Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord

Määrus kehtestatakse

§ 10 lõike 11 alusel ning

§ 161 lõike 3 ja § 182¹ lõike 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse kohaldamine

(1) Käesoleva määrusega reguleeritakse toetuste andmist erametsanduse arendamiseks ja riigi eelarvestrateegia meetme „Erametsade kliimakindla majandamise toetus” rakendamiseks.

(2) Käesoleva määruse alusel toetuste andmist korraldab metsaseaduse § 6 lõike 3 alusel Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

(3) Energeetika- ja keskkonnaminister võib käesoleva määruse § 7 punktides 2, 4 ja 10 sätestatud toetuse liikide rahastamiseks eraldada vahendeid sihistatult atmosfääriõhu kaitse seadus § 161 lõike 4 punktides 7 ja 10 sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

§ 2. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohaldamine

(1) Erametsanduse toetuse, välja arvatud käesoleva määruse §-s 10 nimetatud toetus, andmisel kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

(1) Paragrahvi 7 punktis 9 nimetatud toetuse andmisel kohaldatakse Euroopa Liidu suuniseid põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta (ELT C 485, 21.12.2022, lk 1–90) (edaspidi riigiabi suunised), kui Euroopa Komisjon on riigiabi suuniste teise peatüki punkti 2.2 alusel teinud toetuse kohta lubava otsuse. Kui riigiabi suunised ei ole kohaldatavad, rakendatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831.

(1) Riigiabi suuniste alusel ei anta toetust raskustes ettevõtjale riigiabi suuniste punkti 33 alapunkti 63 tähenduses.

(2) Käesoleva määruse § 10 alusel antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses.

(3) Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot ühe ettevõtja kohta. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid.

(3) Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhul.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(6) KIK säilitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümme aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest.

§ 3. Toetuse taotlemise ja saamise üldtingimused

(1) Toetust võib taotleda ja saada olenevalt toetuse liigist:

1) metsaseaduse § 10 lõike 5 tähenduses metsaühistu (edaspidi metsaühistu);

2) füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomanik (edaspidi erametsaomanik) tema omandis oleva metsamaa jaoks;

3) mitu metsaühistut koos (edaspidi ühistaotlejad).

(1) Toetust võib taotleda eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomaniku omandis olevale maale, kellel oli taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal kuni kümme töötajat ja käive kuni 500 000 eurot. Nõuet ei kohaldata käesoleva määruse § 7 punktides 6 ja 9 nimetatud toetuste taotlemisel.

(1) Kui taotletakse käesoleva määruse § 7 punktides 2–4, 8 ja 10 nimetatud toetust eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomaniku maale, peab tema kohta äriregistris olema kättesaadav majandusaasta aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on saabunud enne taotluse esitamise tähtpäeva.

(2) Metsaühistu võib taotleda ja saada toetust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud erametsaomanikest metsaühistu liikmete omandis oleva metsaseaduse tähenduses metsamaa (edaspidi metsamaa) või metsaühistu tegevuse jaoks, kui tal on:

1¹) alates 2022. aasta 1. jaanuarist metsa uuendamise, pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise, metsa inventeerimise, metsamaaparandustööde ja üraskikahjustuste ennetamise toetuse taotlemisel vähemalt 200 liiget taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga ning erametsaomanike nõustamise, metsaühistu ning metsa sertifitseerimise toetuse taotlemisel vähemalt 400 liiget taotlemisele eelneva kalendriaasta lõpu seisuga, välja arvatud ühistaotlemisel, milleks nõutav liikmete arv on sätestatud käesoleva määruse § 3² lõikes 5;

2) ärakiri mitte varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal metsaühistu vastuvõetud üldkoosoleku otsusest, millest nähtub tema liikmete nõusolek taotleda toetust, kui põhikirjast ei nähtu õigust taotleda toetust metsaühistu liikmete nimel;

3) metsaühistu liikmete nimekiri koos nende isiku- või registrikoodide ja metsamaa pindalaga mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga ning metsaühistu ja vastutustundliku metsanduse edendamise toetuse taotlemise korral taotlemisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga (edaspidi metsaühistu liikmete põhiandmetega nimekiri).

(2) Erametsaomanike nõustamise, metsaühistu ning metsa sertifitseerimise toetuse saamiseks peab metsaühistu olema kvalifitseeritud käesoleva määruse § 3¹ kohaselt.

(2) Kui erametsaomanik on mitme metsaühistu liige, arvestatakse erametsaomanike nõustamise, metsaühistu ja metsa sertifitseerimise toetuse saamiseks kvalifitseerimisel, toetuse menetlemisel ja määramisel isiku liikmelisust nendes metsaühistutes proportsionaalselt.

