Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumine

(1) Kaitseväeteenistuse seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.

§ 2. Kaitseväekohustuslase andmete kandmine kaitseväekohustuslaste registrisse

(1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kantakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel moodustatud mobilisatsiooni riikliku keskregistri kaitseväekohustuslike Eesti kodanike riiklikus registris olevad andmed üle kaitseväekohustuslaste registrisse.

(2) Andmete ülekandmisel andmete sisu ja staatust ei muudeta ning kaitseväekohustuslase andmed loetakse kuni andmete muutmiseni seaduses sätestatud korras järgmiselt:

1) reservväelase andmed loetakse reservis oleva isiku andmeteks;

2) ajateenija andmed loetakse ajateenija andmeteks;

3) asendusteenistuslase andmed loetakse asendusteenistuja andmeteks;

4) kaadrikaitseväelase andmed loetakse tegevväelase andmeteks.

(3) Isikule, kelle andmed kustutati kaitseväekohustuslike Eesti kodanike riiklikust registrist seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel, ei laiene kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväekohustus ja tema andmeid ei kanta kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustuslasena, kui isik ei ole selleks Kaitseressursside Ametile esitanud kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud taotlust.

§ 3. Kaitseväelase tõotuse kehtivus

(1) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt antud Eesti kaitseväelase tõotus jääb kehtima ja kaitseväelane ei pea andma uut tõotust.

§ 4. Kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamine

(1) Kaitseväekohustuslase terviseseisundi kohta tehtud arstliku komisjoni otsus kehtib kuni uue otsuse tegemiseni.

(2) Tegevväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega, vastab kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel tegevväelase tervisenõuetele.

(3) Tegevväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel tegevväelase tervisenõuetele.

(4) Tegevväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks, peab kuue kuu jooksul arvates kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest läbima arstliku komisjoni, kus hinnatakse tema terviseseisundit.

(5) Kutsealune, asendusteenistuja ja ajateenija, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega, vastavad kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

(6) Kutsealune ja asendusteenistuja, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

(7) Kutsealune, asendusteenistuja ja ajateenija, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

(8) Reservis olev isik ja reservväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega, vastavad kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

(9) Reservis olev isik ja reservväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

(10) Reservis olev isik ja reservväelane, kelle arstlik komisjon on tunnistanud tegevteenistuseks mittekõlblikuks, ei vasta kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

§ 5. Arstlike komisjonide tegevuse jätkamine

(1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jätkavad seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel moodustatud Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon ja Kaitseväe arstlik komisjon oma tegevust.

(2) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetlus jätkub kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

(3) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist Kaitseministeeriumi arstlikule keskkomisjonile esitatud vaide vaatab Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon läbi seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

(4) Kui Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon leiab, et vaide esitanud isiku terviseseisundi kohta tuleb teha uus otsus, tagastab Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon asja otsuse teinud arstlikule komisjonile uue otsuse tegemiseks.

§ 6. Ajateenistusse asumise tähtaegade kehtestamine 2013. ja 2014. aastaks

(1) 2013. ja 2014. aasta kutsealuste ja naissoost isikute ajateenistusse asumise tähtajad ja nende arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 7. Kaitseväeteenistuskohustuse ja asendusteenistuse täitmine kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel

(1) Kutsealune, kellele on teatavaks tehtud ajateenistusse kutsumise otsus või kelle ajateenistus on asendatud asendusteenistusega enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist, on kohustatud asuma teenistusse ettenähtud tähtajal ja kohas.

(2) Reservis olev isik, kes on enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist saanud kutse õppekogunemisele, on kohustatud ilmuma õppekogunemisele ettenähtud tähtajal ja kohas.

(3) Ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelane, kes kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel on kaitseväe- või asendusteenistuses, vabastatakse kaitseväe- või asendusteenistusest seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud tähtpäeva saabumisel.

(4) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist esitatud ajateenistuse asendusteenistusega asendamise taotluse menetlus lõpetatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

(5) 28-aastane ja noorem isik, kes seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel vabastati ajateenistusse kutsumisest ja arvati reservi, loetakse kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel reservis olevaks isikuks ja teda ei kutsuta ajateenistusse.

(6) Kutsealust, kes kaitseväeteenistuse seaduse jõustumise aastal saab 28-aastaseks ja keda ei ole seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel ajateenistusse kutsutud, ei kutsuta seaduse jõustumisel ajateenistusse ja Kaitseressursside Amet märgib tema andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei rakendata, kui kutsealune on enne 28-aastaseks saamist avaldanud soovi aja- või asendusteenistusse asumiseks.

§ 8. Ajapikenduse saanud kutsealuse ajateenistusse asumine

(1) Seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt ajateenistusse asumiseks ajapikendust saanud kutsealuse ajapikendus kehtib kuni tähtpäeva saabumiseni või asjaolude äralangemiseni.

§ 9. Ajateenistusse kutsumise peatumise lõpetamine

(1) Kutsealuse, kelle ajateenistusse kutsumine on seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel peatatud, ajateenistusse kutsumise peatamine kehtib kuni ajapikenduse aluste äralangemiseni.

§ 10. Välisriigis elava kutsealuse ajateenistusse asumine

(1) Kutsealune, kes on enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis või on sündinud ja elanud välisriigis tema andmete kandmisele kaitseväekohustuslaste registrisse vahetult eelnenud ajal ja ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või asendusteenistusse asumiseks, loetakse käesoleva lõike alusel reservis olevaks isikuks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isiku reservis olemise kohta teeb märke kaitseväekohustuslaste registris Kaitseressursside Amet.

§ 11. Ajateenistusse kutsumata jätmine

(1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kes omandab kõrgharidust arsti või õe erialal ning on esitanud kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul seaduse jõustumisest arvates.

§ 12. Varasema haldusotsuse kehtivus

(1) Kaitseväekohustuslase suhtes enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist tehtud haldusotsus jääb kehtima kuni selles märgitud tähtajani, selle muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

§ 13. Asendusteenistuslepingu kehtivus

(1) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist sõlmitud asendusteenistusleping jääb kehtima kuni selles märgitud tähtajani, selle muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

§ 14. Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse maksmine

(1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel aja- või asendusteenistuses olevale kaitseväekohustuslasele makstakse aja- või asendusteenistuse lõppemiseni igakuist toetust seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ulatuses ja korras.

§ 15. Õppekogunemisel osalevale reservväelasele palga maksmine

(1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel makstakse õppekogunemisel osalevale reservväelasele palka õppekogunemisest osavõtu aja eest seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ulatuses.

§ 16. Valmisoleku reservi lepingu kehtivus

(1) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist sõlmitud valmisoleku reservi leping kehtib kuni selle tähtaja saabumiseni või poolte kokkuleppel lõpetamiseni.

(2) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist sõlmitud valmisoleku reservi leping ja peatatud leping lõpevad käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.

(3) Valmisoleku reservi lepingu eest makstakse tasu 63,91 eurot kuus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tasu makstakse välja valmisoleku reservi lepingu lõppemisel.

§ 17. Tegevteenistuse lepingu lõpetamine ja isiku tegevteenistusse võtmine

(1) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel loetakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel sõlmitud tegevteenistuse leping lõpetatuks ja isik loetakse tegevteenistusse võetuks lepingu lõppemise kuupäevale järgnenud päevast arvates.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevteenistusse võtmisel võetakse isik tegevteenistusse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel sõlmitud tegevteenistuse lepingus sätestatud tähtaega arvestades järgmiselt:

1) määramata tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – määramata ajaks;

2) määratud tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – tegevteenistuse lepingus määratud ajaks.

(3) Tegevväelane, kelle teenistusaega on pikendatud seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 112 lõike 2¹ alusel, võetakse tegevteenistusse määratud ajaks kuni pikenduse tähtaja saabumiseni.

(4) Kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel jätkab tegevväelane rahuaja ametikohal, millel ta teenis seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel sõlmitud tegevteenistuse lepingu lõpetamisel, kuni uuele rahuaja ametikohale nimetamiseni.

