Krediidiandjate ja -vahendajate seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib krediidiandja ja krediidiandja vahendaja (edaspidi krediidivahendaja) tegevust ja vastutust ning järelevalvet nende tegevuse üle.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eestis asutatud ja tegutsevale krediidiandjale ja -vahendajale, samuti välisriigi krediidiandjale ja -vahendajale ning tema Eestis asuvale filiaalile, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames annab või vahendab Eestis tarbijale krediiti.

(2) Käesolevas seaduses krediidivahendaja kohta sätestatut kohaldatakse ka sellise isiku suhtes, kes vahendab krediiti, mida annab isik, kes ei tegutse oma majandus- või kutsetegevuses ja ei ole käesoleva seaduse tähenduses krediidiandja.

(3) Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 1 lõikes 5 nimetatud isik. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud krediidivahendaja vahendab tarbijale krediiti, mida annab osaliselt või täielikult tarbija, kohaldatakse krediidilepingule käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.

(4) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti krediidiandja või -vahendaja tegevusele ja filiaalile välisriigis, kui välisriigi õigusaktidest ei tulene teisiti.

(5) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata:

1) riikliku tagatise või ettevõtluse riiklike toetuste andjale;

2) füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle majandus- või kutsetegevuseks on seaduse kohase ja sotsiaalsest eesmärgist lähtuva krediidi andmine piiratud isikute ringile ja seda turutingimustest madalama intressiga või muudel turul kehtivatest tingimustest soodsamatel tingimustel, eeldusel, et intressimäär ei ole kõrgem kui turu keskmine.

(7) Käesolevat seadust ei kohaldata krediidiasutusele ja välisriigi krediidiasutuse filiaalile Eestis, kui krediidiasutuste seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatu laieneb ka välisriigi krediidiasutuse filiaalile Eestis.

(8) Krediidiandja ja -vahendaja suhtes, välja arvatud käesoleva seaduse § 5 lõike 3 või § 6 lõike 2 tähenduses elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti andva või vahendava isiku või käesoleva seaduse § 7 tähenduses nõustamisteenust osutava isiku suhtes, kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-des 20, 38, 40 ja 43, § 44 lõigetes 2, 3 ja 4 ning §-des 46–53¹, 57, 57¹ ja 58 sätestatut, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

1) krediidiandja või -vahendaja emaettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud krediidiasutus;

2) krediidiandja või -vahendaja on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud krediidiasutuse kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja see krediidiandja või -vahendaja kuulub Finantsinspektsiooni või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse konsolideeritud järelevalve alla.

(9) Käesolevat seadust ei kohaldata ettevõtjale, kes oma majandus- või kutsetegevuses müüb tarbijale eseme või osutab teenust ja selle tegevuse kõrvaltegevusena võimaldab tarbijale tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist ning loovutab sellest lepingust tuleneva rahalise nõude vastavalt võlaõigusseaduse §-s 256 nimetatud faktooringulepingule teisele isikule (edaspidi faktoor) või vahendab tarbijale krediiti, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

1) faktoor või krediidiandja, kelle krediiti ettevõtja vahendab, on krediidiasutus või tal on tegevusluba krediidiandjana tegutsemiseks või ta tegutseb krediidiandjana käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt;

2) faktoor või krediidiandja, kelle krediiti ettevõtja vahendab, vastutab käesolevas lõikes nimetatud ettevõtja poolt tarbijale krediidi andmisele või krediidi vahendamisele käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõuete täitmise eest.

(10) Käesolevat seadust ei kohaldata makseasutusele ja e-raha asutusele, kui makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(10) Käesolevat seadust ei kohaldata välisriigi krediidiasutuse või eriotstarbelise ettevõtja nõudele, mille ta on omandanud eesmärgiga moodustada pandikirja tagatisvara.

(11) Käesolevas seaduses krediidi andmise või krediidi vahendamise kohta sätestatut ei kohaldata:

1) võlaõigusseaduse § 403 lõikes 3 nimetatud krediidilepingutele ja krediidivahenduslepingutele;

2) võlaõigusseaduse § 403 lõikes 5 sätestatud ulatuses kohtuliku kompromissina sõlmitud krediidilepingutele.

