Kaitseliidu seadus

1. peatükk Üldosa

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema eesmärk, ülesanded, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused, liikmesus ning liikmete õigused ja kohustused.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Kaitseliidu mõiste ja eesmärk

(1) Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon.

(2) Sõjaväeline harjutus käesoleva seaduse tähenduses on sõjaväeline väljaõpe, mida Kaitseliit annab oma liikmetele Kaitseliidu ülesannete täitmiseks.

(3) Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

§ 3. Kaitseliidu õiguslik seisund

(1) Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

(2) Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle õigusliku seisundi sätestavad käesolev seadus ja selle alusel antud õigusaktid.

(3) Kaitseliidu õigusi võib suurendada või piirata üksnes seadusega.

§ 4. Kaitseliidu ülesanded

(1) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab Kaitseliit järgmisi ülesandeid:

1) osaleb Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel;

2) valmistab ette riigi sõjalise kaitse võimet;

3) osaleb Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises;

4) annab ja korraldab tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras;

5) annab ja korraldab muud väljaõpet ja koolitust;

6) arendab ja väärtustab kehakultuuri ja sporti elanikkonna hulgas;

7) tagab vajaduse korral riigikaitseobjektide ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara ning Eesti välisesinduste valve;

8) täidab teisi talle seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega antud ülesandeid.

(2) Kaitseliit kaasatakse vajaduse korral:

1) päästesündmuse lahendamisele päästeseaduses sätestatud korras;

2) eriolukorra tööde tegemisele ning liikluse korraldamisele ja turvalisuse tagamisele eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras;

3) erakorralise seisukorra lahendamisele erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras;

4) küberturvalisuse tagamisele pädeva ametiasutuse juhtimisel;

6) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmisse;

7) riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täites on tervishoiutöötajal õigus vajaduse korral osutada esmaabi oma pädevuse piires.

(2) Kui Kaitseliit on ülesande täitmisse kaasatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani volitused nende ülesannete ulatuses, mille täitmisse ta kaasati.

(3) Kaitseliidu käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 6 sätestatud ülesannete täitmisse kaasamise korra kehtestab

määrusega.

(3) Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmisse:

1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses;

2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses;

3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös.

(3) Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab

määrusega.

(4) Kaitseliidu ülesanne ei ole oma liikmetele tulu teenimine.

(5) Kaitseliit teeb oma ülesannete täitmiseks koostööd teiste Eestis ning välisriigis asuvate isikute ja asutustega.

§ 5. Kodukord

(1) Kaitseliidu kodukorras sätestatakse:

1) Kaitseliidu täpsem ülesehitus, juhtimine ja sisemine korraldus;

2) struktuuriüksuse juhtorganite moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus;

3) liikmesuse saamise, peatamise ja lõppemise ning muude liikmesusega seotud toimingute tegemise kord;

4) liikmemaksu tasumise ja revisjoni määramise kord.

(2) Kaitseliidu kodukorra kehtestab

määrusega.

§ 6. Kaitseliidu sõltumatus erakondadest

(1) Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate poliitiline tegevus Kaitseliidus on keelatud.

§ 7. Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid

(1) Kaitseliidul on oma sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid. Kaitseliidu embleemi kehtestab

. Kaitseliidu sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab keskkogu, nende kandmise ja kasutamise korra Kaitseliidu ülem.

(2) Naisorganisatsiooni Naiskodukaitse (edaspidi Naiskodukaitse) sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra kehtestab kodukorras määratud Naiskodukaitse juhtorgan.

§ 8. Vormiriietus

(1) Kaitseliidul on vormiriietus, mille kirjelduse kehtestab keskkogu.

(2) Kaitseliidu vormiriietuse kandmise korra kehtestab Kaitseliidu ülem.

(3) Naiskodukaitse vormiriietuse kirjelduse ja kandmise korra kehtestab kodukorras määratud Naiskodukaitse juhtorgan.

(4) Valdkonna eest vastutav minister võib Kaitseliidu tegevliikmele kaitseväeteenistuse seaduse § 13 lõike 5 alusel kehtestatava määrusega anda õiguse kanda teenistuskohustuse täitmisel kaitseväelase vormiriietust, kui sellele on kantud Kaitseliidu sümbolid ja eraldusmärgid.

(5) Kaitseliidu tegevliige peab kandma kaitseväelase vormiriietuse juures talle antud sõjaväelise auastme eraldusmärke.

(6) Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmisel peab Kaitseliidu tegevliige järgima Kaitseväe juhataja kehtestatud eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korda.

§ 8¹. Kaitseliidu liikmete andmekogu

(1) Kaitseliidul on õigus Kaitseliidu liikmesuse arvestamiseks, Kaitseliidu liikmele esitatavate nõuete hindamiseks ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks töödelda Kaitseliidu liikmete isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. Isikuandmete töötlemiseks võib luua andmekogu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab

määrusega.

(3) Andmekogu vastutav töötleja on Kaitseliit.

(4) Kaitseliidu andmekogus olevad eriliiki isikuandmed kustutatakse ühe aasta möödumisel ja Kaitseliidu liikmesust puudutavad andmed mitte hiljem kui 50 aasta möödumisel Kaitseliidu liikmesuse lõppemisest või liikmeks võtmisest keeldumisest. Andmete täpsemad säilitamise tähtajad kehtestatakse põhimäärusega.

2. peatükk Ülesehitus ja juhtimine

§ 9. Kaitseliidu ülesehitus

(1) Kaitseliidu struktuuriüksused on peastaap, maakaitseringkonnad, malevad, valveteenistus, kool, Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred.

(2) Struktuuriüksuste alluvus sätestatakse kodukorras.

(3) Peastaap on Kaitseliidu ülema tegevust toetav struktuuriüksus.

(4) Kaitseliidu malevad on küberkaitseüksus, Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valgamaa, Viru ja Võrumaa malev.

§ 10. Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoht Kaitseliidus

(1) Kaitseliidus on sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohad (edaspidi rahuaja ametikoht) Kaitseliidu ülema, peastaabi ülema, maakaitseringkonna pealiku ja malevapealiku ametikoht.

(2) Kaitseliidus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohtadele luua Kaitseliidu ülesannete täitmiseks muid rahuaja ametikohti.

(3) Rahuaja ametikohtade arvu ülempiiri Kaitseliidus kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud ülempiiri arvestades kehtestab valdkonna eest vastutav minister Kaitseväe juhataja ettepanekul ja kooskõlastatult Kaitseliidu ülemaga Kaitseliidu rahuaja ametikohtade loetelu sõjaväeliste auastmete alaliikide kaupa.

(5) Kaitseliidus olevale rahuaja ametikohale nimetab tegevväelase ja vabastab ametikohalt Kaitseliidu ülem.

(6) Kaitseliit võib töödelda rahuaja ametikohale nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ametikoha nõuetele, arvestades kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut.

§ 11. Kaitseliidu juhtimine

(1) Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem, kes allub vahetult Kaitseväe juhatajale.

(2) Kaitseliidu ülema nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul, kuulates ära vanematekogu arvamuse.

(3) Kaitseliidu ülema ametikohale nimetamisel on nõutav tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek.

(4) Kaitseliidu ülema ametikohale nimetataval tegevväelasel peab olema kehtiv täiesti salajase tasemega riigisaladuse luba ja sellele vastava tasemega salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat.

(5) Kaitseliidu juhtimises osalevad kollegiaalsed organid käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.

(6) Vahetu juht on Kaitseliidu liikmele kõige lähem juht, kellele Kaitseliidu liige teenistuskohustuse täitmisel allub.

(7) Otsene juht on vahetu juht ja vahetust juhist kõrgem juht, kellele Kaitseliidu liige teenistuskohustuse täitmisel allub.

(8) Noortejuht on Kaitseliidu tegev-, toetaja- või auliige, kes osaleb noorteorganisatsioonis noorliikmete õppetegevuse korraldamises.

