Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse

§ 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse:

1) tasemetööde ettevalmistamise ja läbiviimise ning tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsimise ja säilitamise tingimused ja kord;

2) põhikooli lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise, tulemuste analüüsimise ja säilitamise tingimused ja kord;

3) gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise, tulemuste analüüsimise ja säilitamise tingimused ja kord.

2. peatükk Tasemetööd

§ 2. Tasemetööde eesmärgid

(1) Tasemetööde läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste omandatust (edaspidi õppekava eesmärgid ja õpitulemused) selleks, et:

1) anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest ning sellest, milline on kooli panus õpilaste edasijõudmisse;

2) selgitada, kuidas õppe tulemuslikkus ning kooli panus õpilaste edasijõudmisse on ajas muutunud;

3) anda riigile informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks;

4) toetada riikliku õppekava rakendamist ning suunata tasemetöö sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi.

(2) Õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele lisaks võivad tasemetööd hinnata ka muid tasemetöö õppeaine või ainevaldkonna pädevusi kui see on vajalik välishindamise eesmärke silmas pidades või hariduslike erivajadustega õpilaste tulemuste hindamiseks.

(3) Tasemetööd võivad õppekava eesmärkide ja õpitulemuste kohta võimalikult objektiivse ja võrreldava tagasiside saamiseks sisaldada küsimusi õpilase õpingute ja õpikogemuste kohta koolis ja väljaspool kooli ning selle kohta, kuidas õpilane ise oma kompetentsust hindab.

§ 3. Tasemetööde ettevalmistamine ja koostamine

(1) Haridus- ja Noorteamet (edaspidi eksameid korraldav asutus) koostab tasemetööd ning igale tasemetööle läbiviimisjuhendi, hindamisjuhendi ja vastavustabeli järgides konfidentsiaalsusnõudeid.

(2) Tasemetööd valmistatakse ette eksameid korraldava asutuse koostatud eristuskirja põhjal. Eristuskirjas määratakse tasemetöö koostamise tingimused, sealhulgas eraldiseisvalt hinnatavate alateemade ja/või osaoskuste (edaspidi tasemetöö osad) küsimuste ja ülesannete valimise kriteeriumid ning nõuded tasemetöö võrreldavuse tagamiseks eelneva ja/või järgneva sama õppeaine või ainevaldkonna taseme- ja/või eksamitööga.

(3) Tasemetööde läbiviimise ja tasemetöödel osalemise toetamiseks ning avalikkuse teavitamiseks avalikustatakse eksameid korraldava asutuse veebilehel:

1) tasemetöö kasutamise eesmärgid hindamistulemusi kasutavate sihtrühmade kaupa ja igale sihtrühmale tulemuste kohta esitatava teabe sisu ja vorm;

2) tasemetööga hinnatava õpilase kompetentsi ja hõlmatud alateemade ja/või osaoskuste (edaspidi tasemetöö osad) käsitus ja vastavus riikliku õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele;

3) tasemetöö ülesehitus, tasemetöö läbiviimise kord ja läbiviimiseks nõutavad ja keelatud vahendid ning ruumide sisseseade;

4) töös kasutatavate ülesannete vormid, vastuste eest punktide andmise ja hindamistulemuse määratlemise viis.

(4) Tasemetööde ettevalmistamise ja koostamise kohustuslikud etapid on:

1) ülesannete koostamine, retsenseerimine ja vajadusel korrigeerimine;

2) ülesannete keeleline toimetamine ja kujundamine;

3) ülesannete ja testi mõõtmisomaduste välja selgitamine õpilaste valimil tehtud katsetuste põhjal;

4) tasemetöö lõppversiooni koostamine ja selle korraldamiseks läbiviimisjuhendi ja hindamisjuhendi vormistamine.

(5) Retsensioonide ja katsetustega kontrollitakse tasemetöö ülesannete sisu ja vormi asjakohasust, kasutatavust õpilaste poolt ning mõõtmisomaduste (keerukus, eristusvõime, sobivus hindamiseks õpilaskonna eri alarühmades) sobivust ning tasemetöö terviku ja osade ülesehitust ja sobivust õpilaste ettenähtud usaldusväärsuse ja täpsusega hindamiseks. Kontrollimisel leitud puudused parandatakse enne tasemetöö toimumist.

(6) Vajaduse korral koostab eksameid korraldav asutus tasemetöö juurde kuuluva küsimustiku kooli direktorile ja õpetajale.

§ 4. Tasemetööde läbiviimine

(1) Eksameid korraldav asutus koostab koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga valimi koolidest, kus tasemetöö läbi viiakse. Valim hõlmab vähemalt 10% kogu riigi vastava klassi õpilastest erinevate õpilasrühmade ja õppeasutuste rühmade lõikes. Kui sama aine või ainevaldkonna tasemetöid korraldatakse mitmes kooliastmes, siis kaasatakse tasemetöö valimis ka osa vastavas aines või ainevaldkonnas nooremas kooliastmes tasemetöö teinud õpilastest paragrahvis 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks

(1) Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 3 toodud eesmärgil võib valim hõlmata kogu lennu kõiki õpilasi.

(2) Eksameid korraldav asutus teeb hiljemalt viis tööpäeva enne tasemetöö läbiviimist kooli direktorile elektrooniliselt teatavaks, millised õpilased valimisse kuuluvad.

(3) Kooli või kooli pidaja taotlusel võivad tasemetööd sooritada ka valimisse mittekuuluvad koolid ja valimisse mittekuuluvad õpilased valimisse kuuluvast koolist. Sel juhul lepivad eksameid korraldav asutus ja kool või kooli pidaja tasemetöö sooritamisega seotud kulude katmise omavahel kokku.

(4) Tasemetöö viiakse läbi elektroonilises testimiskeskkonnas. Elektrooniline testimiskeskkond asub lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogus (edaspidi testide andmekogu).

(5) Enne testide andmekogus tasemetöö läbiviimist teeb eksameid korraldav asutus koolidele teatavaks nõuded arvutite tarkvarale ja seadistustele ning tagab näidistesti kättesaadavuse.

(6) Tasemetöö eristuskirja, hindamisjuhendi, läbiviimisjuhendi ning vajaduse korral küsimustikud kooli direktorile, õpetajale ja õpilasele teeb eksameid korraldav asutus koolile kättesaadavaks testide andmekogus või muul viisil elektrooniliselt.

(7) Testide andmekogus läbiviidava tasemetöö ruumis on iga õpilase kohta arvuti, mille külge on ühendatud tasemetöö sooritamiseks vajalikud sisend- ja väljundseadmed. Igasse ruumi, kus toimub tasemetöö, määrab kooli direktor testi administraatori. Testide andmekogusse sisenevad õpilased, kasutades autentimislahendust HarID, isikutunnistust (ID-kaarti), digitaalset isikutunnistust (mobiil-ID), elamisloakaarti, muud kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit (Smart-ID) või koolilt või testi administraatorilt saadud testimiskeskkonna loodud salasõna. Pärast kõigi õpilaste sisenemist testimiskeskkonda annab testi administraator loa alustada tasemetöö tegemist. Tehniliste probleemide ilmnemisel juhendab testi administraator õpilast.

(9) Eksameid korraldava asutuse ning õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku või haldusjärelevalvet teostava asutuse esindajal on õigus viibida tasemetöö läbiviimise juures.

§ 5. Tasemetööde läbiviimise erisused üldist, tõhustatud või erituge saavate õpilaste puhul

(1) Kooli direktor võib võimaldada üldist, tõhustatud või erituge saavale õpilasele tasemetöö tegemiseks tema toe vajadusest tulenevalt üht või mitut järgmistest eritingimustest:

1) anda lisaaega kuni 15 minutit ühe akadeemilise tunni kohta;

2) viia tasemetöö läbi eraldi ruumis;

3) kasutada tasemetöö kirjalikus osas puhkepausi kuni 10 minutit ühe akadeemilise tunni kohta;

4) lubada vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;

5) lubada küsimuste ja teksti ettelugemist;

6) anda õpilastele tasemetöö korralduse kohta kirjalikke juhtnööre ja kasutada viipekeele tõlki;

7) kasutada õpilase poolt varasemas õppeprotsessis kasutatud täiendavaid abivahendeid;

8) selgitada töökorraldusi täpsemalt ja põhjalikumalt.

