Kaitseliidu seadus

1. peatükk Üldosa

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema eesmärk, ülesanded, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused, liikmesus ning liikmete õigused ja kohustused.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Kaitseliidu mõiste ja eesmärk

(1) Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon.

(2) Sõjaväeline harjutus käesoleva seaduse tähenduses on sõjaväeline väljaõpe, mida Kaitseliit annab oma liikmetele Kaitseliidu ülesannete täitmiseks.

(3) Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

§ 3. Kaitseliidu õiguslik seisund

(1) Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

(2) Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle õigusliku seisundi sätestavad käesolev seadus ja selle alusel antud õigusaktid.

(3) Kaitseliidu õigusi võib suurendada või piirata üksnes seadusega.

§ 4. Kaitseliidu ülesanded

(1) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab Kaitseliit järgmisi ülesandeid:

1) osaleb Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel;

2) valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet;

3) osaleb Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises;

4) annab ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras;

5) annab ja korraldab muud väljaõpet ja koolitust;

6) arendab ja väärtustab kehakultuuri ja sporti elanikkonna hulgas;

7) tagab vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve;

8) täidab teisi talle seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega antud ülesandeid.

(2) Kaitseliit kaasatakse vajaduse korral:

1) päästesündmuse lahendamisele päästeseaduses sätestatud korras;

2) eriolukorra tööde tegemisele ning liikluse korraldamisele ja turvalisuse tagamisele eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras;

3) erakorralise seisukorra lahendamisele erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras;

4) küberturvalisuse tagamisele pädeva ametiasutuse juhtimisel;

6) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmisse;

7) riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täites on tervishoiutöötajal õigus vajaduse korral osutada esmaabi oma pädevuse piires.

(2) Kui Kaitseliit on ülesande täitmisse kaasatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani volitused nende ülesannete ulatuses, mille täitmisse ta kaasati.

(3) Kaitseliidu käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 6 sätestatud ülesannete täitmisse kaasamise korra kehtestab

määrusega.

(3) Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmisse:

1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses;

2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses;

3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös.

(3) Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(4) Kaitseliidu ülesanne ei ole oma liikmetele tulu teenimine.

(5) Kaitseliit teeb oma ülesannete täitmiseks koostööd teiste Eestis ning välisriigis asuvate isikute ja asutustega.

§ 5. Kodukord

(1) Kaitseliidu kodukorras sätestatakse:

1) Kaitseliidu täpsem ülesehitus, juhtimine ja sisemine korraldus;

2) struktuuriüksuse juhtorganite moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus;

3) liikmesuse saamise, peatamise ja lõppemise ning muude liikmesusega seotud toimingute tegemise kord;

4) liikmemaksu tasumise ja revisjoni määramise kord.

(2) Kaitseliidu kodukorra kehtestab

määrusega.

§ 6. Kaitseliidu sõltumatus erakondadest

(1) Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate poliitiline tegevus Kaitseliidus on keelatud.

§ 7. Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid

(1) Kaitseliidul on oma sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid. Kaitseliidu embleemi kehtestab

. Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab keskkogu, nende kandmise ja kasutamise korra Kaitseliidu ülem.

(2) Naisorganisatsiooni Naiskodukaitse (edaspidi Naiskodukaitse) sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab kodukorras määratud Naiskodukaitse juhtorgan.

§ 8. Vormiriietus

(1) Kaitseliidul on vormiriietus, mille kirjelduse kehtestab keskkogu.

(2) Kaitseliidu vormiriietuse kandmise korra kehtestab Kaitseliidu ülem.

(3) Naiskodukaitse vormiriietuse kirjelduse ja kandmise korra kehtestab kodukorras määratud Naiskodukaitse juhtorgan.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib Kaitseliidu tegevliikmele kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lõike 5 alusel kehtestatava määrusega anda õiguse kanda teenistuskohustuse täitmisel kaitseväelase vormiriietust, kui sellele on kantud Kaitseliidu sümbolid ja eraldusmärgid.

(5) Kaitseliidu tegevliige peab kandma kaitseväelase vormiriietuse juures talle antud sõjaväelise auastme eraldusmärke.

(6) Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmisel peab Kaitseliidu tegevliige järgima Kaitseväe juhataja kehtestatud eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korda.

§ 8¹. Kaitseliidu liikmete andmekogu

(1) Kaitseliidul on õigus Kaitseliidu liikmesuse arvestamiseks, Kaitseliidu liikmele esitatavate nõuete hindamiseks ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks töödelda Kaitseliidu liikmete isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. Isikuandmete töötlemiseks võib luua andmekogu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab

määrusega.

(3) Andmekogu vastutav töötleja on Kaitseliit.

(4) Kaitseliidu andmekogus olevad eriliiki isikuandmed kustutatakse ühe aasta möödumisel ja Kaitseliidu liikmesust puudutavad andmed mitte hiljem kui 50 aasta möödumisel Kaitseliidu liikmesuse lõppemisest või liikmeks võtmisest keeldumisest. Andmete täpsemad säilitamise tähtajad kehtestatakse põhimäärusega.

2. peatükk Ülesehitus ja juhtimine

§ 9. Kaitseliidu ülesehitus

(1) Kaitseliidu struktuuriüksused on peastaap, maakaitseringkonnad, malevad, valveteenistus, kool, Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred.

(2) Struktuuriüksuste alluvus sätestatakse kodukorras.

(3) Peastaap on Kaitseliidu ülema tegevust toetav struktuuriüksus.

(4) Kaitseliidu malevad on küberkaitseüksus, Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valgamaa, Viru ja Võrumaa malev.

§ 10. Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoht Kaitseliidus

(1) Kaitseliidus on sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohad (edaspidi rahuaja ametikoht) Kaitseliidu ülema, peastaabi ülema, maakaitseringkonna pealiku ja malevapealiku ametikoht.

(2) Kaitseliidus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohtadele luua Kaitseliidu ülesannete täitmiseks muid rahuaja ametikohti.

(3) Rahuaja ametikohtade arvu ülempiiri Kaitseliidus kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud ülempiiri arvestades kehtestab valdkonna eest vastutav minister Kaitseväe juhataja ettepanekul ja kooskõlastatult Kaitseliidu ülemaga Kaitseliidu rahuaja ametikohtade loetelu sõjaväeliste auastmete alaliikide kaupa.

(5) Kaitseliidus olevale rahuaja ametikohale nimetab tegevväelase ja vabastab ametikohalt Kaitseliidu ülem.

(6) Kaitseliit võib töödelda rahuaja ametikohale nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ametikoha nõuetele, arvestades kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut.

§ 11. Kaitseliidu juhtimine

(1) Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem, kes allub vahetult Kaitseväe juhatajale.

(2) Kaitseliidu ülema nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul, kuulates ära vanematekogu arvamuse.

(3) Kaitseliidu ülema ametikohale nimetamisel on nõutav tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek.

(4) Kaitseliidu ülema ametikohale nimetataval tegevväelasel peab olema kehtiv täiesti salajase tasemega riigisaladuse luba ja sellele vastava tasemega salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat.

(5) Kaitseliidu juhtimises osalevad kollegiaalsed organid käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.

(6) Vahetu juht on Kaitseliidu liikmele kõige lähem juht, kellele Kaitseliidu liige teenistuskohustuse täitmisel allub.

(7) Otsene juht on vahetu juht ja vahetust juhist kõrgem juht, kellele Kaitseliidu liige teenistuskohustuse täitmisel allub.

(8) Noortejuht on Kaitseliidu tegev-, toetaja- või auliige, kes osaleb noorteorganisatsioonis noorliikmete õppetegevuse korraldamises.

§ 12. Kaitseväe juhataja

(1) Kaitseväe juhataja:

1) kehtestab Kaitseliidu sõjalise võime ja valmisoleku nõuded;

2) kehtestab ettevalmistatavate sõjaaja üksuste dokumentatsiooni või annab volituse nende kehtestamiseks Kaitseliidu ülemale, edasivolitamise õigusega struktuuriüksuste juhtidele;

3) varustab koostöös Kaitseministeeriumiga Kaitseliitu käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2–4 ja 7 sätestatud ülesannete täitmiseks relvade, lahingutehnika, vormiriietuse ja muu sõjalise varustusega;

3¹) varustab koostöös Kaitseministeeriumiga Kaitseliitu käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks ravimite ja meditsiiniseadmetega;

4) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku Kaitseliidu rahuaja ametikohtade loetelu kehtestamiseks;

5) annab arvamuse Kaitseliidu arengukava kohta.

§ 13. Kaitseliidu ülem

(1) Kaitseliidu ülem:

1) juhib Kaitseliitu ning korraldab koostööd ja Kaitseliidu pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;

2) esindab pädevuse piires Kaitseliitu ja annab volitusi Kaitseliidu esindamiseks;

3) juhatab keskjuhatuse koosolekut;

4) sõlmib, muudab ja lõpetab isikuga töölepingu;

5) korraldab Kaitseliidu raamatupidamist;

6) korraldab Kaitseliidu valdusesse antud riigivara ning Kaitseliidu relvade, lahingutehnika ja muu sõjalise varustuse kasutamist kooskõlas seadusega;

7) korraldab arengukava koostamist ja täitmist;

8) vastutab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise eest;

9) vastutab Kaitseliidu tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest;

10) vastutab eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest ja annab sellest aru valdkonna eest vastutavale ministrile;

11) kehtestab maleva, peastaabi, küberkaitseüksuse ja kooli põhimäärused;

12) kehtestab Kaitseliidu distsiplinaarmenetluse korra;

13) vastutab tegevväelaste kaitseväelise distsipliini eest Kaitseliidus;

14) esitab Kaitseliidu palgalise koosseisu valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks;

15) kehtestab struktuuriüksuste töökohtade ja rahuaja ametikohtade loetelu;

16) kehtestab Kaitseliidu väljaõppe- ja tegevuskava;

17) teostab järelevalvet Kaitseliidus töölepingu alusel töötavate isikute ja tegevväelaste üle;

18) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(2) Kaitseliidu ülem võib volitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmise struktuuriüksuse juhile.