§ 12. Kaitseväe juhataja

(1) Kaitseväe juhataja:

1) kehtestab Kaitseliidu sõjalise võime ja valmisoleku nõuded;

2) kehtestab ettevalmistatavate sõjaaja üksuste dokumentatsiooni või annab volituse nende kehtestamiseks Kaitseliidu ülemale, edasivolitamise õigusega struktuuriüksuste juhtidele;

3) varustab koostöös Kaitseministeeriumiga Kaitseliitu käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2–4 ja 7 sätestatud ülesannete täitmiseks relvade, lahingutehnika, vormiriietuse ja muu sõjalise varustusega;

3¹) varustab koostöös Kaitseministeeriumiga Kaitseliitu käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks ravimite ja meditsiiniseadmetega;

4) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku Kaitseliidu rahuaja ametikohtade loetelu kehtestamiseks;

5) annab arvamuse Kaitseliidu arengukava kohta.

§ 13. Kaitseliidu ülem

(1) Kaitseliidu ülem:

1) juhib Kaitseliitu ning korraldab koostööd ja Kaitseliidu pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;

2) esindab pädevuse piires Kaitseliitu ja annab volitusi Kaitseliidu esindamiseks;

3) juhatab keskjuhatuse koosolekut;

4) sõlmib, muudab ja lõpetab isikuga töölepingu;

5) korraldab Kaitseliidu raamatupidamist;

6) korraldab Kaitseliidu valdusesse antud riigivara ning Kaitseliidu relvade, lahingutehnika ja muu sõjalise varustuse kasutamist kooskõlas seadusega;

7) korraldab arengukava koostamist ja täitmist;

8) vastutab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise eest;

9) vastutab Kaitseliidu tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest;

10) vastutab eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest ja annab sellest aru valdkonna eest vastutavale ministrile;

11) kehtestab maleva, peastaabi, küberkaitseüksuse ja kooli põhimäärused;

12) kehtestab Kaitseliidu distsiplinaarmenetluse korra;

13) vastutab tegevväelaste kaitseväelise distsipliini eest Kaitseliidus;

14) esitab Kaitseliidu palgalise koosseisu valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks;

15) kehtestab struktuuriüksuste töökohtade ja rahuaja ametikohtade loetelu;

16) kehtestab Kaitseliidu väljaõppe- ja tegevuskava;

17) teostab järelevalvet Kaitseliidus töölepingu alusel töötavate isikute ja tegevväelaste üle;

18) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(2) Kaitseliidu ülem võib volitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmise struktuuriüksuse juhile.

(3) Kaitseliidu ülem esitab arengukava käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 5 ja 7 ning §-s 12 sätestatud asjaolusid käsitleva teabe Kaitseväe juhatajale arvamuse andmiseks enne selle keskkogule kinnitamiseks esitamist.

(4) Kaitseliidu ülem kooskõlastab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 5 ja 7 sätestatud ülesandeid käsitleva tegevuskava Kaitseväe juhatajaga.

(5) Kaitseliidu ülem annab Kaitseliidu töö korraldamiseks käskkirju.

(6) Kaitseliidu ülema palga määrab valdkonna eest vastutav minister, lähtudes kaitseväeteenistuse seadusest.

§ 14. Kaitseliidu ülema asendamine, puhkus ja ametikohalt vabastamine

(1) Kaitseliidu ülema ülesandeid täidab tema äraolekul peastaabi ülem, viimase äraolekul Kaitseväe juhataja määratud Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane.

(2) Kaitseliidu ülema lubab puhkusele ja saadab lähetusse Kaitseväe juhataja.

(3) Kaitseliidu ülema ametikohalt vabastamisel või tegevteenistussuhte lõppemisel on uue Kaitseliidu ülema ametikohale asumiseni peastaabi ülem Kaitseliidu ülema kohustes.

§ 15. Tegevteenistus Kaitseliidus

(1) Tegevteenistusele Kaitseliidus kohaldatakse kaitseväeteenistuse seadust ja käsuõigust Kaitseväe korralduse seaduse tähenduses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kaitseväe juhataja on Kaitseliidus rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase kõrgem ülem.

(3) Kaitseväe juhataja tegevväelase kõrgema ülemana:

1) võib määrata Kaitseliidus rahuaja ametikohal olevale tegevväelasele ergutusi ja distsiplinaarkaristusi kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras;

2) lahendab Kaitseliidus rahuaja ametikohal oleva tegevväelase esitatud vaide, kui vaide lahendamine on kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt tema pädevuses;

3) korraldab kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud nõuete täitmise järelevalvet Kaitseliidus rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase üle.