(5) Tegevväelasel, kes ei soovi kaitseväeteenistuse seaduse jõustumise tõttu jätkata tegevteenistuses, on 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest õigus esitada Kaitseväe juhatajale kirjalik taotlus tegevteenistusest vabastamiseks. Tegevteenistusest vabastamise taotluse esitanud isik vabastatakse tegevteenistusest hüvitiseta käesoleva lõike alusel seitsme päeva jooksul pärast seda, kui Kaitsevägi on taotluse kätte saanud.

(6) Tegevväelane, kellel tegevteenistuse lepingu sõlmimisel puudus kaitseväekohustus, peab tegevteenistuses jätkamise soovi korral esitama Kaitseväe juhatajale 30 päeva jooksul kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisest arvates kirjaliku nõusoleku oma andmete kandmiseks kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustuslasena. Kaitsevägi edastab esimesel võimalusel tegevväelase kirjaliku nõusoleku Kaitseressursside Ametile isiku andmete tegevväelase andmetena kaitseväekohustuslaste registrisse kandmiseks.

(7) Kaitseväe juhataja on kohustatud tegevteenistusest vabastamisest teavitama Kaitseressursside Ametit, kes märgib nõusoleku andnud isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusoleku andmata jätmisel vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest hüvitiseta käesoleva lõike alusel kirjaliku nõusoleku esitamise tähtpäevale järgnenud päevast arvates ja teda ei loeta kaitseväekohustuslaseks.

(9) Kaitsevägi teavitab tegevväelase tegevteenistusest vabastamisest Kaitseressursside Ametit kirjalikult.

§ 18. Tegevväelase arstlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine

(1) Tegevväelane peab kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel läbima arstliku läbivaatuse ja tervisenõuetele vastavuse hindamise, arvestades eelmist tervisenõuetele vastavuse hindamisest möödunud aega, järgmiselt:

1) rohkem kui kolm aastat – kuue kuu jooksul;

2) kolm kuni kaks aastat – ühe aasta jooksul;

3) vähem kui kaks aastat – mitte hiljem, kui kolm aastat eelmisest tervisenõuetele vastavuse hindamisest.

§ 19. Ressursimahukal koolitusel ja täiendusõppel osalenud tegevväelase tegevteenistusse võtmine

(1) Tegevväelase suhtes, kes on osalenud ressursimahukal koolitusel või täiendusõppel, mis on vormistatud seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 180¹ lõike 5 alusel haldusaktiga, milles on määratud tema kohustus olla lepingulises tegevteenistuses Kaitseväes teatud aja jooksul või hüvitada riigile tekkinud kulu proportsionaalselt tegevteenistusajale, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tegevteenistusse võtmist käesolevas paragrahvis sätestatud eranditega.

(2) Ressursimahukal koolitusel või täiendusõppel osalenud tegevväelase tegevteenistuse leping lõpetatakse käesoleva lõike alusel ja ta võetakse tegevteenistusse järgmiselt:

1) määramata tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – määramata ajaks;

2) määratud tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – tegevteenistuse lepingus ettenähtud tähtaja lõpuni, kui see on hilisem haldusaktis näidatud tegevteenistuses jätkamise kohustuse tähtajast;

3) määratud tähtajaga tegevteenistuse lepingu sõlminud isik – haldusaktis näidatud kaitseväeteenistuses jätkamise kohustuse lõpuni, kui see on hilisem tegevteenistuse lepingu lõppemise kuupäevast.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevväelane, kes pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist lahkub tegevteenistusest, on kohustatud hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajale otsese kulu, sealhulgas teenistusalase lähetuse ja välislähetusega seotud kulu, mida riik on kandnud tema ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe tõttu ning mille kestus on pikem kui kolm kuud või mille maksumus ületab töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud neljakordset töötasu alammäära juhul, kui ta vabastatakse teenistusest:

1) süüdimõistva kohtuotsuse tõttu;

2) distsiplinaarsüüteo tõttu;

3) omal soovil;

4) teenistusalaste piirangute järgimata jätmise tõttu;

5) nõusoleku andmata jätmisel oma andmete kaitseväekohustuslasena kaitseväekohustuslaste registrisse kandmiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevväelane, kes pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või täiendusõppe või kes eksmatrikuleeriti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest edasijõudmatuse tõttu, on kohustatud hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajale otsese kulu, sealhulgas teenistusalase lähetuse ja välislähetusega seotud kulu, mida riik on kandnud tema ressursimahuka koolituse või täiendusõppe tõttu, mille kestus on pikem kui kolm kuud või mille maksumus ületab töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud neljakordset töötasu alammäära.

