Perioodi 2023–2027 suur- ja väikeprojektide toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse

§ 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027” sekkumise 0.3 „Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid” raames antava suur- ja väikeprojektide toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetuse andmise eesmärk on võimaldada põllumajandustootjatele ja metsandusettevõtjatele vajalike innovatiivsete lahenduste väljatöötamist, käsitledes vajaduse korral kogu tarneahela vastastikust mõju ning võimaldades välja töötada uuenduslikke ja suurema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid, mille tulemusel suureneb ettevõtjate konkurentsivõime.

§ 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele ning metsasaaduste töötlemisele ja metsa majandamisele suunatud § 4 lõikes 1 sätestatud tegevuse elluviimise toetamine on vähese tähtsusega abi või riigiabi.

(2) Kui määruses nimetatud tegevuse elluviimise toetamine on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi) kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(3) Kui lõikes 4 nimetatud vähese tähtsusega abi saajal on vähese tähtsusega abi määr ületatud, on määruses nimetatud tegevuse elluviimise toetamine riigiabi ning sellele kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.06.2017, lk 1–78), artiklit 25 ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

(4) Riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja on konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtja, sealhulgas mittetulundusühing või mittetulundusühingu liige või maaparandusühistu või Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma liige, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses.

2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse:

1) rakendusuuringu tegemine;

2) tootearenduse tegemine;

3) punktis 1 või 2 sätestatud tegevusele eelneva teostatavusuuringu tegemine;

4) punktis 1 või 2 sätestatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;

5) rakendusuuringu, tootearenduse või teostatavusuuringu alane nõustamine;

6) punktis 1 või 2 sätestatud tegevusega seotud kirjanduse ülevaate koostamine.

(2) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) kavandatav tegevus (edaspidi innovatsiooniprojekt) peab olema suunatud ettevõtete praktiliste energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkust suurendavate lahenduste väljatöötamisele ning uudse ja rakendusliku lahenduse arendamisele.

(3) Toetust võib taotleda piiriülese koostööga innovatsiooniprojekti elluviimiseks, kui projektis osalevad vähemalt kaks partnerit eri riikidest ning projekti kulud jagunevad nende vahel. Koostöö raames peab olema määratud, kas Eesti innovatsiooniprojekt osaleb piiriüleses koostööprojektis juhtpartnerina või partnerina. Juhtpartner koordineerib kogu piiriülese koostööprojekti elluviimist ning võib taotleda toetust projekti juhtimisega seotud kulude katmiseks. Eesti taotleja või töörühm võib taotleda toetust üksnes selliste tegevuste kulude katteks, mis viiakse ellu Eestis.

(4) Toetatava innovatsiooniprojekti elluviimisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 127 lõike 3 kohast interaktiivset koostöömudelit ning samas artiklis sätestatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmadele kehtestatud nõudeid.

(5) Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:

1) eraldiseisev teadustegevus, millel puudub praktiline väljund taotleja jaoks;

2) teavitus- ja esitlustegevus, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 78 alusel toetatava tegevusega;

3) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine;

4) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja juhtimise alane nõustamine;

5) veebilehe ja e-poe loomine ning töös hoidmine;

6) üksnes kirjanduse või andmebaasi alusel uuringu tegemine.

(6) Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 5. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse kuni 80 protsenti innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe innovatsiooniprojekti kohta on:

1) väikeprojekti puhul 350 000 eurot;

2) suurprojekti puhul 800 000 eurot.

(3) Toetust antakse innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest kuni neli protsenti rakendusuuringu, tootearenduse või teostatavusuuringu alaseks nõustamiseks ja kuni 3000 eurot kirjanduse ülevaate koostamiseks.

(4) Toetuse maksimaalne suurus § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisel on kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest;

(5) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

(6) Taotlejale või taotleja kaudu abi saavale ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(8) Kui taotlejal on vähese tähtsusega abi määr ületatud, on toetusmäärad järgmised:

1) rakendusuuringuga seotud projekti toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 50 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 60 protsenti ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 70 protsenti abikõlbliku kulu maksumusest;

2) tootearendusega seotud projekti kohta toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(9) Toetust antakse lõike 8 punktides 1 ja 2 sätestatud toetusmäärast 15 protsenti rohkem, ent mitte rohkem kui 80 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1) projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väikese või keskmise suurusega ettevõtja, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest;

2) projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu.