(4) Tegevväelase kaitseväelise distsipliini üle teostatakse kontrolli kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.

(5) Tegevväelane, kes on Kaitseliidu ülema või struktuuriüksuse juhi ametikohal, on ülem karistusseadustiku tähenduses.

(6) Kaitseliidus oleva tegevväelase rahuaja ametikoha ametijuhendi kehtestab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht.

(7) Kaitseliidu ülemale ametijuhendit ei kehtestata.

(8) Tegevväelase lähetamise kaitseväeteenistuse seaduse § 114 lõikes 1 sätestatud juhul otsustab Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht.

(8) Tegevväelase lähetamise välisriiki kaitseväeteenistuse seaduse § 115 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul kuni 60 päevaks otsustab Kaitseliidu ülem.

(9) Kaitseliidus oleva tegevväelase võib ressursimahukale koolitusele saata Kaitseväe juhataja kirjalikul nõusolekul.

(10) Puuduvat tegevväelast võib asendada Kaitseliidus töölepingu alusel töötav isik juhul, kui Kaitseliidu töö oleks tegevväelase puudumise tõttu takistatud ja tegevväelasest asendaja määramine ei ole võimalik või otstarbekas.

(11) Tegevväelase asendaja Kaitseliidus määrab Kaitseliidu ülem või struktuuriüksuse juht.

(12) Tegevväelase asendamine töölepingu alusel töötava isiku poolt ei tohi kesta üle viie kuu kalendriaastas.

(13) Puuduva tegevväelase ülesannete täitmisest võib keelduda töölepingu alusel töötav isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

(14) Tegevväelast asendavale töölepingu alusel töötavale isikule võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud täiendavate tööülesannetega.

(15) Kaitseliidus rahuaja ametikohal olev tegevväelane võib alluda töökorralduslikes küsimustes Kaitseliidus töölepingu alusel töötavale isikule.

§ 15¹. Tegevteenistus Kaitseliidus mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal

(1) Kaitseliidu ülem täidab mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal lisaks sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht) ülesannetele käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Kaitseliidu peastaabi ülema ja malevapealiku ametikohale nimetatud tegevväelane täidab mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal lisaks sõjaaja ametikoha ülesannetele käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid Kaitseliidu ülema määratud ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sõjaaja ametikoha ülesandeid ning käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid täitva tegevväelase kaitseväeteenistusele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse 9¹. peatükis sätestatut.

§ 15². Kaitseliidu töötajale esitatavad nõuded

(1) Kaitseliidu töötaja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ta on teovõimeline;

2) tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

3) teda ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;

4) talt ei ole jõustunud kohtuotsusega ära võetud õigust tegutseda sarnasel töökohal või tegevusalal, kus ta soovib Kaitseliidus tegutseda;

5) ta ei ole kõnealust töökohta vahetult kontrolliva töötaja või ametniku abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane (edaspidi elukaaslane) või vanavanem, töökohta vahetult kontrolliva töötaja või ametniku või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka töötaja või ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel.

(2) Kaitseliit ütleb isikuga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 5 alusel, kui:

1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi, Kaitseväe üksuste või Kaitseliidu objektide julgeoleku vastu;

2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;

3) isik on seotud sellise organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele.

§ 16. Kaitseliidus töölepingu alusel töötava isiku töö- ja puhkeaeg

(1) Kaitseliidus töölepingu alusel töötava isiku töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jao alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Kaitseliidus töölepingu alusel töötava isiku tööülesannete katkematu täitmine ei või üldjuhul ületada 13 tundi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud juhul.

(3) Kaitseliidus töölepingu alusel töötavat isikut on õigus rakendada tööle öisel ajal, riigipühal ja puhkepäeval, kui see tuleneb tema töölepingust. Sellisel juhul ei kohaldata töölepingu seaduse §-s 50 nimetatud öötöö piirangut.

(4) Kaitseliidus töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja iganädalast puhkeaega, kui töölepingus on ette nähtud, et isiku tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine.