Muinsuskaitseseadus

(5) Pädev isik täidab oma ülesandeid asjatundlikult ja töö eripärale vastava hoolsusega. Isik ei või samal ajal tegutseda mitme ettevõtja pädeva isikuna, kui tema töökoormus ei võimalda oma töökohustusi nõuetekohaselt täita.

(6) Pädev isik kaasab vajaduse korral töö tegemisse vastava eriala ja pädevusega spetsialisti, kui tema kvalifikatsioon ei ole töö eripära tõttu piisav.

(7) Ettevõtja, kelle vastutusel ja heaks pädev isik töötab, tagab, et pädeval isikul on võimalik teha oma tööd seadusest tulenevate nõuete kohaselt ning töö eripärale vastava hoolsusega.

§ 70. Pädevustunnistus

(1) Pädevustunnistus tõendab isiku kvalifikatsiooni vastavust pädevuse nõuetele. Pädevustunnistus annab isikule õiguse tegutseda selles märgitud tegevusalal tema kvalifikatsiooni ulatuses.

(2) Isik ei pea pädevustunnistust taotlema, kui tal on kutseseaduse kohane kutse, mille kutsestandard sisaldab muinsuskaitsealast pädevust.

§ 71. Pädevustunnistuse taotlemine, andmine ja andmisest keeldumine

(1) Pädevustunnistust taotlev isik peab olema:

1) vastavalt tegevusalale riiklikult tunnustatud kõrghariduse või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga;

2) tegutsenud soovitud tegevusalal pidevalt vähemalt neli viimast aastat.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab pädevustunnistust taotlev isik olema ehitismälestisel, ajaloomälestisest kalmistul ja kirikuaias tegutsemiseks läbinud soovitud tegevusalale vastava täienduskoolituse.

(3) Amet võib otsustada, et kõrghariduse ja täienduskoolituse nõuet ei ole vaja täita kinnismälestise ning maailmapärandi objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise tegevusalal tegutsemiseks, kui töö ei hõlma teiste töö juhtimist ja korraldamist.

(4) Veealusele mälestisele sukeldumise teenuse tegevusalal pädevustunnistust taotleval isikul peab olema:

1) ameti antud sukeldumisluba;

2) rahvusvaheliselt tunnustatud sukeldumisinstruktori litsents.

(5) Pädevustunnistuse saamiseks esitab taotleja ametile:

1) taotluse;

2) haridust tõendava dokumendi;

3) tehtud tööde loetelu, mis sisaldab tööde kirjeldust ja fotomaterjali;

4) täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi;

5) andmed riigilõivu tasumise kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2–3 sätestatud nõudeid ei kohaldata sukeldumisteenuse tegevusalal pädevustunnistuse taotlemisel.

(7) Taotleja märgib taotluses lisaks haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 sätestatule isikukoodi, mälestise liigi ja tegevusala, millel tegutsemiseks ta pädevustunnistust taotleb.

(8) Isiku pädevust hindab ja pädevustunnistuse viieks aastaks annab amet. Pädevustunnistuse kehtivust võib isiku taotlusel viie aasta kaupa pikendada.

(9) Ametil on õigus hinnata pädevustunnistuse andmisel isiku pädevust taotletava tegevusala piires lähtuvalt mälestise liigist ja taotleja kvalifikatsioonist ning piirata pädevustunnistuses isiku tegutsemisõigust lähtuvalt taotleja oskustest teatud liiki ja teatud materjalist mälestistega töötamisel.

(10) Amet lahendab pädevustunnistuse või selle pikendamise taotluse 30 päeva jooksul.

(11) Amet keeldub pädevustunnistust andmast, kui taotleja:

1) ei vasta käesoleva seaduse § 71 lõigetes 1 ja 2 või lõikes 4 sätestatud nõuetele;

2) tehtud tööd ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

3) on pädevustunnistuse taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt pädevustunnistuse andmise otsustamist;

4) ei ole tasunud nõutavat riigilõivu.

(12) Amet keeldub pädevustunnistust pikendamast, kui taotleja:

1) ei ole tegutsenud soovitud tegevusalal pidevalt vähemalt neli viimast aastat;

2) tehtud tööd ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

3) on tehtud tööde käigus rikkunud või hävitanud mälestise, maailmapärandi objektil asuva ehitise või nende osa;

4) ei ole tasunud nõutavat riigilõivu.

(13) Amet võib keelduda pädevustunnistust pikendamast, kui taotleja:

1) ei ole esitanud nõuetekohast käesolevas seaduses sätestatud aruannet;

2) on pädevustunnistuse pikendamisel esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt pädevustunnistuse andmise otsustamist.

(14) Pädevustunnistuse taotluse ning pädevustunnistuse vorminõuded ja taotluse esitamise korra kehtestab

määrusega.

§ 72. Pädevustunnistuse kehtetuks tunnistamine

(1) Amet võib tunnistada pädevustunnistuse kehtetuks, kui:

1) taotleja on pädevustunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt pädevustunnistuse andmise otsustamist;

2) pädevustunnistust omava isiku tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

3) pädevustunnistust omav isik on tegevusalal tegutsemise käigus rikkunud või hävitanud mälestise, maailmapärandi objektil asuva ehitise või nende osa või ilme.

(2) Pädevustunnistuse kehtetuks tunnistamise korral ei saa isik uut pädevustunnistust taotleda ühe aasta jooksul pädevustunnistuse kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

§ 73. Täienduskoolitus

(1) Käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud täienduskoolitust võib läbi viia täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud nõuetele vastav täienduskoolitusasutus. Täienduskoolituse õppekava kiidab heaks amet.

(2) Täienduskoolituse õppekava heakskiitmisel hindab amet koolitusel käsitletavate teemade ja nende käsitluse kestuse piisavust muinsuskaitsealaste pädevuste omandamiseks.

(3) Kui täienduskoolitus on läbitud välisriigis, hindab koolitusasutuse ja õppekava vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule amet pädevustunnistuse taotleja taotluse alusel.

6. peatükk Muinsuskaitsetegevuse korraldus

1. jagu Muinsuskaitse korraldajad

§ 74. Muinsuskaitse ja vaimse kultuuripärandi kaitse korraldaja

(1) Muinsuskaitse korraldajad on vastavalt pädevusele Kultuuriministeerium ja amet.

(2) Vaimse kultuuripärandi kaitse korraldaja on Kultuuriministeerium.

§ 75. Muinsuskaitse Nõukogu

(1) Muinsuskaitse Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad.

(2) Muinsuskaitse Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesoleva seadusega seotud küsimustes.

(3) Muinsuskaitse Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister neljaks aastaks. Liikmele võib Muinsuskaitse Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu valdkonna eest vastutava ministri määratud ulatuses.

(4) Muinsuskaitse Nõukogu töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 76. Kohaliku omavalitsuse üksus ja riigi haldusorganid

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus ja riigi haldusorganid arvestavad oma ülesannete täitmisel mälestiste, muinsuskaitsealade ja nende kaitsevöönditega, arheoloogiliste leiukohtade ja veealuse kultuuripärandiga ning kooskõlastavad seaduses sätestatud juhtudel ametiga haldusaktide eelnõud ning teatisekohustusega tegevuste lubamise, mille ese on seotud mälestise, muinsuskaitseala, nende kaitsevööndi, arheoloogilise leiukoha või veealuse kultuuripärandiga. Kui seadusega ei ole kooskõlastamine nõutav, kuid taotletav tegevus on seotud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1, § 31 lõikes 3, § 32 lõikes 2, § 52 lõigetes 1–3 ning § 58 lõigetes 1–3 sätestatud töödega, küsib kohaliku omavalitsuse üksus või riigi haldusorgan ameti arvamust.

(2) Amet ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust, kui see võib kahjustada mälestise, selle osa, muinsuskaitseala või arheoloogilise leiukoha säilimist või seisundit või kaitsevööndi eesmärgi saavutamist.

(3) Amet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse kooskõlastamisel seada tingimusi, millega tagatakse mälestise, muinsuskaitseala, arheoloogilise leiukoha säilimine ja seisund või nende kaitsevöödi eesmärk, sealhulgas määrata uuringu tegemise kohustuse.

(4) Amet võib nõuda maailmapärandi objektil ehitise püstitamiseks arhitektuurivõistluse korraldamist.

§ 77. Haldusülesande täitmiseks volitamine

(1) Valdkonna eest vastutav minister võib halduskoostöö seaduses sätestatud korras volitada kohaliku omavalitsuse üksust täitma riigi nimel käesolevas seaduses sätestatud ameti haldusülesandeid ja teostama riigi nimel korrakaitseorganina riiklikku järelevalvet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanded võib üle anda täielikult või osaliselt.

(3) Halduslepingu sõlmib ja haldusjärelevalvet halduslepinguga volitatud haldusülesannete täitmise üle teostab amet.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise amet.