(3) Kaitseliidu ülem esitab arengukava käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 5 ja 7 ning §-s 12 sätestatud asjaolusid käsitleva teabe Kaitseväe juhatajale arvamuse andmiseks enne selle keskkogule kinnitamiseks esitamist.

(4) Kaitseliidu ülem kooskõlastab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 5 ja 7 sätestatud ülesandeid käsitleva tegevuskava Kaitseväe juhatajaga.

(5) Kaitseliidu ülem annab Kaitseliidu töö korraldamiseks käskkirju.

(6) Kaitseliidu ülema palga määrab valdkonna eest vastutav minister, lähtudes kaitseväeteenistuse seadusest.

§ 14. Kaitseliidu ülema asendamine, puhkus ja ametikohalt vabastamine

(1) Kaitseliidu ülema ülesandeid täidab tema äraolekul peastaabi ülem, viimase äraolekul Kaitseväe juhataja määratud Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane.

(2) Kaitseliidu ülema lubab puhkusele ja saadab lähetusse Kaitseväe juhataja.

(3) Kaitseliidu ülema ametikohalt vabastamisel või tegevteenistussuhte lõppemisel on uue Kaitseliidu ülema ametikohale asumiseni peastaabi ülem Kaitseliidu ülema kohustes.

§ 15. Tegevteenistus Kaitseliidus

(1) Tegevteenistusele Kaitseliidus kohaldatakse kaitseväeteenistuse seadust ja käsuõigust Kaitseväe korralduse seaduse tähenduses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kaitseväe juhataja on Kaitseliidus rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase kõrgem ülem.

(3) Kaitseväe juhataja tegevväelase kõrgema ülemana:

1) võib määrata Kaitseliidus rahuaja ametikohal olevale tegevväelasele ergutusi ja distsiplinaarkaristusi kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras;

2) lahendab Kaitseliidus rahuaja ametikohal oleva tegevväelase esitatud vaide, kui vaide lahendamine on kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt tema pädevuses;

3) korraldab kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud nõuete täitmise järelevalvet Kaitseliidus rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase üle.

(4) Tegevväelase kaitseväelise distsipliini üle teostatakse kontrolli kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.

(5) Tegevväelane, kes on Kaitseliidu ülema või struktuuriüksuse juhi ametikohal, on ülem karistusseadustiku tähenduses.

(6) Kaitseliidus oleva tegevväelase rahuaja ametikoha ametijuhendi kehtestab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht.

(7) Kaitseliidu ülemale ametijuhendit ei kehtestata.

(8) Tegevväelase lähetamise kaitseväeteenistuse seaduse § 114 lõikes 1 sätestatud juhul otsustab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht.

(8) Tegevväelase lähetamise välisriiki kaitseväeteenistuse seaduse § 115 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul kuni 60 päevaks otsustab Kaitseliidu ülem.

(9) Kaitseliidus oleva tegevväelase võib ressursimahukale koolitusele saata Kaitseväe juhataja kirjalikul nõusolekul.

(10) Puuduvat tegevväelast võib asendada Kaitseliidus töölepingu alusel töötav isik juhul, kui Kaitseliidu töö oleks tegevväelase puudumise tõttu takistatud ja tegevväelasest asendaja määramine ei ole võimalik või otstarbekas.

(11) Tegevväelase asendaja Kaitseliidus määrab Kaitseliidu ülem või struktuuriüksuse juht.

(12) Tegevväelase asendamine töölepingu alusel töötava isiku poolt ei tohi kesta üle viie kuu kalendriaastas.

(13) Puuduva tegevväelase ülesannete täitmisest võib keelduda töölepingu alusel töötav isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

(14) Tegevväelast asendavale töölepingu alusel töötavale isikule võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud täiendavate tööülesannetega.

(15) Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane võib alluda töökorralduslikes küsimustes Kaitseliidus töölepingu alusel töötavale isikule.

§ 15¹. Tegevteenistus Kaitseliidus mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal

(1) Kaitseliidu ülem täidab mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal lisaks sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht) ülesannetele käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Kaitseliidu peastaabi ülema ja malevapealiku ametikohale nimetatud tegevväelane täidab mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal lisaks sõjaaja ametikoha ülesannetele käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid Kaitseliidu ülema määratud ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sõjaaja ametikoha ülesandeid ning käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid täitva tegevväelase kaitseväeteenistusele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse 9¹. peatükis sätestatut.

§ 15². Kaitseliidu töötajale esitatavad nõuded

(1) Kaitseliidu töötaja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ta on teovõimeline;

2) tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

3) teda ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;

4) talt ei ole jõustunud kohtuotsusega ära võetud õigust tegutseda sarnasel töökohal või tegevusalal, kus ta soovib Kaitseliidus tegutseda;

5) ta ei ole kõnealust töökohta vahetult kontrolliva töötaja või ametniku abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane (edaspidi elukaaslane) või vanavanem, töökohta vahetult kontrolliva töötaja või ametniku või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka töötaja või ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel.

(2) Kaitseliit ütleb isikuga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 5 alusel, kui:

1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi, Kaitseväe üksuste või Kaitseliidu objektide julgeoleku vastu;

2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;

3) isik on seotud sellise organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele.

§ 16. Kaitseliidus töölepingu alusel töötava isiku töö- ja puhkeaeg

(1) Kaitseliidus töölepingu alusel töötava isiku töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jao alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Kaitseliidus töölepingu alusel töötava isiku tööülesannete katkematu täitmine ei või üldjuhul ületada 13 tundi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhul.

(3) Kaitseliidus töölepingu alusel töötavat isikut on õigus rakendada tööle öisel ajal, riigipühal ja puhkepäeval, kui see tuleneb tema töölepingust. Sellisel juhul ei kohaldata töölepingu seaduse §-s 50 nimetatud öötöö piirangut.

(4) Kaitseliidus töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja iganädalast puhkeaega, kui töölepingus on ette nähtud, et isiku tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul või valve osutamisel antakse töölepingu alusel töötavale isikule iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu. Puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.

(6) Kaitseliidus töölepingu alusel töötavale isikule hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul üle töölepingus kokkulepitud tööaja tehtud töö kas vaba aja andmisega või rahas Kaitseliidu ülema kehtestatud korras ja ulatuses.

(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata alaealisele, rasedale ega töölepingu alusel töötavale isikule, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele, lapsendajapuhkusele või vanemapuhkusele.

§ 17. Kollegiaalsed organid

(1) Kaitseliidu juhtimises osalevad kollegiaalsed organid, milleks on keskorganid ja struktuuriüksuse ning selle allüksuse juhtorganid. Kollegiaalseid organeid ei ole struktuuriüksusel ja allüksusel, millel puuduvad alalised liikmed.

(2) Kollegiaalsel organil on Kaitseliidus korraldatava sõjaväelise väljaõppe ja riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel nõuandev sõnaõigus.

(3) Keskorganid on keskkogu, keskjuhatus, keskrevisjonikomisjon ja vanematekogu.

(4) Struktuuriüksuse juhtorgani moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus sätestatakse kodukorras, allüksuse puhul struktuuriüksuse põhimääruses või põhikirjas.

(5) Kollegiaalse organi liige peab oma seadusest ja kodukorrast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema Kaitseliidule lojaalne.

(6) Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal ei ole võimalik keskkogu kokku kutsuda, siis läheb keskkogu pädevus üle keskjuhatusele kuni keskkogu kokkukutsumist takistavate asjaolude äralangemiseni.

(7) Kollegiaalse organi liige ei või oma hääle andmisel kasutada esindajat.

(8) Kui keskkogu, keskjuhatuse ja vanematekogu valitud liikme volitused lõpevad kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, pikenevad volitused automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni lõppemisest.

§ 18. Keskkogu

(1) Kaitseliidu kõrgeim juhtorgan on keskkogu.

(2) Keskkogu:

1) arutab organisatsiooni ja selle üldtegevust puudutavaid küsimusi ning annab nende kohta arvamuse;

2) valib keskjuhatuse, keskrevisjonikomisjoni ja vanematekogu liikmed;

3) kinnitab finantsplaani, riigieelarvest sihtotstarbelise rahastamise taotluse ja eelarve;

4) kinnitab Kaitseliidu majandusaasta aruande;

5) kinnitab arengukava ja esitab selle valdkonna eest vastutavale ministrile teadmiseks;

6) otsustab kinnisvara omandamise, võõrandamise ja pantimise ning valdkonna eest vastutavale ministrile selle kohta ettepaneku tegemise;

7) teeb ettepaneku käesoleva seaduse ja kodukorra muutmise algatamiseks;

8) kinnitab Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonide Kodutütred ja Noored Kotkad põhikirjad;

9) kehtestab liikmemaksu;

10) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(3) Keskkogusse kuuluvad liikmeskonda omava struktuuriüksuse juht või teda asendama määratud isik ja vastavalt struktuuriüksuse esindajatekogu või keskkogu poolt struktuuriüksuse tegevliikmete hulgast valitud esindajad järgmiselt:

1) kuni 500 liikmega struktuuriüksus ning noorteorganisatsioonid Kodutütred ja Noored Kotkad – üks esindaja;

2) 501–1000 liikmega struktuuriüksus – kaks esindajat;

3) 1001–1500 liikmega struktuuriüksus – kolm esindajat;

4) 1501–2000 liikmega struktuuriüksus – neli esindajat;

5) üle 2000 liikmega struktuuriüksus – viis esindajat.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatutele valitakse keskkogusse igast liikmeskonda omavast struktuuriüksusest üks asendusliige.

