Jahiseadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.

§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Kaitstava loodusobjekti piires kohaldatakse jahipidamisele käesoleva seaduse nõudeid, kui looduskaitseseadus või selle alusel kehtestatud kaitsekord ei sätesta teisiti.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Jahimaa

(1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala.

(2) Jahimaa hulka ei kuulu:

1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik;

2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.

§ 4. Jahiulukid

(1) Jahiulukid (edaspidi uluk) jaotatakse nende kaitse ja ohjeldamise eesmärgil suur- ja väikeulukiteks.

(2) Suurulukid on:

1) põder;

2) punahirv;

3) metskits;

4) metssiga;

5) pruunkaru;

6) hunt;

7) ilves;

8) hallhüljes.

(3) Väikeulukite loetelu sätestatakse jahieeskirjas, mille kehtestab

määrusega.

§ 5. Jahipiirkond

(1) Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit.

§ 6. Maaomaniku õigused jahinduses

(1) Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras:

1) korraldada oma maal väikeulukijahti;

2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal;

3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;

4) algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine;

5) teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.

§ 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest

(1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.

(2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.

§ 8. Jahiaasta

(1) Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani.

§ 9. Jahindusnõukogu

(1) Jahindusnõukogu moodustatakse regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest. Jahindusnõukokku nimetatakse ka riigi esindaja. Jahindusnõukogu tööpiirkond ei tohi olla suurem kui maakond.

(2) Jahindusnõukogu moodustab ning selle koosseisu ja töökorra kinnitab Keskkonnaameti peadirektor.

(3) Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:

1) ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks;

2) põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;

3) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut;

4) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;

5) seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

§ 10. Halduskoostöö jahinduses

(1) Riik võib kaasata jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsiooni. Jahindusorganisatsioonide kaasamiseks võib valdkonna eest vastutav minister sõlmida halduslepingu käesoleva seaduse § 29 lõikes 3, § 36 lõikes 8, § 40 lõikes 6² ja § 42 lõikes 8 nimetatud ülesande üleandmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras.

(2) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Kliimaministeerium.

(3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist, on täitmise edasine korraldaja Keskkonnaamet.

2. peatükk Jahipiirkonna moodustamine ja kasutamine

§ 11. Jahipiirkonna moodustamine

(1) Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks.

(2) Jahipiirkonna moodustab Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga. Sama käskkirjaga kinnitatakse ka jahipiirkonna kaart. Käskkiri peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) jahipiirkonna nimetus;

2) jahipiirkonna ja jahimaa pindala;

3) jahipiirkonna piirikirjeldus.

(3) Kui saare pindala ei võimalda käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud suurusega jahipiirkonda moodustada ja saar ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga, võib moodustada §-s 5 sätestatust väiksema pindalaga jahipiirkonna.

(4) Mere, Lämmijärve, Võrtsjärve, Peipsi ja Pihkva järve ning teiste veekogude, mis ei asu tervikuna ühes jahipiirkonnas, jahipidamiseks sobiv akvatooriumi osa jaotatakse jahipiirkonna moodustamise käigus akvatooriumiga piirnevate jahipiirkondade vahel võrdsete kauguste põhimõttel.

(5) Jahipiirkonna moodustamisel ja selle piiride muutmisel kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jahipiirkonna moodustamise otsuse, samuti jahipiirkonna kaardi avalikustab Keskkonnaamet oma veebilehel ning asjakohane teade jahipiirkonna moodustamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes.

§ 12. Jahipiirkonna piiride muutmine

(1) Jahipiirkonna piire muudetakse, kui:

1) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 5000 hektarit;

2) jaotatakse kasutusse andmata jahipiirkond;

3) jahipiirkonnaga liidetakse jahimaa, mis ei ole arvatud ühegi jahipiirkonna koosseisu;

4) jahipiirkond jaotatakse jahipiirkonna kasutaja soovil;

5) piirnevate jahipiirkondade kasutajad on jahipiirkondade piiride muutmises kokku leppinud;

6) jahindusnõukogu on esitanud põhjendatud ettepaneku.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud juhul tuleb esitada Keskkonnaametile kirjalik taotlus, mis peab sisaldama:

1) taotleja nime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid;

2) jahipiirkonna piiride muutmise kirjeldust;

3) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja esindaja allkirja.