2. jagu Kultuurimälestiste register ja mälestise tähistamine

§ 78. Kultuurimälestiste register

(1) Kultuurimälestiste registri (edaspidi käesolevas paragrahvis register) eesmärk on tagada:

1) mälestiste, muinsuskaitsealade ja arheoloogiliste leiukohtade säilimiseks ja järelevalve teostamiseks vajalike andmete kogumine;

2) mälestiste, muinsuskaitsealade ja arheoloogiliste leiukohtade kohta teabe andmine ja avalikustamine;

3) ajutise kaitse alla võetud asjade ja arheoloogiliste leidude üle arvestuse pidamine.

(2) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab

määrusega.

(3) Registri vastutav töötleja on amet.

(4) Registris töödeldakse järgmisi andmeid:

1) mälestise ja muinsuskaitseala andmed;

2) mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omaniku ja valdaja andmed;

3) andmed mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitisega seotud taotluste, hoolduskava, taastamise kohustuse, eritingimuste, uuringute, ehitusprojektide, tegevuskavade, lubade, teatiste ja aruannete kohta;

4) riikliku ja haldusjärelevalve andmed;

5) andmed ajutise kaitse alla võetud kultuuriväärtusega asja või maa-ala kohta;

6) kultuuriväärtusega asja või maa-ala tuvastamise andmed;

7) arheoloogiliste leidude ja leiukohtade andmed;

8) otsingulubade ja sukeldumislubadega seotud andmed;

9) pädevustunnistustega seotud andmed.

(5) Kui mälestiseks olemine lõpetatakse või mälestise omaniku andmed muutuvad, säilitatakse mälestisega seotud isikuandmeid, mis on vajalikud asja kohta ajaloolise ülevaate saamiseks.

(6) Registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende täpsem säilitamise tähtaeg sätestatakse registri põhimääruses.

(7) Kinnismälestise, muinsuskaitseala, nende kaitsevööndi ning arheoloogilise leiukoha asukoht kantakse riigi maakatastrisse.

(8) Veealused mälestised kannab Transpordiamet koostöös ametiga navigatsioonikaardile.

§ 79. Mälestise tähistamine

(1) Kinnismälestisi tähistatakse ning vallasmälestisi ja veealuseid mälestisi võib tähistada vastava tähisega.

(2) Mälestiste tähistamist korraldab amet.

(3) Mälestiste tähistamise korra ja tähisel oleva kujutise kehtestab

määrusega.

3. jagu Rahvakultuuri andmekogu

§ 79¹. Rahvakultuuri andmekogu

(1) Valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva rahvakultuuri andmekogu (edaspidi andmekogu).

(2) Andmekogu eesmärk on:

1) koguda ja töödelda rahvakultuuri valdkonna andmeid, et tõhustada rahvakultuuri korraldamist ja juhtimist ning rahvakultuuritegevustes osalemist;

2) koguda ja töödelda andmeid laulu- ja tantsupeo korraldamiseks;

3) võimaldada kogutud andmeid kasutada toetuste taotlemisel;

4) koguda andmeid rahvakultuuri valdkonnas kultuuripoliitika kujundamiseks ja riikliku statistika tegemiseks.

(3) Andmekogu vastutav töötleja on Kultuuriministeerium.

(4) Andmekogul on kaks alamandmekogu:

1) rahvakultuuri alamandmekogu, milles töödeldakse andmeid rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, harrastajate, hoonete, valdkondlike ürituste ja koolituste kohta;

2) laulu- ja tantsupeo planeerimise ja korraldamisega seotud alamandmekogu, milles töödeldakse andmeid laulu- ja tantsupeol osaleda soovivate või osalevate kollektiivide ja osalejate kohta.

(5) Andmekogu põhimääruse kehtestab

määrusega, milles sätestatakse andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis, andmete säilitamise täpsem kord, andmeandjad, andmete esitamise, muutmise ja nende väljastamise kord, vastutava ja volitatud töötleja ülesanded ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused.

(6) Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) rahvakultuuriga tegeleva organisatsiooni tegevjuhi isikunimi, isikukood ja kontaktandmed;

2) rahvakultuurikollektiivi juhendaja isikunimi, isikukood ja kontaktandmed;

3) laulu- ja tantsupeol osaleda sooviva või osaleva kollektiivi juhendaja, kollektiivi kontaktisiku, kollektiivi liikme ja korraldustoimkonna liikme isikunimi, isikukood ja kontaktandmed;

4) rahvakultuuri harrastaja esitatud andmed, nagu isikunimi, isikukood ja kontaktandmed ning andmed tema hariduse ja kutse kohta.

