruse jõustumisel ja lõpeb hiljemalt aasta pärast taotluste esitamise tähtaega.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi, millal tekivad ja tasutakse projekti kulud.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast ja lõpeb hiljemalt aasta pärast taotluste esitamise tähtaega.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendatakse üksnes põhjendatud juhtudel. Taotluses esitatakse põhjused koos asjakohaste tõenditega, mis on viivituse asjaolud ning kuidas taotletud lisaaja jooksul tagatakse projekti eesmärkide saavutamine. KÜSK teavitab toetuse saajat abikõlblikkuse perioodi pikendamisest või pikendamata jätmisest 10 tööpäeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi TMS) teel. Taotlust saab esitada hiljemalt 20 tööpäeva enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

§ 9. Taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär

(1) Toetuse taotlusvooru eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta.

(2) Taotlusvooruks ettenähtud eelarvest rahastatakse:

1) 40 protsendi ulatuses taotlusi projektide elluviimiseks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiriga piirneva kohaliku omavalitsuse territooriumil;

2) 30 protsendi ulatuses taotlusi projektide elluviimiseks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiriga piirneva maakonna territooriumil, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 sihtrühm;

3) 30 protsendi ulatuses taotlusi projektide elluviimiseks mujal Eestis.

(3) Taotlusvooru hindamise järel vabade eelarvevahendite olemasolul on toetuse andjal õigus erandkorras:

1) suunata kasutamata jäänud vahendid käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud kategooriatesse sõltumata nende protsentuaalsest jaotusest;

2) kuulutada määruses sätestatud tingimustel välja täiendav taotlusvoor.

(4) Toetuse ülemmäär toetuse andmise perioodil ühe toetuse saaja kohta on kuni 50 000 eurot. Omaosalust ei nõuta.

(5) Ühel taotlejal on toetuse andmise perioodil võimalik esitada üks taotlus.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotlejal ei ole tähtajaks esitamata majandusaasta aruandeid;

2) taotlejal puudub maksuvõlg või see on täies ulatuses ajatatud;

3) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;

4) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees;

5) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus majandus-, ametialase või varavastase süüteo eest;

6) taotleja on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid täitnud nõuetekohaselt;

7) taotleja põhikirjaline asukoht ja taotluses kavandatavate tegevuste elluviimine asub samas kohalikus omavalitsuses või maakonnas;

8) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;

9) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, Euroopa Liidust või muudest välisvahenditest projekti samadele tegevustele toetust;

10) kui määruse § 7 lõike 2 punktis 2 ettenähtud juhul taotleja ei ole ehitise omanik, on taotlejal omaniku kirjalik nõusolek projekti tegevuste läbiviimiseks, volikiri selleks vajalike lubade ja kooskõlastuste taotlemiseks ning seaduslik kasutusõigus vähemalt viieks aastaks arvates projekti lõppkuupäevast;

11) kui töid tehakse kohaliku omavalitsuse kasutuses oleval kinnisasjal, on taotlejal lisaks käesoleva paragrahvi punktis 10 sätestatud omaniku kirjalikule nõusolekule ja volikirjale tõend kohaliku omavalitsuse seadusliku kasutusõiguse kohta vähemalt viieks aastaks arvates projekti lõppkuupäevast;

12) taotleja ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna või selle sidusorganisatsiooni, ettevõtja ega ettevõtjate ühenduse, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus esitatakse eesti keeles ja see peab sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal kontrollida, kas taotleja ja taotlus vastavad käeoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti eesmärk ja planeeritavad tegevused;

3) käesoleva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 korral ehitise ehitisregistri kood;

4) taotleja kontaktandmed;

5) taotleja arvelduskonto number ja pank;

6) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;

7) käesoleva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 korral kinnisvara kasutusõigust tõendav dokument, kui hoone ei ole taotleja omanduses;

8) käesoleva määruse § 4 punkti 2 korral korterelamu suletud netopind;

9) taotleja esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed.