(3) Kui jahipiirkonna piiride muutmise taotlus vastab nõuetele, algatab Keskkonnaamet jahipiirkonna muutmise menetluse ja teatab sellest taotlejale posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(4) Keskkonnaamet teeb otsuse jahipiirkonna piiride muutmise kohta kolme kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist või ettepaneku tegemist. Otsus tehakse taotlejale või jahindusnõukogule teatavaks posti teel seitsme päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhul tasutakse jahipiirkonna piiride muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

§ 13. Jahipiirkonna kasutusõigus

(1) Jahipiirkonna kasutusõigus on õigus korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha jahiulukite seiret seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras.

§ 14. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba

(1) Jahipiirkonna kasutusõigus antakse jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada:

1) Eestis registreeritud juriidilisel isikul;

2) riigiasutusel.

(3) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab ja lubade üle peab arvestust Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).

(4) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse kümneks aastaks.

(5) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal.

(6) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel.

(7) Jahipiirkonna kasutusõiguse loas märgitakse:

1) loa omaja nimi ja registrikood;

2) loa omaja aadress ja e-posti aadress;

3) jahipiirkonna nimetus ja asukoht;

4) loa kehtivuse algus- ja lõpptähtaeg;

5) loa andja nimi, registrikood ja aadress.

(8) Jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatakse jahipiirkonna kaart.

§ 15. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemine

(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatakse loa andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu digitaalselt allkirjastatuna taotlus järgmiste andmetega:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) taotleja aadress, e-posti aadress ja telefoninumber;

3) taotletava jahipiirkonna nimetus.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlusele lisatakse taotleja selles jahipiirkonnas asuva kinnisasja andmed või käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud kirjalik kokkulepe, sealhulgas kokkulepete nimekiri, milles märgitakse:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) taotleja aadress, e-posti aadress ja telefoninumber;

3) maaomaniku nimi ja isikukood või registrikood, e-posti aadress ja telefoninumber;

4) katastriüksuse number ja pindala;

5) maaomaniku nõusoleku andmise kuupäev ja maaomaniku allkiri.

(3) Taotlusi võetakse vastu 30 päeva jooksul jahipiirkonda moodustava otsuse jõustumisest või käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 sätestatud teate avaldamisest arvates.

(5) Kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlus vastab nõuetele, algatab loa andja loa andmise menetluse ja teatab sellest taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu seitsme päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(6) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest peab loa taotleja enne taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

§ 16. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse avalikustamine

(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitatud nõuetekohase taotluse kohta avaldab loa andja 14 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadaandes avaldatakse:

1) taotletava jahipiirkonna nimetus ning taotleja nimi, registrikood ja aadress;

2) kohaliku omavalitsuse üksus, mille ala jahipiirkond hõlmab;

3) taotlusega tutvumise võimaluse aeg ja koht ning viide ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalusele.

§ 17. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine ja sellest keeldumine

(1) Loa andja annab jahipiirkonna kasutusõiguse loa või keeldub loa andmisest kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(2) Loa andja keeldub jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest, kui:

1) jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlejal on karistatus jahindusalase õigusakti nõude rikkumise eest;

2) loa taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 5 sätestatud nõuetele;

3) loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;

4) jahipiirkond on juba kasutusel.

(3) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba ja selle andmise või sellest keeldumise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

(4) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tehakse avalikult teatavaks 14 päeva jooksul loa andmisest arvates väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikustatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis.

§ 18. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamine

(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust pikendatakse järgmiseks kümneks aastaks, kui jahipiirkonna senine kasutaja on esitanud kuus kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale vastava taotluse koos jahindusnõukogu seisukohaga.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust ei pikendata, kui:

1) loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;

2) jahindusnõukogu ei ole loa kehtivuse pikendamist toetanud;

3) jahipiirkonna kasutaja ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi.

(3) Loa andja vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse läbi ja teeb otsuse loa kehtivuse pikendamise kohta kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(4) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise või sellest keeldumise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

(5) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise otsus tehakse avalikult teatavaks 14 päeva jooksul loa kehtivuse pikendamise otsuse tegemisest arvates väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikustatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis.

§ 19. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmine

(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba muudetakse, kui:

1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud;

2) jahipiirkonna kasutusõiguse loas esitatud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud ja avalik huvi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse;

3) loa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse.

