Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmisel arvestavad krediidiasutus ja finantseerimisasutus pädeva järelevalveasutuse ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohastes juhendites ja suunistes sätestatuga.

(6) Notari ametitegevuses kohaldatakse infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamisel ja andmete kontrollimisel notariaadiseaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud korda.

3. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise lihtsustatud kord

§ 32. Hoolsusmeetmete kohaldamine lihtsustatud korras

(1) Kohustatud isik võib kohaldada hoolsusmeetmeid lihtsustatud korras, kui käesoleva seaduse § 20 lõike 7 alusel ning §-dele 11, 13 ja 34 tuginedes koostatud riskihinnangus on tuvastatud, et selle majandus- või kutsetegevuse, valdkonna või asjaolude korral on tegemist tavapärasest madalama rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukorraga.

(2) Enne kliendi suhtes hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamist teeb kohustatud isik kindlaks, et ärisuhe, tehing või toiming on väiksema riskiga, ning krediidiasutus ja finantseerimisasutus määravad sellisele tehingule, toimingule või kliendile tavapärasest madalama riskiastme.

(3) Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamine on lubatud ulatuses, milles kohustatud isik tagab tehingute, toimingute ja ärisuhete piisava jälgimise, et oleks võimalik tuvastada ebatavalised tehingud ning võimaldada kahtlastest tehingutest teatamine käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras.

§ 33. Hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamise tingimused

(1) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktide 1 ja 2 lihtsustatud korras rakendamisel võib kliendi või tema esindaja isikusamasust kontrollida usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal ka ärisuhte loomise ajal, kui seda on vaja, et äritegevuse tavapärast käiku mitte häirida. Sellisel juhul tuleb isikusamasuse kontrollimine lõpule viia võimalikult kiiresti ning enne siduvate toimingute tegemist.

(2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktide 3–5 lihtsustatud korras rakendamisel võib kohustatud isik valida kohustuse täitmise ulatuse ning selleks kasutatud teabe allika ja andmete usaldusväärsest ja sõltumatust allikast kontrollimise vajaduse.

(3) Käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punkti 6 võib lihtsustatud korras kohaldada, kui on tuvastatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu ning kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:

1) kliendiga on sõlmitud kirjalikus, elektroonilises või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kestvusleping;

2) kohustatud isikule laekuvad ärisuhte raames maksed ainult konto kaudu, mis asub Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, mis on asutatud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid;

3) tehingute sissetulevate või väljaminevate maksete koguväärtusele on kehtestatud piirmäär.

§ 34. Väiksemat riski iseloomustavad asjaolud

(1) Enne hoolsusmeetmete lihtsustatud korras kohaldamist võetakse arvesse väiksemale riskile viitavaid asjaolusid ja kohustatud isik määrab kindlaks, kas neid asjaolusid rakendatakse kogumis, osaliselt või eraldi alustena.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse kliendi isikuga seotud riske vähendava asjaoluna vähemalt olukorda, kus klient on:

1) reguleeritud turul noteeritud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse avalikustamiskohustusi, millega on kehtestatud nõuded, et tagada tegeliku kasusaaja puhul piisav läbipaistvus;

2) Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik;

3) Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi valitsusasutus või muu avalikke ülesandeid täitev asutus;

4) Euroopa Liidu asutus;

5) enda nimel tegutsev krediidiasutus või finantseerimisasutus, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis asuv krediidiasutus või finantseerimisasutus, kelle kohta kehtivad tema asukohariigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded, mille täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet;

6) isik, kes on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tunnustele vastava riigi või geograafilise piirkonna resident.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel võib geograafiliseks riske vähendavaks asjaoluks lugeda vähemalt selliseid olukordi, kus klient on pärit järgmisest riigist või tema elu- või asukoht on järgmises riigis:

1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis;

2) kolmandas riigis, kus on tõhusad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemid;

3) kolmandas riigis, kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni ja muu kuritegeliku tegevuse tase madal;

4) kolmandas riigis, kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt on kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded, mis on kooskõlas rahapesu tõkestamise nõukoja (Financial Action Task Force) muudetud soovitustega, ning kus neid nõudeid tõhusalt rakendatakse.