(5) Noorteorganisatsiooni esindaja ja asendusliige valitakse noorteorganisatsiooni noortejuhtide hulgast.

(6) Keskkogu koosolekust võtab hääleõigusega osa Kaitseliidu ülem või tema asendaja.

(7) Keskkogu koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni liige.

(8) Keskkogu valitav liige ja asendusliige valitakse kolmeks aastaks.

(9) Keskkogu koosoleku kutsub kokku Kaitseliidu ülem või keskjuhatus vähemalt kaks korda aastas. Koosoleku päevakorra kinnitab ja päevakorrapunktide arutelu valmistab ette koosoleku kokkukutsuja.

(10) Koosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ja muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse keskkogu liikmeid vähemalt seitse päeva ette.

(11) Keskkogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool keskkogu liikmetest ning Kaitseliidu ülem või tema asendaja.

(12) Keskkogu otsuse viib ellu Kaitseliidu ülem või keskjuhatus. Kui Kaitseliidu ülem või keskjuhatus ei nõustu keskkogu otsusega, siis tuleb küsimus lõplikuks otsustamiseks uuesti arutusele keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui esindatud on vähemalt kaks kolmandikku käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras keskkogusse valitud liikmetest.

§ 19. Keskjuhatus

(1) Kaitseliidu juhtorgan on keskjuhatus.

(2) Keskjuhatus:

1) esitab keskkogule kinnitamiseks finantsplaani, riigieelarvelise sihtotstarbelise rahastamise taotluse, eelarve ja majandusaasta aruande;

2) korraldab eelarvevahendite kasutamist;

3) annab arvamuse Kaitseliidu tegevust puudutavates küsimustes;

4) korraldab keskkogu tööd;

5) esitab Kaitseliidu arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile arvamuse andmiseks enne selle keskkogule kinnitamiseks esitamist;

6) annab arvamuse käesoleva seaduse ja kodukorra muutmise ettepanekute kohta, mille on koostanud teised isikud;

7) kehtestab Kaitseliidu vara, välja arvatud relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse, kasutamise korra ning lepingute sõlmimise ja riigieelarvevälise tulu kasutamise korra;

8) täidab muid seadusest tulenevaid ja keskkogu antud ülesandeid.

(3) Keskjuhatusse kuuluvad Kaitseliidu ülem ja Kaitseliidu peastaabi ülem valimiseta ning kolm kolmeks aastaks keskkogu valitud Kaitseliidu tegevliiget või käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel auliikmeks valitud isikut. Valitav liige peab olema vähemalt 21-aastane Eesti elanik, kes on olnud vähemalt ühe aasta struktuuri- või allüksuse juhatuse liige. Liikme võib tagasi valida.

(3) Keskkogu valib keskjuhatusse ühe asendusliikme kolmeks aastaks. Asendusliikmele hakkavad kehtima keskjuhatuse liikme volitused, kui keskjuhatuse olemasoleva valitud liikme volitused lõppevad enne tähtaega, ning sellisel juhul kehtivad asendusliikme volitused asendatava keskjuhatuse liikme volituste algse kehtivusaja lõpuni.

(4) Kaitseliitu esindab õigustoimingutes Kaitseliidu ülem või üks keskjuhatuse liige koos Kaitseliidu ülemaga.

(5) Kaitseliidu ülema äraolekul esindab Kaitseliitu õigustoimingutes käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud isik koos ühe keskjuhatuse liikmega.

(6) Kaitseliidu ülema ametikohalt vabastamisel või tegevteenistussuhte lõpetamisel esindab Kaitseliitu õigustoimingutes peastaabi ülem Kaitseliidu ülema kohustes.

(7) Keskjuhatus on aruandekohustuslik keskkogu ees.

(8) Keskjuhatuse koosolekut juhatab Kaitseliidu ülem või tema asendaja. Keskjuhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb Kaitseliidu ülem või peastaabi ülem või neist ühe asendaja ja vähemalt kaks valitud keskjuhatuse liiget. Koosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ja muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse keskjuhatuse liikmeid vähemalt seitse päeva ette. Kaitseliidu ülemal on õigus keskjuhatus erakorraliselt kokku kutsuda.

(9) Keskjuhatuse liige ei või olla tegevliige:

1) kelle suhtes kohus on karistusseadustiku § 49 alusel kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu;

2) kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel;

3) kelle liikmesus on peatatud;

4) kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

5) kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

(10) Keskjuhatuse liige vabaneb juriidilise isiku juhtorgani liikmele laienevast vastutusest, kui ta:

1) ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel on jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on protokollitud;

2) ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel on hääletanud vastu või kui ta ei osalenud otsustamises, kui mitteosalemine oli lubatud, või kui ta ei osalenud juhatuse koosolekul.

(13) Keskjuhatusse valitud Kaitseliidu liikme tööd ei tasustata.

(14) Keskjuhatuse otsuse viib ellu Kaitseliidu ülem. Kui Kaitseliidu ülem ei nõustu keskjuhatuse otsusega, siis tuleb küsimus lõplikuks otsustamiseks arutusele keskkogu järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui esindatud on vähemalt kaks kolmandikku keskkogu liikmetest.

§ 20. Keskrevisjonikomisjon

(1) Kaitseliidu kõrgeim järelevalveorgan on keskrevisjonikomisjon.

(2) Keskrevisjonikomisjon:

1) on aruandekohustuslik keskkogu ees;

2) teostab järelevalvet keskjuhatuse tegevuse üle;

3) hindab keskjuhatuse töökorrast kinnipidamist;

4) kontrollib keskkogu ja keskjuhatuse otsuste täitmist;

5) revideerib Kaitseliidu tehtavaid majandustehinguid, varalist seisu ja kulude otstarbekust Kaitseliidu riigieelarveväliste tulude osas;

6) hindab keskorganite tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja kodukorras sätestatud nõuetele;

7) koostab Kaitseliidu revideerimiskorra ning esitab selle keskkogule kinnitamiseks;

8) koordineerib struktuuriüksuste revisjonikomisjonide tööd ning annab vajaduse korral jooksva aasta revisjoniks suuniseid;

9) täidab muid keskkogu antud ülesandeid.

(3) Keskrevisjonikomisjon koosneb viiest tegevliikmest või käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel auliikmeks valitud isikust, kes peavad olema olnud struktuuri- või allüksuse revisjonikomisjoni liikmed. Keskkogu valib keskrevisjonikomisjoni liikmed ja ühe asendusliikme kolmeks aastaks. Keskrevisjonikomisjoni liiget võib tagasi valida. Keskrevisjonikomisjoni liikmed valivad endi seast keskrevisjonikomisjoni esimehe, kes kinnitab koosoleku päevakorra ja allkirjastab koosoleku protokolli.

(4) Keskrevisjonikomisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või keskkogu. Koosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ja muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse keskrevisjonikomisjoni liikmeid vähemalt 14 päeva ette. Keskrevisjonikomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul on kohal vähemalt neli keskrevisjonikomisjoni liiget. Keskrevisjonikomisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta Kaitseliidu siseauditi eest vastutav isik.

(5) Keskrevisjonikomisjon võib revideerida Kaitseliidu teiste revisjonikomisjonide tööd. Keskrevisjonikomisjoni liikmel on õigus välja nõuda Kaitseliidu teiste revisjonikomisjonide tööd puudutavat teavet.

(6) Keskrevisjonikomisjon esitab oma tegevuse kokkuvõtte arvamuse andmiseks keskkogule ja vanematekogule. Keskrevisjonikomisjoni tegevuse kokkuvõttele lisatakse keskjuhatuse arvamus.

(7) Keskrevisjonikomisjoni liige peab olema otsuse tegemisel sõltumatu. Keskrevisjonikomisjoni liige on keskrevisjonikomisjoni ülesannete täitmisel aruandekohustuslik vaid keskkogu ees ning teda ei või keskrevisjonikomisjoni töös osalemise ajal kohustada täitma muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

§ 21. Vanematekogu

(1) Vanematekogu on keskkogu valitav organ, mis koosneb vähemalt viieteistkümnest 18-aastasest või vanemast Eesti kodanikust Kaitseliidu liikmest, kes on silmapaistvad riigi- või avaliku elu tegelased.

(2) Vanematekogu:

1) tutvustab Kaitseliidu tegevust;

2) annab arvamuse Kaitseliidu ülema ametikohale nimetatava tegevväelase kohta;

3) annab arvamuse Kaitseliidu ülesannete täitmise ja tegevuse kohta;

4) annab arvamuse kinnisvara omandamise, võõrandamise ja pantimise kohta;

5) annab arvamuse eelarve ja selle täitmise kohta;

6) annab arvamuse käesoleva seaduse ja kodukorra muutmise ettepanekute kohta.

(3) Vanematekogu liige valitakse kolmeks aastaks. Igal aastal valitakse vanematekogusse viis uut liiget. Liikme võib tagasi valida.

(4) Vanematekogu liikmed valivad endi seast kaheks aastaks esimehe ja kaks aseesimeest, kes moodustavad vanematekogu eestseisuse. Vanematekogu eestseisuse esinduse ulatuse määrab kindlaks vanematekogu koosolek.

3. peatükk Liige, liikme õigused ja kohustused

§ 22. Kaitseliidu liikmesus

(1) Kaitseliidu liikmeks astumine ja liikmeskonnast väljaastumine on vabatahtlik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Kaitseliidu liige võib kuuluda vaid ühte struktuuriüksusesse. Alalised liikmed puuduvad peastaabil, maakaitseringkonnal ja koolil.

(3) Malevasse, Naiskodukaitsesse ja küberkaitseüksusesse ei või kuuluda alla 16-aastane noorliige.

(4) Noortejuht võib noorteorganisatsiooni tegevuses osaleda noorteorganisatsiooni koosseisu kuulumise kohustuseta.

§ 23. Liikmete jagunemine

(1) Kaitseliidu liikmed jagunevad tegev-, noor-, toetaja- ja auliikmeteks.

(2) Kaitseliidu liikmete nimetus olenevalt struktuuriüksusest on kaitseliitlane, naiskodukaitsja, kodutütar või noorkotkas.

§ 24. Tegevliige

(1) Tegevliikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik.

(2) Tegevliikmeks ei võeta isikut:

1) kelle terviseseisund ei vasta tegevliikme tervisenõuetele;

2) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja;

3) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteos ja kelle andmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

4) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud õigus töötada avalikus teenistuses;

5) kellel on lastega töötamise piirang Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse tähenduses;

6) kes on osalenud Eesti kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eestile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti riigi- või kaitseteenistuses olemise tõttu;

7) kes on distsiplinaarsüüteo eest avaliku teenistuse ametikohalt vabastatud ja vabastamisest on möödunud vähem kui üks aasta;

8) kes on liikmeks astumisel teadvalt esitanud valeandmeid.

(3) Tegevliikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui:

1) isiku tegevus ei ole kooskõlas Kaitseliidu ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada Kaitseliidu mainet;

2) isik on kriminaalasjas süüdistatav või kohtualune;

3) isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

4) on põhjendatud alus arvata, et isiku käitumine või eluviis võib ohustada tema enda ja teiste isikute turvalisust.

(3) Kaitseliit keeldub isikut tegevliikmeks vastu võtmast käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel, kui:

1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi, Kaitseväe üksuste või Kaitseliidu objektide julgeoleku vastu;

2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;

3) isik on seotud sellise organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele.

§ 25. Noorliige

(1) Noorliikmeks võivad olla 7–18-aastased Eesti kodanikud ja samaealised Eestis alaliselt elavad teised füüsilised isikud. Noorliige, kes ei ole Eesti kodanik, võib kuuluda vaid noorteorganisatsiooni koosseisu.

(2) Noorliikmeks saada sooviv 17-aastane või noorem isik peab liikmeks saamise taotlemisel esitama oma vanema või eestkostja kirjaliku nõusoleku liikmeks astumise kohta.

(3) Noorliikmeks ei võeta isikut:

2) kellele on mõistetud vabadusekaotuslik karistus ja isiku andmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

3) kellel puudub oma vanema või eestkostja nõusolek liikmeks astumise kohta;

4) kes liikmeks astumisel teadvalt esitas valeandmeid.

(5) Noorliikmele uue eestkostja määramisel peab uus eestkostja kirjalikult kinnitama oma nõusolekut eestkostetava liikmesuse jätkumise kohta.

(6) Noorliiget ei või kaasata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 7 ja 8 sätestatud Kaitseliidu ülesannete, lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse.

§ 26. Toetajaliige

(1) Toetajaliikmeks võib olla vähemalt 18-aastane füüsiline isik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärki ja aitab oma tegevusega kaasa selle saavutamisele.

(2) Kaitseliidu toetajaliikmeks ei võeta isikut, kellel esinevad käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktides 2, 3, 5, 6 ja 8 ning lõike 3¹ punktides 1–3 sätestatud asjaolud. Kaitseliidu toetajaliikmeks võib keelduda võtmast, kui esinevad käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud asjaolud.

(3) Toetajaliiget võib kaasata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse.

§ 27. Auliige

(1) Auliikmeks võib olla 18-aastane või vanem füüsiline isik, kellel on Kaitseliidu ees silmapaistvaid teeneid.

(2) Auliikmeks võib valida tema eelneval nõusolekul:

1) tegevliikme;

2) toetajaliikme;

3) Kaitseliitu mittekuuluva Eesti kodaniku, kodakondsuseta isiku või välisriigi kodaniku.

(3) Tegevliikmest auliikmeks valitud isikul ei tohi esineda käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 ega lõike 3¹ punktides 1–3 sätestatud asjaolusid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valitud auliiget võib kaasata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud alusel valitud auliiget võib kaasata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3–6 sätestatud ülesannete täitmisele.

(6) Tegevliikmest auliikmeks valitud isikul säilivad tegevliikme õigused ja kohustused.

§ 28. Kaitseliidu liikme ja liikmeks astuda soovija tervisekontroll

(1) Kaitseliidu liige, kes täidab käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1–4 viidatud ülesandeid, peab olema läbinud tervisekontrolli.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tervisekontrolli läbimist tõendab:

1) kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus või kehtiv tervisetõend liiklusseaduse §-s 101 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta;

2) kehtiv relvaluba või kehtiv tervisetõend relvaseaduse §-s 35¹ sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta;

3) muu kehtiv tervisetõend, mis kinnitab, et füüsilise isiku terviseseisundit on kontrollitud vähemalt samaväärselt, kui seda tehakse mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks vajaliku tervisetõendi väljastamisel;

4) ametiasutuse kinnitus, mille kohaselt Kaitseliidu liige on läbinud tegevväelase, politseiametniku, päästeteenistuja, vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku tervisenõuetele vastava tervisekontrolli.

(3) Kaitseliit võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi esitamist Kaitseliidu liikmeks astuda soovijalt, kui Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisel asub see liige täitma käesoleva seaduse §-s 58 viidatud ülesandeid.

(4) Kaitseliidu liige, kes täidab käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1–4 viidatud ülesandeid, on kohustatud viivitamata teavitama Kaitseliitu oma terviseseisundi muutumisest, mille tõttu ta ei ole võimeline neid ülesandeid täitma, ja sellest, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõend on kaotanud kehtivuse.

(5) Kui on alust arvata, et käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1–4 viidatud ülesandeid täitva Kaitseliidu liikme terviseseisund ei võimalda tal neid ülesandeid täita, võib Kaitseliit kohustada teda läbima käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tõendile vastava tervisekontrolli.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul kannab tervisekontrolliga seotud kulu Kaitseliit.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates vajaduse korral eriarste.

§ 29. Liikmesuse peatamine

(1) Kaitseliidu liikmesus peatatakse:

1) liikme kirjaliku avalduse alusel;

2) distsiplinaarkaristusena;

3) käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alusel tervisekontrolli suunamisel.

(2) Noorliikme liikmesus peatub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel ka juhul, kui liikmeks astumise nõusoleku andnud vanem või eestkostja esitab kirjaliku avalduse eestkostetava liikmesuse peatamiseks.

(3) Kaitseliidu liikmesuse võib peatada ajaks, millal Kaitseliidu liige on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav. Peatamise otsustab Kaitseliitu vastuvõtmise õigust omav juhatus või juht kahtlustuse või süüdistuse esitamisest teadasaamisel ning võttes arvesse kahtlustuse või süüdistuse aluseks oleva kuriteo raskusastet ja iseloomu.

(4) Liikmesuse peatumise ajal ei ole Kaitseliidu liikmel õigust osaleda Kaitseliidu üritustel, kasutada Kaitseliidu vara ega esineda Kaitseliidu liikmena. Liikmesuse peatumisel peab Kaitseliidu liige tagastama temale kasutada antud Kaitseliidu ja riigivara, sealhulgas kaitseväelase vormiriietuse.

(5) Liikmesuse peatamise aluse lõppemisel või äralangemisel Kaitseliidu liikmesus jätkub.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel liikmesuse peatumise korral, kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus, loetakse Kaitseliidu liige Kaitseliidust väljaarvatuks kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 30. Liikmesuse muutmine ja lõppemine

(1) Tegevliikme võib tema kirjaliku avalduse alusel nimetada toetajaliikmeks ja vastupidi.

(2) 18-aastase noorliikme võib tema kirjaliku avalduse alusel nimetada tegev- või toetajaliikmeks.

(3) Tegev- või toetajaliikme auliikmeks valimisel loetakse isik auliikmeks valimisele järgnenud päevast arvates.

(4) Liikmesuse muutmisel peab liige vastama taotlejale ettenähtud nõuetele.

(5) Kaitseliidu liikmesus lõpeb Kaitseliidust:

1) väljaastumisega;

2) väljaarvamisega;

3) väljaheitmisega.

(6) Kaitseliidu liikmesus lõpeb Kaitseliidust väljaarvamisega isiku surma korral või teadmata kadumise korral, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud isiku asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul asukoha kindlakstegemise avalduse esitamise päevast arvates.

(7) Kaitseliidust väljaastumiseks peab Kaitseliidu liige esitama kirjaliku avalduse.

(8) Kaitseliidu liige, kes ei vasta käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 sätestatud nõuetele või jätab täitmata Kaitseliidu liikmele ettenähtud kohustused või kelle suhtes esinevad käesoleva seaduse § 24 lõike 3¹ punktides 1–3 loetletud asjaolud, arvatakse Kaitseliidust välja. Kaitseliidu liikme võib arvata Kaitseliidust välja, kui esinevad § 24 lõikes 3 sätestatud asjaolud.

(9) Noorliige arvatakse pärast käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud avalduse esitamist Kaitseliidust välja, kui tema noorliikmeks astumise kohta nõusoleku andnud vanem või eestkostja võtab selle tagasi.

(10) Noorliige, kes ei ole enne 19-aastaseks saamist esitanud kirjalikku avaldust Kaitseliidu liikmesuse jätkumiseks, arvatakse 19-aastaseks saamisel Kaitseliidust välja.

(11) Kaitseliidu liige loetakse Kaitseliidust väljaheidetuks käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 5 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramisest arvates.

(12) Kaitseliidu liikmesuse lõppemisel peab isik Kaitseliidule tagastama tema valdusesse antud Kaitseliidu ja riigivara, sealhulgas kaitseväelase vormiriietuse.

