Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste kehtestamine

Määrus kehtestatakse

§ 35 lõike 6 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse krediidiasutuse riskiprofiilist lähtuv hoiuste tagamise osafondi osamaksete (edaspidi riskipõhised osamaksed) suuruse korrigeerimise metoodika ja sellega seotud aruandekohustused.

§ 2. Kohaldamine

(1) Määrust kohaldatakse Finantsinspektsioonile, Tagatisfondile ja Eestis tegutsevatele krediidiasutustele ning nende kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalidele, mille asukohariigi hoiuste tagamisskeemi haldava üksuse kohaselt tagatakse hoiused tagatisfondi seadusega (edaspidi seadus) sätestatud määradest väiksemas ulatuses.

2. peatükk Mõisted

§ 3. Mõisted

(1) Määruses kasutatakse mõisteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) tähenduses.

3. peatükk Osamakse korrigeerimine

§ 4. Osamakse korrigeerimine

(1) Eestis tegutsevate krediidiasutuste ning nende kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalide, mille asukohariigi hoiuste tagamisskeemi haldava üksuse kohaselt tagatakse hoiused seaduses sätestatud määradest väiksemas ulatuses (edaspidi krediidiasutus), osamakse riskiprofiiliga korrigeerimisel lähtutakse lisas 1 toodud arvutuskäigu sammude järjekorrast ja lisa 3 punktis 1 esitatud valemist.

(2) Riskivaba osamakse määr (CR) on seaduse § 35 lõike 3 kohaselt Tagatisfondi nõukogu kehtestatud osamakse määr.

(3) Krediidiasutuse summaarne riskikaal (ARW) on krediidiasutuse riskiprofiilist tulenev riskikaal. Krediidiasutuse summaarne riskikaal arvutatakse vastavalt 4. peatükis sätestatud metoodikale.

(4) Krediidiasutuse tagatud hoiuste aasta keskmine summa (CD) arvutatakse rahandusministri 27. veebruari 2016. a määrusega nr 14 „Hoiuste tagamise osafondi aruandluse kord” kehtestatud Tagatisfondi kõlblike hoiuste aruandes esitatud kõlblike hoiuste tagatud osade summa alusel. Tagatud hoiuste aasta keskmise summa arvutamiseks summeeritakse eelneva kalendriaasta iga kvartali lõpu seisuga esitatud tagatud hoiuste summad ja saadud summa jagatakse kvartalite arvuga.

§ 5. Korrigeerimiskoefitsiendi rakendamine

(1) Kui lisa 3 punktis 1 esitatud valemi abil leitud kõikide krediidiasutuste riskiprofiili arvestav osamaksete summa erineb seaduse § 35 lõike 2 kohaselt Tagatisfondi Nõukogu kehtestatud osamaksete summast, kasutatakse iga krediidiasutuse riskiprofiiliga korrigeeritud osamakse suuruse kohandamiseks korrigeerimiskoefitsienti.

(2) Korrigeerimiskoefitsient on kõikidele krediidiasutustele ühtne.

(3) Korrigeerimiskoefitsient arvutatakse lisa 3 punktis 2 esitatud valemit kasutades.

(4) Korrigeerimiskoefitsiendiga μ korrigeeritud osamakse arvutamiseks kasutatakse lisa 3 punktis 3 esitatud valemit.

4. peatükk Osamakse suuruse korrigeerimise metoodika

§ 6. Krediidiasutuse summaarne riskikaal

(1) Seaduse § 35 lõike 2 kohaselt leitud krediidiasutuse hoiuste tagamise osafondi osamakse suurust korrigeeritakse summaarse riskikaaluga, kasutades lisa 3 punktis 4 esitatud valemit.

(2) Summaarse riskikaalu ülemine piirmäär on 150 protsenti.

(3) Summaarse riskikaalu alumine piirmäär on 75 protsenti.