(3) Toetust ei anta, kui KIK-il puudub toetuse finantseerimiseks vajalik raha.

(4) Toetuse, välja arvatud üraskikahjustuste ennetamise toetus, taotlemiseks esitab taotleja järgmised dokumendid:

1) lisas 1 esitatud vormi kohase taotluse (edaspidi taotlus) ning muud käesolevas määruses nimetatud taotlemiseks vajalikud dokumendid.

(4) KIK teatab taotluse esitamise tähtpäeva ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes ning veebilehel www.eramets.ee.

(5) Taotleja saab ühes taotlusvoorus esitada ühe toetuse liigi kohta ühe taotluse. Kui erametsaomanik on esitanud mitu taotlust või on esindatud mitmes taotluses, võetakse menetlemisele ajaliselt kõige hiljem esitatud taotlus ning varasemad jäetakse läbi vaatamata.

(5) Erandina lõikest 5 võib metsamaaparandustööde toetust taotlev erametsaomanik olla samaaegselt esindatud metsaühistu esitatud metsamaaparandustööde toetuse taotluses tingimusel, et toetust ei taotleta sama kinnisasja ja sama maaparandussüsteemi piires tehtavateks töödeks.

(6) Taotluses kavandatud tegevuse maksumus peab olema põhjendatud, üheselt mõistetav, üksikasjalikult kirjeldatud, otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks.

(7) Taotlus esitatakse posti teel või käsipostiga KIK-ile, elektrooniliselt aadressil siseriiklik@eramets.ee või PRIA e-teenuse keskkonna kaudu, kui määrusega ei ole reguleeritud teisiti.

§ 3¹. Metsaühistu kvalifitseerimine

(1) Metsaühistu kvalifitseerimise eesmärk on hinnata metsaühistu jätkusuutlikkust ja võimet teenindada metsaomanikke.

(2) Metsaühistu kvalifitseerimine toimub üks kord kalendriaastas koos erametsaomanike nõustamise, metsaühistu või metsa sertifitseerimise toetuse taotlemisega. Metsaühistul, kes ei kvalifitseerunud, on õigus taotleda kvalifitseerimist järgmisel aastal.

(3) Metsaühistu kvalifitseeritakse kolmeks aastaks. Selle aja jooksul ei saa metsaühistu üksi ega ühistaotluse raames uut kvalifitseerimist taotleda.

(4) Kui metsaühistu liikmete arv langeb taotlemisele eelneva kalendriaasta lõpu seisuga alla käesoleva määruse § 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära, siis kvalifitseerumine lõpeb.

(5) Kvalifitseerumiseks peab metsaühistu vastama lisaks käesoleva määruse §-des 3 ja 4 taotlejale esitatavatele üldistele nõuetele ka käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud tingimustele.

(6) Kvalifitseerumiseks peab metsaühistu vastama järgmistele tingimustele:

1) ta on esitanud äriregistrile tähtajaks viimase lõppenud majandusaasta aruande.

(7) Lisaks lõikes 6 sätestatule peab metsaühistu vastama 2025. aastal kvalifitseerudes neljale, 2026. aastal viiele ja 2028. aastast järgmistest tingimustest neist kõikidele:

1) tal on veebileht, kus on avaldatud vähemalt ühistu kontaktandmed, erametsaomanikele pakutavad teenused, metsaühistu lahtiolekuaeg ja vastuvõtutingimused;

2) tal on sõlmitud tööleping, töövõtuleping või muu võlaõiguslik leping konsulendiga, kes vastab metsaseaduse § 10 lõikes 5¹ sätestatud tingimustele;

3) ta on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal taotlenud vähemalt kolme erametsaomanikele suunatud toetust;

4) ta on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul taotlenud ühistu liikmete metsamaal vähemalt 200 hektaril käesoleva määruse § 7 punktis 2 nimetatud toetust;

5) ta on taotlenud hooldusraiete tegemise toetust ning on eelmise kalendriaasta maksetaotluse esitamise tähtajaks kasutanud 70% määratud toetusest;

6) ta on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal korraldanud ühistu liikmetele vähemalt kaks metsateemalist rühmanõustamist, mis on avalikustatud erametsa portaalis.

§ 3². Ühistaotlemine

(1) Ühistaotlejad võivad metsaühistu ja metsa sertifitseerimise toetusele kvalifitseerimiseks, toetuse taotlemiseks ja saamiseks esitada ühistaotluse.