(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse §-s 10 sätestatud tingimustele;

2) sisaldama kinnitust, et projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga;

3) sisaldama taotleja kogukonna või korteriühistu kriisiplaani;

4) kirjeldama taotluses, kuidas ja keda kaasates selgitati välja tegevused, mille elluviimiseks taotletakse toetust, ning kuidas projekt on kavandatud koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga;

5) kirjeldama partnerite rolli elanikkonnakaitse taseme tõstmises, sealhulgas seda, kuidas koostöös partneritega tõstetakse kohaliku omavalitsuse elanike elanikkonnakaitse taset;

6) kirjeldama, kuidas projekt aitab tugevdada kogukondlikku valitsemist ja koostööd kohaliku omavalitsuse ning kogukonna vahel ning suurendada elanike valmisolekut kriisiolukordadeks;

7) sisaldama ülevaadet kohaliku omavalitsuse esindaja rollist ja panusest projekti ettevalmistamisel ja elluviimisel ning märkima tema ametinimetuse, töökoha ja e-posti aadressi ja lisama kirjaliku kinnituse tema kaasatuse kohta projektis.

(4) Korteriühistu taotlus peab sisaldama järgmisi lisadokumente:

1) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus taotleda toetust ja täita sellega kaasnevad kohustused;

2) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus, kus on kinnitus, et projekti raames soetatav inventar ja taotleja kasutuses oleva kinnisvara varjumiskohaks või kerksuskeskuseks parendamise, renoveerimise ja kohandamise korral on see varjumise ja kriisi ajal korterelamu elanikele ühiselt kasutatav.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud kriisiplaan sisaldab projektiga seotud elanikkonna kaitse meetmete kirjeldust ja ülevaadet projekti sobivusest kohalikes oludes, arvestades hädaolukorra ennetamise, selleks valmistumise ja selle lahendamise kohapealset korraldust. Kriisiplaanile peab olema lisatud kohaliku omavalitsuse pädeva organi põhjendatud seisukoht taotluses kavandatud tegevuste vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse tegevustega.

(6) Taotluse esitajal peab olema õigus ühingut esindada. Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel või taotluse esitanud ühingu juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, tuleb lisada taotlusele digiallkirjastatud esindusõigust tõendav volikiri.

4. peatükk Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine

§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest, selle tingimustest ja eelarvest teatab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotlusvooru avamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) toetuse andja andmed;

2) sihtrühma kirjeldus;

3) taotluste esitamise tähtaeg ja aadress;

4) taotlusvooru tingimused.

(3) Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt:

1) toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused;

2) toetuse maksimaalne periood ja taotlusvooru eelarve;

3) nõuded taotlejale;

4) nõuded taotlusele;

5) taotluse hindamise kriteeriumid.

(4) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva.

(5) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse toetuse andja taotlusvormil TMS-is.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Toetuse andjal on õigus kaasata taotluse menetlusse Päästeametit.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 tööpäeva taotluse esitamise tähtajast arvates.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) Toetuse andja kontrollib, kas taotleja ja tähtajaks esitatud taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse puuduseid, teavitab toetuse andja sellest taotlejat. Puuduste kõrvaldamiseks määrab toetuse andja mõistliku tähtaja. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Toetuse andja jätab taotluse kontrollimata ja sisuliselt läbi vaatamata, kui taotleja ei kõrvalda puudusi toetuse andja määratud tähtajaks.

(4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse §-des 6 ja 8–11 esitatud nõuetele.

(5) Nõuetele mittevastava taotleja ja taotluse kohta teeb toetuse andja taotluse rahuldamata jätmise otsuse käesoleva määruse § 13 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 15. Taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord

(1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlusi hindavad toetuse andja hindajate kogu kolm sõltumatut hindajat. Hindajad lähtuvad kaasatud Päästeameti esindaja hinnangust taotleja kogukonna või korteriühistu kriisiplaanile ning selle alusel kavandatavatele tegevustele. Hindajatel on õigus konsulteerida taotluse sisu hindamisel valdkondlike ekspertidega.

(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) seotus taotlusvooru eesmärkidega ja sihtrühma vajadustega – 25 protsenti maksimaalsest koondhindest;

2) taotleja kogukonna või korteriühistu kriisiplaaniga seostatud projekti mõju ja jätkusuutlikkus – 25 protsenti maksimaalsest koondhindest;

3) teostatavus ja juhtimine – 15 protsenti maksimaalsest koondhindest;

4) projekti eelarve põhjendatus, kulude läbimõeldus ja eesmärgipärasus – 15 protsenti maksimaalsest koondhindest.

5) koostöö kohaliku omavalitsusega – 10 protsenti maksimaalsest koondhindest;

6) kaasamine ja koostöö teiste partnerite ning kogukonnaga – 10 protsenti maksimaalsest koondhindest.

(3) Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti.