Keeleseadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse eesmärk

(1) Seaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.

§ 2. Seaduse reguleerimisala

(1) Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku ja haldusjärelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest.

(2) Eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute keelekasutust reguleeritakse, kui see on õigustatud põhiõiguste kaitseks või avalikes huvides. Avalikud huvid käesoleva seaduse tähenduses on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele kasutamise ja keeleoskuse nõue peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.

(3) Võõrkeelt, sealhulgas vähemusrahvuse keelt kasutavate isikute õigused tagatakse kooskõlas teiste seaduste ning välislepingutega. Võõrkeelte toetamise meetmed ei tohi kahjustada eesti keelt.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

2. peatükk Keelepoliitika ja keelevaldkonna juhtimine

§ 3. Eesti keele staatus

(1) Eesti riigikeel on eesti keel.

(2) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.

(3) Riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (edaspidi murdekeel) kaitset, kasutamist ja arendamist.

§ 4. Ametlik ja avalik keelekasutus ning eesti kirjakeele norm

(1) Ametlik keelekasutus on riigi ametiasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (edaspidi riigiasutus) ning kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi kohaliku omavalitsuse asutus), notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ning nende büroo või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutuse, kogu või isiku dokumentide, veebilehe, siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus. Ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile (edaspidi kirjakeele norm). Murdekeele põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas murdekeeles.

(2) Kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele normi rakendamise korra kehtestab

määrusega.

(3) Muudes avalikkusele suunatud tekstides, millele ei kohaldata ametliku keelekasutuse nõuet, sealhulgas eesti keele kasutamisel meedias, järgitakse keelekasutuse head tava.

§ 5. Võõrkeel ja vähemusrahvuse keel

(1) Iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel.

(2) Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena.

(3) Vähemusrahvusest isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest.

§ 6. Keelevaldkonna korraldamine

(1) Keelevaldkonda, sealhulgas keeleõpet, eestikeelse oskussõnavara ja eesti keelele suunatud keeletehnoloogia arendamist ning rakendamist ja eesti keele alast teadus- ja arendustegevust suunab ja koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Riik toetab eestikeelse laiale kasutajaskonnale suunatud ja õppeotstarbelise tarkvara kasutamist.

§ 7. Eesti keelenõukogu

(1) Eesti keelenõukogu nõustab Vabariigi Valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel.

kehtestab Eesti keelenõukogu põhimääruse ning kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul selle koosseisu ja esimehe.

2¹. peatükk Tõlkeandmekogu

§ 7¹. Tõlkeandmekogu

(1) Tõlkeandmekogus töödeldakse andmeid eesmärgiga:

1) võimaldada riigiasutusel (edaspidi kasutajaasutus) tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde ning hallata tõlketöid;

2) toetada vajalike andmetega käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kasutajaasutuse tõlketööde planeerimist ja korraldamist;

3) võimaldada igaühel tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde, kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid;

4) avalikustada anonüümitud tõlkemälud ning pakkuda seeläbi tuge terminite ühtluse ja arendamise tagamiseks;

5) pakkuda tuge tõlke kvaliteedi tagamiseks.

(2) Tõlkeandmekogus töödeldakse järgmisi andmeid:

1) tõlketöö tellija ees- ja perekonnanimi, isikukood ning kontaktandmed;

2) tõlketöö täitja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed ning kasutajaasutuse märkus täitja pädevuse kohta;

3) tõlkemälus, tõlgitavas teabes ning lisa- ja taustamaterjalis sisalduvad isikuandmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tõlkemälus, tõlgitavas teabes ning lisa- ja taustamaterjalis töödeldakse järgmisi andmeid:

1) isiku üldandmed;

2) isiku seosed teiste isikutega;

3) isikuga seotud dokumentide andmed;

4) isikuga seotud menetluste andmed;

5) hariduse ja tööga seotud andmed;

6) varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed, sealhulgas sissetulekute andmed;

7) karistatuse andmed;

8) terviseandmed;

9) poliitilise kuuluvuse ning soolise ja usulise enesemääratluse andmed;

10) maksu-, panga- ja ärisaladust sisaldavad andmed.

(4) Tõlkeandmekogu andmeid säilitatakse järgmiselt:

1) tõlketöö tehnilisi andmeid seitse aastat pärast tõlketöö vastuvõtmist selle tellija poolt;

2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid kolm aastat pärast isiku tõlkeandmekogule juurdepääsu lõpetamist;

3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud andmeid kuus kuud pärast tõlketöö valmimist ja vastuvõtmist tellija poolt;

4) sõnastikest, terminibaasidest ja avalikest tõlkemäludest kogutud andmeid anonüümitud kujul tähtajatult.

