Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

1. peatükk Üldsätted

1. jagu Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Käesoleva seaduse eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

(2) Käesoleva seadusega reguleeritakse:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamise, juhtimise ja maandamise põhimõtteid;

2) Rahapesu Andmebüroo tegevuse aluseid;

3) järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse täitmisel;

4) tegelike kasusaajate andmete kogumise ja avaldamisega kaasnevaid kohustusi;

5) maksekontode omanike andmete kogumise ja avaldamisega kaasnevaid kohustusi;

6) kohustatud isikute vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral.

(3) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse järgmiste isikute majandus-, kutse- ja ametitegevuses:

1) krediidiasutused;

2) finantseerimisasutused;

3) hasartmängu, välja arvatud kaubanduslik loterii, korraldajad;

4) isikud, kes vahendavad kinnisasja ostu või müüki;

4¹) isikud, kes vahendavad kinnisasja kasutustehinguid, kui tehinguga kokku lepitav kasutustasu on vähemalt 10 000 eurot kuus;

5) kauplejad, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas vähemalt 10 000 eurot või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

6) isikud, kes tegelevad väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavad väärismetallid ja väärismetalltooted, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga;

7) vandeaudiitorid audiitorteenuse osutamisel ja raamatupidamisteenuse pakkujad;

8) raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad;

9) usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad;

12) väärtpaberite keskdepositoorium, kui ta korraldab väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta;

13) piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust osutavad ettevõtjad;

14) pandimajapidajad;

15) kunstiteostega kauplejad ja isikud, kes vahendavad kunstiteoseid või ladustavad neid tolli vabatsoonis, kui neile sellega seoses tasutakse või nad tasuvad summa väärtusega vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena ühe aasta jooksul.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel. Samuti kohaldatakse käesolevat seadust nimetatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta juhendab tehingu kavandamist või selle tegemist või teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis on seotud:

1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga;

2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega;

3) makse-, hoiu- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega;

4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega;

5) usaldushalduse, äriühingu, sihtasutuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse asutamise, tegevuse või juhtimisega.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse mittetulundusühingutele mittetulundusühingute seaduse tähenduses ja teistele juriidilistele isikutele, kellele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse sätteid, ning sihtasutustele sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 5000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul, või kui klient või tehingus osalev isik või tehing on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 37 lõike 4 punktis 3.

(4) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Pangale, kui ta kõrvaldab käibelt või vahetab ümber pangatähti või münte üle 10 000 euro väärtuses või sellega võrdväärse summa muus vääringus või kui talle tasutakse meenemüntide või teiste numismaatilis-bonistiliste toodete eest sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasutakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul.

(6) Käesoleva seaduse 9. peatükki kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja usaldushalduritele.

2. jagu Mõisted

§ 3. Seaduses kasutatavad terminid

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) sularaha on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12) artikli 2 lõikes 2 nimetatu;

2) vara on igasugune ese, samuti sellise eseme omandiõigust või muid selle esemega seotud õigusi tõendav dokument, sealhulgas elektroonne dokument, ning sellisest esemest saadud kasu;

3) kohustatud isik on käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud isik;

4) ärisuhe on suhe, mis tekib kestvuslepingu sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses kohustatud isiku poolt teenuse osutamiseks või kauba müümiseks või muul viisil turustamiseks või mis ei põhine kestvuslepingul, kuid mille puhul kontakti loomise ajal võiks mõistlikult oodata suhte teatavat kestvust ja mille jooksul teeb kohustatud isik teenust või ametiteenust osutades, ametitoiminguid tehes või kaupa pakkudes korduvalt eraldiseisvaid tehinguid majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus;

5) klient on kohustatud isikuga ärisuhtes olev isik;

6) vääriskivid on looduslikud ja tehislikud vääriskivid ning poolvääriskivid, nende pulber ja puru ning looduslikud ja kultiveeritud pärlid;

7) väärismetall on väärismetall väärismetalltoodete seaduse tähenduses;

8) väärismetalltoode on väärismetalltoode väärismetalltoodete seaduse tähenduses;

15) kohustatud isiku kõrgem juhtkond on juht või töötaja, kellel on piisavalt teadmisi kohustatud isiku riskidest seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ning piisav volitus riske mõjutavate otsuste tegemiseks, kuid kes ei pea olema juhatuse liige;

16) valuutavahetusteenus on ettevõtja poolt majandus- või kutsetegevuses ühe kehtiva valuuta vahetamine teise kehtiva valuuta vastu;