§ 31. Kaitseliidu liikme õigused

(1) Kaitseliidu liikmel on õigus:

1) võtta osa Kaitseliidu tegevusest;

2) olla Kaitseliiduga töö- või teenistussuhtes;

3) kanda vormiriietust, sümboleid ja eraldusmärke;

4) saada teavet Kaitseliidu tegevuse kohta.

(2) Kaitseliidu liikmel, kes on tegevväelane, ei ole õigust olla valitud kollegiaalse organi liikmeks.

§ 32. Kaitseliidu liikme kohustused

(1) Kaitseliidu liige on kohustatud:

1) kaitsma Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda;

2) viivitamata teavitama struktuuriüksuse juhti teost või kavatsusest, mis on suunatud Eesti iseseisvuse või põhiseadusliku korra vastu;

3) järgima Kaitseliidu tegevust sätestavaid õigusakte ja neist tulenevaid kohustusi;

4) täitma juhi seaduslikku käsku, ja kui käsu täitmine on takistatud, sellest viivitamata koos põhjendusega käsu andjale ette kandma;

5) korras hoidma talle antud Kaitseliidu relva, laskemoona ja muud vara;

6) teenistuskohustuse täitmisel kandma vormiriietust ja eraldusmärke või erariietel Kaitseliidu eraldusmärki;

7) teavitama esimesel võimalusel Kaitseliitu oma kontaktandmete muutumisest.

(2) Kaitseliidu liikmesus ei vabasta isikut kaitseväeteenistuskohustusest.

§ 32¹. Kaitseliidu tegevliikme sõjaaja ametikohale nimetamine ning kaitseväeteenistusse asumine mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal

(1) Kaitseväekohustusega Kaitseliidu tegevliikmele kohaldatakse Kaitseväes olevale sõjaaja ametikohale nimetamisel kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut.

(2) Kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme võib nimetada sõjaaja ametikohale tema eelneva kirjaliku nõusoleku alusel. Sõjaaja ametikohale nimetab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik kaitseväeteenistuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.

(3) Kaitsevägi võib sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme nimetada Kaitseväe huvides uuele sõjaaja ametikohale tema nõusolekuta.

(4) Kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliige ei saa mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal peatada või lõpetada Kaitseliidu liikmesust või muuta liikmestaatust.

(5) Sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu liige loetakse sellel ametikohal olemise ajal kaitseväekohustust võtta soovivaks isikuks ja tema andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena.

(6) Kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme sõjaaja ametikohale nimetamisest ja ametikohalt vabastamisest teavitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametit.

(7) Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal asub sõjaaja ametikohale nimetatud Kaitseliidu tegevliige sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

4. peatükk Teenistuskohustuse täitmine ja käsk

§ 33. Teenistuskohustuse täitmine

(1) Teenistuskohustus on ülesanne, mida Kaitseliidu liige täidab käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmise eesmärgil ning Kaitseliidu koosseisus lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemise või valves osalemise eesmärgil.

(2) Teenistuskohustus vormistatakse enne ülesande sooritamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kiiret tegutsemist nõudvas olukorras esimesel võimalusel, ja sellest peab selguma Kaitseliidu relva kaasavõtmise vajadus.

(3) Kaitseliidu liige loetakse teenistuskohustuse täitmisel olevaks ajast, millal ta on asunud täitma antud ülesannet.

(4) Teel teenistuskohustuse täitmisele või sealt tagasi loetakse Kaitseliidu liige teenistuskohustuse täitmisel olevaks, kui liikumine toimub varem kindlaksmääratud korras.

(5) Kaitseliidu liige loetakse teenistuskohustuse täitmise lõpetanuks, kui teenistuskohustuse andja on lugenud teenistuskohustuse täidetuks.

(6) Kaitseliidu liige võib mõjuval põhjusel keelduda teenistuskohustuse täitmisele asumisest, teavitades sellest teenistuskohustuse andnud isikut. Kaitseliidu liiget ei või mõjuval põhjusel teenistuskohustuse täitmisest keeldumise eest karistada.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel teenistuskohustuse täitmisest vabastamise otsustab teenistuskohustuse andnud isik.

(8) Kaitseliidu liikme võib teenistuskohustuse täitmisest ajutiselt vabastada vahetu või otsene juht või muu selleks pädev isik.

§ 34. Käsk

(1) Käsk käesoleva seaduse tähenduses on käsu andja tahte väljendus teenistuskohustuse täitmise kestel. Kaitseliidu liikmele ei kohaldata Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud käsu regulatsiooni, välja arvatud juhul, kui Kaitseliidu liige on kutsutud õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele kaitseväeteenistuse seaduse alusel.

(2) Käsk antakse suuliselt, kirjalikult või märguandena.

(3) Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega.

(4) Käsk ei tohi ületada käsu andja käsu andmise pädevust.

(5) Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega.

(6) Käsu saaja, kes ei saanud käsust aru, on kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi. Käsu andja peab olema veendunud, et käsu saaja on saanud käsust aru.

(7) Käsku tohib Kaitseliidu liikmele anda ainult teenistuskohustuse täitmise käigus ja arvestades teenistuskohustuse eesmärki.

(8) Käsu saaja on kohustatud täitma saadud käsu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(9) Kaitseliidu liiget ei või kohustada täitma käsku, mis eeldab ülesande täitmist, mida ei ole käesoleva seadusega Kaitseliidule antud või mille täitmiseks puudub sellel liikmel oskus.

§ 35. Käsuõigus

(1) Käsuõigus on Kaitseliidu ülemal ning struktuuriüksuse või allüksuse juhil (edaspidi koos üksusejuht).

§ 36. Käsuõiguse üleandmine

(1) Üksusejuht võib ajutiselt käsuga allutada talle alluvad Kaitseliidu liikmed või üksuse teisele talle alluvale üksusejuhile või talle alluvale Kaitseliidu liikmele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud allutamise korral peab selguma allumise aeg ja teenistuskohustus, mille täitmise ajal on Kaitseliidu liikmed allutatud teisele üksusejuhile või teisele Kaitseliidu liikmele.

(3) Käsu andmise õiguse üleandmisega ei anta üle distsiplinaarkaristuse määramise õigust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud allutamise tagajärjel ei muutu üksuse struktuur ega koosseis.

§ 37. Käsu täitmine

(1) Käsu saaja valib käsu täitmise viisi, mis võimaldab kooskõlas õigusaktidega kõige otstarbekamalt täita käsuga antud ülesande, kui käsu andja ei ole määranud käsu täitmise viisi.

(2) Kaitseliidu liige, kes on saanud kaks või enam käsku, mis takistavad üksteise täitmist, annab iga järgneva käsu andjale teada eelmistest täitmata käskudest. Kui viimase käsu andja nõuab oma käsu kohest täitmist, peab käsu saaja selle täitma. Varem antud käskude täitmata jätmise eest vastutab viimase käsu andja.

§ 38. Käsu täitmisest keeldumine

(1) Käsu saajal on õigus keelduda käsu täitmisest, kui:

1) käsk on vastuolus seadusega;

2) käsk ületab käsu andja pädevust;

3) käsk nõuab tegusid, mille tegemiseks käsu saajal ei ole õigust;

4) käsk kohustab toime panema süütegu;

5) käsu eesmärk on alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust;

6) käsk ei ole antud teenistuskohustuse täitmiseks;

7) käsust ei selgu käsu andja;

8) käsu täitmine on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 ja 8 sätestatud käsu täitmisest keeldumisel peab käsu saaja viivitamata teavitama käsu andnud üksusejuhti ja kõrgemat üksusejuhti.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud käsu täitmisest keeldumisel peab käsu saaja viivitamata teavitama kõrgemat üksusejuhti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud käsu täitmisest keeldumise eest ei või Kaitseliidu liiget karistada.

(5) Ebaseadusliku käsu täitmine ei vabasta Kaitseliidu liiget vastutusest.

§ 39. Vastutus käsu täitmise tagajärgede eest

(1) Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja.

(2) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud käsu andnud isik võetakse käsu andmise eest distsiplinaarvastutusele.

(3) Käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul vastutavad käsu täitmise tagajärgede eest nii käsu andja kui ka selle täitja.

(4) Käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 7 nimetatud juhul vastutab käsu täitmise tagajärgede eest käsu täitja.

(5) Käesolev peatükk ei piira kolmanda isiku õigust kahjunõude esitamisel ega vabasta muust seaduses sätestatud vastutusest.

5. peatükk Erivahendid, enesekaitsevahendid ja relvad

§ 40. Erivahend ja enesekaitsevahend

(1) Kaitseliidu liikmele võib teenistuskohustuse täitmiseks anda erivahendi ja enesekaitsevahendi.

(2) Erivahend käesoleva seaduse tähenduses on:

1) käerauad;

2) sidumisvahend;

3) teenistuskoer.

(3) Kaitseliidu enesekaitsevahendite loetelu ja nõuded nendele kehtestab

määrusega.

(4) Kaitseliidu erivahendit ja enesekaitsevahendit võib tegevliige hoida oma elukohas, kui see on vajalik teenistuskohustuse täitmiseks.

(5) Kaitseliidu erivahendi ja enesekaitsevahendi hoiule andmise tingimused ning korra kehtestab

määrusega.

(6) Kaitseliidu erivahendi ja enesekaitsevahendi kasutamise korra ja nende kasutamise koolituse nõuded kehtestab Kaitseliidu ülem.

§ 41. Kaitseliidu relv

(1) Kaitseliidu relv on Kaitseliidu ülesannete täitmiseks riigi poolt Kaitseliidule kasutada antud või Kaitseliidu või tegevliikme soetatud relv.

(2) Kaitseliidu relvale kohaldub lisaks käesolevas seaduses sätestatule relvaseaduse 1. peatükk ning 2. peatüki §-d 11–17, 20¹ ja 21.

