Kalapüügiseadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse eesmärk

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on:

1) tagada kala- ja veetaimevaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest;

2) tagada kala- ja veetaimevaru taastumisvõime ja veekogude tootlikkus;

3) vältida ebasoodsaid muutusi veekogu ökosüsteemis.

§ 2. Kohaldamisala

(1) Käesolev seadus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil ja majandusvööndis majandusvööndi seadusest ja Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktidest tulenevate erisustega.

(2) Käesolev seadus ei reguleeri kalakasvatust ja -püüki kalakasvatusrajatistes nagu tiigid, sumbad ja basseinid.

(3) Käesolev seadus reguleerib kalapüüki väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui püük toimub Eesti lipudokumenti omava laevaga või kui kalapüüki teostab käesolevas seaduses sätestatud juhul Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtja niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping või ELi õigusakt ei sätesta teisiti.

(4) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 3. Mõisted

(1) Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude, jõevähi, krevetiliste ning teiste kümnejalaliste, kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel ning veetaime kogumine.

(2) Veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, võrdsustatakse kalapüügiga.

(3) Kaaspüük on püüda lubatud kalaliigi kõrval teise kalaliigi isendi või sellel ajal, kohas või püünisega püüda keelatud kalaliigi isendi või alamõõdulise kala püünisesse sattumine ja väljapüük.

(4) Veetaime kogumine on agariku (Furcellaria lumbricalis) püük merest.

(5) Kalur on füüsiline isik, kes vahetult püüab kala või kogub veetaimi kutselise kalapüügi vahendiga.

(6) Käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mis on seotud kala tootmise, töötlemise, üleandmise, vastuvõtmise, hoidmise ning transpordiga.

§ 4. Kala ja agariku kuuluvus

(1) Looduslikus vabaduses olev kala on peremehetu.

(2) Püüdja omand kalale tekib hõivamisega, kui see ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja ei rikuta teiste isikute õigusi.

(3) Agarik meres on riigi omand. Kaldale uhutud agarik on kaldal asuva kinnisasja omaniku omand.

§ 5. Kalapüügiõigus

(1) Kala võib püüda või veetaimi koguda kalapüügiõiguse alusel.

(2) Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest on kalapüügiõigus:

1) õngepüügiõigus;

2) harrastuskalapüügiõigus;

3) kutselise kalapüügi õigus;

4) eripüügiõigus.

(3) Kalapüügiõigus tekib käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 6. Kalapüügiõiguse tasulisus

(1) Kalapüügiõiguse eest makstakse tasu keskkonnatasude seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 7. Elektroonilise menetluse põhimõtte rakendamine

(1) Käesolevas seaduses ettenähtud taotlused, teated ja andmed võib isik esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult, või kui selline võimalus on loodud, siis ka muul sellesarnasel isikut tuvastada võimaldaval turvalisel viisil, arvestades käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud erisusi.

(2) Kutselise kalapüügi korraldamisega, sealhulgas kutselise kalapüügi registri toimingutega, seotud otsused tehakse elektrooniliselt. Kui otsuse tegemine elektrooniliselt ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, antakse otsus paberil.

§ 8. Volitatud asutus

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 5 lõikes 5 nimetatud riiklike kalanduse kontrolliasutuste tegevust koordineeriv asutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Kui kalapüüki, sellega seonduvat tegevust või kalapüügi järelevalvet reguleeriva ELi määruse kohaselt on vaja määrata volitatud asutus ning seda ei ole käesoleva seadusega tehtud, määrab volitatud asutuse Vabariigi Valitsus korraldusega.

2. peatükk Kala- ja veetaimevaru kaitse ja kasutamise üldnõuded

§ 9. Kalapüügieeskiri

(1) Kalapüügieeskirja, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel, kehtestab

määrusega.

(2) Kalapüügieeskirjaga sätestatakse:

1) kalapüügi keeluajad ja -alad ning veekogus kalade püügijärgse hoidmise keeluajad;

2) kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused, sealhulgas kaaspüügi lubatud määrad;

3) püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite ning püügiviiside nõuded ja kasutamise piirangud;

4) püügivahendite loetelu ja kirjeldus;

5) püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamise ning märgistamise, sealhulgas vajaduse korral elektroonilise märgistamise nõuded ja nende vahendite asukoha kindlaksmääramise nõuded;

6) saagis kalaliikide ja alamõõdulise kala osakaalu määramise metoodika.

(3) Rahvusvahelisest lepingust tulenevad kalapüügi nõuded ja piirangud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti merelaevatunnistusega laevale, kui seda ei reguleeri ELi õigusaktid või rahvusvahelised lepingud, kehtestab

määrusega.

§ 10. Keelatud tegevus, püügiviisid ja -vahendid

(1) Keelatud on püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (edaspidi kaaspüügi tingimused).

(2) Keelatud on püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel.

(3) Keelatud on koguda veetaimi käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud püügivõimalust eirates.

(4) Keelatud on vette tagasi heita:

1) püütud kala, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala, neid liike, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61), artikli 15 lõike 1 punktides a, b ja d, juhul kui nimetatud artikli lõigetes 5–7 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;

2) veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 viitamata liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala.

(5) Keelatud on püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga või käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu näiteks püük elektriga, mürk- ja narkootilise ainega, tulirelvaga ning lõhkelaenguga.

(6) Keelatud on kala elektriga püüdmise vahendi (edaspidi elektripüügivahend) valmistamine, omamine, ladustamine, võõrandamine, transportimine ja kasutamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul.

(7) Kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendite ja püügiviiside kasutamine on lubatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loal eripüügi teostamiseks.

(8) Keelatud on:

1) müüa, osta või käidelda kala, kes on püütud veekogust ajal, mil selle püüdmine on keelatud, välja arvatud juhtumid, kui kala on püütud eripüügil keskkonnatasude seaduse §-s 57 sätestatud eesmärgil, kaaspüügi tingimustel või kui kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõikes 2 nimetatud koguses;

2) müüa, osta või käidelda alamõõdulist kala, välja arvatud kaaspüügi tingimustel püütud alamõõdulise kala transport;

3) müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud kui kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõikes 2 nimetatud koguses;

4) müüa või osta harrastuskalapüügil või õngepüügil püütud kala;

5) müüa või osta kala enne lossimist või maale toomist;

6) töödelda veekogul või vahetult selle rannal või kaldal harrastuskalapüügil või õngepüügil püütud kala, kui selle kalaliigi kohta on käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud alammõõt ja töötlemine ei võimalda tuvastada püütud kala pikkust.

(9) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 8 punktist 2 on lubatud keskkonnatasude seaduse §-s 57 sätestatud eesmärgil eripüügil püütud alamõõdulise kala ja merest püütud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 viidatud liiki kuuluva alamõõdulise kala mitteinimtoiduks ostmine, müümine, transport ja hoidmine.

(10) Keelatud on abistada neid laevu, merel kala nendelt laevadelt ümber laadida või osaleda ühises püügitegevuses nende laevadega, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32), artiklite 27 ja 30 kohaselt kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja.

(11) Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtjal on keelatud kasutada kalapüügil laeva, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklite 27 ja 30 kohaselt kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekirja.

(12) Kutselise kalapüügi luba omaval isikul on keelatud müüa tema püütud kala otse füüsilisele isikule oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul suuremas koguses, kui sätestab nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõige 2.

§ 11. Kalapüügiõiguse teostamise üldised kitsendused

(1) Kalapüügikitsendus kehtestatakse kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul teadusuuringute ja kalapüügiga seotud statistiliste andmete alusel. Kalakaitse- või teadusasutuse ettepanek ei ole vajalik, kui püügikitsendus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või ELi õigusaktist või selle on rahvusvahelise lepingu alusel määranud kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline organisatsioon.

(2) Kalavaru ohustatuse korral kehtestab ajutised püügikitsendused

määrusega.

(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust võib kalade kudemise ajal või suguküpseks arenemata kalade kaitseks kehtestada ajutiselt kalapüügi keeluajad kalaliikide või püügivahendite kaupa valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkiri tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka ministeeriumi veebilehel ning teave ajutiste püügikitsenduste kohta edastatakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele.

(4) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, kui Euroopa Komisjon sulgeb nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 104 lõike 1 kohaselt ajutiselt kalapüügi ja osutub vajalikuks kehtestada Eestis ajutine kalapüügikitsendus, võib asjakohase püügikitsenduse kehtestada valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkiri tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka ministeeriumi veebilehel ning teave ajutise püügikitsenduse kohta saadetakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele.

(5) Kui rahvusvahelisest lepingust tuleneb vajadus nõudeid kalapüügi kohta korduvalt või ajutiselt muuta, võib Vabariigi Valitsus delegeerida selle õiguse

.

(6) võib keelata määrusega teatud kalaliigi lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise või vastuvõtmise, kui selle kalaliigi püük on keelatud.

(7) Kui ELi määruse kohaselt on vaja määrata sadamad, kus on lubatud laevalt kala lossida või ümber laadida, kehtestab need

määrusega.

(8) Kui merel kala ümberlaadimine, vastuvõtmine, töötlemine, mitme laeva ühine kalapüük või lossimine võib ELi õigusaktidest tulenevalt toimuda ainult loa alusel, määrab loa andja

määrusega.

(9) võib vajaduse korral kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa andmise korra ja loa vormi.

§ 12. Kohustus kalapüügiõigust tõendada

(1) Kalapüügiga tegeleval isikul peab eripüügil ja harrastuskalapüügil kaasas olema kalapüügiõigust tõendav dokument. Kaluri kalapüügiloa alusel kalapüügiga tegeleval isikul peab kalapüügil kaasas olema isikut tõendav dokument. Kalapüügiga tegelev isik on riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel kohustatud esitama käesolevas lõikes nimetatud dokumendi.

(2) Eripüügil ja juhul kui harrastuskalapüügiõigus on soetatud harrastuskalapüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi eest tasumisega, tõendab püügiõigust püüdja isikut tõendav dokument.

(3) Kui käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud dokumendil puudub foto, peab püügil kaasas olema ka isikut tõendav dokument.

(4) Käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud püügivahendite püügilt eemaldamisel, kui harrastuskalapüügiõiguse soetanud isik on haigestunud, tõendab kalapüügiõigust selle õiguse soetanud isiku kirjalik volikiri ja püügivahendit püügilt eemaldama volitatud isiku isikut tõendav dokument.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud volikirjale esitatavad nõuded ja volikirjast teavitamise korra kehtestab

määrusega.

(6) Kui EL, kalapüüki reguleeriv riik või rahvusvaheline organisatsioon nõuab, et kalapüügiga tegeleval isikul peab kutselisel kalapüügil kaasas olema kalapüügiõigust tõendav dokument, mille on andnud Eesti Vabariik, peab sellel isikul kaasas olema kalapüügiloa paberärakiri.

§ 13. Kala ja veetaime päritolu tõendamine

(1) Harrastuskalapüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse harrastuskalapüüdja isikut tõendavat dokumenti või käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud dokumenti.

(2) Kutselisel kalapüügil püütud kala ja veetaime päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse müügiteatist (edaspidi esmakokkuostukviitung), lossimise deklaratsiooni, kalalaeva kalapüügipäevikut koos kalalaeva kalapüügiloaga või rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga, kala või veetaime ülevõtmisdeklaratsiooni ehk üleandmise deklaratsiooni või kala või veetaime veodokumenti ehk transpordidokumenti.

(3) Eripüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse loa omaniku või loale kantud püüdja isikut tõendav dokument või esmakokkuostukviitung.

(4) Kolmanda riigi kalalaeva lossimisel loetakse kala päritolu tõendavaks dokumendiks nõukogu määruse (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 318, 05.12.2007, lk 1–58), artiklite 63b või 63c või komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 433/2012, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1236/2010, millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem, üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 136, 25.05.2012, lk 41–93), artiklite 12 ja 13 kohast sadamariigi kontrollidokumenti, kui kalalaeva lipuriik on selle kinnitanud, nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 6 nimetatud eelteatist, artiklis 8 nimetatud lossimise või ümberlaadimise deklaratsiooni ning artiklis 12 märgitud püügisertifikaati.

(5) Kala impordi ja reekspordi korral loetakse kala päritolu tõendavaks dokumendiks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 12 nimetatud püügisertifikaati.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud kala päritolu tõendamise nõue ei kehti füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul ostetud kala kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõikes 2 sätestatud koguses ja õngepüügil püütud kala kohta.

(7) Kala või veetaime esmakokkuostukviitungi koopia peab kala või veetaime ostja üle andma igale järgmisele ostjale, kes ostab kala või veetaime kokku ärilisel eesmärgil. Kui kala või veetaime müüakse mitme partiina, antakse esmakokkuostukviitungi koopia üle igale kala või veetaime ostjale, märkides esmakokkuostukviitungi koopiale üleantud kala või veetaime koguse, üleandmise kuupäeva ja üleantava kala esitusviisi ning andmed müüja transpordivahendi ja autojuhi kohta.

(8) Kala ja veetaime päritolu tõendav dokument peab olema käitlemise ja müügi kohas ning kala ja veetaime käitleja ja müüja on kohustatud riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel selle esitama.

§ 14. Kalatoote import, eksport ja reeksport ning pädev asutus

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 ja artikli 39 lõike 4 kohane pädev asutus ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1010/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 280, 27.10.2009, lk 5–41), artikli 39 lõike 1 kohane kontaktasutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Merest püütud kala ja sellest valmistatud kalatoote (edaspidi kalandustoode) püügisertifikaat esitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 15 lõikes 1 nimetatud kalandustoote ekspordi korral kinnitamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile ning artikli 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kalandustoote reekspordi korral Maksu- ja Tolliametile vähemalt kolm tööpäeva enne arvatavat kalandustoote eksporti või reeksporti.

(3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 18 nimetatud impordist keeldumisega kaasneva kalandustoote käitlemisega seotud kulud katab importija.

§ 15. Kala ja veetaime esmakokkuost