17) kontsern on ettevõtjate grupp, mis koosneb emaettevõtjast, selle tütarettevõtjatest äriseadustiku § 6 tähenduses ja üksustest, milles emaettevõtjal või selle tütarettevõtjatel on osalus, või selliste ettevõtjate grupp, mis moodustavad konsolideerimisgrupi raamatupidamise seaduse § 27 lõike 3 tähenduses;

18) suure riskiga kolmas riik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117), artikli 9 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud aktis nimetatud riik;

19) krüptovara on krüptovara Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 3 lõike 1 punkti 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui see kuulub artikli 2 lõigetes 2–4 nimetatud kategooriatesse või muul viisil kvalifitseerub rahaks;

20) isehallatav aadress on isehallatav aadress Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), artikli 3 punkti 20 tähenduses.

§ 4. Rahapesu

(1) Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara:

1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;

2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest;

3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine.

(2) Rahapesu on ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine.

(3) Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teadmist või eesmärki võib järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal.

(5) Rahapesuga on tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud.

§ 5. Terrorismi rahastamine

(1) Terrorismi rahastamine on terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse ning terroristlikul eesmärgil reisimise rahastamine ning toetamine karistusseadustiku §-de 237³ ja 237⁶ tähenduses.

§ 6. Krediidiasutus ja finantseerimisasutus

(1) Krediidiasutus käesoleva seaduse tähenduses on:

1) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

2) Eestis äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse filiaal.

(2) Finantseerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on:

1) valuutavahetusteenuse pakkuja;

2) makseteenuse pakkuja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud makse algatamise ja kontoteabe teenuse pakkuja;

3) e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;

3¹) krüptovarateenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 15 tähenduses, kes osutab üht või mitut artikli 3 lõike 1 punktis 16 sätestatud krüptovarateenust, välja arvatud artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis h nimetatud krüptovarateenust osutav isik;

4) kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi kindlustusandja) ulatuses, milles ta pakub elukindlustusega seotud teenuseid, välja arvatud kogumispensionide seaduse tähenduses kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingutega seotud teenuseid;

5) kindlustusmaakler kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi kindlustusmaakler) ulatuses, milles ta tegeleb elukindlustuse turustamisega või pakub muid investeerimisega seotud teenuseid;

6) fondivalitseja, välja arvatud kogumispensionide seaduse tähenduses kohustusliku pensionifondi valitsemisel, ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond investeerimisfondide seaduse tähenduses;

7) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses;

8) krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses;

8¹) ühisrahastusteenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49), tähenduses;

10) e-raha asutuse või makseteenuse pakkuja määratud keskne kontaktpunkt;

11) muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;

12) käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud isikust välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal.

§ 7. Korrespondentsuhe

(1) Korrespondentsuhe käesoleva seaduse tähenduses on:

1) püsivalt ja kestvalt finantsteenuste osutamine ühe krediidiasutuse (korrespondentasutus) poolt teisele krediidiasutusele (respondentasutus), sealhulgas arvelduskonto, maksekonto või muu kontoteenuse ning sellega seonduvate rahahalduse, rahvusvahelise rahaülekande, tšekkide lunastamise, laiendatud kasutusõigusega konto teenuse ja valuutavahetusteenuse osutamine;

2) krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste omavahelised suhted, sealhulgas sellised suhted, mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid tema klientide teenindamiseks, ning sellised suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või rahaülekannete tegemiseks, või suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete tegemiseks.

§ 7¹. Usaldushaldus

(1) Usaldushaldus käesoleva seaduse tähenduses on seda tunnustava riigi õiguse alusel loodud või tekkinud õigussuhe, mille kohaselt valitseb usaldushaldur usaldushalduse looja eraldatud varakogumit oma nimel, kuid soodustatud isikute huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi kohaselt, samuti õiguslik üksus, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 31 lõike 10 alusel Euroopa Komisjoni avaldatud koondloetelus.

(2) Käesoleva seadusega ette nähtud usaldushaldust puudutavate andmete esitamisel ei ole muid õiguslikke tagajärgi peale käesolevas seaduses sätestatute.

(3) Usaldushaldust tunnustavaks riigiks loetakse riiki, mis on osaline usaldushaldust puudutava õiguse ja nende tunnustamise 1985. aasta 1. juuli Haagi konventsioonis.