(2) Juhul kui õpilase toe vajadusest tulenevalt on tasemetöös vaja kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata eritingimusi, kooskõlastab kool vajaliku eritingimuse eksameid korraldava asutusega.

(3) Rakendatud eritingimused ja tasemetöö sooritamisel ilmnenud erijuhtumid märgitakse pärast tasemetöö toimumist samal päeval testide andmekogus eeltäidetud aruandesse.

§ 6. Tasemetööde hindamine ja kontrollimine

(1) Tasemetöö tulemust ei käsitleta kokkuvõtva hindamise alusena ja tasemetööd ei hinnata hindega.

(2) Testide andmekogus läbiviidud tasemetöid kontrollitakse elektrooniliselt. Avatud vastustega küsimusi ja ülesandeid, mille õigsust ei ole võimalik elektrooniliselt kontrollida, kontrollib vastavalt läbiviimisjuhendile eksameid korraldava asutuse määratud hindaja või kooli direktori poolt määratud õpetaja testide andmekogus hindamisjuhendi alusel kaheksa tööpäeva jooksul pärast tasemetöö toimumist.

(3) Paberil läbiviidud tasemetööd kontrollib kooli direktori poolt määratud õpetaja hindamisjuhendi alusel nelja tööpäeva jooksul. Kool edastab valimisse kuulunud õpilaste kontrollitud tasemetööd eksameid korraldavale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast tasemetöö läbiviimist.

§ 7. Tasemetööde säilitamine

(1) Paberil läbiviidud tasemetöid säilitatakse koolis või valimisse kuulunud tööde puhul eksameid korraldavas asutuses kolm aastat.

(2) Tasemetöö tulemused tervikuna ja osade kaupa säilitatakse ning arhiveeritakse testide andmekogus isikustatud kujul.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium ning eksameid korraldav asutus võivad kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega lubada tasemetööde andmestike ja tulemuste kasutust teadus- ja rakendusuuringutes.

§ 8. Tasemetööde tulemuste analüüs ja järeldused

(1) Tasemetööde tulemuste analüüsi korraldab eksameid korraldav asutus, lähtudes käesoleva määruse §-s 2 sätestatud tasemetööde eesmärkidest. Tasemetööde tulemuste analüüsimisel kaasab eksameid korraldav asutus vajaduse korral eksperte.

(2) Eksameid korraldav asutus hindab kooli panust õpilaste edasijõudmisesse üksteisele järgnevatel kooliastmetel sooritatud sama õppeaine või ainevaldkonna tasemetööde või taseme- ja eksamitööde tulemuste põhjal.

(2) Kooli panust õpilaste edasijõudmisesse tagasisidestab eksameid korraldav asutus koolidele, kelle õpilaste valimisse kuulumine või kooli osalemine omal soovil on taganud samade õpilaste osalemise tasemetööl ka varasemas kooliastmes ulatuses, mis on kooli antud aasta õpilaste suhtes esinduslik.

(3) Eksameid korraldav asutus esitab tasemetöö tulemuste analüüsi põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatavas aruandes teabe tasemetöö mõõtmisomaduste ja tulemuste jaotuse kohta töö terviku ja osade kaupa. Eksameid korraldav asutus võimaldab testide andmekogus koolidel teha võrreldavate tulemustega tasemetöid igal õppeaastal keele ja kirjanduse (sealhulgas eesti keele teise keelena), matemaatika, loodusainete, sotsiaalainete ja võõrkeelte valdkonnas.

(4) Eksameid korraldav asutus:

1) teeb elektrooniliselt läbiviidud tasemetööde tulemused testide andmekogu kaudu teatavaks igale valimisse kuulunud õpilasele ja koolile hiljemalt kümme tööpäeva pärast tasemetöö toimumist;

2) avaldab elektrooniliselt läbiviidud tasemetööde üleriigilised tulemused testide andmekogus hiljemalt üks kuu pärast tasemetöö läbiviimist, valimisse kuulunud koole nimetamata;

3) annab hiljemalt kaks kuud pärast tasemetöö läbiviimist tasemetöö tulemuste analüüsi põhjal igale valimisse kuulunud koolile tagasisidet õppe tulemuslikkusest ja sellest, milline on kooli panus õpilaste edasijõudmisse;

4) esitab tasemetööde aruanded kahe kuu jooksul nende toimumisest Haridus- ja Teadusministeeriumile. Aruandes kajastatakse õppekava eesmärkide ning õpitulemuste saavutatust tasemetöö kui terviku ja osade kaupa; erinevate õpilasrühmade ja õppeasutuste rühmade lõikes; tulemuste võrreldavust kahe sama õppeaine või ainevaldkonna eelmise tasemetööga; tasemetöö kvaliteeti mõõtmisomaduste ja riiklikule õppekavale vastavuse põhjal.

3. peatükk Põhikooli lõpueksamid

1. jagu Üldsätted

§ 9. Põhikooli lõpueksamite eesmärgid

(1) Põhikooli lõpueksamite läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade või õpilase õppe aluseks oleva õppekava üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja III kooliastme õpitulemuste omandatust (edaspidi õppekava eesmärgid ja III kooliastme õpitulemused) selleks, et:

1) anda õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest ning sellest, milline on kooli panus õpilaste edasijõudmisse;

2) selgitada, kuidas õppe tulemuslikkus ning kooli panus õpilaste edasijõudmisse on ajas muutunud;

3) anda riigile informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks;

4) toetada riikliku õppekava rakendamist ning suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;

5) teha otsus õpilase põhikooli lõpetamise kohta;

6) võimaldada kasutada põhikooli lõpueksamite tulemusi järgmisel haridustasemel õpingute jätkamiseks.

(2) Põhikooli lõpueksami eksamitööd võivad õppekava eesmärkide ja III kooliastme õpitulemuste kohta võimalikult objektiivse ja võrreldava tagasiside saamiseks sisaldada küsimusi õpilase õpingute ja õpikogemuste kohta koolis ja väljaspool kooli ning selle kohta, kuidas õpilane ise oma kompetentsust hindab.

2. jagu Põhikooli lõpueksamid

§ 10. Põhikooli lõpueksamid

(1) Põhikooli riikliku õppekava järgi õppiv õpilane sooritab põhikooli lõpetamiseks viimasel õppeaastal järgmised ühtsete ülesannetega põhikooli eksamid (edaspidi ühtsed põhikooli lõpueksamid):

1) eesti keele eksam;

2) matemaatikaeksam;

3) õpilase valikul eksam põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 4 alusel kehtestatud õppeainete hulgast (edaspidi valikeksam).

(2) Valikeksami saab teha õppeaines, mida õpilane on kooli õppekava järgi õppinud. Õpilase soovil ja kooli nõusolekul võib valikeksami sooritada ka õppeaines, mida õpilane ei ole koolis õppinud. Valikeksami võib õpilane sooritada erialase lõpueksami või kutseeksamina.

(3) Õppeaines, kus koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel on individuaalse õppekavaga vähendatud või asendatud põhikooli riikliku õppekavaga taotletavaid õpitulemusi, võib õpilane ühtse põhikooli lõpueksami asemel sooritada käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud õppeainetes kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid (edaspidi põhikooli koolieksamid). Sellisel juhul arvestab kool eksamitöö koostamisel ja selle sooritamise vormi määramisel õpilase individuaalses õppekavas sätestatud erisusi võrreldes riikliku õppekavaga.

(3) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele kui teise keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib ühtse põhikooli lõpueksami või individuaalse õppekava alusel koostatud koolieksami asemel sooritada kooli lõpetamiseks eksameid korraldava asutuse poolt ette valmistatud rändetaustaga õpilastele mõeldud A2-keeleoskustaset mõõtva elektroonse testi.

