Tööstusheite seadus

§ 93. Nõuded tehase tegevuskohale

(1) Tehase tegevuskoht, sealhulgas tehase juurde kuuluvad jäätmeladustusalad, rajatakse ja neid kasutatakse nii, et oleks välditud saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

(2) Tehase territoorium peab olema varustatud äravoolava saastunud sademevee, samuti leketest ja tulekustutusest tekkinud saastunud vee kogumismahutitega.

(3) Kogumismahuti maht peab olema piisav. Kogutud saastunud veest võtab käitaja proove ja vastavalt analüüsitulemustele puhastab vett vajaduse korral enne suublasse juhtimist.

§ 94. Käitamine eriolukorras

(1) Avarii korral vähendab käitaja põletusseadmete koormust või peatab seadmete töö niipea kui võimalik, kuni tavapärased käitamistingimused on taastatud.

(2) Kui heite piirväärtused on ületatud, ei tohi käitaja jätkata tehases või põletusseadmes jäätmete katkestamatut põletamist kauem kui neli tundi piirväärtuse ületamisest arvates.

(3) Jäätmete käitlemise kumulatiivne kestus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustes ei tohi ühe aasta jooksul olla enam kui 60 tundi. 60-tunnist piirmäära kohaldatakse kõigi nende tehase põletusseadmete suhtes, mis on ühendatud ühe ja sama väljuvate gaaside puhastusseadmega.

§ 95. Jäätmete tehasesse üleandmine ja seal vastuvõtmine

(1) Tehasesse võetakse vastu üksnes põletuskõlblikke jäätmeid.

(2) Tehase käitaja rakendab jäätmete üleandmisel ja vastuvõtmisel kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale, eelkõige välisõhu, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastamist, samuti ebameeldivat või ärritavat lõhna ja müra ning otsest ohtu inimese tervisele.

(3) Jäätmete vastuvõtmisel kontrollib käitaja jäätmeveosega kaasasolevaid dokumente, sealhulgas:

1) jäätmeveose saatedokumente;

2) jäätmete üleandmisel jäätmeveo saatekirja;

3) välisriigist sisse veetud jäätmete korral jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumente, mille vormid sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) IA, IB ja VII lisas.

(4) Enne jäätmete tehasesse vastuvõtmist kontrollib käitaja iga üleantava jäätmeliigi vastavust loaga kehtestatud nimistule ja määrab jäätmete massi jäätmeliikide kaupa.

(5) Ohtlike jäätmete üleandja peab esitama käitajale kirjalikud andmed:

1) jäätmete tekke kohta;

2) jäätmete füüsikaliste omaduste ja keemilise koostise kohta ning muud andmed, mis võimaldavad hinnata jäätmete sobivust tehases kasutatavaks põletamisprotsessiks;

3) jäätmetega seotud ohtude ja ainete kohta, millega neid jäätmeid ei tohi segada;

4) jäätmete käitlemisel võetavate ettevaatusabinõude kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teavet säilitab käitaja kolm aastat.

(7) Enne ohtlike jäätmete tehasesse lubamist võtab käitaja jäätmete vastuvõtmisel esinduslikud proovid, et määrata vajaduse korral jäätmete vastavust käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud nõuetele ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentides sisalduvale teabele. Proove säilitatakse vähemalt üks kuu pärast nende jäätmete põletamist. Analüüsitulemusi säilitab käitaja kolm aastat pärast nende jäätmete põletamist.

(8) Erijuhtudel, näiteks nakkusohtlike tervishoiujäätmete korral, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud proove ei võeta ja jäätmed suunatakse otse koldesse, neid enne muud liiki jäätmetega segamata ja vahetult käsitsemata.

(9) Kui käitaja on veendunud jäätmete põletamiskõlblikkuses, võtab ta jäätmed vastu ja annab jäätmed üleandnud isikule iga jäätmekoorma vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi, milles on märgitud:

1) jäätmete vastuvõtmise aeg;

2) jäätmeveose saatedokumendi või jäätmeveo saatekirja number;

3) jäätmeliik ja koodinumber, mis on kehtestatud jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel;

4) vastuvõetud jäätmete kogus;

5) jäätmed üleandnud veoettevõtja või jäätmed üleandnud füüsilise isiku nimi, transpordivahendi liik ja registreerimisnumber;

6) andmed käitaja kohta: ärinimi, registrikood ja kontaktandmed;

7) tõendi väljastanud isiku nimi, ametikoht ja allkiri.

§ 96. Jäätmete vastuvõtmisest keeldumine

(1) Kui käitaja ei ole veendunud jäätmete põletamiskõlblikkuses, keeldub ta jäätmeid vastu võtmast ning edastab viivitamata teate jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kohta ning selle põhjenduse Keskkonnaametile.

(2) Jäätmete vastuvõtmisest keeldumise teade peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) käitaja nimi ja ametikoht;

2) tehase nimi ja asukoht;

3) jäätmeid üle anda soovinud juriidilisest isikust ettevõtja nimi, asukoht ja registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja registrikood või füüsilise isiku nimi ja elukoht;

4) jäätmeid vedava transpordivahendi registreerimisnumber;

5) kuupäev ja kellaaeg, millal isik soovis jäätmeid üle anda;

6) jäätmete iseloomustus;

7) jäätmete kogus kilogrammides või tonnides;

8) võimaluse korral andmed jäätmete päritolu kohta;

9) jäätmeveose saatelehe number.

§ 97. Erandite tegemine jäätmete vastuvõtmise nõuetest

(1) Loa andja võib teha erandeid jäätmete vastuvõtmise nõuetest selliste jäätmepõletus- või koospõletustehaste korral, mis moodustavad ühe osa kompleksloa kohustusega käitisest ja mis põletavad või koospõletavad samas käitises tekkivaid jäätmeid.

§ 98. Tehase käitamisel tekkivad jäägid

(1) Tehase käitamisel tekkivate jääkide kogust ja ohtlikkust vähendatakse nii palju kui võimalik. Võimaluse korral tuleb võtta jäägid ringlusse.

(2) Kuivade tolmsete jääkide, nagu katlatuha ja väljuvate gaaside puhastamisel tekkivate kuivade jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et välditaks nende sattumist keskkonda.

(3) Enne jääkide kõrvaldamist või ringlusse suunamist teeb käitaja katsed, et määrata kindlaks jääkide füüsikalised ja keemilised omadused, saastavus ning nende kuuluvus ohtlike või tavajäätmete hulka. Analüüsida tuleb jääkide kogu lahustuvat osa ja jääkides sisalduvate raskmetallide lahustuvat osa.

§ 99. Kompleksloa kohustusega tehase laadi ja toimimisviisi muutus

(1) Kompleksloa kohustusega tehase puhul loetakse oluliseks muudatuseks käesoleva seaduse § 56 tähenduses ka tavajäätmeid põletava tehase muutmist ohtlikke jäätmeid põletavaks tehaseks.

3. jagu Heitekontroll

§ 100. Väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused

(1) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete heite piirväärtused kehtestab

määrusega.

(2) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides sisalduvate dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad kehtestab

määrusega.

(3) Jäätmepõletus- ja koospõletustehas projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse ning tehast käitatakse nii, et saasteainete sisaldus väljutatavates gaasides ei ületaks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud heite piirväärtusi.

(4) Kui koospõletustehases toodetud soojusest üle 40 protsendi tekib ohtlike jäätmete põletamisel, kohaldatakse tehasele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel jäätmepõletustehaste jaoks kehtestatud heite piirväärtusi.

(5) Segaolmejäätmete koospõletamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel jäätmepõletustehaste jaoks kehtestatud heite piirväärtusi.

§ 101. Välisõhku väljutatava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid

(1) Välisõhku jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljutatava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid kehtestab

määrusega.

§ 102. Väljuvate gaaside puhastamisel tekkiva heitvee juhtimine suublasse

(1) Saasteainete heite piirväärtusi kohaldatakse kohas, kus väljuvate gaaside puhastamisel tekkivat reovett käideldakse kohapeal ja selle tulemusena tekkinud heitvesi väljub jäätmepõletus- või koospõletustehase suublasse.

(2) Kui väljuvate gaaside puhastamisel tekkivat reovett käideldakse jäätmepõletus- või koospõletustehasest väljas üksnes seda laadi reovee käitlemiseks mõeldud reoveepuhastusseadmetes, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud heite piirväärtusi kohas, kus heitvesi väljub reoveepuhastusseadmetest suublasse.

(3) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvate gaaside puhastamisel tekkiva reovee käitlemise tulemusena tekkiva heitvee saasteainete heite piirväärtused kehtestab

määrusega.

(4) Jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvate gaaside puhastamisel tekkiva reovee käitlemise tulemusena tekkivas heitvees sisalduvate dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad kehtestab

määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud heitvees sisalduvate saasteainete piirväärtuste järgimiseks ei tohi reovett lahjendada.

§ 103. Suublasse juhitava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid

(1) Suublasse juhitava heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid kehtestab

määrusega.

4. jagu Heiteseire

§ 104. Väljuvates gaasides ja nende puhastamisel tekkivas heitvees sisalduvate saasteainete mõõtmine

(1) Käitaja tagab mõõteseadmete paigaldamise ja selliste mõõtemeetodite kasutamise, mis võimaldavad jälgida põletamise või koospõletamise parameetreid ja tingimusi ning ainete massisisaldust väljuvates gaasides ja heitvees.

(2) Käitaja võtab ja analüüsib saasteainete, sealhulgas dioksiinide ja furaanide proove ning korraldab automaatsete mõõtesüsteemide kvaliteedikontrolli vastavuses Euroopa Standardimiskomitee standarditega, või kui Euroopa Standardimiskomitee standard ei ole kättesaadav, siis vastavuses Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi, riikliku või mõne teise rahvusvahelise standardiga, millega tagatakse mõõdistusandmete võrdväärne teaduslik kvaliteet. Käitaja korraldab automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimise ja kalibreerimise vähemalt kord aastas, tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega.

(3) Nõuded saasteainete sisalduse regulaarsele mõõtmisele jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvates gaasides ning heitvees kehtestab

määrusega.

§ 105. Mõõtmistulemuste käsitlemine

(1) Käitaja tagab, et kõik mõõtmistulemused salvestatakse, töödeldakse ja vormistatakse sellisel viisil, et oleks võimalik kontrollida nende vastavust loa nõuetele. Mõõtmistulemusi säilitatakse vähemalt kolm aastat.

5. jagu Nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase sulgemisele ning järelhooldusele

§ 106. Tehase sulgemine

(1) Jäätmepõletustehase sulgemine on selle tegevuse täielik lõpetamine, keskkonnaohutuse tagamiseks vajalike meetmete rakendamine ning vajaduse korral suletud tehase asupaiga järelhooldus tehastes, mille käitamiseks ei ole väljastatud kompleksluba vastavalt käesoleva seaduse 2. peatükile.

(2) Koospõletustehase sulgemine tähendab tehases jäätmete põletamisega seotud tegevuse lõpetamist.

§ 107. Tehase sulgemise menetluse algatamise teade

(1) Käesoleva seaduse § 106 lõikes 1 nimetatud tehase sulgemise vajadusest või käitaja esitatud sulgemise taotlusest teavitab loa andja viivitamata tehase teeninduspiirkonna valla- ja linnavalitsusi, samuti teisi isikuid, keda sulgemine oluliselt puudutab, ja avaldab tehase sulgemise menetluse algatamise teate kohalikus ning maakondlikus ajalehes, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Keskkonnaameti veebilehel.

§ 108. Sulgemiskava

(1) Tehase sulgemise menetluse algatamisel esitab käitaja loa andjale tehase sulgemiskava.

(2) Sulgemiskava sisaldab muu hulgas:

1) sulgemisprojekti, milles on vastavalt käesoleva seaduse ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetele tehase sulgemiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks vajalike tehniliste toimingute kirjeldus;

2) sulgemistööde ajakava;

3) sulgemistööde arvutuslikku maksumust;

4) järelhooldusmeetmete kirjeldust.

(3) Sulgemiskava on sulgemisotsuse lisa.

§ 109. Sulgemisotsus

(1) Tehase sulgemisotsuse teeb loa andja pärast tehase lõplikku ülevaatust, kõikide käitaja esitatud aruannete hindamist ja asjaomaste isikute seisukohtade ärakuulamist.

(2) Sulgemisotsusega määratakse:

1) tehase sulgemise aeg;

2) sulgemiskava täitmise tähtaeg;

3) järelhoolduse tingimused ja kestus.

(3) Tehas loetakse suletuks, kui loa andja on teinud tehase sulgemisotsuse ja tunnistanud loa kehtetuks selles osas, mis lubab tehases jäätmeid põletada.

§ 110. Sulgemisotsusest teavitamine

(1) Sulgemisotsusest teavitab loa andja käesoleva seaduse §-s 107 nimetatud isikuid ja asutusi kirjalikult ja avaldab teate kohalikus ning maakondlikus ajalehes, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Keskkonnaameti veebilehel.

§ 111. Järelhooldus

(1) Käitaja teeb järelhoolduse tingimustele vastavat seiret ja võtab meetmeid olulise keskkonnamõju avaldumise vältimiseks ning annab oma tegevusest aru loa andjale sulgemiskavas määratud sagedusega.

6. jagu Avalikkuse teavitamine

§ 112. Avalikkuse teavitamine

(1) Kui tehase nimivõimsus on vähemalt kahe tonni jäätmete põletamine tunnis, esitab käitaja loa andjale ja teeb üldsusele kättesaadavaks tehase toimimist ja keskkonnaseiret käsitleva aastaaruande. Selles aruandes tuleb käsitleda tehase töö kulgu ning välisõhku ja vette väljutatavat heidet võrrelduna käesoleva peatüki ning selle alusel antud õigusaktide nõuetega.

(2) Keskkonnaamet koostab nende jäätmepõletus- ja koospõletustehaste nimekirja, mille nimivõimsus on väiksem kui kaks tonni tunnis, ja uuendab seda kord aastas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed tehakse kättesaadavaks Keskkonnaameti veebilehel.

