Ida-Virumaa lasteaedade ja -hoidude, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide töö väärtustamiseks täiendava tööjõukulu toetuse eraldamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse

§ 53¹ lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse Ida-Virumaal tegutsevate lasteaedade ja -hoidude, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste (edaspidi koos haridusasutus) õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide (edaspidi koos haridustöötajad) töö väärtustamiseks täiendava tööjõukulu toetuse eraldamise tingimused ja kord.

(2) Tööjõukuludeks täiendava toetuse (edaspidi toetus) eraldamisel lähtutakse haridus- ja noorteprogrammi 2026–2029 meetme „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad” tegevusest „Võrdsete võimaluste tagamine hariduses”.

(3) Kohalikele omavalitsustele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele eraldatakse toetus esitatud taotluse alusel.

(4) Riigi poolt peetavate haridusasutuste puhul kavandatakse rahalised vahendid haridusasutuse eelarvesse. Haridusasutustele vahendite kavandamisel võetakse arvesse kõiki käesolevas määruses sätestatud sisulisi nõudeid.

(5) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 2. Toetuse eesmärk

(1) Toetuse eesmärgiks on Ida-Virumaa haridusasutustes nõuetekohase eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu ja nõutava eesti keele tasemega õppetöö läbi viimise võimekuse tagamine.

§ 3. Toetuse arvestamise ja eraldamise alused

(1) Toetust arvestatakse ja eraldatakse:

1) lasteaia ja -hoiu õpetaja täiendavaks töötasustamiseks täistööajaga töötamisel 591 eurot kuus;

2) üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse kutsekeskhariduse õppekaval ja teise ning kolmanda taseme kutseõppes õpetava õpetaja täiendavaks töötasustamiseks täistööajaga töötamisel 985 eurot kuus;

3) lasteaia ja -hoiu, üldhariduskooli ning kutseõppeasutuse tugispetsialisti (eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog) täiendavaks töötasustamiseks täistöötajaga töötamisel 985 eurot kuus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetusele arvestatakse lisaks tööandja maksud ja maksed.

(3) Toetus arvestatakse ja eraldatakse 12 kalendrikuuks aastas.

(4) Täistööajaga töötamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse olukorda, kus haridusasutuse õpetaja töötab 35 tundi nädalas ning haridusasutuse tugispetsialist töötab Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2013. a määrust nr 125 „Haridustöötajate tööaeg” aluseks võttes 35 või töölepingu seaduse § 43 lõiget 1 aluseks võttes 40 tundi nädalas.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haridustöötaja töötab osalise koormusega, eraldatakse toetust proportsionaalselt täidetavale ametikohale ja koormusele. Töötaja mitmes haridusasutuses kokku rohkem kui täistööajaga töötamisel arvestatakse ja eraldatakse selle töötaja eest toetuse saajale või saajatele kokku toetust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määras.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut arvestatakse õpetajale, kes õpetab eesti keeles ja vastab oma ametikohale kehtestatud eesti keele oskuse nõudele ja omab kõrgharidust. Eesti keeles õpetamise nõuet ei rakendata võõrkeeleõpetajale. Kõrghariduse nõuet ei rakendata õpetajale, kes on loetud lasteaia või põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja või kutsestandardis toodud kutseõpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatut arvestatakse tugispetsialistile, kes vastab oma ametikohale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja osutab teenust eesti keeles.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõudeid arvestatakse ka töötajale, kes töötab kohaliku omavalitsuse poolt peetavas tugikeskuses ning osutab seal töötades lasteaiale, lastehoiule või üldhariduskoolile tugispetsialisti teenust.

(9) Lisaks arvestatakse ja eraldatakse ühe kalendriaasta kohta toetust haridusasutuse juhtimise tõhustamiseks:

1) lasteaia puhul 27 eurot lapse kohta;

2) üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse puhul 45 eurot õpilase kohta.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 2 nimetatud toetust ei arvestata ega eraldata mittestatsionaarses õppevormis eksternõppes või üksikuid õppeaineid õppivate õpilaste eest.

§ 4. Tingimused taotluse esitajale

(1) Toetust on õigus taotleda Ida-Virumaa kohalikul omavalitsusel ja Ida-Virumaal haridusasutust pidaval eraõiguslikul juriidilisel isikul.

(2) Taotlejal ei või taotluse esitamise ajal olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad olema ajatatud. Taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Taotlejal ei tohi taotluse esitamisel olla täitmata kohustusi toetuse andja ees.

§ 5. Taotluse esitamine

(1) Taotleja esitab taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) veebilehel avaliku juurdepääsuga toetuste menetlemise infosüsteemi (edaspidi taotluskeskkond) kaudu 13 kalendripäeva jooksul alates taotlusvooru avamisest. Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.

(2) Toetuse andja korraldab aastas kaks taotlusvooru. Esimese taotlusvooru järgselt eraldatakse toetust perioodiks 1. jaanuar – 31. august ja teise taotlusvooru järgselt eraldatakse toetust perioodiks 1. september – 31. detsember.

(3) Toetuse andja teavitab Ida-Virumaa kohalikke omavalitsusi ja Ida-Virumaal haridusasutust pidavaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid taotlusvooru avamisest.

(4) Taotluses esitatakse:

1) haridusasutuse pidaja üldandmed;

2) toetust kasutava haridusasutuse nimetus;

3) haridusasutuses töötavate haridustöötajate andmed (nimi, isikukood), ametikohtade nimetused ning üldtööaja mõistes täis- või osakoormus;

4) taotleja selgitus haridusasutuse juhtimise tõhustamiseks eraldatava toetuse kasutamise kohta.