(2) Ühistaotluse võivad esitada kuni neli metsaühistut, sealjuures metsaühistu:

1) võib osaleda vaid ühes ühistaotluses;

2) ei tohi samal ajal ühistaotluses osalemisega esitada eraldi taotlust kvalifitseerimiseks.

(3) Ühistaotlusele kehtivad samad nõuded, mis metsaühistule üksi kvalifitseerimisel, toetuse taotlemisel, saamisel ja kasutamisel käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(5) Taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta lõpu seisuga peab ühistaotlejatel olema kokku vähemalt 600 liiget.

(6) Ühistaotlejad nimetavad taotlusega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja (edaspidi juhtpartner). Juhtpartner vastutab kõigi ühistaotlejate nimel kvalifitseerimise, toetuste taotlemise, sellega seotud aruandluse ja toetuste väljamakse eest.

(7) Ühistaotlejate nimel kvalifitseerimiseks ja taotlemiseks vajalikud dokumendid ning teiste ühistaotlejate esindamise volikirja võib esitada ainult juhtpartner.

(8) Käesoleva määruse § 3 lõike 4 punktis 2 nimetatud andmed, § 8 lõikes 3¹, § 12 lõike 16 punktis 3 ja lõike 19 punktis 3 ning § 13¹ lõike 7 punktis 2 nimetatud tegevusaruanne, § 13¹ lõike 7 punktis 1 nimetatud andmed perioodi jooksul kavandatava metsa sertifitseerimise kohta ja § 13¹ lõike 9 punktis 1 nimetatud sertifitseeritud metsade loetelu tuleb esitada sellekohase lisa vormil B.

(9) Kvalifitseerimiseks peab iga ühistaotluses osalev metsaühistu vastama käesoleva määruse § 3¹ lõikes 6 sätestatud tingimustele. Sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimuste täitmist hinnatakse ühistaotlejatel järgmiselt.

2) punktides 1 ja 2 sätestatud nõuded peavad olema täidetud kõigil ühistaotlejatel;

3) punktides 3–6 sätestatud nõuete täitmiseks võetakse arvesse ühistaotlejate vastavad summeeritud näitajad.

(10) Kui mõni ühistaotlejatest ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, on teistel ühistaotlejatel õigus jätkata kvalifitseerimist ilma temata. Pärast kvalifitseerumist ei tohi selle kehtivuse ajal ühistaotlejate koosseisu muuta.

(13) Ühistaotlejad võivad saada käesoleva määruse §-s 13¹ sätestatud metsa sertifitseerimise toetust, kui nende liikmetele kuuluva sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud ajavahemikul esmakordselt sertifitseeritud metsa kogupindala ületab kokku 300 hektarit. Toetuse määr on kuni 30 000 eurot ühistaotluse kohta.

§ 4. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) ta ei ole saanud ega taotle sama kulu hüvitamiseks samale metsaeraldisele kavandatud sama tegevuse või sama investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust;

3) ta tagab toetuse sihipärase kasutamise ning võimaldab seda kontrollida;

4) tal ei ole riiklikku maksuvõlga või on riikliku maksuvõla tasumine ajatatud ja maksuvõlg on tasutud ajakava kohaselt;

5) tema kohta metsaseaduse alusel saadud toetuse mittesihipärase kasutamise otsuse tegemisest on möödunud vähemalt kolm aastat.

(2) Kui taotleja on teatud tähtajaks asutatud metsaühistu, ei või tema tegutsemise tähtaeg olla lühem kui viis aastat KIK toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates.

(3) Kui toetuse taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab ta olema tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud tähtajaliselt. Kui toetuse tagasimaksmine on ajatatud, peavad tagasimaksed olema tasutud ettenähtud tähtajaks ja mahus.

§ 5. Nõuded toetuse saajale

(1) Toetuse saaja peab lisaks §-s 4 esitatud nõuetele:

1) tegema tähtajaks tööd, mille jaoks toetus määrati;

2) tagama investeeringuobjekti või ala, millele toetus määrati, sihipärase kasutamise või säilimise vähemalt viie aasta jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates, välja arvatud metsa inventeerimise toetuse korral;

3) säilitama toetusega seotud dokumente seitse aastat toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates;

4) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

5) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet;

6) toetuse abil korraldatud üritustel ja muudel asjakohastel juhtudel teavitama, et tööde rahastamist on toetanud riik.

(2) Kui toetuse saanud investeeringuobjekt või -ala võõrandatakse viie aasta jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates, peab toetuse saaja objekti või alaga seotud kohustused üle andma uuele omanikule, vormistades selle kohta toetusega seotud kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise akti, mille allkirjastavad nii kohustuste üleandja kui vastuvõtja.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on käesoleva määruse §-des 8–13⁴ sätestatud toetuse liigi tegevus, kulud ja investeeringud.