§ 35. Krediidi- ja finantseerimisasutuse poolt lihtsustatud hoolsusmeetmete kohaldamise erisused

(1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus arvestab väiksemat riski iseloomustavate asjaolude tuvastamisel ja lihtsustatud hoolsusmeetmete valikul Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse suuniseid riskitegurite kohta.

(2) Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate asjaolude hindamisel võib toote, teenuse, tehingu või edastamiskanaliga seotud riske vähendavateks asjaoludeks lugeda vähemalt järgmisi asjaolusid:

1) väikese kindlustusmaksega elukindlustuslepingut;

2) pensioniskeemi kindlustuslepingut, kui see ei sisalda ennetähtaegse tagasiostmise valikuõigust ning seda ei saa kasutada tagatisena;

3) töötajatele väljateenitud aastate pensioni või muid sarnaseid pensionihüvitisi võimaldavat skeemi, mille puhul kindlustusmaksed arvatakse palgast maha ja pensioniskeemi tingimused ei võimalda skeemis osaleja huvide üleandmist;

4) finantstooteid või -teenuseid, mis pakuvad asjakohaselt kindlaksmääratud ja piiratud teenuseid teatavatele kliendirühmadele, et suurendada finantsteenuste kättesaadavust;

5) tooteid, mille puhul juhitakse rahapesu ja terrorismi rahastamise riski muude teguritega, nagu rahalised piirmäärad või läbipaistvust tõstvad meetmed;

6) maksekontoga seotud põhimakseteenuseid.

4. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamise tugevdatud kord

§ 36. Hoolsusmeetmete kohaldamine tugevdatud korras

(1) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid tugevdatud korras, et asjakohaselt juhtida ja maandada tavapärasest kõrgemat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.

(2) Hoolsusmeetmeid kohaldatakse tugevdatud korras alati, kui:

1) isikusamasuse tuvastamisel või esitatud teabe kontrollimisel on tekkinud kahtlus esitatud andmete tõelevastavuses või dokumentide ehtsuses või tegeliku kasusaaja tuvastamises;

2) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on riikliku taustaga isik, välja arvatud käesoleva seaduse § 38 lõikes 5 nimetatud juhul;

3) majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on pärit suure riskiga kolmandast riigist või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on suure riskiga kolmandas riigis;

4) klient või tehingus osalev isik või ametiteenust kasutav isik on pärit sellisest riigist või territooriumilt või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on riigis või territooriumil, kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme, mis on kooskõlas rahapesu tõkestamise nõukoja soovitustega, või mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loetellu;

5) klient või tehingus osalev isik või tehing ise on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga, kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni või muu kuritegeliku tegevuse tase märkimisväärne või mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, ja käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud hoolsusmeetmete erisuste rakendamisel ei kasutata § 31 lõikes 3 nimetatud süsteemi või teenust;

6) krüptovara ülekandmise tehingud on suunatud isehallatavale aadressile või pärinevad isehallatavalt aadressilt.

(3) Kohustatud isik kohaldab hoolsusmeetmeid tugevdatud korras ka siis, kui käesoleva seaduse § 20 lõike 6 alusel ning §-dele 11, 13 ja 37 tuginedes koostatud riskihinnangus on tuvastatud, et selle majandus- või kutsetegevuse, valdkonna või asjaolude korral on tegemist tavapärasest suurema rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukorraga.

(4) Hoolsusmeetmed võib tugevdatud korras kohaldamata jätta Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kohustatud isiku filiaali ja enamusosalusega tütarettevõtja suhtes, mis asub suure riskiga kolmandas riigis, kui see filiaal ja enamusosalusega tütarettevõtja järgivad täielikult kontserniüleseid protseduure kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 15 ja kohustatud isik hindab, et hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamisest loobumisega ei kaasne olulisi täiendavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

§ 37. Suuremat riski iseloomustavad asjaolud

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud juhtudele võetakse hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamisel arvesse vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud suuremale rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile viitavaid asjaolusid. Kohustatud isik määrab oma protseduurireeglites kindlaks, kas ta rakendab neid asjaolusid kogumis, osaliselt või eraldi alustena hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse kliendi isikuga seotud riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus:

1) ärisuhe toimib ebatavalistel asjaoludel, sealhulgas keeruliste ja ebatavaliselt suuremahuliste tehingute ning ebatavaliste tehingumustrite korral, millel ei ole mõistlikku, selget majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik;

2) kliendiks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud suurema riskiga geograafilise piirkonna resident;

3) kliendiks on juriidiline isik või muu juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus, mis tegeleb personaalse varahaldusega;

4) kliendiks on suuri sularahakoguseid käitlev ettevõtja;

5) kliendiks oleval või temaga seotud äriühingul on variaktsionärid või esitajaaktsiad;

6) kliendiks oleva äriühingu omandistruktuur näib äriühingu tegevust silmas pidades ebatavaline või liiga keeruline;

7) kliendiks on kolmanda riigi kodanik, kes taotleb Eestis elamisõigust või kodakondsust kapitalisiirete, vara või riigivõlakirjade ostmise või Eestis tegutsevatesse äriühingutesse investeerimise eest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse toote, teenuse, tehingu või edastamiskanaliga seotud riski suurendava asjaoluna olukorda, kus on tegemist eeskätt:

1) privaatpangandusega;

2) toote pakkumise või tehingu tegemise või vahendamisega, mis võib soodustada anonüümsust;

3) tundmatutelt või mitteseotud kolmandatelt isikutelt saadud maksetega;

4) ärisuhte või tehinguga, mis luuakse või algatatakse viisil, mille puhul ei viibita kliendi, tema esindaja või tehingu poolega samas kohas ja ei kohaldata kaitseabinõuna käesoleva seaduse § 31 rakendamist;

5) uute toodete ja uute äritavadega, sealhulgas uue edastamismehhanismi või uue või areneva tehnoloogia kasutamine nii uute kui ka olemasolevate toodete puhul;

6) tehinguga, mille esemeks on nafta, relvad, väärismetall, väärismetalltooted või tubakatooted;

7) tehinguga, mille esemeks on kultuuriväärtused või muud arheoloogilise, ajaloolise, kultuurilise või usulise tähtsusega või haruldase teadusliku väärtusega esemed;

8) tehinguga, mille esemeks on elevandiluu või kaitstud liigid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel arvestatakse geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud riigiga või jurisdiktsiooniga:

1) kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, üksikasjaliku hindamise aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme;

2) kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni või muu kuritegeliku tegevuse tase märkimisväärne;

3) mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks Euroopa Liidu või ÜRO poolt;

4) mis rahastab või toetab terrorismi või mille territooriumil tegutsevad Euroopa Liidu või ÜRO poolt kindlaks määratud terroristlikud organisatsioonid.

(5) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus võtab tugevdatud hoolsusmeetme valikul lisaks käesoleva paragrahvi lõigetele 2–4 arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohaseid suuniseid riskifaktorite kohta.

§ 38. Täiendavad hoolsusmeetmed

(1) Kohustatud isik valib täiendavad hoolsusmeetmed, et juhtida ja maandada tuvastatud tavapärasest kõrgemat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks võib kohustatud isik muu hulgas kohaldada ühte või mitut järgmistest hoolsusmeetmetest:

1) isikusamasuse tuvastamisel täiendavalt esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärinevad usaldusväärsest ja sõltumatust allikast;

2) täiendava teabe kogumine ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärinevad usaldusväärsest ja sõltumatust allikast;

3) täiendava teabe ja dokumentide kogumine ärisuhtes tehtavate tehingute tegeliku teostamise kohta, et välistada tehingute näilisus;

4) täiendava teabe ja dokumentide kogumine ärisuhtes tehtavas tehingus kasutatavate vahendite allika ja päritolu tuvastamiseks, et välistada tehingute näilisus;

5) tehinguga seotud esimese makse tegemine konto kaudu, mis on avatud tehingus osaleva isiku või kliendi nimel krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded;

6) isiku või tema esindaja suhtes hoolsusmeetmete kohaldamine temaga samas kohas viibides;

7) täiendava teabe kogumine ülekantud krüptovara päritolu ja sihtkoha kohta.