(5) Taotleja lisab taotlusele haridustöötajate eesti keele oskuse nõudele vastavust tõendava dokumendi koopia. Eesti keele oskuse nõudele vastavust tõendava dokumendi esitamine ei ole kohustuslik haridustöötajate puhul, kelle eest on varasema taotlusvooru järgselt toetust eraldatud.

(6) Taotleja kohustub enne taotluse esitamist võrdlema taotluses esitatavaid ja taotlusele lisatavates dokumentides esitatavaid andmeid Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) märgitud andmetega ning korrigeerima andmete erinevuse korral EHISe andmeid.

(7) Taotleja kinnitab taotluses, et kasutab toetust käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ning haridustöötajad vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

§ 6. Taotluste menetlemine

(1) Taotlusi menetleb valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon kontrollib taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tingimustele ning taotluses esitatu vastavust §-s 3 sätestatule.

(3) Komisjonil on õigus kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas võrrelda taotluses esitatud andmeid EHISes olevate andmetega. Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi, taotluse täiendamist või muutmist, kui komisjoni hinnangul ei ole taotlus piisavalt selge või selles esinevad puudused. Taotleja peab esitama täiendavad selgitused, taotlust täiendama või muutma viie tööpäeva jooksul. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul täiendavaid selgitusi ei anna, taotlust ei täienda või muuda, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 7. Toetuse määramine ja maksmine

(1) Toetuse andja lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest ja käesoleva määruse §-s 3 sisalduvatest toetuse arvestamise alustest. Käesoleva määruse § 3 lõikes 9 nimetatud toetuse määramisel võetakse aluseks haridusasutuses käivate laste ja/või õppivate õpilaste arv eelmise kalendriaasta 10. novembri seisuga, lähtudes EHISes olevatest andmetest. Teise taotlusvooru korraldamisel võetakse aluseks laste ja/või õpilaste arv käimasoleva kalendriaasta 10. mai seisuga.

(2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei määrata, kui:

1) taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele;

2) esitatud taotlus on puudustega, mida tähtaegselt ei kõrvaldata ning mis ei võimalda seetõttu toetust määrata.

(4) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja taotluses märgitud pangakontole 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 8. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja kasutab toetust käesolevas määruses sätestatud eesmärgi kohaselt.

(2) Toetuse saamisel tuleb täistööajaga töötavale üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajale ning tugispetsialistile maksta põhitöötasuna vähemalt 2955 euro suurust töötasu, magistrikraadiga lasteaiaõpetajale vähemalt 2561 euro ning bakalaureusekraadiga lasteaiaõpetajale vähemalt 2364 euro suurust töötasu. Haridusasutuse juhtimise tõhustamiseks eraldatava toetuse kasutamise põhimõtted kujundab kooli pidaja, arvestades õpetajate ja tugispetsialistide töötasude ning juhtide töötasude palgavahemikega.

(3) Toetuse saaja maksab määruse § 3 lõikes 1 nimetatud haridustöötajale täiendavat töötasu proportsionaalselt töötatud aja eest, lähtudes töötaja koormusest. Toetuse arvelt võib toetuse saaja maksta teise töötaja asendamise eest töötasu, sealhulgas hüvitist ületunnitöö eest, puhkusetasu, hüvitist kasutamata jäänud põhipuhkuse eest ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² alusel makstavat haigushüvitist. Toetuse arvelt teisele töötajale (asendaja) töötasu maksmiseks peavad asendatav ja asendaja vastama käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(4) Toetuse saaja teavitab toetuse andjat taotluskeskkonnas, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, muutuvad oluliselt.

(5) Toetuse saaja peab toetuse kasutamise kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, võttes arvesse aruande esitamise kohustust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule.

(6) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust.

(7) Toetuse saaja tagastab kasutamata jäänud toetuse juhul, kui toetuse arvestamisest puudutatud haridustöötaja lahkub haridusasutusest töölt enne eraldatud toetuse kasutamise perioodi lõppu, välja arvatud, kui isik, kelle eest toetust arvestati, asub tööle mõnda teise sama toetuse saaja poolt peetavasse haridusasutusse või, kui toetust kasutatakse töölt lahkunud töötaja asemel tööle võetud käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastava isiku töö tasustamiseks.

(8) Eraldatud toetus tagastatakse töötaja töölt lahkumisele või pikaajalisele eemalviibimisele järgnevate täiskalendrikuude eest, välja arvatud juhul, kui töölt lahkunud töötaja asemele on tööle võetud või pikaajalise eemalviibimise korral asendab puuduvat töötajat määruses sätestatud nõuetele vastav isik.

(9) Toetuse saaja esitab hiljemalt toetuse saamise kalendriaasta 9. septembriks esimese taotlusvooru järgselt eraldatud toetuse kasutamise aruande. Teise taotlusvooru järgselt eraldatud toetuse kasutamise aruande esitab toetuse saaja hiljemalt toetuse saamisele järgneva kalendriaasta 11. jaanuariks.

§ 9. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja tagasi nõudmine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja toetuse saaja maksab toetuse tagasi järgmistel juhtudel:

1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja loobub toetusest;

3) toetuse saaja ei ole kinni pidanud määruse §-s 8 sätestatust.

(2) Toetuse rahuldamise otsust ei tunnistata kehtetuks ja toetust ei nõuta tagasi, kui tagastatav summa jääb alla 10 euro.

§ 10. Otsuse või toimingu vaidlustamine

(1) Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Minister

Kristina Kallas

Kantsler

Triin Laasi-Õige