(5) Tõlkeandmekogu kaasvastutavad töötlejad on Eesti Keele Instituut ja kasutajaasutused.

(6) Tõlkeandmekogu põhimääruse kehtestab

määrusega, milles sätestatakse:

1) kaasvastutavad töötlejad ja nende ülesanded;

2) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

3) tõlkeandmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord;

4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

5) juurdepääs tõlkeandmekogule ning sellega liidestamise täpsemad tingimused ja kord;

6) muud korralduslikud küsimused.

3. peatükk Suuline ja kirjalik asjaajamine

§ 8. Õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele ja teabele

(1) Igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele (edaspidi koos asjaajamine) riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus, korteriühistus ja sihtasutuses.

(2) Kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suulise asjaajamise õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutustes tagatakse tõlketeenuse võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras.

(3) Töötajale ja ametnikule tagatakse eestikeelne tööalane teave, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 9. Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus

(1) Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles.

(2) Omavalitsusüksuse püsielanik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister), asub kõnealuses vallas või linnas.

(3) Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga.

§ 10. Asjaajamiskeel

(1) Riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue laieneb ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule.

(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu teenistus- ja käskluskeel on eesti keel.

(3) Kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse keelekasutus sätestatakse asjakohaste seadustega.

(4) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnik esineb Eesti eestikeelses meedias eesti keeles.

§ 11. Püsielanike keele kasutamine asjaajamiskeelena

(1) Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt.

§ 12. Asjaajamine võõrkeeles

(1) Kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul. Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada.

(2) Seaduses sätestatud juhtudel on riigiasutusel või kohaliku omavalitsuse asutusel õigus nõuda vandetõlgi tehtud tõlget. Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida.

(3) Riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus vastab võõrkeelsele dokumendile eesti keeles, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul. Kui dokumendi saaja avaldab soovi saada võõrkeelset vastust, siis võidakse vastus võõrkeelde tõlkida dokumendi saaja kulul. Dokumendi saaja ja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse kokkuleppel võib võõrkeelsele dokumendile vastata mõlemale poolele arusaadavas võõrkeeles.

(4) Suulisel asjaajamisel riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse ametniku ning töötajaga, samuti Eesti Vabariigi välisesinduses ning notari, kohtutäituri ja vandetõlgiga ning nende büroos võib poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestata teisiti. Käesolevat lõiget ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul.

§ 13. Välissuhtluse keel

(1) Riigiasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning nende ametnikul ja töötajal on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt.

§ 14. Aruandluse keel

(1) Eestis registreeritud asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus ja füüsilisest isikust ettevõtja esitavad seadustega ettenähtud aruanded eesti keeles.

§ 15. Pitsati, templi ja kirjaplangi keel

(1) Eestis registreeritud asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja avalikus suhtluses kasutatav pitsat, tempel ja kirjaplank on eestikeelsed. Eestikeelsele tekstile võib asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja lisada tõlke võõrkeelde. Suhtlemisel välisriigi isikuga, samuti välissuhtluses võib kasutada võõrkeelset kirjaplanki.

4. peatükk Eestikeelne teave ja teenindamine

§ 16. Teabekeel

(1) Avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed.

(2) Avalikku kohta paigaldatud viitadele, siltidele, ettevõtte liiginimetusele ja välireklaamile võib lisada teksti tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

(3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata käesoleva paragrahvi lõiget 2. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures.

(4) Kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, peab see sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta.

(5) Avalikel üritustel peab korraldaja tagama olulise võõrkeelse teabe tõlke eesti keelde.

§ 17. Tarbija õigus eestikeelsele teabele

(1) Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele tarbijakaitseseaduse alusel.

(2) Isikul, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse § 2 lõike 1 punkti 1 tähenduses, on õigus saada kauplejalt kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelset teavet.

§ 18. Audiovisuaalse teose, tele- ja raadiosaate ning reklaami võõrkeelse teksti tõlge

(1) Audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami avalikul esitamisel ja edastamisel tagab audiovisuaalmeediateenuse osutaja või ettevõtja, et võõrkeelsele tekstile on lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge.

(2) Eestikeelset tõlget ei nõuta keeleõppesaadete, vahetult taasedastatavate saadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul. Nimetatud eestikeelse tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada kümme protsenti nädala omatoodangu mahust.

(3) Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul. Eestikeelses raadiosaates sisalduvad võõrkeelsed kõnetekstid tõlgitakse eesti keelde.