§ 7. Summaarne riski punktiarv

(1) Krediidiasutuse summaarse riski punktiarvu (ARS) leidmiseks kasutatakse lisa 3 punktis 5 esitatud valemit.

§ 8. Riskinäitajate osakaalud

(1) Paragrahvis 7 nimetatud summaarse riski punktiarvu leidmiseks kasutatakse järgmisi riskinäitajate osakaale (IW):

1) paragrahvi 11 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud riskinäitajate osakaal on 10,0 protsenti;

2) paragrahvi 11 punktides 5 ja 8 nimetatud riskinäitajate osakaal on 12,5 protsenti;

3) paragrahvi 11 punktides 3, 6 ja 9 nimetatud riskinäitajate osakaal on 5,0 protsenti;

4) paragrahvi 11 punktis 10 nimetatud riskinäitaja osakaal on 20,0 protsenti.

§ 9. Riskinäitaja individuaalne riski punktiarv

(1) Paragrahvis 7 nimetatud summaarse riski punktiarvu leidmiseks kasutatav individuaalne riski punktiarv (IRS) määratakse igale riskinäitajale vastavalt lõigetes 2–5 sätestatule.

(2) Paragrahvi 11 punktides 5, 6, 8 ja 10 nimetatud riskinäitajate individuaalne riski punktiarv määratakse vastavalt lisa 3 punktile 6.

(3) Paragrahvi 11 punktides 1–4 ja 7 nimetatud riskinäitajate individuaalne riski punktiarv määratakse vastavalt lisa 3 punktile 7.

(4) Paragrahvi 11 punktis 9 nimetatud riskinäitaja individuaalne riski punktiarv määratakse vastavalt lisa 3 punktile 8.

§ 10. Riskinäitajate piirmäärad

(1) Paragrahvis 9 nimetatud riskinäitaja individuaalse riski punktiarvu arvutamisel kasutatakse lisas 4 toodud piirmäärasid.

§ 11. Riskinäitajad

(1) Krediidiasutuse riskiprofiili hindamisel võetakse arvesse järgmised riskinäitajad:

1) finantsvõimenduse määr vastavalt lisa 5 punktile 1;

2) esimese taseme põhiomavahendite suhtarv vastavalt lisa 5 punktile 2;

3) likviidsuskattekordaja vastavalt lisa 5 punktile 3;

4) stabiilse netorahastamise kordaja vastavalt lisa 5 punktile 4;

5) viivislaenude suhtarv vastavalt lisa 5 punktile 5;

6) koguriskipositsiooni ja koguvara suhtarv vastavalt lisa 5 punktile 6;

7) vara tootlus vastavalt lisa 5 punktile 7;

8) tagatud hoiuste ja koormamata vara suhe vastavalt lisa 5 punktile 8;

9) hinnang krediidiasutuse juhtimissüsteemidele vastavalt lisa 5 punktile 9;

10) vara kasv vastavalt lisa 5 punktile 10.

§ 12. Riskinäitajate väärtused

(1) Paragrahvi 11 punktides 1–6 ja 8 nimetatud riskinäitajate väärtus on krediidiasutuse osamaksete arvutamisele eelneva kalendriaasta kvartalilõppude väärtuste aritmeetiline keskmine.

(2) Paragrahvi 11 punktides 7 ja 10 nimetatud riskinäitajate väärtus on koguvara väärtus osamakse arvutamisele eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga ja puhaskasum osamakse arvutamisele eelneva aasta kohta.

(3) Kui § 11 punktides 7 ja 10 nimetatud riskinäitajate arvutamiseks vajalikud andmed aasta kohta puuduvad, leitakse riskinäitajate väärtus, kasutades lühema perioodi andmeid, mis on teisendatud aasta baasile.

(4) Paragrahvi 11 punktis 9 nimetatud hinnangu puudumise korral jaotatakse §-s 8 sätestatud riskinäitaja osakaal võrdsetes osades § 11 punktides 6, 7 ja 10 sätestatud riskinäitajate osakaalude vahel.