(3) Kaitseliidu relv kantakse sõjaväerelvade registrisse.

(4) Kaitseliidu relv, mis on soetatud kasutamiseks sportimisel, õppetöös või kollektsioneerimiseks, ei ole relvaseaduse tähenduses sõjarelv.

§ 42. Kaitseliidu relva käitlemine ja kasutamine

(1) Kaitseliidu relva võib anda käidelda ja kasutada tegevliikmele, kes on läbi teinud Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse.

(2) Kaitseliidu relva võib kasutada teenistuskohustuse täitmisel, kui Kaitseliidu relva kaasavõtmine on ette nähtud teenistuskohustuse vormistamisel.

(2) Kaitseliidu tegevliige, kellele on väljastatud Kaitseliidu relva kandmise luba, võib Kaitseliidu relva kasutada selle hoiukohas või teenistusülesannete täitmise käigus turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks).

(3) Kaitseliidu relva ja laskemoona on keelatud käidelda ja kasutada:

1) alkoholijoobes, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;

2) koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja muul avalikul üritusel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistuskohustuse täitmisel, kui relva kandmiseks on eelnevalt kirjaliku nõusoleku andnud Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht.

(4) Kaitseliidu relva ja laskemoona on keelatud üle anda alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnustega isikule.

(5) Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolitus peab sisaldama teavet relva käitlemist ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest, samuti andma teadmisi ja oskusi relva kandmiseks ning relvaga ümberkäimiseks.

(6) Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse nõuded kehtestab Kaitseliidu ülem.

(7) Tegevliige võib teenistuskohustuse täitmisel anda Kaitseliidu relva, sealhulgas sõjarelva, või laskemoona või mõlemat ajutiselt hoida, kanda ja kasutada teisele Kaitseliidu liikmele enda vahetu juhi nõusolekul. Teenistuskohustuse täitmise välisel ajal võib tegevliige anda Kaitseliidu relva, sealhulgas sõjarelva, või laskemoona või mõlemat ajutiselt hoida, kanda ja kasutada teisele Kaitseliidu liikmele, kui selleks on Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek. Kaitseliidu relva ega laskemoona ei ole õigus anda noorliikmele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(8) Tegevliikmele, kes ei ole läbi teinud Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolitust, võib Kaitseliidu relva anda kasutada vaid lasketiirus kasutamiseks pärast relva kasutamise nõuetega tutvumist.

(9) Kaitseliidu relva, mida ei loeta sõjarelvaks relvaseaduse tähenduses, käitlemise ja kasutamise nõuded kehtestab

määrusega.

(10) Kaitseliidu relva, mida loetakse sõjarelvaks relvaseaduse tähenduses, käitlemisele, kasutamisele ja üleandmisele kohaldatakse relvaseadust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.

§ 43. Kaitseliidu relva kandmise luba

(1) Kaitseliidu relva kandmise luba (edaspidi Kaitseliidu relvaluba) on tegevliikmele Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi antud kirjalik nõusolek Kaitseliidu relva kandmiseks ja kasutamiseks.

(2) Kaitseliidu relvaloa võib anda tegevliikmele:

1) kes on läbi teinud Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse;

2) kelle suhtes ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annavad alust eeldada, et ta ei sobi enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu relva omama;

3) kellel puuduvad relvaseaduse § 36 lõike 1 punktides 1–9 ja 11–15 ning lõigetes 1¹–4¹ sätestatud asjaolud, mis välistavad relva soetamisloa ja relvaloa andmise;

4) kes on läbi teinud relvaseaduse §-s 35¹ ettenähtud tervisekontrolli ja kellel on kehtiv tervisetõend.

(3) Kaitseliidu relvaluba ei või väljastada tegevliikmele, kellele ei anta relvaseaduse kohaselt tsiviilkäibes oleva relva soetamisluba ja relvaluba.

(3) Kaitseliidu relvaluba antakse kuni viieks aastaks.

(4) Kaitseliidu relvaloa andmise ja väljastamise korra ning relvaloa vormi kehtestab

määrusega.

(5) Tegevliige, kes omab Kaitseliidu relvaluba, peab läbi tegema tervisekontrolli, kui tervisetõendi kehtivus on lõppenud või tervisetõendi väljaandmisest on möödunud üle viie aasta.

(6) Tervisetõendi kehtivuse lõppemisel või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisel tervisekontrolli tegemata jätmisel ja uue tervisetõendi esitamata jätmisel Kaitseliidu relvaloa kehtivus peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

(7) Tegevliikmele, kellel on Kaitseliidu relvaluba, võib Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht anda õiguse hoida oma elukohas Kaitseliidu relva ja laskemoona.

(7) Kui eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal Kaitseliidu relvaloa tähtaeg või tervisetõendi kehtivus lõpeb või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervisekontrolli tegemise tähtaeg möödub ning eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamiseks rakendatavate meetmete tõttu ei ole tervisekontrolli läbimine ja tervisetõendi väljastamine võimalik, võib Kaitseliidu liige relvaloal näidatud Kaitseliidu relva kanda ning Kaitseliidu relva ja laskemoona oma elukohas hoida Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikul nõusolekul kuni uue tervisetõendi saamiseni, kuid mitte kauem kui 90 päeva eriolukorra või erakorralise seisukorra lõppemisest arvates.

(7) Väljaspool teenistuskohustuse täitmist tuleb Kaitseliidu relva ja laskemoona kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti kahju tekitamise. Väljaspool teenistuskohustuse täitmist kantava Kaitseliidu relva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.

(8) Tegevliikme elukohas Kaitseliidu relva ja laskemoona hoidmise tingimused ning hoiule andmise korra kehtestab

määrusega.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontroll tehakse ja tervisetõend väljastatakse Kaitseliidu kulul, kui Kaitseliit on tegevliikmele andnud sõjarelva tema elukohas hoidmiseks.

§ 44. Kaitseliidu relvaloa kehtivuse peatamine

(1) Kaitseliidu relvaloa kehtivuse peatab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht oma otsusega:

1) ajaks, millal tegevliige kannab distsiplinaarkaristust, välja arvatud tegevliikme noomitusega karistamisel;

2) relvaseaduse §-s 35¹ ettenähtud tervisetõendi kehtivuse lõppemisel või tervisekontrolli tegemata jätmisel;

2¹) kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes;

2²) kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest;

2³) kui loa omaja on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relva kasutades või sellega ähvardades, või mõnes karistusseadustiku §-des 231–239 või §-des 241, 244, 246, 251, 255, 256 ja 424 sätestatud kuriteos;

3) kui loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust;

4) relva käitlemise ja kasutamise nõuete rikkumise menetluse ajaks;

5) relva käitlemise ja kasutamise nõuete rikkumisel;

6) liikmesuse peatamisel.

(1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2¹ ja 2² nimetatud karistatuse korral peatatakse relvaloa kehtivus alates kuuest kuust kuni ühe aastani.

(1) Kaitseliit võib peatada relvaloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 203¹ või 205 alusel. Loa kehtivuse võib peatada kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 203¹ lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani.

(1) Tegevliikme relvaloa kehtivus peatub, kui tema suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 3 alusel tehtud kohtumäärus.

(1) Täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punktis 3 sätestatud relvaloa kehtivuse peatatus lõpeb, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus.

(2) Tegevliige, kelle Kaitseliidu relvaloa kehtivus on peatatud, on kohustatud otsusest teadasaamisel viivitamata tooma tema valduses oleva Kaitseliidu relva ja talle väljastatud laskemoona Kaitseliitu hoiule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu äralangemisel taastab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht oma kirjaliku otsusega tegevliikme Kaitseliidu relvaloa kehtivuse.

(4) Tegevliige, kelle Kaitseliidu relvaloa kehtivus on peatatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 5 alusel, peab enne loa kehtivuse taastamist uuesti läbi tegema Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse.

§ 45. Kaitseliidu relvaloa kehtetuks tunnistamine

(1) Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht tunnistab oma kirjaliku otsusega relvaloa kehtetuks, kui:

1) tegevliikmeks olek lõpeb;

2) tegevliige seda taotleb;

3) tegevliikme suhtes ilmnevad relva hoidmist, kandmist ja kasutamist välistavad asjaolud;

4) esinevad relvaseaduse § 36 lõike 1 punktides 1–7 või punktis 9 sätestatud asjaolud;

5) Kaitseliidu relvaloa kehtivus on peatatud tervisetõendi kehtivuse lõppemise või tervisekontrolli tegemata jätmise tõttu ning tegevliige ei ole 90 päeva jooksul esitanud uut tervisetõendit;

6) tegevliige keeldub osalemast käesoleva seaduse § 42 lõikes 5 sätestatud koolitusel või ta ei tee seda läbi ettenähtud tähtaja jooksul;

7) relvaluba või tegevliikme relv on hävinud või kadunud;

8) tegevliikme relv on muutunud kasutamiskõlbmatuks määral, mis ei võimalda selle taastamist, või tegevliige ei soovi relva taastada.

(1) Kaitseliit võib tunnistada relvaloa kehtetuks, kui:

1) loa omaja suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada riigi julgeolekut;

2) loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama;

3) loa omajat on karistatud korduvalt toimepandud süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(2) Kaitseliidu relvaloa kehtetuks tunnistamisel on selle omanik kohustatud sellest teadasaamisel viivitamata tooma Kaitseliitu tema valduses oleva Kaitseliidu relva ja väljastatud laskemoona.

§ 46. Tegevliikme relva ja laskemoona soetamine ning hoidmine

(1) Tegevliige, kellel on Kaitseliidu relvaluba, võib Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikul nõusolekul soetada Kaitseliidu ülesannete täitmiseks isikliku tulirelva (edaspidi tegevliikme relv).