§ 20. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemine ja loa kehtetuks tunnistamine

(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus lõpeb, kui:

1) jahipiirkonna kasutusõiguse loa saanud juriidiline isik või riigiasutus likvideeritakse;

2) jahipiirkonna kasutaja teatab kasutusõigusest loobumisest;

3) jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse tähtaeg on möödunud.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid;

2) maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51 protsenti jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ning vähemalt 51 protsenti jahimaa pindalast, on selleks esitanud ühise taotluse;

3) jahindusnõukogu on esitanud selleks põhjendatud ettepaneku;

4) jahipiirkonna jahimaa jääb väiksemaks kui 5000 hektarit;

5) jahipiirkond jaotatakse jahipiirkonna kasutaja soovil;

6) jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi;

7) jahipiirkonna kasutajal on rohkem kui üks karistatus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumise eest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul märgitakse taotluses:

1) jahipiirkonna nimetust;

2) iga maaomaniku nimi ja isikukood või registrikood, e-posti aadress ja telefoninumber;

3) iga maaomaniku katastriüksuse number ja pindala;

4) iga maaomaniku allkiri ja tema nõusoleku andmise kuupäev.

(4) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise kohta avaldab loa andja teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes. Loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise teates avaldatakse muu hulgas teave vabanenud jahipiirkonna kasutusõiguse saamise taotluse esitamise võimaluste kohta.

3. peatükk Jahiulukite seire, küttimismaht ja -struktuur

§ 21. Jahiulukite seire

(1) Jahiulukiasurkonna seisundi jälgimiseks korraldatakse ulukite seiret.

(2) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud teostama ulukite seiret oma jahipiirkonna piires.

(3) Seireandmete loetelu ja kogumise korra kehtestab ning riiklikku seiret korraldama volitatud asutuse määrab

määrusega.

(4) Igal aastal koostab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud asutus ulukite seire aruande. Seirearuanne peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) ulukiasurkonna seisundi kirjeldus;

2) ulukiasurkonna seisundi muutus;

3) ulukiasurkonna seisundi prognoos ja ohutegurid;

4) uluki soovituslik küttimismaht ja -struktuur.

(5) Seirearuanne avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud asutuse veebilehel.

(6) Kui seirearuande tulemustest nähtub, et liigi soodne seisund on ohus, või kui liigi arvukuse suurenemisest on tingitud oluline negatiivne mõju keskkonnale või oht inimese tervisele või varale, koostatakse looduskaitseseaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava.

§ 22. Jahiulukite küttimismaht ja -struktuur

(1) Põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht ja -struktuur lepitakse igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.

(2) Pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust.

(3) Väikeuluki küttimismahu otsustab igal jahiaastal:

1) oma kinnisasja piires – maaomanik;

2) jahipiirkonnas – jahipiirkonna kasutaja, kui maaomanik ei ole seadnud piiranguid.

(4) Keskkonnaametil on õigus seada lisapiiranguid ja -tingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 6 nimetatud tegevuskavast. Piirangud ja tingimused tehakse teatavaks jahipiirkonna kasutajale posti teel või elektrooniliselt ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes.

4. peatükk Jahipidamine

§ 23. Jahipidamine

(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

(2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine.

(3) Jahipidamiseks ei peeta:

1) tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist;

2) uluki surmamist ulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohas, mis on registreeritud Keskkonnaametis;

3) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal;

4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga;

5) jahimaal viibimist vibukotis või kohvris oleva jahivibuga;

6) jahikoera jooksutamist, katsetamist või õpetamist selleks lubatud ajal ja kohas;

7) uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist teaduseesmärgil looduskaitseseadusega kehtestatud korras.

(4) Keskkonnaamet korraldab jahipidamist:

1) inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks;

2) loodusesse sattunud jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks;

3) uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks;

4) vigastatud uluki hukkamiseks väljaspool jahiaega;

5) uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks;

6) kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või avaliku veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda;

7) kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud juhul kehtestab jahipidamise korraldamise alused ning jahiloa kehtivuse aja ja hinna uluki liikide kaupa

määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud jahiloa hinna ülemmäär on 500 eurot ja alammäär 0,5 eurot.