„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse

§ 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia Teadmussiirde programmi meetmega „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ kooskõlas oleva tegevuse „Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine“ elluviimiseks toetuse andmist.

(2) Tegevuse rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti esimese prioriteedi erieesmärgi (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele läbi meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel“.

(3) Käesolev määrus on koostatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ rakendamiseks.

(4) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklitest 25 ja 28, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

(5) Kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(6) Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata, või juhul, kui taotleja on raskustes olev ettevõte.

(7) Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat määrust ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(8) Käesoleva määruse raames toetatavatele projektidele ei kehti kestvuse nõue, kuna antud tegevuse raames ei anta toetust investeeringuteks infrastruktuuri või tootlikku tegevusse eesmärgiga soetada, ehitada või renoveerida vara.

§ 2. Mõisted

(1) Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) eksperimentaalarendus – süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse;

2) innovatsioonitegevused – kõik arendus-, finantsilised ja ärilised tegevused, mida ettevõte võtab ette eeldusel, et lõpptulemuseks on innovatsioon ettevõttele. Tegevusel on selge tulem, tähtaeg ja mõõdikud;

3) institutsionaalselt akrediteeritud ülikool või riigi rakenduskõrgkool – kõrgkool, mis vastab kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktile 1 või 2 või millel on välismaa ülikooli puhul ENIC/NARIC keskuse kinnitus ülikooli tunnustamise kohta;

4) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad – Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 välja toodud fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja –teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused;

5) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus – juriidiline isik või asutus, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus või rakenduskõrgkool;

6) projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus, millele toetust taotletakse;

7) prototüüp – kontseptsiooni või protsessi testimiseks loodud esialgne proovtoode, mudel või versioon, mis vastavalt üldise grupierandi määruse artikkel 25-le liigitub tootearenduseks;

8) rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas;

9) taotlus – taotleja poolt rakendusüksusele esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;

10) teadlane – alus- ja rakendusuuringuid, arendustegevust või innovatsioonitegevusi läbi viiv doktori- või magistrikraadiga isik, kes käesolevas tegevuses osalemiseks peab omama vähemalt viieaastast teadus- ja arendustegevuse alast töökogemust ning töötama taotluse esitamise hetkel töölepingu alusel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses vähemalt 0,5 koormusega;

11) teadmussiirdedoktorantuur – kolmepoolne koostöö era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuse/ettevõtte, ülikooli ja doktorandi vahel, kus doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorandil on ettevõttes, avaliku- või kolmanda sektori asutuses töö- või teenistussuhe, mille põhisisu on doktorandi doktoritöö tegemine kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga;

12) teadmussiirdedoktorant – era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuses töölepingu alusel töötav või teenistussuhtes olev isik, kes õpib samaaegselt ülikooli doktoriõppes ja kelle doktoritöö teema on seotud tööandja tegevusega ning on kooskõlas doktorandi individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga;

13) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid. Teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks;

14) tippspetsialist – kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus; või ta on taotluse esitamise hetkest viimasel järjestikusel kolmel aastal olnud taotlusega seotud valdkonnas tegutseva ühe ja sama vähemalt 3-aastase juriidilise isiku osanik või juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle iga-aastastes majandusaasta aruannetes peab olema kajastatud kaupade või teenuste müük; või ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

(1) Toetuse andmise eesmärk on töötajate sektoritevahelise liikumise kaudu tõsta teadmusalast koostööd erinevates sektorites ning soodustada koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide ning Eesti era-, avaliku- ja kolmanda sektori asutuste vahel.

(2) Toetuse andmise tulemusena kasvab teadmusringlus, suureneb ettevõtete ja teadusasutuste vahel liikunud doktorantide, tippspetsialistide ja teadlaste arv, kes jagavad asjakohaseid teadmisi ja praktikaid, millest tulenevalt paranevad ettevõtete, avaliku- ja kolmanda sektori ning õppe- ja teadusasutuste tööprotsessid ja väljundite ning tulemuste kvaliteet. Kasvab teadmussiirde kogemusega doktorikraadiga isikute hulk Eestis. Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „mobiilsusskeemides osalejate arv“ ja tulemusnäitaja „toetatavates ettevõtetes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad“ saavutamisse.

(3) Toetust saanud projektid aitavad saavutada Riigikogu 12. mail 2021. aastal vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) seatud sihti "Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik", mida mõõdetakse teadus- ja arendustegevuste kulude mahuga erasektoris suhtena SKTsse. 2035. aasta eesmärgiks on jõuda 2%-ni SKTst. Lisaks aitavad projektid kaasa „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ mõõdiku „teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris“ saavutamisse.