5. peatükk Andmevahetus ja andmete kontroll

§ 13. Andmevahetus

(1) Finantsinspektsioon edastab Tagatisfondile §-s 11 nimetatud riskinäitajate arvutamiseks vajalikud andmed kokkulepitud vormis iga krediidiasutuse kohta eraldi vastavalt lisale 2.

(2) Riskinäitajate leidmiseks kasutatakse krediidiasutuste Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks esitatud konsolideerimata andmeid. Kui krediidiasutusele on tehtud erand kapitali- või likviidsusnõuete täitmisest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 7, 8 või 21, kasutatakse vastavate kapitali- või likviidsusnäitajate leidmisel Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks esitatud konsolideeritud või allkonsolideeritud andmeid.

(3) Paragrahvi 11 punktis 9 nimetatud riskinäitaja aluseks on enne andmete esitamise aastat viimane krediidiasutuste seaduse § 96 lõigetes 5–5² nimetatud Finantsinspektsiooni hinnangus sisalduva ärimudeli juhtimiskorralduse ning riskijuhtimise raamistiku ja riskikultuuri hinnangute alusel antud maksimaalne väärtus.

(4) Lõikes 1 sätestatud andmed edastatakse Tagatisfondile elektrooniliselt XLS-formaadis kokkulepitud vormis hiljemalt 15. maiks. Kui 15. mai on puhkepäev, edastatakse andmed puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

(5) Tagatisfond edastab krediidiasutusele tema osamakse suuruse, summaarse riskikaalu, selle arvutuse ja arvutamise aluseks olevad andmed ning korrigeerimiskoefitsiendi ja selle arvutuse tutvumiseks 1. juuniks.

(6) Krediidiasutusel on osamakse suuruse, summaarse riskikaalu, selle arvutuse ja arvutamise aluseks olevate andmete ning korrigeerimiskoefitsiendi ja selle arvutuse kohta märkuste esitamiseks aega kümme tööpäeva lõikes 5 nimetatud andmete esitamisest arvates.

§ 14. Andmete kontroll

(1) Kui Finantsinspektsioon tuvastab riskinäitajate aluseks olevates andmetes puudusi, teavitab ta sellest viivitamata aruande esitajat.

(2) Krediidiasutus on kohustatud puudused riskinäitajate aluseks olevates andmetes kõrvaldama ja esitama viivitamata korrigeeritud aruande Finantsinspektsioonile. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul, kui krediidiasutus on varem esitatud andmetes ise tuvastanud vea.

(3) Finantsinspektsioon edastab Tagatisfondile krediidiasutuste parandatud andmed viivitamata.

6. peatükk Rakendussätted

§ 15. Määruse rakendamine

(1) Finantsinspektsioon edastab 2016. aastal osamaksete korrigeerimiseks vajalikud andmed Tagatisfondile elektrooniliselt kokkulepitud ajal ja vormis.

(2) Krediidiasutuse tagatud hoiuste aasta keskmise summa (CD) 2016. aasta kohta arvutatakse Eesti Panga presidendi 1. oktoobri 2007. a määrusega nr 11 „Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruande ja Tagatisfondi kvartaliosamakse aruande kehtestamine” kehtestatud aruandes krediidiasutuse esitatud 2015. aasta andmete alusel. Tagatud hoiuste aasta keskmise summa arvutamiseks kasutatakse käesoleva määruse § 4 lõike 4 viimases lauses sätestatud reeglit.

📎 RM_m51_lisa1.pdf (PDF annex)

📎 RAM_m39_lisa2.pdf (PDF annex)

📎 RAM_m39_lisa3.pdf (PDF annex)

📎 RAM_m39_lisa4.pdf (PDF annex)

📎 RAM_m39_lisa5.pdf (PDF annex)