(7) Andmekogusse kantud andmed on avalikud, välja arvatud need, millele kohaldatakse avaliku teabe seadusest tulenevat juurdepääsupiirangut, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 toodud andmed, ja lõike 6 punktis 4 toodud andmed, kui harrastaja ei ole andnud nõusolekut oma andmete avalikustamiseks.

(8) Andmekogusse kantud rahvakultuuri harrastaja isikuandmed arhiveeritakse, kui neid ei ole kuue aasta jooksul andmekogusse esitamisest uuendatud. Andmekogusse kantud laulu- ja tantsupeo kollektiivi juhendaja, kontaktisiku ja liikme isikuandmed arhiveeritakse, kui kollektiiv ei ole end registreerinud laulu- või tantsupeole või kollektiiv ei ole isikuandmeid kuue aasta jooksul andmekogusse esitamisest uuendanud. Andmekogu arhiivi kantud andmeid säilitatakse kaks aastat arhiivi kandmisest, mille järel need kustutatakse.

(9) Laulu- ja tantsupeol osalejate ning laulu- ja tantsupeo korraldustoimkonna liikme isikuandmed anonüümitakse ühe aasta jooksul pärast laulu- ja tantsupeo toimumist.

(10) Andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium.

(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.

7. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve

§ 80. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab amet ja kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 81. Riikliku järelevalve meetmed ja sunniraha määr

(1) Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib amet rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks kehtestatakse juriidilise isiku puhul sunniraha ülemmääras 32 000 eurot.

§ 82. Riikliku ja haldusjärelevalve erisused

(1) Amet ja kohaliku omavalitsuse üksus võib peatada mis tahes töö või tegevuse, mis võib ohustada mälestist, muinsuskaitsealal asuvat ehitist, arheoloogilist leidu, leiukohta või kultuurkihti. Amet võib vajaduse korral määrata täiendavad uuringud või tööde tegemise tingimused selleks, et hoida ära mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise, arheoloogilise leiu, leiukoha või kultuurkihi kahjustamine, samuti peatada töö või uuringu, mis ei järgi ehitusprojektis, tegevuskavas, uuringukavas või tööde tegemise loas määratud tingimusi.

(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töö või tegevuse, teavitab ta sellest viivitamata ametit. Tööde jätkamise otsustab amet.

(3) Amet võib piirata juurdepääsu kinnismälestisele, kui vaba juurdepääs võib ohustada kinnismälestise säilimist.

8. peatükk Vastutus

§ 83. Arheoloogilise leiu ja leiukohaga seotud nõuete rikkumine

(1) Arheoloogilisest leiust mitteteatamise, samuti arheoloogilise leiu või selle osa teadliku leiukohast eemaldamise, samuti arheoloogilise leiu, selle osa või arheoloogilise leiukoha või arheoloogilise kultuurkihi teadliku rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 84. Mälestise tähise rikkumine ja eemaldamine

(1) Mälestise tähise rikkumise või eemaldamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 85. Uuringu ja tööde tegemise nõuete rikkumine

(1) Uuringu või töö tegemise eest ilma ameti loata, kui ameti luba oli nõutav, või ametit nõuetekohaselt teavitamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 86. Mälestisel, selle kaitsevööndis ja arheoloogilises leiukohas otsinguvahendi kasutamise keelu rikkumine

(1) Mälestisel, selle kaitsevööndis või arheoloogilises leiukohas otsinguvahendi kasutamise keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 87. Veealusele mälestisele sukeldumise nõuete rikkumine

(1) Veealusele mälestisele sukeldumise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 88. Otsinguvahendi loata otsinguvahendi kasutamine

(1) Ameti otsinguvahendi loata otsinguvahendi kasutamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 89. Otsinguvahendi konfiskeerimine

(1) Amet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 83, 86 ja 88 sätestatud väärteo vahetuks objektiks olnud otsinguvahendi konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

§ 90. Menetlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on amet.

9. peatükk Rakendussätted

1. jagu Üleminekusätted

§ 91. Muinsuskaitseala põhimääruse kehtivus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud

jääb pärast käesoleva seaduse jõustumist kehtima seniks, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras. Muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse nelja aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Käesolevas lõikes toodud tähtaeg võib pikeneda, arvestades käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud menetlusele või kohtuvaidlustele kuluvat aega.

(2) Kui muinsuskaitseala põhimääruse osa on käesoleva seadusega vastuolus, kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

(3) Kuni käesoleva seaduse alusel muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamiseni loetakse käesoleva seaduse § 52 lõike 2 punkti 2 tähenduses väga väärtuslikuks ehitiseks enne 1940. aastat ehitatud või püstitatud ehitis, kui muinsuskaitse põhimääruses on kaitse eesmärgina sätestatud arhitektuurselt väärtuslike interjööride säilitamine.