(12) Teenuse osutamine käesoleva seaduse tähenduses hõlmab krediidi- ja liisingutehingut, tasulist maksetähtpäeva edasilükkamise ning muud finantseerimise tehingut ehk krediidi andmist, krediidi vahendamist ning nõustamisteenuse osutamist.

(13) Käesolevas seaduses krediidiandja või -vahendaja aktsionäri, aktsiakapitali ja aktsia kohta sätestatut kohaldatakse ka krediidiandja või -vahendaja osanikule, osakapitalile ja osale.

§ 3. Krediidi andmine

(1) Krediidi andmine käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse § 401 lõigetes 1 ja 2 nimetatud krediidi andmine, tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel, sealhulgas krediidilepingute sõlmimine ja selleks vajalike toimingute tegemine oma nimel ja arvel.

§ 4. Krediidi vahendamine

(1) Krediidi vahendamine käesoleva seaduse tähenduses on:

1) tarbijale tasu eest krediidi andmise vahendamine või krediidilepingu sõlmimise võimalusele osutamine;

2) tarbija abistamine krediidilepingu sõlmimise eelsetes toimingutes või lepingu sõlmimisel ja muud sellega seotud tegevused, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi punktis 1;

3) krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepingute vahendamine või nende sõlmimine krediidiandja nimel ja arvel.

§ 5. Krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja

(1) Krediidiandja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi andmine.

(2) Krediidiandja võib tegutseda aktsiaseltsina, osaühinguna või tulundusühistuna.

(3) Krediidiandja, kes annab või kohustub andma tarbijale krediiti elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu alusel, on hüpoteekkrediidiandja.

(4) Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse § 402 lõike 2 tähenduses. Käesolevas seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingule, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 6. Krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja

(1) Krediidivahendaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandjana ning kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi vahendamine.

(2) Krediidivahendaja, kes vahendab tarbijale käesoleva seaduse tähenduses elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti, on hüpoteekkrediidivahendaja.

§ 7. Nõustamisteenuse osutamine elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral

(1) Nõustamisteenus on tarbijale elamukinnisvaraga seotud krediidi pakkumisel sõltumatu ja isikustatud soovituse andmine ühe või enama elamukinnisvaraga seotud krediidi saamiseks sõlmitava lepingu kohta.

(2) Nõustamisteenus on krediidi andmisest või krediidi vahendamisest eraldiseisev teenus, mida võib osutada krediidiandja või -vahendaja, kellel on selleks tegevusluba, välja arvatud juhul, kui nõustamisteenust osutab:

1) isik, kes vahendab krediiti või osutab nõustamisteenust reguleeritud kutsetegevuse käigus, mille puhul ei ole keelatud krediidi vahendamine või nõustamisteenuse osutamine;

2) olemasoleva võlakohustuse täitmiseks nõustamisteenust osutav isik, kes tegutseb avalikes huvides, mittetulunduslikul eesmärgil või vabatahtlikuna;

3) isik, kes ei ole krediidiandja või -vahendaja, kuid kelle üle pädev finantsjärelevalve asutus teostab käesolevas seaduses sätestatud nõuetega samaväärset järelevalvet.

(3) Nõustamisteenuseks ei peeta:

1) isikustamata soovituse andmist, mis on mõeldud avalikustamiseks või infokanali kaudu avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks;

2) tarbijale lepingueelse teabe esitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 403³ ega tarbijakrediidilepingu kohta selgituste andmist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 403⁵.

§ 8. Nime kaitse

(1) Sõna „krediidiandja”, selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes krediidiandja.

(2) Sõnu „krediidivahendaja” ja „krediidimaakler”, nende tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes krediidivahendaja. Ühe krediidiandjaga seotud krediidivahendaja võib kasutada oma ärinimes üksnes sõna „krediidiagent”, selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid.

(3) Sõna „krediidinõustaja”, selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada üksnes krediidiandja või -vahendaja.

§ 9. Konsolideerimisgrupp ning kontrollsuhe ja märkimisväärne seos

(1) Konsolideerimisgrupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad:

1) emaettevõtja koos tütarettevõtjaga;

2) emaettevõtja koos tütarettevõtjaga ja emaettevõtja või tema tütarettevõtjaga seotud ettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud osaluse tähenduses;

3) äriühingud või muud juriidilised isikud, kes on ühtse juhtimise all vastavalt sõlmitud lepingule, asutamislepingule või põhikirjale või kelle juhtimis- või järelevalveorganite koosseisu enamuse moodustavad konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamiseni samad isikud.