(2) Tegevliikme relva soetamiseks väljastab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht kirjaliku soetamisloa. Soetamisloa omanikul on õigus soetada loale märgitud relvamudel ning hoida ja kanda omandatud relva kuni selle sõjaväerelvade registrisse kandmiseni.

(3) Soetamisluba koosneb:

1) A-osast, mis jääb relva müüjale;

2) B-osast, mis jääb relva omanikule ning annab õiguse hoida ja kanda sellele märgitud relva kuni sõjaväerelvade registrisse kandmiseni;

3) C-osast, mis jääb Kaitseliidule.

(4) Tegevliikme relv kantakse sõjaväerelvade registrisse viie päeva jooksul soetamisest arvates. Tegevliikme relv ei ole sõjarelv relvaseaduse tähenduses.

(5) Tegevliikme relva soetamiseks loa andmise tingimused ja vormi kehtestab

määrusega.

(6) Teave tegevliikme relva, selle mudeli, kaliibri ja numbri kohta kantakse Kaitseliidu relvaloale.

(7) Tegevliikmel on õigus soetada ja hoida Kaitseliidu relvaloal märgitud tegevliikme relvale laskemoona. Kaitseliidu tegevliige võib hoida kuni 5000 padrunit iga tegevliikme relva kohta, aga mitte rohkem kui 10 000 padrunit kõigi tegevliikme relvade kohta kokku. Kaitseliidu tegevliikme hoitavate tegevliikme relvade padrunites sisalduva püssirohu kogus ei või ületada 50 kilogrammi.

(8) Kui Kaitseliidu tegevliikme nimele on registreeritud lisaks sõjaväerelvade registrisse kantud tegevliikme relvale teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relv, tuleb laskemoona hoidmisel hoiukohas arvestada relvaseaduse § 46 lõikes 5² nimetatud hoida lubatud laskemoona suurimat kogust.

§ 47. Tegevliikme relva käitlemine ja kasutamine

(1) Tegevliikme relva käitlemisele ja kasutamisele kohaldatakse nõudeid, mis kehtivad sellise Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise kohta, mis ei ole sõjarelv.

(2) Tegevliikme relva omanikuks ei ole Kaitseliit. Kaitseliit ei vastuta tegevliikme relva kasutamise tagajärjel tekkinud kahju eest, kui kahju on tekkinud väljaspool teenistuskohustuse täitmist.

(3) Kaitseliidul on õigus väljastada tegevliikme relva omanikule laskemoona teenistuskohustuse täitmiseks.

§ 48. Tegevliikme relva võõrandamine

(1) Kaitseliidu liikmel on õigus võõrandada tegevliikme relv vaid teisele tegevliikmele või Kaitseliidule.

(2) Tegevliikme relva võõrandamisel teisele tegevliikmele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 46 sätestatut.

§ 49. Tegevliikme relva käitlemise õiguse lõppemine

(1) Tegevliikme relva käitlemise õigus lõpeb tegevliikmeks olemise lõppemisel või tegevliikme poolt Kaitseliidu ülemale või tema volitatud struktuuriüksuse juhile esitatud vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel või relvaseaduse §-des 7–8¹ sätestatud asjaolude ilmnemisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 sätestatud juhul.

(2) Tegevliikme relva käitlemise õiguse lõppemisel on isik kohustatud otsusest teadasaamisel viivitamata tooma tema valduses oleva relva ja talle väljastatud laskemoona Kaitseliitu hoiule.

(3) Tegevliikme relva käitlemise õiguse lõppemisel on relva omanikul õigus jätta relv tsiviilrelvana isiklikku omandisse relvaseaduses sätestatud tingimustel.

(4) Tegevliikme relva käitlemise õiguse lõppemisel ja pärast relva kandmist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kustutatakse isiklikku omandisse jäetud tegevliikme relv sõjaväerelvade registrist.

(5) Kaitseliidul on õigus relv võõrandada Kaitseliidule relvaseaduse relva ja laskemoona sundvõõrandamise sätete alusel, kui isik ei soovi tegevliikme relva tsiviilrelvana isiklikku omandisse jätta või relva tsiviilkäive ei ole lubatud.

(6) Kaitseliit teavitab Politsei- ja Piirivalveametit tsiviilrelvana isiklikku omandisse jäetud relva kustutamisest sõjaväerelvade registrist.

§ 50. Kaitseliidu relva andmine au- ja toetajaliikmele

(1) Kaitseliidu relva võib anda ajutiselt hoida, kanda ja kasutada au- ja toetajaliikmele, kes on läbi teinud Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolituse.

(2) Au- ja toetajaliikmele, kes ei ole läbi teinud Kaitseliidu relva käitlemise ja kasutamise koolitust, võib Kaitseliidu relva anda vaid lasketiirus kasutamiseks pärast seda, kui nad on relva kasutamise nõuetega tutvunud.

(3) Au- ja toetajaliikmel on õigus anda Kaitseliidu relv või laskemoon teenistuskohustuse täitmisel teisele Kaitseliidu liikmele vahetu juhi nõusolekul. Kaitseliidu relva ega laskemoona ei ole õigus anda noorliikmele.

(4) Au- ja toetajaliikmele ei või anda Kaitseliidu relva ega laskemoona elukohas hoidmiseks ning neil ei ole õigust soetada tegevliikme relva.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud auliikmele, kellele laieneb käesoleva seaduse §-des 42–49 sätestatu.

§ 51. Kaitseliidu relva andmine 12-aastasele ja vanemale noorliikmele

(1) 12-aastane või vanem noorliige võib Kaitseliidu relva kasutada tegevliikme vahetu järelevalve all vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud noorliikmele ei või anda Kaitseliidu relva ja laskemoona elukohas hoidmiseks ning tal ei ole õigust soetada tegevliikme relva.

§ 52. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamine

(1) 18-aastane või vanem Kaitseliidu liige võib Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa olemasolul kasutada teenistuskohustuse täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, millel on relvaseaduse § 34 lõikes 2² nimetatud märge. Kaitseliidul on õigus väljastada teenistuskohustuse täitmisel kasutatava relva jaoks laskemoona. Nõusolekut ei või anda teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamiseks koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja muul avalikul üritusel.

(2) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva käitlemisele ja kandmisele teenistuskohustuse täitmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 42 lõikes 1, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 8 sätestatud Kaitseliidu relva kasutamise nõudeid.

(3) Teenistuskohustuse täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva kasutamise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(4) Teenistuskohustuse täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva jaoks laskemoona väljastamise korra kehtestab Kaitseliidu ülem.

(5) Kaitseliit ei vastuta tegevliikmele kuuluva tsiviilkäibes lubatud relva kasutamise tagajärjel väljaspool Kaitseliidu teenistuskohustuse täitmist tekkinud kahju eest.

6. peatükk Liikme vastutus

§ 53. Liikme vastutus

(1) Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu tegevust sätestavaid õigusakte, ei täida talle pandud kohustusi või tekitab oma tegevusega kahju Kaitseliidu huvidele, kannab vastutust õigusaktides sätestatud korras.

(2) Distsiplinaarsüütegu käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseliidu maine kahjustamine või teenistuskohustuse täitmisel Kaitseliidu liikme tegevust sätestavate õigusaktide nõuete rikkumine või käsu täitmata jätmine. Distsiplinaarsüüteo eest võib Kaitseliidu liikmele määrata distsiplinaarkaristuse.

(3) Üksusejuht on pädev kohaldama alluvatele seadustes ja muudes õigusaktides ettenähtud ergutusi teenistuskohustuse püüdliku täitmise ja teenistusalaste edusammude eest ning distsiplinaarkaristusi nende poolt toimepandud distsiplinaarsüütegude eest.

(4) Kollegiaalne organ on pädev kohaldama teenistuskohustuse täitmise eest tunnustust ning Kaitseliidu tegevust sätestavate õigusaktide rikkumise korral meetmeid kodukorras sätestatud ulatuses ja korras.

(5) Kaitseliidu liige kannab isiklikku ja varalist vastutust temale Kaitseliidu poolt antud relva, tegevliikme relva, laskemoona ja muu talle antud vara eest.

(6) Kaitseliidu liige, kes on teenistuskohustuse süülise rikkumise tõttu tekitanud Kaitseliidule kahju, on kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 nimetatud ulatuses.

(7) Mitme Kaitseliidu liikme ühiselt tekitatud kahju eest vastutab iga Kaitseliidu liige oma süüle vastavas ulatuses.

(8) Tahtlikult tekitatud kahju korral vastutab Kaitseliidu liige tekkinud kahju eest täies ulatuses.

(9) Hooletuse tõttu tekkinud kahju korral vastutab Kaitseliidu liige tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse Kaitseliidu liikme teenistuskohustusi, süü astet, talle antud juhiseid, Kaitseliidu liikme haridust, liikmeks oleku aega, senist käitumist, teadmisi ja oskusi, samuti Kaitseliidu võimalusi kahju vältida.

(10) Kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada kuuekordset kahju tekitamise kuule eelnenud Statistikaameti avaldatud viimast kuukeskmist brutopalka.

(11) Kaitseliidu liige vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral.

(12) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

(13) Hooletus on Kaitseliidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine.

(14) Raske hooletus on Kaitseliidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

(15) Tahtlus on kohustuse rikkumise teadlik soovimine.

(16) Süü hindamisel arvestatakse ka Kaitseliidu liikme haridust, liikmeks oleku aega, teadmisi ja oskusi.

§ 54. Ergutused

(1) Kaitseliidu liiget, kes järgib Kaitseliidu tegevust sätestavaid õigusakte ja täidab edukalt ning silmapaistvalt oma kohustusi, võib ergutada õigusaktides sätestatud korras.