§ 92. Mälestise liigid

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist mälestiseks tunnistatud mälestise liigid viiakse kooskõlla käesolevas seaduses sätestatud mälestiste liigitusega 2022. aasta 1. jaanuariks.

§ 93. Kultuurimälestiste registri korrastamine

(1) Kultuurimälestiste registri andmed viiakse vastavusse käesoleva seaduse nõuetega 2022. aasta 1. jaanuariks.

§ 94. Kaitsekohustuse teatis

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud kaitsekohustuse teatises mälestise ja mälestise kaitsevööndi kitsendustes tehtud leevendused, mälestise hooldamiseks tehtavate tööde loetelu ning vallasmälestise säilitamise tingimused jäävad kehtima ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega, ning kuni neid ei muudeta käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 95. Kaitsevööndi ulatus ja muutmine

(1) Enne 2008. aasta 19. detsembrit ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks tunnistatud asja kaitsevöönd on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui õigusaktis ei ole määratud teisiti. Kaitsevööndi muutmise menetlusele ja vastava õigusakti avaldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 13, 14 ja 16 sätestatut.

§ 96. Halduslepingu muutmine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse üksuse volikoguga sõlmitud haldusleping muinsuskaitseliste riiklike kohustuste täitmiseks viiakse käesoleva seadusega kooskõlla või lõpetatakse 2020. aasta 1. jaanuariks.

(2) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse üksuse volikoguga sõlmitud halduslepingu säte on käesoleva seadusega vastuolus, kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid.

§ 97. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud loataotluse menetlemine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud taotlus mälestisel, muinsuskaitsealal ja nende kaitsevööndis tööde tegemise loa saamiseks menetletakse lõpuni käesoleva seaduse alusel.

(2) Kui isik peab käesoleva seaduse alusel esitama uuringuteatise või tööde tegemise teatise, siis loetakse teatis esitatuks varem esitatud uuringuloa või tööde tegemise loa taotlusega.

(3) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud loataotlus mälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis tehtava tegevuse kohta, mille puhul tööde tegemise luba ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõutav, lõpetab amet loa menetluse.

§ 98. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kultuuriväärtusega asja otsimise loa ja sukeldumisloa taotlus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kultuuriväärtusega asja otsimise loa ja sukeldumisloa taotlus menetletakse lõpuni käesoleva seaduse alusel.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist välja antud kultuuriväärtusega asja otsimise luba ja sukeldumisluba kehtib selles märgitud tähtaja lõpuni.

§ 99. Enne käesoleva seaduse jõustumist muinsuskaitseseaduses sätestatud täienduskoolitust korraldanud isiku tegevusõigus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitseseaduses sätestatud täienduskoolitust korraldanud isik peab viima oma tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega kooskõlla 2020. aasta 1. septembriks.

§ 100. Muinsuskaitse eritingimused

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud muinsuskaitse eritingimusi võib ametile heakskiitmiseks esitada kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal heakskiitmiseks esitatud muinsuskaitse eritingimused menetletakse lõpuni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist heakskiidetud või ameti koostatud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel heakskiidetud muinsuskaitse eritingimused kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel määratud ajani. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivuse tähtaega ei pikendata.

§ 101. Vastutava spetsialisti tegevusluba

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel enne 2014. aasta 1. jaanuari antud töid juhtiva vastutava spetsialisti tegevusluba kehtib kuni 2020. aasta 31. detsembrini.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud muinsuskaitseseaduse alusel alates 2014. aasta 1. jaanuarist antud töid juhtiva vastutava spetsialisti tegevusluba kehtib kuni 2021. aasta 31. detsembrini.

§ 102. Ettevõtja tegevusluba

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist tegevusloa alusel tegutsenud ettevõtjad muutuvad käesoleva seaduse jõustumisel teatamiskohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks ning nende teatamiskohustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatamiskohustuse täitmiseks tuleb esitada täiendavaid andmeid võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud nõuetega, peab ettevõtja esitama need andmed 90 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Andmete tähtaegselt esitamata jätmise korral ei ole teatamiskohustus täidetud.

§ 103. Uuringu ja muinsuskaitselise järelevalve hüvitamine

(1) Käesoleva seaduse § 48 lõike 2 ja § 56 lõike 3 alusel hüvitatakse uuring ning muinsuskaitseline järelevalve, mis on määratud käesoleva seaduse alusel ja korras.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 104.

–

§ 113.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine

§ 114. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. mail.