(2) Emaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes väärtpaberituru seaduse § 10 kohaselt kontrollib vähemalt ühte äriühingut või muud juriidilist isikut (tütarettevõtja). Emaettevõtja tütarettevõtja tütarettevõtjat käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sama emaettevõtja tütarettevõtjana.

(3) Märkimisväärne seos tähendab käesolevas seaduses olukorda, kus vähemalt kaks isikut on seotud:

1) osaluse kaudu, mille puhul äriühingus või muus juriidilises isikus omatakse vähemalt 20 protsenti aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest;

2) kontrollsuhte kaudu.

(4) Märkimisväärse seosena käsitatakse ka olukorda, kus vähemalt kaks isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud.

(5) Käesolevas seaduses tähendab kontrollsuhe käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud emaettevõtja ja tütarettevõtja suhet.

2. peatükk Tegevusloa taotlemine

§ 10. Tegevusluba

(1) Krediidiandjana tegutsemiseks peab olema tegevusluba.

(2) Krediidivahendajana tegutsemiseks peab juriidilisel või füüsilisel isikul olema tegevusluba.

(3) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud ühe krediidiandjaga seotud krediidivahendajal ei pea olema eraldi tegevusluba. Tegevusluba peab olema krediidiandjal, kelle nimel seotud krediidivahendaja tegutseb.

(4) Krediidiasutus ei pea krediidi andmiseks või krediidi vahendamiseks või nõustamisteenuse osutamiseks tegevusluba taotlema.

(5) Makseasutus või e-raha asutus ei pea krediidi andmiseks vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 5 lõikes 4 sätestatule tegevusluba taotlema.

(6) Tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega vastavalt käesoleva seaduse §-des 15 ja 18 sätestatule.

(7) Tegevusluba krediidiandjana või -vahendajana tegutsemiseks on tähtajatu.

(8) Tegevusluba ei kehti tütarettevõtja suhtes ja see ei ole üleantav ning teisel juriidilisel või füüsilisel isikul on keelatud seda kasutada.

§ 11. Tegevusloa ulatus

(1) Krediidiandja taotleb tegevusloa käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud krediidi andmiseks. Krediidivahendaja taotleb tegevusloa käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud krediidi vahendamiseks. Hüpoteekkrediidiandja või -vahendaja taotleb tegevusloa elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmiseks või krediidi vahendamiseks või nimetatud tegevusloa koos õigusega osutada nõustamisteenust.

(2) Tegevusluba ei või taotleda krediidi andmiseks ja krediidi vahendamiseks. Üksnes nõustamisteenuse osutamiseks tegevusluba ei anta.

(3) Juriidiline või füüsiline isik võib anda krediiti või vahendada krediiti või osutada nõustamisteenust, mille kohta talle on antud tegevusluba.

(4) Tegevusloas nimetamata teenuse osutamiseks peab juriidiline või füüsiline isik taotlema täiendavat tegevusluba. Täiendava tegevusloa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa andmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 14–16 sätestatut.

§ 12. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotlemisel esitab juriidilise isiku juhatuse liige või krediidivahendajana tegutseda sooviv füüsiline isik Finantsinspektsioonile taotluse, mis koosneb kirjalikust avaldusest ning järgmistest andmetest ja dokumentidest (edaspidi käesolevas peatükis avaldus, andmed ja dokumendid koos taotlus):

1) juriidilisest isikust taotleja puhul põhikirja ärakiri või füüsilisest isikust taotleja puhul taotleja andmed, mis sisaldavad tema nime, elukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta;

2) käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;

3) juriidilise isiku puhul andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete (juhatuse või nõukogu liige edaspidi juht) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta, kodakondsust, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, ning täiendavalt taotleja soovi korral juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid;

4) juriidilise isiku puhul taotleja sissemakstud aktsia- või osakapitali olemasolu tõendav dokument;