§ 19. Lepingu keel

(1) Tööleping ja võlaõigusseaduse alusel sõlmitud leping, mis lepingu ühe poole jaoks ei seondu majandus- ja kutsetegevusega, samuti avaliku teenuse osutamise leping sõlmitakse eesti keeles, kui osapooled ei lepi kokku mõne muu keele kasutamises.

§ 20. Nimed

(1) Kohanime kirjutamisel lähtutakse kohanimeseaduses sätestatust.

(2) Isikunime kirjutamisel lähtutakse nimeseaduses sätestatust.

(3) Ärinime kirjutamisel lähtutakse äriseadustikus sätestatust.

(4) Eesti koha-, isiku- ja ärinime, asutuse või mittetulundusühingu ja sihtasutuse nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju on samane Eestis kasutatavaga. Muud tähestikku kasutavas keeles rakendatakse nimeseaduse alusel kehtestatud ümberkirjutusreegleid.

§ 21. Eesti seadusandliku kogu nime kasutamine

(1) Eesti seadusandliku kogu nime Riigikogu ei tõlgita ning see kirjutatakse ladina tähestikku kasutavas võõrkeeles samaselt eesti keelega, muud tähestikku kasutavas keeles vastavuses nimeseaduse alusel kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.

(2) Eesti seadusandliku kogu nime Riigikogu võib mitteametlikus kasutuses asendada sõnaga „parlament” nii eesti keeles kui ka võõrkeeles.

§ 22. Riiklik registreerimismärk

(1) Riikliku registreerimismärgi tähelises osas võib kasutada ainult ladina tähti.

5. peatükk Eesti keele oskus, selle hindamine ja kontrollimine

§ 23. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded

(1) Ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse töötaja, avalik-õigusliku juriidilise isiku liige, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötaja peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks.

(2) Äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse töötajale ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja tema töötajale, samuti seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingu juhatuse liikmele kehtestatakse eesti keele oskuse nõuded, kui see on õigustatud avalikes huvides.

(3) Kohustusliku keeleoskustaseme määramisel võetakse aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed, mille kirjeldus esitatakse käesoleva seaduse lisas 1.

(4) Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab

määrusega. Määruses reguleeritakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast.

(5) Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina. Välisõppejõule ja välisteadustöötajale ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid, kui ta on Eestis töötanud vähem kui viis aastat.

§ 24. Eesti keele tasemeeksam

(1) Eesti keele oskust hinnatakse tasemeeksamil.

(2) Tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate loetelu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(3) Tasemeeksamite ülesehituse ning läbiviimise korra kehtestab

määrusega.

(4) Tasemeeksamite koostamise, korraldamise, hindamise ja analüüsimise korraldab Haridus- ja Noorteamet.

§ 25. Eesti keele tasemeeksami tulemuse vaidlustamine

(1) Kui eksaminand ei ole rahul tasemeeksami tulemusega, on tal õigus 30 päeva jooksul pärast selle teatavaks tegemist esitada Haridus- ja Noorteametile vaie.

(2) Tasemeeksamite tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustatakse tasemeeksamite vaidekomisjon, mille koosseisu kinnitab Haridus- ja Noorteameti peadirektor käskkirjaga.

(3) Vaidekomisjon lahendab vaide 30 päeva jooksul pärast selle saamist ning teeb ühe järgmistest otsustest:

1) jätta vaie rahuldamata;

2) rahuldada vaie.

§ 26. Eesti keele oskuse tõendamise erisused

(1) Võõrkeelse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel väljastatakse eesti keele kui teise keele eksami sooritanule eesti keele tasemeeksami tunnistus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud korras.

(2) Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab

määrusega.

(3) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse.

(4) Haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles.

(5) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ja töötab kutsetunnistusel märgitud kutsealal.

§ 27. Eesti keele tasemetunnistus

(1) Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastab Haridus- ja Noorteamet eesti keele tasemetunnistuse.

(1) Eesti keele tasemetunnistuse vormi ja väljastamise korra kehtestab

määrusega.

(2) Eesti keele tasemeeksamite ja -tunnistuste üle arvestuse pidamiseks asutab Vabariigi Valitsus andmekogu (edaspidi testide andmekogu).

(3) Testide andmekogu asutab ja selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu, nende säilitamise tähtaja ja juurdepääsuõigused, kehtestab

määrusega.

(4) Testide andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Noorteamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.

(6) Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid:

1) tasemeeksami sooritamise andmed;

2) tasemeeksami läbiviimisega seotud andmed;

3) testiandmed;

4) hindamisandmed;