§ 8. Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja

(1) Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule vähemalt ühte järgmistest teenustest:

1) äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine, sealhulgas osaluse võõrandamisega seotud toimingud;

2) tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna täisühingus või sellisel positsioonil muus juriidilises isikus, samuti teise isiku nimetatud ametikohale asumise korraldamine;

3) asukoha või tegevuskoha aadressi, sealhulgas aadressi kui kontaktandmete osa kasutamise või postisaadetiste vastuvõtmiseks aadressi kasutamise võimaldamine ja muude eelnimetatuga seonduvate teenuste pakkumine äriühingule või muule juriidilisele isikule, seltsingule või muule juriidilise isiku staatust mitteomavale isikute ühendusele;

4) usaldushaldurina või seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse esindajana tegutsemine või teise isiku määramine sellele positsioonile;

5) aktsionäri esindajana tegutsemine või teise isiku aktsionäri esindajana tegutsemise korraldamine, välja arvatud nende äriühingute puhul, kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud ja kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või võrdväärseid rahvusvahelisi standardeid.

§ 9. Tegelik kasusaaja

(1) Tegelik kasusaaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik:

1) kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või

2) kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse.

(2) Kui tegelikku kasusaajat ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik kindlaks teha, on äriühingu tegelik kasusaaja selline füüsiline isik, kelle otsene või kaudne osalus või kõigi otseste ja kaudsete osaluste summa ületab äriühingus 25 protsenti, sealhulgas osalused esitajaaktsiate või -osade kujul või muul viisil.

(3) Otsene osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus isiklikult. Kaudne osalus tähendab, et füüsilisel isikul on äriühingus osalus ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu.

(4) Kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isikut võimalik kindlaks teha ja eeldusel, et sellise isiku olemasolu kahtlustamiseks puudub ka alus, või juhul, kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja, loetakse tegelikuks kasusaajaks sellist füüsilist isikut, kes on kõrgema juhtorgani liige.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele vastab mitu isikut, sealhulgas siis, kui kõrgema juhtorgani liikmeid on mitu, kui on mitu kõrgemat juhtorganit või kui äriühingus omab osalust teine juriidiline isik ühe või mitme isiku või isikute ahela kaudu, käsitatakse tegeliku kasusaajana äriühingu üle faktilist kontrolli teostavat isikut või isikuid, kes teevad äriühingus strateegilisi otsuseid või selliste isikute puudumise korral teostavad igapäevast ja regulaarset juhtimist.

(4) Kui äriühingu tegelikuks kasusaajaks on usaldushaldur, loetakse tegelikeks kasusaajateks kõik käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikud.

(6) Usaldushalduse või juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse puhul on tegelik kasusaaja:

1) usaldushalduse või ühenduse looja;

2) usaldushaldur või usaldusisik;

3) vara säilimist tagav ja kontrolliv isik, kui selline isik on määratud;

4) soodustatud isik või kui soodustatud isik või isikud määratakse tulevikus, siis isikute ring, kelle huvides usaldushaldus või isikute ühendus loodi või tegutseb;

5) muu isik, kes ükskõik millisel moel omab lõplikku kontrolli usaldushalduse või ühenduse vara üle.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 nimetamata isiku või isikute ühenduse puhul võib määrata tegelikuks kasusaajaks juhatuse liikmed või esimehe, võttes arvesse lõike 1 punktis 1 sätestatut.

§ 9¹. Riikliku taustaga isik

(1) Riikliku taustaga isik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid ja kelle suhtes jätkuvalt esinevad sellega seotud riskid.

(2) Avaliku võimu oluliste ülesannete täitjateks loetakse vähemalt:

1) riigipea või valitsusjuht;

2) minister, ase- või abiminister;

3) seadusandliku kogu liige;

4) erakonna juhtorgani liige;

5) riigi kõrgeima kohtu kohtunik;

6) riigikontrolör või keskpanga nõukogu või juhatuse liige;

6¹) õiguskantsler;

7) suursaadik, saadik või asjur;

8) kaitsejõudude kõrgem ohvitser;

9) riigi valitseva mõju all oleva äriühingu juhatuse ja haldus- või järelevalveorgani liige;

10) rahvusvahelise organisatsiooni juht, juhi asetäitja ja juhtorgani liige.

(3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, ei loeta riikliku taustaga isikuks kesk- ja alamastme ametnikke.

(4) Riikliku taustaga isikuks loetakse ka isik, keda vastavalt Euroopa Komisjoni avaldatud loetelule peab avaliku võimu oluliste ülesannete täitjaks Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu territooriumil akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon.

(5) Loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks, kehtestab

määrusega.