5) juriidilise isiku puhul taotleja algbilanss ning olemasolu korral taotleja hiliseim bilanss ja kasumiaruanne ning viimase kolme majandusaasta aruanded;

6) tegevuskava, kus eelkõige kirjeldatakse kavandatavaid teenuseid;

7) käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud sise-eeskiri ja raamatupidamise sise-eeskiri või nende projektid;

8) kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infosüsteemide ja muude tehnoloogiliste vahendite kirjeldus;

9) kirjeldus meetmete kohta, mis tagavad kohustuste täitmise seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega ning krediidi andmisel ja krediidiandja tegevuse finantseerimisel;

10) juriidilisest isikust taotleja puhul organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, mis sisaldab vajaduse korral krediidivahendaja või seotud krediidivahendaja kasutamist või teenuse edasiandmise korra kirjeldust;

11) juriidilisest isikust taotleja korral osanike nimekiri, milles on näidatud neist igaühe nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht ning andmed iga aktsionäri või osaniku poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate arvu või osade suuruse ja häälte arvu kohta;

12) juriidilise isiku puhul käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud andmed taotlejas olulist osalust omavate isikute ja kontrolli omavate isikute kohta;

13) andmed juriidiliste isikute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti või milles ta omab kontrolli, kusjuures need andmed peavad sisaldama omakapitali suurust, aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;

14) juriidilisest isikust taotleja puhul andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad neist igaühe nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta või registrikoodi;

15) füüsilisest isikust taotleja puhul andmed taotleja audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta või registrikoodi;

16) andmed, mis kinnitavad krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate piisavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi;

17) tõend Finantsinspektsiooni seaduse § 45³ lõikes 2 sätestatud menetlustasu maksmise kohta;

18) taotleja peakontori või registrijärgse asukoha aadress.

(2) Krediidivahendaja ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud andmeid ja dokumente. Hüpoteekkrediidivahendaja peab koos taotlusega esitama kutsealast vastutuskindlustust tõendava dokumendi või kutsealasest hooletusest tuleneva vastutuse katmiseks ettenähtud muu võrreldava tagatise.

(3) Tegevusloa taotlemisel hoiu-laenuühistule ei esitata taotlusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 12 nimetatud andmeid taotlejas olulist osalust omavate isikute ja kontrolli omavate isikute kohta ning hoiu-laenuühistule ei kohaldata käesolevas seaduses olulise osaluse omandamise kohta sätestatut. Hoiu-laenuühistu taotlusele tuleb lisada andmed ja dokumendid nende rahaliste vahendite päritolu kohta, millega tasutakse või on tasutud osamaks, mis on 5000 eurot või rohkem.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 13 ja 16 nimetatud isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust peavad isikud kinnitama oma allkirjaga.

(5) Taotleja ei või kolme kuu jooksul Finantsinspektsiooni tegevusloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. Kui Finantsinspektsioon jätab tegevusloa taotluse läbi vaatamata vastavalt käesoleva seaduse § 14 lõikele 2, ei või taotleja uut tegevusloa taotlust esitada enne ühe kuu möödumist taotluse läbi vaatamata jätmisest.

§ 13. Äriplaan

(1) Füüsilisest isikust taotleja äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse ning plaanitavate tegevuste ja teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ning vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:

1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa;

2) teenuste osutamisega seotud kohustused;

3) taotleja tegevuse tehniline korraldus;

4) tegevusstrateegia ja tegutsemiseks kavandatav turuosa;

5) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ja pakutavad krediidilepingud, eeldatavad tarbijad ning konkurendid;

6) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia;

7) investeerimis- ja tegevuse finantseerimise poliitika.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab äriplaan sisaldama kinnitust selle kohta, et taotlejal puudub maksuvõlg ning et taotleja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab juriidilisest isikust taotleja äriplaan sisaldama taotleja organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning järgmist teavet:

1) taotleja varade ning aktsia- või osakapitali suurus;

2) eeldatavad vahendajad;

3) aastabilanss ja finantsnäitajad, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused.

(4) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

(5) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda äriplaani täiendamist, kui tema hinnangul ei ole äriplaanis esitatud finantsnäitajad ja muud andmed usaldusväärsed.

§ 14. Tegevusloa taotluse läbivaatamine