5. peatükk Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised

1. jagu Üldsätted

1. jaotis Kohaldamisala

§ 113. Kohaldamisala

(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse järgmiste tegevusalade suhtes, kus lahustite, sealhulgas segu koostises oleva lahusti kasutamine aastas ühel tootmisterritooriumil on:

1) liimiga katmine – 5 tonni või enam;

2) uute sõidukite pindade katmine – 0,5–15 tonni;

3) sõidukite taasviimistlemine – 0,5 tonni või enam;

4) rullmaterjali katmine – 25 tonni või enam;

5) metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine – 5 tonni või enam;

6) puitpinna katmine – 15 tonni või enam;

7) nahkpinna katmine – 10 tonni või enam;

8) mähisejuhtme katmine – 5 tonni või enam;

9) pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmine – 100 tonni või enam;

10) jalanõude tootmine – 5 tonni või enam;

11) farmaatsiatoodete tootmine – 50 tonni või enam;

12) kuivatiga rullofsettrükk, muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioonsiidtrükk, lamineerimine või lakkimine – 15 tonni või enam;

13) väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk – 25 tonni või enam;

14) rotatsioonsiidtrükk kangale või papile – 30 tonni või enam;

15) kummi töötlemine – 15 tonni või enam;

16) taimse õli ja loomse rasva ekstraheerimine ning taimse õli rafineerimine – 10 tonni või enam;

17) puitmaterjali immutamine – 25 tonni või enam;

18) puit- ja plastmaterjali lamineerimine – 5 tonni või enam;

19) uute sõidukite pindade tööstuskatmine – 15 tonni ja enam;

20) pinna puhastamine tootmisprotsessis, kasutades käesoleva seaduse §-s 140 või 141 nimetatud aineid – 1 tonni või enam;

21) muu pinna puhastamine – 2 tonni või enam;

22) keemiline puhastus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevusalad hõlmavad ka tootmisprotsessis kasutatavate seadmete ja tööriistade puhastamist, välja arvatud juhul, kui käesoleva jao 3. jaotises on konkreetse tegevusala kohta sätestatud teisiti.

2. jaotis Terminid

§ 114. Liim, trükivärv, pinnakattevahend ja lakk

(1) Liim on segu, mida kasutatakse toote eraldi osade kokkuliimimiseks, sealhulgas kõik selle õigeks pealekandmiseks vajalikud orgaanilised lahustid või orgaanilisi lahusteid sisaldavad segud.

(2) Trükivärv on segu, mida kasutatakse trükkimisel teksti või kujundi pinnale kandmiseks, sealhulgas trükivärvi õigeks pealekandmiseks vajalikud orgaanilised lahustid või orgaanilisi lahusteid sisaldavad segud.

(3) Pinnakattevahend on pealispinna kaunistamiseks, kaitsmiseks või muuks kasutusotstarbeliseks mõjutamiseks kasutatav segu, kaasa arvatud kõik orgaanilised lahustid ja segud, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid.

(4) Lakk on läbipaistev pinnakattevahend.

§ 115. Väljuv gaas, kontrollimatu heide ja summaarne heide

(1) Väljuv gaas käesoleva peatüki tähenduses on lenduvaid orgaanilisi ühendeid või teisi saasteaineid sisaldav gaas, mis väljub välisõhku käitise korstna või püüdeseadme kaudu.

(2) Kontrollimatu heide on lenduvate orgaaniliste ühendite heide õhku, pinnasesse ja vette muul viisil kui käitise korstna või püüdeseadme kaudu, kaasa arvatud mis tahes toodetes sisalduvate lahustite heide õhku, pinnasesse ja vette, kui käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel ei ole sätestatud teisiti.

(3) Summaarne heide on kontrollimatu heite ja väljuvas gaasis sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite koguse summa.

§ 115¹. Korduskasutus

(1) Korduskasutus käesoleva peatüki tähenduses on käitistest kogutud orgaaniliste lahustite korduskasutamine tehnilisel või äriotstarbel, sealhulgas kasutamine kütusena, välja arvatud korduskasutatava orgaanilise lahusti kõrvaldamine jäätmetena.

§ 116. Kontrollitavad tingimused

(1) Kontrollitavad tingimused on käitamistingimused, mille kohaselt protsessi käigus tekkivad lenduvad orgaanilised ühendid püütakse kinni ja viiakse käitisest välja kontrollitaval viisil, see tähendab käitise korstna, samuti lenduvate orgaaniliste ühendite põletus- või püüdeseadme kaudu, mille tulemusena ei ole kogu lenduvate orgaaniliste ühendite heide kontrollimatu.

§ 117. Lahusti sisend

(1) Lahusti sisend on orgaaniliste lahustite kogus ja nende kogus kasutatavates segudes, kaasa arvatud käitises ja väljaspool seda ringlusse võetud lahustid, mida arvestatakse iga kord toimingu teostamisel.

§ 118. Lahusti kasutamine

(1) Lahusti kasutamine on käitises sisendina kasutatavate orgaaniliste lahustite summaarne kogus ühe kalendriaasta või muu 12-kuulise perioodi jooksul, millest on välja arvatud taaskasutuseks regenereeritud lenduvad orgaanilised ühendid.

3. jaotis Tegevusalad

§ 119. Liimiga katmine

(1) Liimiga katmine on eseme või toote pinnale liimi kandmine, välja arvatud trükkimisega seotud lamineerimine ja liimiga katmine.

§ 120. Pinna katmine

(1) Pinna katmine käesoleva seaduse tähenduses on ühe- või mitmekordse pideva pinnakattevahendi kihi kandmine:

1) M1-kategooria uutele autodele, samuti N1-kategooria sõidukitele, kui pinnakattevahend kantakse peale samas käitises, kus M1-kategooria sõidukitele;

2) veoautode kabiinidele, mis on juhi majutuskoht;

3) N2- ja N3-kategooria sõidukite tehnilise varustuse juurde lahutamatu osana kuuluvale kattele;

4) N1-, N2- ja N3-kategooria furgoonidele ja veoautodele, välja arvatud veoautode kabiinid;

5) M2- ja M3-kategooria bussidele, O1-, O2-, O3- ja O4-kategooria haagistele;

5¹) metall- ja plastpinnale, kaasa arvatud lennukite, laevade, rongide ja muud sellised pinnad;

6) puit-, tekstiil-, kanga-, kile-, paber- ja nahkpinnale.

(2) Pinna katmise hulka ei arvata aluspinna metalliga katmist elektroforees- ja keemilise pihustusmeetodiga. Kui sama tooteartikli juures on pinna katmise üheks etapiks mingi trükimeetodi kasutamine, loetakse trükkimine pinna katmise üheks osaks. Pinna katmiseks ei loeta trükkimist käesoleva seaduse § 126 tähenduses.

§ 121. Rullmaterjali katmine

(1) Rullmaterjali katmine on rullis terase, roostevaba terase, kaetud terase, vasesulamite või alumiiniumtraadi katmine pideva protsessi käigus kiletaolise või laminaatkattega.