(2) Kaitseliidu liikmele kohaldatavad ergutused on:

1) distsiplinaarkaristuse kergendamine, selle tähtaja lühendamine või ennetähtaegne kustutamine;

2) tänu avaldamine;

3) tänukirja andmine;

4) Kaitseliidu teenetemärgi andmine;

5) hinnalise kingituse tegemine;

6) rahalise preemia andmine.

(3) Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegse kustutamise õigus on distsiplinaarkaristuse määranud juhil ja distsiplinaarkaristuse määranud juhi otsesel juhil.

(4) Tänu avaldatakse suuliselt rivi või kogu ees või käskkirjaga.

(5) Tänu avaldamise õigus suuliselt rivi või kogu ees on Kaitseliidu liikme vahetul ja otsesel juhil.

(6) Tänukirja andmise õigus on struktuuriüksuse juhil.

(7) Kaitseliidu teenetemärgi annab selleks asjakohase pädevusega isik või organ.

(8) Hinnalise kingituse tegemise õigus on struktuuriüksuse juhil.

(9) Kaitseliidu ülemal on õigus kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 6 sätestatud ergutusi.

§ 55. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristused

(1) Distsiplinaarmenetluse võib algatada, kui on ilmnenud asjaolud, mis viitavad, et toime on pandud distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu.

(2) Distsiplinaarkaristused on:

1) noomitus;

2) Kaitseliidu relva kandmise õiguse peatamine kuni üheks aastaks;

3) Kaitseliidu liikmesuse peatamine kuni üheks aastaks;

4) teenetemärgi äravõtmine;

5) Kaitseliidust väljaheitmine.

(3) Distsiplinaarkaristusena Kaitseliidu liikmesuse peatamisel on Kaitseliidu liikmel keelatud kanda ja kasutada Kaitseliidu relva. Kaitseliidu tegevliikme valdusesse antud enesekaitsevahend, erivahend, laskemoon, sõjaväerelvade registrisse kantud tulirelv ning muu Kaitseliidu vara tuleb liikmesuse peatamise ajaks tagastada Kaitseliidule.

(4) Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb arvestada muu hulgas distsiplinaarsüüteo raskust, menetletava asja olemust ja Kaitseliidu liikme varasemaid karistusi.

(5) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristuse määramisel ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust. Kestev distsiplinaarsüütegu loetakse uueks distsiplinaarsüüteoks, kui Kaitseliidu liige ei lõpeta rikkumist pärast distsiplinaarkaristuse määramise otsuse teatavaks tegemist.

(6) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub ühe aasta möödumisel selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine algab hetkest, kui Kaitseliidu liige lõpetab teo toimepanemise. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui 180 päevaks. Kaitseliidu ülemal ja struktuuriüksuse juhil on õigus aegumisest hoolimata algatada uurimine teo toimepanemise asjaolude väljaselgitamiseks.

(7) Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta möödumisel karistuse määramise otsuse jõustumisest.

(8) Kaitseliidust väljaheidetud isiku uuesti liikmeks võtmise otsustab Kaitseliidu ülem.

§ 56. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

(1) Noomituse määramise õigus on vahetul ja otsesel juhil.

(2) Distsiplinaarkaristusena Kaitseliidu liikmesuse peatamise ja Kaitseliidust väljaheitmise õigus on liikme Kaitseliitu vastuvõtmise õigusega juhatusel ja juhil.

(3) Relvakandmisõiguse peatamise õigus on malevapealikul.

(4) Teenetemärgi äravõtmise õigus on asjakohase pädevusega isikul või organil.

(5) Kaitseliidu ülemal on õigus määrata käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 sätestatud karistusi.

7. peatükk Tagatised

§ 57. Tegevliikme, auliikme, toetajaliikme ja noortejuhi õigus puhkusele

(1) Tegevliikmel ja käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud auliikmel on õigus struktuuriüksuse juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmiseks ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks.

(2) Noortejuhil ja noorliikmete väljaõppesse kaasatud täisealisel tegev-, toetaja- ja auliikmel on õigus noorteorganisatsiooni juhi kirjalikul taotlusel saada ühe aasta jooksul kuni kümme kalendripäeva tasustamata lisapuhkust noorliikmete õppetegevuse läbiviimiseks. Tasustamata lisapuhkust on õigus saada, kui noorliikmete õppetegevus kestab järjestikku vähemalt 48 tundi.

(3) Kaitseliidu liikmetele käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmise ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesande ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesande täitmises osalemise korral ning noortejuhile ettenähtud lisapuhkuse taotlemise ja andmise korra kehtestab

määrusega.

(4) Kaitseliit võib tegevliikmele, käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud auliikmele ja noortejuhile maksta isiku kirjalikul taotlusel ja struktuuriüksuse juhi nõusolekul käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist kuni 30 kalendripäeva ulatuses. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk.

(5) Kaitseliidu poolt lisapuhkuse ajal makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab

määrusega.

§ 58. Kaitseliidu liikme sotsiaalsete tagatiste alused

(1) Kaitseliidu liikmel, kes täidab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesannet ja saab vigastada või hukkub, on õigus käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.

(1) Kaitseliidu tegevliikmel, kes täidab valves osalemisega seotud teenistuskohustust ja saab vigastada või hukkub, on õigus käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.

(2) Kaitseliidu liikmel, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse, on vigastada saamise, haigestumise või hukkumise korral õigus ainult käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.

(2) Noortejuhil, kes saab vigastada või hukkub õppetegevuse korraldamise ajal, on õigus käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.

(3) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 3¹ punkti 2 alusel õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 80 lõigetes 5 ja 7 ning §-des 193–196 sätestatud tagatisi. Kaitseliidu liikmel ei ole õigust saada käesoleva seaduse § 57 lõikes 4 sätestatud hüvitist ja kaitseväeteenistuse seaduse § 80 lõikes 5 sätestatud toetust samaaegselt.

(4) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevusse, kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 sätestatud tagatisi.

(5) Kaitseliidu liikmel ei ole õigust käesoleva seaduse §-des 61 ja 64 sätestatud tagatistele, kui vigastada saamine või hukkumine on aset leidnud käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–8 sätestatud ülesannete täitmisel.

(6) Kaitseliidu tegevliikmel, kes täidab sõjaaja ametikoha ülesandeid, ei ole õigust käesolevas seaduses sätestatud tagatistele.

§ 59. Ohutuse tagamine

(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevusse kaasamisel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise Kaitseliit.

(2) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise kaasav ametiasutus.

§ 60. Kaitseliidu liikme vigastuse ja hukkumise põhjuse kindlakstegemine

(1) Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuses osalemisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit. Uurimistoimingute tegemisel peab osalema vähemalt üks Kaitseliiduga töö- või teenistussuhtes olev isik. Uurimise tulemuse kinnitab Kaitseliidu ülem.

(2) Kaitseliidus tehtava töötervishoiu ja tööohutuse uurimise korra kehtestab Kaitseliidu ülem.

(3) Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliidu kaasamist taotlenud asjaomane ametiasutus. Uurimistoimingu tulemus esitatakse Kaitseliidu ülemale.

(4) Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 3¹ nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitsevägi. Uurimistoimingu tulemus esitatakse Kaitseliidu ülemale.

(5) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel, lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmisel ja lõike 3¹ punkti 2 alusel õppekogunemisel või lisaõppekogunemisel osalemisel hindab Kaitseliidu liikme terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst või kaitseväeteenistuse seaduse § 26¹ lõike 7 alusel moodustatud komisjon, et tuvastada püsiv töövõimetus ning meditsiiniline seos püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel.

(5) Kaitseväe juhataja määratud arstil on käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet Kaitseliidu liikme terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui isik on käesoleva seaduse §-s 61 või 64 sätestatud hüvitise taotlemisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.

(5) Kaitseliidu liige, kes ei ole andnud nõusolekut tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks või kelle vajalikud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või on ebapiisavad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks, edastab Kaitseväe juhataja määratud arstile oma terviseseisundit kajastavad dokumendid.

(5) Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab

määrusega.

(7) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisel tuvastab seose töövõime ulatuse ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 49¹ sätestatud korras.

§ 60¹. Püsiv töövõimetus

(1) Püsiv töövõimetus käesoleva seaduse tähenduses on rohkem kui 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul esinev oluline funktsioonihäire, mis on tekkinud Kaitseliidu liikmena käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel või lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises või lõike 3¹ punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel teenistuskohustuste täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel.

(2) Püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastab Kaitseväe juhataja määratud arst või kaitseväeteenistuse seaduse § 26¹ lõike 7 alusel moodustatud komisjon, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.

(3) Püsiva töövõimetuse ulatust väljendatakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna.

(4) Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

§ 61. Hüvitis Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral

(1) Kaitseliidus või muus asjaomases asutuses tehtud uurimise tulemused ning andmed Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse tuvastamise või töövõime hindamise ja käesoleva seaduse § 60 lõikes 7 sätestatud seose tuvastamise kohta koos Kaitseliidu ülema arvamusega hüvitise maksmise kohta edastab Kaitseliit otsustamiseks Kaitseministeeriumile.

(2) Kaitseministeerium teeb otsuse 60 päeva jooksul Kaitseliidult teabe saamisest arvates.

(3) Kaitseministeeriumil on õigus enne otsuse tegemist teha lisauurimine ja küsida otsuse tegemiseks vajalikku lisateavet. Lisauurimise ja teabe küsimise ajaks peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsuse tegemise tähtaeg. Lisauurimine ja teabe küsimine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel püsiv töövõimetus, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 7 sätestatud ulatuses.

(4) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu ajutine töövõimetus, osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6–11 sätestatud ulatuses ja korras.

(4) Kui Kaitseliidu liikmel tuvastatakse Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites saadud vigastuse tagajärjel osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.

(5) Kui Kaitseliidu liige hukkub käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 1 sätestatud ulatuses.

(5) Kui Kaitseliidu liige hukkub käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.