(4) Lihtsustatud õppel olev põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamisel järgmised koolieksamid:

1) eesti keele eksam;

2) matemaatikaeksam;

3) kooli poolt määratud kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine valikeksam.

(5) Lõike 4 punktis 3 nimetatud valikeksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

(8) Ühtne põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksam on ühitatud eesti keele B1-taseme või B2-taseme eksamiga. Vastav eesti keele tasemetunnistus väljastatakse juhul, kui eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Käesoleva määruse § 16 lõike 2 punktides 3 ja 4 esitatud juhtudel võib õpilasele anda tasemetunnistuse juhul, kui kõik eksamitöö osad ei ole tehtud.

(9) Ühtsete põhikooli lõpueksamite, välja arvatud võõrkeelte lõpueksamite sooritamise keeled on eesti keel ja viipekeel. Teiste keelte kasutamisel tagab kooli pidaja ühtsete põhikooli lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise.

(10) Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi lõpetajal on õigus sooritada matemaatika eksam ja valikeksam, välja arvatud võõrkeele eksam, eesti keeles.

§ 11. Ühtsele põhikooli lõpueksamitele registreerimine

(1) Põhikoolilõpetaja teatab koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks õppeaine, milles ta soovib valikeksami sooritada.

(1) Põhikooli eesti keele kui teise keele B1-tasemega ühitatud lõpueksamile saab registreeruda ka 7. või 8. klassi õpilane, kes on testide andmekogus edukalt sooritanud B1 taset hindava eeltesti.

(1) Põhikooli eesti keele kui teise keele B2-taseme eksamiga ühitatud lõpueksamile saab registreeruda õpilane, kellele on väljastatud eesti keele B1-taseme tunnistus ja kes on testide andmekogus edukalt sooritanud B2 taset hindava eeltesti.

(1) Õpilane võib põhikooli lõpetamiseks sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud saksa või prantsuse keele eksami järgmisest loetelust:

1) Goethe-Zertifikat B1 (saksa keel);

2) Deutsches Sprachdiplom Stufe I (DSD I) B1-tase (saksa keel);

3) Österreichisches Sprachdiplom (ÖSD) Zertifikat B1 (saksa keel);

4) Diplôme d'études en langue française B1 (prantsuse keel).

(1) Kool esitab testide andmekogu kaudu andmed nende põhikoolilõpetajate kohta, kes soovivad põhikooli lõpueksamina sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud saksa või prantsuse keele eksami või esitab kehtiva eksamitunnistuse või tõendi hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks. Eksamitunnistus või tõend peab kehtima vähemalt jooksva õppeaasta 31. augustini ja tõendama, et õpilane on sooritanud B1 keeleoskuse tasemele ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1³ nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksami.

(2) Põhikoolilõpetaja, kes soovib sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ühiskonnaõpetuse ühtse põhikooli lõpueksami lisana, teavitab sellest kooli hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

(3) Eksamimaterjalide saamiseks registreerivad koolid õpilaste valikute alusel õpilased testide andmekogus hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks. Võõrkeele eksamite puhul esitatakse testide andmekogus lisaks andmed eksamiruumide arvu ning suulise osa toimumise kohta. Eesti keele kui teise keele eksami puhul märgib kool testide andmekogus hiljemalt jooksva õppeaasta 20. märtsiks kooli direktori poolt määratud eksami suulise osa hindaja ja intervjueerija.

(4) Koolid teavitavad eksameid korraldavat asutust hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks testide andmekogu kaudu üldist, tõhustatud või erituge saavate põhikoolilõpetajate eksamineerimiseks vajalikest käesoleva määruse § 16 lõigetes 2 ja 8 sätestatud eritingimustest.

§ 12. Ühtsete põhikooli lõpueksamite ettevalmistamine ja koostamine

(1) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ja nende lisaeksamite (edaspidi ühtne põhikooli lõpueksam) ettevalmistamist ja koostamist korraldab eksameid korraldav asutus, järgides konfidentsiaalsusnõudeid.