§ 122. Mähisejuhtme katmine

(1) Mähisejuhtme katmine on transformaatorite, mootorite ja teiste induktorite mähkimisel kasutatavate metalljuhtide katmine kattekihiga.

§ 123. Sõiduki taasviimistlemine

(1) Sõiduki taasviimistlemine on sõiduki pinnakattevahendiga katmine ning sellega seotud rasvaärastus, mis hõlmab:

1) sõiduki või selle osa pinnakattevahendiga katmist, kui see toimub väljaspool tootmisseadet või tootmisliini;

2) O-kategooria haagise või poolhaagise pinnakattevahendiga katmist.

§ 124. Jalanõude tootmine

(1) Jalanõude tootmine on jalanõude kui lõpptoote ja nende osade valmistamiseks ettenähtud tegevus.

§ 125. Farmaatsiatoodete tootmine

(1) Farmaatsiatoodete tootmine on farmaatsiatoodete keemiline süntees, fermentatsioon, ekstraheerimine, segamine ja lõpptöötlus ning samal tootmisterritooriumil vahesaaduste tootmine.

§ 126. Trükkimine

(1) Trükkimine on teksti või kujutise reprodutseerimine, mille käigus kujutisekandjaga kantakse trükivärv mis tahes pinnale.

(2) Trükkimisel on järgmised alamprotsessid:

1) fleksograafia ehk trükitehnika, mille korral kasutatakse aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve ja elastsest fotopolümeerist trükivormi, kus trükkivad pinnad on mittetrükkivatest pindadest kõrgemal;

2) kuivatiga rullofsettrükk;

3) väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk ehk ajakirjade, brošüüride, kataloogide ja muude analoogsete toodete rotatsioonsügavtrükitehnika, kus trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena, ning kasutatakse tolueenil põhinevaid trükivärve;

4) rotatsioonsügavtrükk;

5) rotatsioonsiidtrükk ehk rotatsioontrükitehnika, mille korral aurustumise teel kuivav vedel trükivärv surutakse trükitavale pinnale läbi poorse trükivormi, kus trükkiv pind on lahti ja mittetrükkiv pind on kaetud;

6) trükkimisega seotud lamineerimine ehk kahe või mitme elastse kihi kokkuliimimine laminaadi valmistamiseks;

7) trükkimisega seotud lakkimine ehk elastse materjali katmine laki või liimiga selleks, et hiljem kinnitada sellele kattematerjal.

(3) Kuivatiga rullofsettrükk käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 tähenduses on rotatsioontrükitehnika, mille korral kasutatakse trükivormi, kus trükkivad ja mittetrükkivad pinnad on ühel tasapinnal, kusjuures rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena. Mittetrükkiv pind muudetakse trükivärvi hülgamiseks vett imavaks. Trükkivat pinda töödeldakse nii, et see võtaks trükivärvi külge ja kannaks selle trükitavale pinnale. Trükivärvide kuivamine toimub lahusti aurustumise teel ahjus, kus trükitud materjali õhuga kuumutatakse.

(4) Rotatsioonsügavtrükk käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 tähenduses on trükitehnika, milles kasutatakse aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve ning silindrilist trükivormi, kus trükkiv pind on mittetrükkivast pinnast madalamal. Süvendid täidetakse trükivärviga ning värvi ülejääk pühitakse mittetrükkivalt pinnalt ära, enne kui trükitav pind puutub kokku silindriga ning tõstab trükivärvi süvenditest välja.

§ 127. Kummi töötlemine

(1) Kummi töötlemine on naturaalse või sünteetilise kummi segamine, jahvatamine, kummisegude valmistamine, kalandrites töötlemine, pressimine ja vulkaniseerimine ning naturaal- või sünteeskummist valmistoodete valmistamisel kasutatav abitoiming.

§ 128. Taimse õli ja loomse rasva ekstraheerimine ning taimse õli rafineerimine

(1) Taimse õli ja loomse rasva ekstraheerimine ning taimse õli rafineerimine on seemnetest ja teistest taimsetest saadustest õli ekstraheerimine, kuivjäägi töötlemine loomasöödaks ning saadud rasva ja taimse õli puhastamine.

§ 129. Puitmaterjali immutamine

(1) Puitmaterjali immutamine on tegevus, millega lisatakse puidule säilimist parandavat ainet.

§ 130. Puit- ja plastmaterjali lamineerimine

(1) Puit- ja plastmaterjali lamineerimine on nende materjalide kokkuliimimine lamineeritud toodete valmistamiseks.

§ 131. Pinna puhastamine

(1) Toote pinna puhastamine on mustuse eemaldamine toote või materjali pealispinnalt orgaanilise lahusti abil.

(2) Pinna puhastamiseks ei loeta mustuse eemaldamist seadmetelt ja tööpindadelt orgaanilise lahusti abil.

(3) Pinna puhastamise hulka arvatakse rasvaärastus, kuid mitte keemiline puhastus. Puhastamiseks loetakse ka mitmeastmelist puhastust enne või pärast muud töötlemist.

§ 132. Keemiline puhastus

(1) Keemiline puhastus on lenduvate orgaaniliste ühendite kasutamine riietusesemete, sisustus- ja muude samalaadsete tarbeesemete puhastamiseks, välja arvatud plekkide käsitsi eemaldamisel tekstiili- ja rõivatööstuses.

§ 133. Pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmine

(1) Pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmise hulka kuulub samal tootmisterritooriumil vahesaaduste valmistamine ning värvipigmendi, vaigu ja liimi segamine orgaanilise lahusti või muu ainega, dispersiooni ja eeldispersiooni, viskoossuse ja toonide reguleerimine ning lõppsaaduste pakkimine.

2. jagu Käitaja kohustused

1. jaotis Registreerimismenetlus loakohustuseta käitaja puhul

§ 134. Käitise registreerimine loakohustuse puudumisel

(1) Käitaja, kellel puudub käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud tegevusaladel tegutsemiseks kohustus omada kompleksluba vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikele 2 või kohustus omada õhusaasteluba vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikele 3, peab oma tegevuse Keskkonnaametis registreerima, kui tema tegevus ületab käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud künnisvõimsusi ja kui lenduvate orgaaniliste ühendite heide ühel käitise tootmisterritooriumil jääb alla 0,5 tonni aastas (edaspidi registreerimiskohustusega käitaja).

(2) Registreerimiskohustusega käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit kavandatavast tegevusest vähemalt kaks nädalat enne käesoleva seaduse §-s 113 sätestatud tegevuse alustamist, esitades Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse, milles on vähemalt järgmised andmed:

1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;

2) taotleja aadress ja kontaktandmed ning kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;

3) tegevuskoht ja kontaktandmed;

4) tegevusala;

5) orgaanilise lahusti või lahusteid sisaldava materjali kasutamine aastas liikide kaupa;

6) orgaanilise lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa;

7) muud käesolevas peatükis sätestatud andmed.

(3) Keskkonnaamet kontrollib 14 päeva jooksul saadud andmete põhjal kavandatud tegevuseks loa nõutavust. Loakohustuse puudumise korral registreeritakse käitaja tegevus pärast kontrollimist 14 päeva jooksul keskkonnaotsuste infosüsteemis ja selle kohta väljastatakse registreeringu taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreerimistõend.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.

(4) Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise registreerimise taotluse ja registreerimistõendi andmekoosseisu kehtestab

määrusega.

§ 135. Sätete kohaldumine registreerimiskohustusega käitaja korral

(1) Registreerimiskohustusega käitajale ei kohaldata käesoleva seaduse § 137 lõikeid 2 ja 3, § 139, § 143 lõiget 2, § 145 lõiget 2, § 146 lõiget 3 ning § 150.

2. jaotis Heite piirväärtused ja heitkoguste vähendamise kava

§ 136. Käitaja kohustused

(1) Käitaja rakendab meetmeid käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel kehtestatud väljuva gaasi lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuste või käesoleva seaduse § 139 alusel koostatud lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kavast tulenevate nõuete täitmise tagamiseks.

§ 137. Heite piirväärtused

(1) Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused kehtestab

määrusega.

(2) Kui käitaja tõendab loa andjale, et kontrollimatu heite piirväärtuste kohaldamine käitisele ei ole tehniliselt ega majanduslikult teostatav, võib loa andja teha sellele käitisele erandi heite piirväärtuste järgimise kohustusest, kui erandi tegemisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, ning kui käitaja tõendab loa andjale, et ta kasutab parimat võimalikku tehnikat.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib loa andja asendada käitaja heite piirväärtuste järgimise kohustuse heitkoguste vähendamise kava rakendamisega vastavalt käesoleva seaduse §-s 139 sätestatud tingimustele.

(4) Kui metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmisel ei ole võimalik rakendada kontrollitavaid tingimusi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud heite piirväärtuste saavutamiseks, näiteks laevaehituses või lennukite värvimisel, võib jätta heite piirväärtused kohaldamata vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

§ 138. Heite piirväärtuste järgimise hindamise kriteeriumid

(1) Lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid kehtestab

määrusega.

§ 139. Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava

(1) Loa andja võib käitaja taotlusel asendada lahustite kasutamisel väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuste järgimise kohustuse lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava koostamise ja järgimise kohustusega.

(2) Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava rakendamise eesmärk on vähendada käitise heiteid niivõrd, et saavutataks heite piirväärtuse kohaldamisega samasugune tulemus.

(3) Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kavast tulenevad nõuded ja rakendamise tähtaja määrab loa andja käitajale loa eritingimusena.

(4) Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava koostamise nõuded pinnakattevahendi, laki, liimi või trükivärviga katmise tegevusalaga tegutseva käitaja jaoks kehtestab

määrusega.

(5) võib määrusega kehtestada lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava koostamise nõuded ka käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata tegevusalal tegutseva käitaja jaoks.

§ 140. Ohtlike ainete asendamine

(1) Ained või segud, mis on nende lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse tõttu klassifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks ning mis kannavad või peavad kandma ohulauset H340, H350, H350i, H360D või H360F, asendab käitaja võimalikult kiiresti ja võimalikult suures mahus vähem kahjulike ainete või segudega tehniliselt ja praktiliselt võimaliku määrani, mis on määratletud toote kemikaaliohutuse aruandes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud korrale.

3. jaotis Heitekontroll

§ 141. Heite kontrollimine kontrollitavatel tingimustel

(1) Inimese tervise ja keskkonna kaitseks rakendatakse töötavates käitistes ohulausega H341 või H351 määratud halogeenorgaaniliste lenduvate ühendite keskkonda sattumise vältimiseks kontrollitavaid tingimusi, niivõrd kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus peab vastama käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel kehtestatud heite piirväärtustele.

§ 142. Vähemalt kahe tegevusalaga käitise kohta esitatavad nõuded lahustite kasutamise künnisvõimsuste ületamisel

(1) Vähemalt kahe käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud tegevusalaga käitises, kus lahustite kasutamine ületab iga tegevusala korral § 113 lõikes 1 sätestatud künnisvõimsust, peab:

1) ohulausega H341 või H351 määratud halogeenorgaaniliste lenduvate ühendite ja käesoleva seaduse §-s 140 nimetatud ohulausega lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus peab vastama käesoleva seaduse § 137 lõike 1 alusel iga tegevusala jaoks kehtestatud heite piirväärtusele;

2) muude ainete sisaldus vastama iga tegevusala kohta käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud nõuetele või kõikidel tegevusaladel tekkiv summaarne heide ei tohi ületada § 139 kohaldamise korral tekkivat heidet.

§ 143. Miinimumheide käitise käivitamise ja seiskamise ajal

(1) Käitaja rakendab meetmeid, et viia miinimumini lenduvate orgaaniliste ühendite heide käitise käivitamise ja seiskamise ajal.

(2) Käitaja esitab loa taotlemisel loa andjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks vajalike ettevaatusmeetmete rakendamise kirjelduse.

(3) Registreerimiskohustusega käitaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks vajalike ettevaatusmeetmete rakendamise kirjelduse Keskkonnaametile koos käesoleva seaduse § 134 lõikes 2 sätestatud teatega.

4. jaotis Heiteseire

§ 144. Heite seire nõuded

(1) Käitisest välisõhku väljutatava heite seireks tehakse väljalasetel pidevaid või perioodilisi mõõtmisi. Perioodilise seire korral tehakse ühe mõõtmisseeria jooksul vähemalt kolm mõõtmist.

(2) Gaasikäikudes, millega on ühendatud lenduvate orgaaniliste ühendite põletus- või püüdeseadmed ja mille heite välisõhku väljumise lõpp-punktist väljub süsinikku keskmiselt üle 10 kilogrammi tunnis, tuleb heiteid mõõta pidevalt.

(3) Mõõtmised ei ole kohustuslikud, kui heite välisõhku väljumise lõpp-punktis ei ole põletus- või püüdeseadme paigaldamine käesoleva seaduse nõuete täitmiseks vajalik.

5. jaotis Vastavustõendamine

§ 145. Nõuetele vastavuse tõendamise kohustus

(1) Loa taotlemisel või loa andja nõudmisel tõendab käitaja loa andjale, et saasteainete sisaldus vastab:

1) väljuva gaasi lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtusele ja kontrollimatu heite või summaarse heite piirväärtusele;

2) lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava nõuetele;

3) käesoleva seaduse § 137 lõigetes 2 ja 4 sätestatud eranditele heite piirväärtustest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavuse hindamiseks on käitajal kohustus esitada andmeid ka loa andja igakordsel nõudmisel.

(3) Registreerimiskohustusega käitajal on kohustus esitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud andmeid Keskkonnaameti igakordsel nõudmisel.

§ 146. Lahustite kasutuskava

(1) Käesoleva seaduse § 145 lõikes 1 sätestatud parameetrite järgimise tõendamiseks koostab käitaja lahustite kasutuskava ning uuendab seda perioodiliselt.

(2) Lahustite kasutuskava rakendamise eesmärk on:

1) käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud nõuete täitmise kontrollimine;

2) lenduvate orgaaniliste ühendite heite edasiste vähendamisvõimaluste määramine;

3) lahusti kulu, lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtuste ning käesoleva peatüki nõuete täitmise kohta käiva teabe avalikustamine.

(3) Käitaja esitab lahustite kasutuskava loa andjale koos loataotlusega. Lahustite kasutuskava uuendamise sageduse määrab loa andja käitajale loa eritingimusena.

(4) Nõuded lahustite kasutuskava koostamiseks ja rakendamiseks kehtestab

määrusega.

6. jaotis Käitise oluline muutmine

§ 147. Käitise oluline muutmine

(1) Käitise oluline muutmine käesoleva peatüki tähenduses on käitise nimivõimsuse muutmise tulemus, mis põhjustab lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguse suurenemist üle 25 protsendi väikekäitise korral ja üle 10 protsendi kõigi teiste käitiste korral, või muu muudatus, mis võib tõenäoliselt avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile.

(2) Käitise nimivõimsus käesoleva paragrahvi tähenduses on käitise projekteeritud võimsusel ja normaalkäitamisel kasutatavate orgaaniliste lahustite ühe tööpäeva maksimaalne keskmine kogus.

(3) Väikekäitis käesoleva paragrahvi tähenduses on käitis, mis tegutseb järgmistel tegevusaladel ning kus lahusti, sealhulgas segu koostises oleva lahusti kasutamine aastas ühel tootmisterritooriumil on:

1) soojusega kinnituva trükivärviga rullilt etteantavale materjalile tehtav ofsettrükk – 15–25 tonni;

2) muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioonsiidtrükk, lamineerimine või lakkimine, välja arvatud väljaannete trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk – 15–25 tonni;

3) pinna puhastamine, kasutades käesoleva seaduse §-s 140 nimetatud aineid – 1–5 tonni;

4) pinna puhastamine, kasutades muid kui käesoleva seaduse §-s 140 nimetatud aineid – 2–10 tonni;

5) metall-, plast-, tekstiil-, kile-, kanga- ja paberpinna katmine, välja arvatud rotatsioonsiidtrükk tekstiilile – 5–15 tonni;

6) puitpinna katmine – 15–25 tonni;

7) nahkpinna katmine – 10–25 tonni;

8) liimiga katmine – 5–15 tonni;

9) pinnakattevahendi, laki, trükivärvi ja liimi tootmine – 100–1000 tonni;

10) käesoleva seaduse §-s 113 nimetatud muu tegevusala, kui sellel lahusti tarbimine on alla 10 tonni aastas.

§ 148. Käitaja kohustused käitise olulisel muutmisel

(1) Käitise olulise muutmise korral tõendab käitaja loa andjale käitise vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

(2) Kompleksloa kohustusega käitise korral teatab käitaja käitise olulisest muudatusest loa andjale vastavalt käesoleva seaduse §-le 56, esitades loa andjale andmed, mis tõendavad käitise jätkuvat vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, või esitab taotluse kompleksloa muutmiseks.

(3) Registreerimiskohustusega käitaja teavitab käitise olulisel muutmisel Keskkonnaametit kavandatavast muudatusest. Keskkonnaamet kontrollib 14 päeva jooksul saadud andmete põhjal teavitatud tegevuseks loa nõutavust. Loakohustuse puudumisel saadab Keskkonnaamet käitajale kirjaliku tõendi tegevuse olulise muudatuse registreerimise kohta.

3. jagu Juurdepääs teabele

§ 149. Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise kohta käiva teabe avalikustamine ja üldsuse juurdepääs teabele

(1) Käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate käitiste kehtivad õhusaasteload ja nende muudatused ning andmed registreerimiskohustusega käitajate kohta tehakse avalikkusele kättesaadavaks keskkonnalubade infosüsteemi veebilehel.

(2) Käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate käitiste heiteseire tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks Keskkonnaameti veebilehel.

(3) Orgaanilisi lahusteid kasutava käitise kohta käiva teabe avalikustamisele kohaldatakse lisaks käesolevas jaos sätestatule ka atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud nõudeid.

§ 150. Kohustus säilitada dokumente ja esitada teavet

(1) Käitaja säilitab talle kuuluva loa taotlemisega ja andmisega, samuti loaga määratud seirega ning nõuete täitmise kontrollimisega seotud dokumente ja andmeid ning tagab nende kättesaadavuse loa andjale käesoleva seaduse § 59 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

6. peatükk Titaandioksiidi tootvad käitised

§ 151. Kohaldamisala

(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse käitistele, milles toodetakse titaandioksiidi.

§ 152. Jäätmete veekogusse väljutamise keeld

(1) Titaandioksiidi tootvatest käitistest on keelatud väljutada pinna- ja põhjaveekogudesse:

1) tahkeid jäätmeid;

2) emalahuseid, mis tekivad titanüülsulfaadi hüdrolüüsimisele järgneval filtrimisetapil sulfaatprotsessi kasutavates käitistes, sealhulgas selliste lahustega seotud happejääke, milles vaba väävelhappe üldsisaldus on üle 0,5 protsendi ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle, ja selliseid emalahuseid, mis on lahjendatud vaba väävelhappe sisalduseni 0,5 protsenti või vähem;

3) kloriidprotsessi kasutavate käitiste puhul jäätmeid, milles vaba soolhappe üldsisaldus on üle 0,5 protsendi ning mis sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle, sealhulgas selliseid jäätmeid, mis on lahjendatud vaba soolhappe sisalduseni 0,5 protsenti või vähem;

4) filtrimissoolasid, setteid ja vedeljäätmeid, mis tekivad käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud jäätmete töötlemisel kontsentreerimis- või neutraliseerimisprotsessis ning sisaldavad mitmesuguseid raskmetalle, kuid ei sisalda neutraliseeritud ja filtreeritud ega dekanteeritud jäätmeid, milles leidub vaid raskmetallide jälgi ning mille vesinikeksponent (pH) enne lahjendamist on üle 5,5.

§ 153. Heitekontroll

(1) Titaandioksiidi tootvate käitiste käitajad on kohustatud vältima happeosakeste heite välisõhku väljutamist.

(2) Saasteainete heite piirväärtused titaandioksiidi tootvate käitiste väljuvates gaasides kehtestab

määrusega.

(3) Saasteainete heite piirväärtused titaandioksiidi tootvate käitiste heitvees kehtestab

määrusega.

§ 154. Heiteseire

(1) Titaandioksiidi tootva käitise loas määratakse heitvee seire nõuded, mis võimaldavad kontrollida käitise tegevuse vastavust loa nõuetele ning käesoleva seaduse § 153 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtustele.

(2) Titaandioksiidi tootva käitise loas määratakse väljuvate gaaside seire nõuded, mis võimaldavad kontrollida käitise tegevuse vastavust loa nõuetele ning käesoleva seaduse § 153 lõike 2 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtustele.

(3) Täpsustatud nõuded titaandioksiidi tootvate käitiste väljuvate gaaside seire kohta kehtestab

määrusega.

(4) Käitaja teeb seiret Euroopa Standardimiskomitee standardite kohaselt, nende puudumise korral Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi kohaselt, või kui see ei ole kättesaadav, siis riikliku või mõne teise sellise rahvusvahelise standardi kohaselt, millega tagatakse mõõtmisandmete võrdväärne teaduslik kvaliteet.

7. peatükk Riiklik järelevalve

§ 155. Keskkonnaalane kontroll

(1) Keskkonnaalane kontroll on Keskkonnaameti poolt käesoleva seaduse §-s 157 nimetatud programmi alusel teostatav keskkonnajärelevalve ja käesoleva seaduse §-s 159 nimetatud keskkonnajärelevalve korras teostatav erakorraline kontroll.

(2) Keskkonnaamet kontrollib järelevalve korras kompleksloa kohustusega käitistes kompleksloa nõuete täitmist ja käitises toimuva tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõuetele.

(3) Keskkonnaalane kontroll hõlmab:

1) käitaja poolt esitatavate aruannete ja heiteseire tulemuste analüüsi;

2) kontrollkäike käitisesse;

3) käitise sisemise aruandluse ja järelmeetmeid käsitlevate dokumentide kontrollimist;

4) käitises kasutatava tehnika ja käitise keskkonnajuhtimissüsteemi, sealhulgas käitise omaseire piisavuse kontrolli;

5) vajaduse korral kontrollproovide võtmist ja -mõõtmiste tegemist.

(5) Keskkonnaalase kontrolli tulemused vormistatakse kontrolliaruandena, milles esitatakse kontrolli tulemused, kirjeldades nende vastavust käitisele antud loa nõuetele, ja järeldused edasiste meetmete võtmise vajaduse kohta. Aruanne edastatakse käitajale kahe kuu jooksul tutvumiseks ja avalikustatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis nelja kuu jooksul käitise kohapealsest kontrollimisest arvates.

§ 156. Kompleksloa kohustusega käitiste keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava

(1) Kompleksloa kohustusega käitiste keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava (edaspidi keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava) on alus süsteemse keskkonnaalase kontrolli teostamiseks kompleksloa kohustusega käitiste tegevuse üle.

(2) Keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava sisaldab:

1) üldhinnangut kompleksloa kohustusega käitistega seotud oluliste keskkonnaküsimuste kohta;

2) korrapärase keskkonnaalase kontrolli programmide koostamise, sealhulgas riskipõhise hindamise ja korrapärase kontrolli teostamise menetlusi;

3) erakorralise keskkonnaalase kontrolli teostamise menetlusi;

4) viidet keskkonnaotsuste infosüsteemi veebilehele, kust leiab kompleksluba omavad käitised;

5) koostööpõhimõtteid keskkonnaalase kontrolli teostamisel.

(3) Keskkonnaalase kontrolli üleriigilise kava koostamist korraldab Keskkonnaamet ja kava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Kava avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.

(4) Keskkonnaalase kontrolli üleriigiline kava vaadatakse üle ja vajaduse korral ajakohastatakse vähemalt iga nelja aasta järel selle koostamisest või ülevaatamisest arvates.

§ 157. Kompleksloa kohustusega käitiste korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm

(1) Keskkonnaalase kontrolli üleriigilise kava alusel koostab Keskkonnaamet kompleksloa kohustusega käitiste korrapärase keskkonnaalase kontrolli programmi (edaspidi korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm).

(2) Korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm sisaldab:

1) käitiste korrapärase kontrollimise ajakava eri käitiseliikide kaupa koos nende kontrollimise sagedusega;

2) korrapärase kontrolli käigus rakendatavate kontrollimeetmete näidisloetelu;

3) korrapärase kontrolli käigus võetavate proovide ja tehtavate mõõtmiste näidisloetelu;

4) muude rakendatavate meetmete näidisloetelu.

(3) Käitise korrapärase kontrolli sageduse määramisel hinnatakse riskipõhiselt käitise võimalikku mõju keskkonnale. Sellise mõju hindamisel pööratakse muu hulgas tähelepanu:

1) käitise tegevuse võimalikule ja tegelikule mõjule inimese tervisele ja keskkonnale, võttes eelkõige arvesse heitetasemeid ja -liike, tegevuskoha keskkonnatundlikkust ja avariide esinemise ohtu;

2) loa nõuete varasemale täitmisele käitaja poolt;

3) käitaja osalemisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45) kehtestatud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis.

(4) Korrapärase keskkonnaalase kontrolli programm vaadatakse üle ning seda muudetakse vajaduse korral iga kolme aasta järel selle koostamisest või ülevaatamisest arvates.

§ 158. Kompleksloa kohustusega käitise korrapärane keskkonnaalane kontroll

(1) Käitiste korrapärast kontrolli teostatakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, ent mitte sagedamini kui üks kord aastas.

(1) Korrapärast kontrolli võib käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktis 8 nimetatud veisekasvatuse käitistes teostada harvemini kui üks kord kolme aasta jooksul.

(3) Kui korrapärase kontrolli käigus tuvastatakse kompleksloa nõuete oluline rikkumine, viiakse kuue kuu jooksul korrapärase kontrolli tegemisest arvates läbi käitise järelkontroll.

§ 159. Erakorraline keskkonnaalane kontroll

(1) Erakorraline keskkonnaalane kontroll tehakse keskkonnajärelevalve korras selleks, et võimalikult kiiresti uurida tõsiseid keskkonnaalaseid kaebusi, avariisid või vahejuhtumeid või loa nõuete täitmata jätmist. Erakorralist keskkonnaalast kontrolli võib vajaduse korral teha ka enne loa väljaandmist, läbivaatamist või ajakohastamist.

§ 160. Käitaja kohustused käitise kontrollimisel

(1) Käitaja on kohustatud osutama käitist kontrollivale keskkonnakaitseinspektorile igakülgset abi, tagama talle juurdepääsu käitise tegevuskohale ning võimaldama tal võtta proove ja koguda informatsiooni käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise kohta.

§ 161. Riikliku järelevalve teostamine

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Keskkonnaamet.

§ 161¹. Riikliku järelevalve erimeetmed

(1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 161². Vahetu sunni kasutamine

(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 161³. Sunniraha määr

(1) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 100 000 eurot.

8. peatükk Vastutus

§ 162. Kompleksloa kohustuse ja kompleksloa nõuete rikkumine

(1) Tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 163. Avariist teatamata jätmine

(1) Avariist, mis võib oluliselt mõjutada keskkonda, viivitamata teatamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 163¹. Käitise tegevuse kavandatavast muutmisest ja laiendamisest teatamata jätmine

(1) Käitise tegevuse kavandatavast muutmisest või laiendamisest teatamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama tegevuse eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.

§ 164. Menetlus

(2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.

(3) Käesoleva seaduse §-s 162 sätestatud väärteo aegumise tähtaeg on viis aastat.

9. peatükk Rakendussätted

1. jagu Seaduse rakendamine

§ 165. Seaduse rakendamine kompleksloa alusel tegutsevate käitiste suhtes

(1) Käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõudeid rakendatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kompleksloa alusel tegutsevate käitiste suhtes alates 2014. aasta 7. jaanuarist. Kuni 2014. aasta 7. jaanuarini kohaldatakse nimetatud käitiste suhtes saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadust.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist käiku antud käitiste suhtes, mille käitamiseks ei olnud enne käesoleva seaduse jõustumist kompleksluba nõutav, kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõudeid alates 2015. aasta 7. juulist.

(3) Kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, on enne käesoleva seaduse jõustumist kompleksloa alusel tegutsev käitaja kohustatud koostama lähteolukorra aruande vastavalt käesoleva seaduse §-le 57 ning enne käitise kompleksloa esmakordset muutmist pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(4) Käesoleva seaduse § 79 lõigetes 2 ja 5, § 80 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 9 sätestatud nõudeid olemasoleva suure põletusseadme suhtes rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist.

(5) Käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud nõudeid registreerimiskohustusega käitaja suhtes rakendatakse alates 2014. aasta 1. maist.

§ 166. PVT-viitedokumentide kohaldamine PVT-järeldustena

(1) Kuni PVT-järeldusi sisaldavate Euroopa Komisjoni otsuste jõustumiseni kohaldatakse PVT-järeldustena käesoleva seaduse tähenduses Euroopa Komisjoni poolt enne 2011. aasta 7. jaanuari vastu võetud PVT-viitedokumente, välja arvatud käesoleva seaduse § 44 lõigetes 3–7 sätestatud juhtudel.

§ 167. Heite piirväärtuse ja väävliärastuse astme nõuete järgimata jätmine suure põletusseadme piiratud tööea korral

(1) Ajavahemikus 2016. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini ei rakendata suure põletusseadme suhtes käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud saasteainete heite piirväärtusi ja vajaduse korral käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel kehtestatud väävliärastuse astme nõudeid, kui:

1) põletusseadme käitaja on Keskkonnaministeeriumile ja loa andjale hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks kirjalikult kinnitanud ning loa andja on loas sätestanud, et käitaja kohustub käitama põletusseadet ajavahemikul 2016. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini mitte üle 17 500 töötunni;

2) käitaja esitab alates 2016. aasta 1. jaanuarist igal aastal Kliimaministeeriumile ja loa andjale andmed põletusseadme kalendriaasta töötundide arvu kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põletusseadme järelejäänud tööea jooksul säilitatakse põletusseadme käitajale antud loas määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piirväärtused, mida tuleb kohaldada 2015. aasta 31. detsembri seisuga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahkel kütusel töötavale põletusseadmele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 megavatti ning millele on luba antud pärast 1987. aasta 1. juulit, kohaldatakse põletusseadme järelejäänud tööea jooksul käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erandit ei kohaldata, kui põletusseadme käitajale oli antud luba mitte järgida heite piirväärtust tingimusel, et seadme käitaja kohustub mitte kasutama seadet üle 20 000 töötunni ajavahemikul 2008. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini ja esitab igal aastal loa andjale andmed seadme kalendriaasta töötundide arvu kohta.

(5) Kui põletusseade oli 2011. aasta 6. jaanuaril osa väikesest eraldatud võrgust ja andis sel päeval vähemalt 35 protsenti nimetatud võrgu elektritoitest ning põletusseadme heide ei vasta seadme tehniliste omaduste tõttu käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtustele, on ajavahemikul 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud töötundide arv 18 000 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete esitamise tähtpäev 2020. aasta 1. jaanuar.

(6) Enne 1986. aasta 31. detsembrit käiku antud põletusseadmele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 1500 megavatti ja mis põletab kohalikku tahket kütust, mille alumine kütteväärtus on väiksem kui 5800 kilodžauli kilogrammi kohta, niiskusesisaldus üle 45 massiprotsendi, kombineeritud niiskuse- ja tuhasisaldus üle 60 massiprotsendi ning kaltsiumoksiidi sisaldus tuhas üle 10 protsendi, on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud töötundide arv 32 000.

§ 168. Heite piirväärtuse ja väävliärastuse astme nõuete järgimata jätmine väikese eraldatud võrgu korral

(1) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini ei rakendata põletusseadme suhtes, mis oli 2011. aasta 6. jaanuaril väikese eraldatud võrgu osa, käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtusi ja vajaduse korral käesoleva seaduse § 79 alusel kehtestatud väävliärastuse astme nõudeid.

(2) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põletusseadme käitajale antud loas määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piirväärtused, mida tuleb kohaldada 2015. aasta 31. detsembri seisuga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tahkel kütusel töötava põletusseadme korral, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 megavatti ja millele on luba antud pärast 1987. aasta 1. juulit, kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtust.

(4) Väike eraldatud võrk on võrk, kus elektri tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 3000 gigavatt-tundi ja milles vähem kui 5 protsenti iga-aastasest tarbimisest kaetakse ühenduse kaudu teistest võrkudest.

§ 169. Heite piirväärtuse ja väävliärastuse astme nõuete järgimata jätmine kaugküttekäitiste korral

(1) Loa andja võib käitaja taotlusel lubada, et kuni 2022. aasta 31. detsembrini ei pea kaugküttekäitise osaks oleva suure põletusseadme käitaja järgima käesoleva seaduse § 73 alusel olemasolevate suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtusi ja vajaduse korral käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel kehtestatud väävliärastuse astme nõudeid, kui:

1) põletusseadme summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 200 megavatti;

2) põletusseadme käitajale on luba antud enne 2002. aasta 27. novembrit või põletusseadme kohta on esitatud nõuetekohane loataotlus enne 2002. aasta 27. novembrit, tingimusel et põletusseade on käiku antud hiljemalt 2003. aasta 27. novembril;

3) viie aasta libiseva keskmisena on vähemalt 50 protsenti põletusseadmes toodetud kasulikust soojusest tarnitud auru või kuuma vee kujul üldkasutatavasse kaugküttevõrku.

(2) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini säilitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põletusseadme käitajale antud loas määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piirväärtused, mida tuleb kohaldada 2015. aasta 31. detsembri seisuga.

(3) Põletusseadme käitaja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erandit, esitab alates 2016. aasta 1. jaanuarist igal aastal loa andjale andmed põletusseadme poolt auru või kuuma vee kujul üldkasutatavasse kaugküttevõrku tarnitud energiahulga ning kogu toodetud kasuliku soojuse energiahulga kohta.

§ 169¹ Kompleksloa tähtajalisuse kohaldamine

(1) Käesoleva seaduse § 48 lõiget 2 kohaldatakse ka enne selle sätte jõustumist esitatud kompleksloa taotluse menetlusele, välja arvatud kompleksloa muutmise menetlusele.

§ 169². Kompleksloa vormistamine keskkonnaloaks

(1) Kui käitise tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks kompleksluba on antud, ei ületa tegevus käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsust, siis vormistab loa andja sellise kompleksloa ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Sellisel juhul otsustab loa andja varem kehtinud loa ümbervormistamise avatud menetluseta.

2. jagu Muudatused teistes õigusaktides

§ 170.

–

§ 176.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine

§ 177. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. juunil.