(10) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on järgmised innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 127 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks:

1) innovatsiooniprojekti ellu viiva töötaja tööjõukulu, sealhulgas tööjõukulu töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel;

2) innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalike materjalide, teenuste ja tööde kulu;

3) innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kulu.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tööjõukulud ei või taotlejal ületada 15 protsenti innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(3) Abikõlblikud on täiendavad kaudsed kulud kuni 15 protsendi ulatuses otsestest tööjõukuludest lihtsustatud hüvitamisviisi alusel tingimusel, et toetuse saaja puhul ei ole tegemist riigiabi saajaga.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;

4) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;

5) taotleja ja innovatsioonipartneri tavapärane tegevus- ja üldkulu;

6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

8) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

9) tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulu;

10) tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulu, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil;

11) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

12) kasutatud masina ja seadme ostmise kulu;

13) koolituskulu, sealhulgas koolitusreisi kulu;

14) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

15) innovatsioonipartneri palkamise korral taotluse esitamise ajal taotleja juures töötava innovatsioonipartneri tööjõukulu ning olemasoleva töökoha täitmise ja taotleja juures töötava töötaja asendamise kulu;

16) turundustegevusega seotud kulu;

17) innovatsiooniprojekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu;

18) erisoodustustelt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks.

(5) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

§ 7. Kulude mõistlikkuse tõendamine

(1) Taotleja peab innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava materjali eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, küsib taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt ühe hinnapakkumuse.

(3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik ja esitama selle kohta põhjenduse.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse saaja huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

(6) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks innovatsiooniprojekti raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

(7) Lõigetes 1‒6 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt.

(8) Lõigetes 1‒7 sätestatud tingimused kehtivad ka innovatsioonipartnerile.

§ 8. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui innovatsiooniprojekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava materjali eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja nimetatud tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava materjali mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus” § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(3) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(4) Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.

(5) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

§ 9. Taotleja

(1) Toetust antakse taotlejale, kes on äriseadustiku tähenduses ettevõtja ja kelle innovatsiooniprojekt hõlmab tegevusi, mis kuuluvad justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator EMTAK” (edaspidi EMTAK 2025) alusel määratletud järgmiste tegevusalade alla:

1) üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 011);

2) mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 012);

3) taimede paljundamine (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 013);

4) loomakasvatus (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 014);

5) segapõllumajandus (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 015);

6) põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 016);

7) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 021);

8) loodussaaduste, v.a, puit varumine (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 023);

9) toiduainete tootmine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 10), välja arvatud kala, koorikloomade ja molluskite töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 102);

10) joogitootmine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 11).

(2) Toetust antakse innovatsiooniprojekti elluviimiseks väikeprojekti korral ühele ettevõtjale, mitmele ettevõtjale ühiselt, mittetulundusühingule, tulundusühistule või maaparandusühistule ning suurprojekti elluviimiseks vähemalt kolmele eraldiseisvale ettevõtjale, mittetulundusühingule, tulundusühistule või maaparandusühistule, kes on innovatsiooniprojekti elluviimise eesmärgil sõlminud koostöölepingu. Mittetulundusühingul, tulundusühistul ja maaparandusühistul peab olema vähemalt kolm liiget. Kui toetust taotleb mitu ettevõtjat, peavad nad olema konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses üksteisega mitte seotud. Kõiki koostöölepingu sõlminud pooli käsitletakse edaspidi ühiselt kui taotlejat.

(3) Taotleja peab kaasama toetuse eesmärgi saavutamiseks lepingu alusel vähemalt ühe innovatsioonipartneri kelleks on teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse tähenduses või ülikool kõrgharidusseaduse tähenduses (edaspidi koos teadus- ja arendusasutus) ning lisaks võib olla kaasatud ekspert, kelleks võib olla teadur, insener, regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus” §-s 6 sätestatud nõuetele vastav nõustaja või muu töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul.

(4) Asjaomases valdkonnas doktorikraadiga isiku või doktoriõppes õppiva doktorandi kvalifikatsiooni loetakse võrdsustatuks lõikes 3 nimetatud töökogemusega.

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

(2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.