(4) Projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega, aitavad kaasa „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi “Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel ning seda mõõdetakse järgmiste näitajatega: „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse mõõdik“ ning „keskkonnatrendide indeks“.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

1) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase kaasamine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutusse rakendusuuringute ja/või eksperimentaalarendusprojektide ja/või innovatsioonitegevuste elluviimiseks;

2) tippspetsialisti kaasamine ülikooli, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikku või riigi teadus- ja arendusasutusse või institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkooli õppe- ja/või teadus- ja/või arendus- ja/või innovatsioonitegevuste läbi viimiseks või tegelemiseks tehnoloogiasiirdega teadusasutuse vastavas struktuuriüksuses;

3) teadmussiirdedoktorantide palkamine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutustesse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tegevuse raames toetatakse projekte, kus toetuse saaja sõlmib lepingu teadlasega, kes vastab käesoleva määruse § 2 punktis 10 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 tegevuse raames toetatakse projekte, kus toetuse saaja sõlmib lepingu tippspetsialistiga, kes vastab käesoleva määruse § 2 punktis 14 sätestatule.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tegevuse raames toetatakse projekte, kus era- või avaliku sektori asutus, mis ei ole positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus ega ülikool, nimetab teenistusse või sõlmib töölepingu teadmussiirdedoktorandiga, kelle töö sisuks on doktoritööga seonduv tegevus, mis on kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga. Doktoritöö peab lähtuma ettevõtte või asutuse jaoks olulise küsimuse lahendamisest.

(7) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud teadlasel on õigus töötada toetuse saaja juures ka osalise tööajaga, minimaalselt 0,5 koormusega.

(8) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tippspetsialistil on õigus töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,1 koormusega.

(9) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadmussiirdedoktorandil on õigus töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,5 koormusega.

(10) Toetust ei anta projektile, kus esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) projekti raames tööle võetav isik, tema abikaasa, tööle võetava isiku vanem, tema vanavanem või tema abikaasa vanem ning tööle võetava isiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas tööle võetava isiku laps ja lapselaps, on toetust taotlevas asutuses omanik või kuulub toetust taotleva asutuse juhtorganisse;

2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetuse taotlejaks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse asutaja või juhatuse liige või isik, kes omab nendes osalust või on toetust taotleva asutuse rahastaja;

3) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on toetust taotlevas asutuses taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul teinud asutusele tööd töölepingu, töövõtu- või käsunduslepingu alusel üle kolme kuu, välja arvatud juhul, kui seda on tehtud Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeetmest ja järgmine projekt on eelneva tegevuse edasiarendus;

4) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on immatrikuleeritud doktoriõppesse enne 1. jaanuari 2022. aastat.

(11) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

(12) Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud juhtudel.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-dega 15, 19 ja 21 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 5 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:

1) ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud vastavalt käesoleva määruse lisale;

2) muud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel 40% käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tööjõukuludest.

(3) Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud.

(4) Abikõlbmatud on kulud, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodule ja ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

(5) Kui toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikes 3 nimetatud kulud.

(6) Kui toetus on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele antav innovatsiooniabi, on abikõlblikud kulud üldise grupierandi määruse artikli 28 lõike 2 punktis b nimetatud kulud.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses märgitud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2029. Juhul, kui tegemist on riigiabiga, ei tohi projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev.

(2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustel on projekti abikõlblikkuse periood minimaalselt kolm kuud ning maksimaalselt kaks aastat.

(3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusel on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt 48 kuud, arvestades doktorandi nominaalset õppeaega. Projekti tegevus peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2029.

§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusteks taotletava toetuse piirmäär on kuni 70% abikõlblikest kuludest ja omafinantseering on vähemalt 30%. Kui avaliku- ja kolmanda sektori asutusele antav abi kvalifitseerub riigiabiks, lähtutakse asutusele toetuse andmisel suurettevõtjale riigiabina antavatest toetuse määradest.

(2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks on taotletava toetuse piirmäär kuni 85% abikõlblikest kuludest ja omafinantseering vähemalt 15%.

(3) Toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on rakendusuuring, on:

1) kuni 70% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele;

2) kuni 60% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele;

3) kuni 50% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele.

(4) Toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on eksperimentaalarendus, on:

1) kuni 45% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele;

2) kuni 35% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele;

3) kuni 25% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele.

(4) Toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on innovatsioonitegevused, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 28 lõike 2 punktile b, on kuni 50% abikõlblikest kuludest.

(5) Kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on nii rakendusuuring kui ka eksperimentaalarendus või innovatsioonitegevus, on toetuse määra arvutamise aluseks tehtavate tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile.

(7) Kui meetme raames antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:

1) vähese tähtsusega abi määruse alusel toetuse saajale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme eelneva aasta jooksul ületada 300 000 eurot;

2) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid;

3) vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Toetuse taotleja on kohustatud järgima ühendmääruse § 2 lõikes 3 nimetatud kohustusi.

(2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik) või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus), välja arvatud korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus ning tehnoloogia arenduskeskus või sellega seotud asutus, kes on taotleja rahastaja, kes võtab tööle teadlase.

(2) Juhul kui taotletakse toetust käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 1 tegevusele ja toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 28 mõistes, võib taotlejaks olla Eesti äriregistris registreeritud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse lisa I mõistes.