(5) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu ei pea hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevväelane, kes:

1) pärast Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste või vastava välisriigi õppeasutuse või täiendusõppe läbimist on olnud tegevteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne pooleteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui aasta;

2) vabastatakse tegevteenistusest kohustuse tõttu hooldada püsiva töövõimetuse või puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest;

3) on haigestunud või saanud vigastada teenistusülesannete täitmise tõttu ja kes Kaitseväe arstliku komisjoni otsusel ei vasta tegevväelase tervisenõuetele ning vabastatakse tegevteenistusest;

4) vabastatakse tegevteenistusest tegevteenistuse tähtaja lõppemisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusaktis märgitud tähtpäeva möödumisel.

§ 20. Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestamine

(1) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestab Kaitsevägi.

(2) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestamise aluseks on järgmine otsene kulu:

1) koolitustasu;

2) sõidukulu;

3) majutuskulu;

4) päevaraha, kui ei ole makstud välislähetustasu;

5) välislähetustasu, kui tegevväelane on lähetatud koolitusele või täiendusõppele kauemaks kui üks aasta;

6) kindlustusega seotud kulu.

§ 21. Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu arvestamise teatis

(1) Kaitsevägi koostab enne haldusaktis ettenähtud tähtaega tegevteenistusest vabastatavale tegevväelasele ressursimahuka koolituse kulu kohta teatise järgmiste andmetega:

1) isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) isiku elukoht;

3) õppekavaga kehtestatud nominaalõppeaeg;

4) õppeaja algus- ja lõppkuupäev;

5) koolituskulu arvestamise aluseks võetud kulutuste loetelu, maksumus ja kulu kogusumma;

6) teatise koostaja nimi ja allkiri;

7) teatise koostamise kuupäev.

(2) Kaitsevägi koostab enne haldusaktis ettenähtud tähtaega kaitseväeteenistusest vabastatavale tegevväelasele ressursimahuka täiendusõppe kulu kohta teatise järgmiste andmetega:

1) isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) isiku elukoht;

3) täiendusõppele tehtud otseste kulutuste loetelu, maksumus ja kogusumma;

4) teatise koostaja nimi ja allkiri;

5) teatise koostamise kuupäev.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kulu arvestamise teatis koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse isikule ja teine jääb Kaitseväele.

§ 22. Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu hüvitamine

(1) Isik, kellele on riik teinud tema tegevteenistuses olemise ajal kulutusi tema ressursimahuka koolituse või täiendusõppe tõttu ja kes lahkub tegevteenistusest enne ressursimahukal koolitusel või täiendusõppel osalemiseks vormistatud haldusaktis määratud tegevteenistuses olemise tähtaja lõppu, kohustub hüvitama käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud kulu ühe kuu jooksul tegevteenistusest vabastamisest arvates.

(2) Kaitsevägi esitab isikule ressursimahuka koolituse või täiendusõppe kulu hüvitamise nõude kümne kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 või 4 sätestatud asjaoludest teada saamisest arvates. Teadet ei esitata, kui esinevad käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 sätestatud kulu hüvitamise kohustusest vabastamise asjaolud.

(3) Ressursimahuka koolituse ja täiendusõppe kulu hüvitamiseks võib Kaitsevägi määrata isikule tema kirjaliku taotluse alusel kulu hüvitamise ajakava.

(4) Ajakavas võib määrata kulu hüvitamise perioodiks kuni kuus kuud tegevteenistusest vabastamisest arvates.

§ 22¹. Õppekulu hüvitamine