(2) Abikõlblikud ei ole:

1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning maa rentimisega seotud kulud;

2) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;

3) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse alusel;

4) toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses ja ebaotstarbekad kulud;

5) riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva metsamaa kohta tehtud kulutused;

6) kulutused, mis on tehtud looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud loodusobjektil, kus keskkonnakaitse piirangutest tulenevalt ei oleks saanud teha kavandatud töid;

7) sõiduki, sh maastikusõiduki, soetamise kulud;

8) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;

10) juriidilistes isikutes osalemise liikmemaksud;

11) kasutatud investeeringuobjekti ostmiseks tehtud kulud;

12) muud kulud, mis ei ole toetatava tegevuse või investeeringuga otseselt seotud;

13) maaparandusseaduse § 46 lõikes 4 nimetatud riigi poolt korrashoitava ühiseesvoolu ja sellel asuva truubi kohta tehtud kulud;

14) notaritasu;

15) trahvi, finantskaristuse ja kohtumenetluse korral tehtud menetluskulud;

16) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja finantsteenusega seotud muu kulu.

2. peatükk Toetuse liigid ning toetuse saamise täpsustatud alused ja nõuded ning määrad toetuste liikide kaupa

§ 7. Toetuse liigid

(1) Käesoleva määruse alusel antavad toetused on:

1) vastutustundliku metsanduse edendamise toetus;

2) mitmekesise ja kliimakindla metsa rajamise toetus;

3) pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus;

4) metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise toetus;

5) metsaühistu toetus;

6) maaparandussüsteemi korrastamise toetus;

7) metsa sertifitseerimise toetus;

8) üraskikahjustuste ennetamise toetus;

9) väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus;

10) mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetus.

§ 8. Vastutustundliku metsanduse edendamise toetus

(1) Vastutustundliku metsanduse edendamise toetuse (edaspidi nõustamistoetus) eesmärk on tagada parimatel teadmistel põhinev metsa majandamine ja metsaressursi tõhusam kasutamine, aidates kaasa metsade elurikkuse hoidmisele ja tutvustades püsimetsanduse võimalusi.

(2) Nõustamistoetust võib taotleda ja saada metsaühistu erametsaomanikule osutatud nõuandeteenuse eest. Nõu võib anda konsulent, kes vastab metsaseaduse § 10 lõikes 5¹ sätestatud nõuetele.

(3) Nõustamistoetust võib taotleda metsaühistu, kes on toetusele kvalifitseeritud ning tähtajaks esitanud aruande eelmise nõustamistoetuse kasutamise kohta.

(3) Nõustamistoetuse taotlemisel esitab taotleja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud nimekirja.

(4) Nõustamistoetuse saamiseks peab metsaühistul olema konsulendiga sõlmitud tööleping, töövõtuleping või muu võlaõiguslik leping, mis sisaldab muuhulgas lõikes 12 sätestatud tingimusi.

(7) Nõustamistoetuse määr on kuni 100 eurot ühe nõuandeteenuse saanud füüsilisest isikust, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjast erametsaomaniku kohta ühes taotluses.

(10) Nõustamiskulud on abikõlblikud taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

(10) Metsaühistu saab ühes taotlusvoorus taotleda nõustamistoetust maksimaalselt summas, mis moodustab vooru eelarvest sama suure osakaalu, kui on tema füüsilistest isikutest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest liikmete osakaal kõigist selles voorus nõustamistoetust taotlenud ühistute füüsilistest isikutest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest liikmete koguarvust.

(11) Nõustamistoetuse saamiseks esitab metsaühistu osutatud nõuandeteenuse kohta PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevaks ja korras aruande, mis peab sisaldama järgmiseid andmeid:

1) erametsaomaniku nimi ja isiku- või registrikood;

2) erametsaomaniku kontaktandmed;

3) nõustamise teema;

4) konsulendi nimi;

5) nõuandeteenuse osutamise aeg.

(11) Metsaühistul on võimalus saada ettemaksu 50% ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast. Järgmised maksed teeb KIK pärast ettemaksu täielikku kasutamist ning lõikes 11 sätestatud dokumentide esitamist.

(12) Konsulendid peavad oma tegevuses lähtuma Eesti konsulentide eetikakoodeksist, tegutsema nõustatava huvides ning vältima huvide konflikti.

§ 9. Mitmekesise ja kliimakindla metsa rajamise toetus