(3) Kohustatud isik peab hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamisel tavapärasest sagedamini kohaldama ärisuhte seiret, sealhulgas hiljemalt kuus kuud pärast ärisuhte loomist hindama uuesti kliendi riskiprofiili.

(4) Krediidi- ja finantseerimisasutus võtab hoolsusmeetme valikul lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse suuniseid riskifaktorite kohta.

(4) Krüptovarateenuse osutaja arvestab täiendavate hoolsusmeetmete valikul ja kohaldamisel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohaste suunistega.

(5) Riikliku taustaga isiku, tema pereliikme või tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku puhul kohaldatakse lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule ka käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud meetmeid. Kui eelnimetatud isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 34 lõike 3 punktis 1 nimetatud väiksemat riski iseloomustav asjaolu, on eelnimetatud meetmete võtmine nõutav vaid siis, kui ühtlasi esineb ka mõni suuremale riskile viitav asjaolu.

§ 39. Suure riskiga kolmandas riigis tegutseva füüsilise ja juriidilise isikuga tehtava tehingu puhul kohaldatavad tugevdatud hoolsusmeetmed

(1) Kui kohustatud isik puutub oma majandus- või kutsetegevuses tehtava tehingu või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi kaudu kokku suure riskiga kolmanda riigiga, kohaldab ta järgmisi hoolsusmeetmeid:

1) lisateabe hankimine kliendi ja tema tegeliku kasusaaja kohta;

2) lisateabe hankimine ärisuhte planeeritava sisu kohta;

3) teabe hankimine kliendi ja tema tegeliku kasusaaja rahaliste vahendite ning rikkuse päritolu kohta;

4) teabe hankimine planeeritud või teostatud tehingute põhjuste kohta;

5) kõrgemalt juhtkonnalt loa saamine ärisuhte loomiseks või selle jätkamiseks;

6) ärisuhte seire tõhustamine, suurendades kohaldatavate kontrollimeetmete arvu ja tihedust ning valides tehingute näitajad või tehingumustrid, mida täiendavalt kontrollitakse.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib kohustatud isik nõuda kliendilt makse tegemist kliendi nimel olevalt kontolt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärseid nõudeid rakendava kolmanda riigi krediidiasutusest.

(3) Krediidiasutus või finantseerimisasutus rakendab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule täiendavalt ühte või mitut järgmist hoolsusmeedet:

1) oma filiaali või esinduse tegevuse lõpetamine suure riskiga kolmandas riigis;

2) erakorralise auditi tegemine krediidiasutuse või finantseerimisasutuse suure riskiga kolmandas riigis asuvas tütarühingus või filiaalis;

3) suure riskiga kolmanda riigi kohustatud isikuga korrespondentsuhte hindamine ja vajaduse korral lõpetamine.

§ 40. Korrespondentasutuse kohustused

(1) Krediidiasutus või finantseerimisasutus võtab piiriülese korrespondentsuhte korral kolmanda riigi respondentasutusega või kõrgema rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga respondentasutusega lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule kasutusele järgmised hoolsusmeetmed:

1) piisava teabe kogumine respondentasutuse kohta, et täielikult mõista respondentasutuse tegevuse olemust ja teha avalikult kättesaadava teabe põhjal otsus asjaomase asutuse maine ning järelevalve kvaliteedi üle, sealhulgas uurides, kas asutuse suhtes on algatatud menetlusi seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide rikkumisega;

2) respondentasutuses rakendatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrollisüsteemide hindamine;

3) kõrgemalt juhtkonnalt eelnevalt nõusoleku saamine uue korrespondentsuhte loomiseks;

4) mõlema asutuse asjakohaste kohustuste dokumenteerimine;

5) laiendatud kasutusõigusega kontode puhul selles veendumine, et respondentasutus on kontrollinud korrespondentasutuse kontodele otsest juurdepääsu omavate klientide isikusamasust, kohaldab nende suhtes pidevalt hoolsusmeetmeid ning suudab taotluse korral esitada asjakohased kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete andmed.

(1) Krüptovarateenuse osutaja teeb kindlaks, kas respondentasutuseks oleval krüptovarateenuse osutajal on tegevusluba või kas ta on registreeritud, kui kliendiks olev krüptovarateenuse osutaja on asutatud kolmandas riigis.

(2) Krediidi- või finantseerimisasutus kui kohustatud isik, kes osutab teenust teisele krediidi- või finantseerimisasutusele käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korrespondentsuhtes, kus teenusest saavad kasu teenust saava krediidi- või finantseerimisasutuse kliendid (edaspidi lõplikult kasusaav klient), ei pea järgmiselt nimetatud tingimuste korral lõplikult kasusaavate klientide suhtes §-s 20 sätestatud hoolsusmeetmeid kohaldama, kui kohustatud isik:

1) on teinud kindlaks, et kliendiks olev krediidi- või finantseerimisasutus on ise kohustatud kohaldama ja kohaldab tegelikkuses käesolevas seaduses sätestatud nõuetega võrdväärseid meetmeid, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaldamise, riikliku taustaga isiku tuvastamise ja andmete säilitamise nõudeid, ning on finantsjärelevalve all;

2) on teadlik, millise riskistruktuuriga on lõplikult kasusaavad kliendid, ning järgib, et selliselt kaasnev risk on kooskõlas kohustatud isiku riskiisuga;

3) on lepinguga taganud, et saab vajaduse korral viivitamata kätte kõik andmed ja dokumendid, et tuvastada tehingust lõplikult kasusaav isik;

4) võtab piisavaid meetmeid, et tagada käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tingimuste täitmine.

(3) Kohustatud isikul on keelatud käesoleva paragrahvi lõiget 2 kohaldada, kui kliendiks olev krediidi- või finantseerimisasutus on asutatud suure riskiga kolmandas riigis.

(4) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise eest vastutab käesoleva paragrahvi lõiget 2 kohaldav kohustatud isik.

(5) Krüptovarateenuse osutaja arvestab korrespondentsuhte sõlmimisel ja teenuse osutamisel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohaste suunistega.

§ 41. Tehingud riikliku taustaga isikuga

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule kohaldab kohustatud isik olukorras, kus majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik, klient või nende tegelik kasusaaja on riikliku taustaga isik, riikliku taustaga isiku pereliige või riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks peetav isik, järgmisi hoolsusmeetmeid:

1) saab kõrgemalt juhtkonnalt heakskiidu selle isikuga ärisuhte loomiseks või jätkamiseks;

2) rakendab meetmeid, et teha kindlaks selle isiku rikkuse päritolu ja nende rahaliste vahendite allikad, mida ärisuhtes või juhuti tehingute tegemisel kasutatakse;

3) teeb selle ärisuhte seiret tugevdatud korras.

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 26 sätestatule teeb kohustatud isik hiljemalt väljamakse tegemisel kindlaks, kas elukindlustuslepingu soodustatud isik või tema tegelik kasusaaja on riikliku taustaga isik, riikliku taustaga isiku pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik. Elukindlustuslepingu üleandmisel vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatule teeb kohustatud isik lepingu üleandmise hetkel kindlaks eelnimetatud asjaolud lepingu ülevõtja ja tema tegeliku kasusaaja kohta. Kui kohustatud isik tuvastab riikliku taustaga isiku, riikliku taustaga isiku pereliikme või riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku, rakendab ta lisaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatule järgmisi hoolsusmeetmeid:

1) kõrgema juhtkonna teavitamine enne kindlustuslepingukohaste väljamaksete tegemist;

2) üksikasjalikult kogu ärisuhte kontrollimine.

(3) Kui riikliku taustaga isik ei täida enam talle antud olulisi avalikke ülesandeid, peab kohustatud isik vähemalt 12 kuu jooksul võtma arvesse riske, mis on kõnealuse isikuga jätkuvalt seotud, ning rakendama asjakohaseid ja riskitundlikkusest lähtuvaid meetmeid seni, kuni on kindel, et riikliku taustaga isikutele omaseid riske kõnealuse isiku puhul enam ei esine.

5. jagu Hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed

§ 42. Tehingu tegemise ja ärisuhte loomise keeld

(1) Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid;

2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega.

(2) Kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või teha tehingut isikuga, kelle kapitalist rohkem kui 10 protsenti moodustavad esitajaaktsiad või muud esitajaväärtpaberid.

(3) Makseteenuse pakkujal ja krüptovarateenuse osutajal on keelatud kliendi maksejuhist täita või rahalisi vahendeid või krüptovara kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud keeldu rikkuv kokkulepe on tühine.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata, kui kohustatud isik on ärisuhte loomisest, tehingust või tehingu katsest teavitanud Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras ja saanud Rahapesu Andmebüroolt konkreetse juhise ärisuhet, ärisuhte loomist või tehingu tegemist jätkata.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata ka audiitorile, kes osutab kliendile kindlustandvat või seonduvat audiitorteenust või arvestusalase revisjoni teenust ja kes on lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolude esinemisest teavitanud Rahapesu Andmebürood käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras.

§ 43. Tehingu edasilükkamise ja ärisuhte lõpetamise õigus

(1) Kohustatud isikul on õigus tehingu tegemine edasi lükata, kuni tehingus või ametitoimingus osalev isik, ametiteenust kasutav isik või klient on esitanud hoolsusmeetmete rakendamiseks, sealhulgas tehingu objektiks oleva vara päritolu tõendamiseks või ärisuhte seireks, vajalikud dokumendid ja teabe.

(2) Kohustatud isikul on õigus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda:

1) kui isiku e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldutakse, selle kehtivus peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 20⁶ lõikes 2 või 3 sätestatud alusel.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 kirjeldatud tingimustel oleks tehingu tegemata jätmine võimatu või kui tehingu tegemata jätmine või ärisuhte lõpetamine võib takistada kahtlasest tehingust kasusaajate tabamiseks tehtavaid jõupingutusi, võib kohustatud isik tehingu siiski teha või ärisuhtega jätkata, teavitades Rahapesu Andmebürood kohe pärast tehingu tegemist või ärisuhte jätkamise otsustamist käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras.

§ 44. Kliendi vara edasikandmise piirangud

(1) Kohustatud isik võib käesolevas jaos sätestatu rakendamisel kanda kliendi vara üksnes kontole, mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded. Erandjuhul võib vara kanda muule kui kliendi kontole, teavitades sellest Rahapesu Andmebürood vähemalt seitse tööpäeva ette ja tingimusel, et Rahapesu Andmebüroo ei kehtesta käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud piirangut.

(2) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud viisil asutatavale äriühingule konto avamise korral rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole käesoleva seaduse § 55 alusel tehtud ettekirjutusega teistsugust korda ette näinud.

§ 45. Erisused õigusteenuse osutamisel

(1) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, advokaadi ja muu õigusteenuse osutaja, raamatupidamisteenuse pakkuja ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkuja suhtes, kui kõnealused kohustatud isikud on seotud kliendi õigusliku seisundi hindamisega või ülesannete täitmisega kõnealuse kliendi kaitsja või esindajana kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas seoses nõustamisega menetluse algatamise või vältimise asjus.

4. peatükk Andmete kogumine, säilitamine ja kaitse

§ 46. Andmete registreerimine

(1) Kohustatud isik registreerib tehingu tegemise kuupäeva või ajavahemiku ja tehingu sisu kirjelduse.

(2) Kohustatud isik registreerib lisaks lõikes 1 sätestatule:

1) teabe kohustatud isiku poolt ärisuhte loomisest või juhuti tehingu tegemisest keeldumise asjaolude kohta;

2) tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi algatusel ärisuhte loomisest või tehingu, sealhulgas juhuti tehingu tegemisest loobumise asjaolud, kui loobumine on seotud kohustatud isiku poolt hoolsusmeetmete kohaldamisega;

2¹) teabe kõigi toimingute kohta, mis tehti tehingus või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi tegeliku kasusaaja tuvastamiseks;

3) teabe, kui käesoleva seaduse § 31 rakendamisel ei ole võimalik § 20 lõikes 1 nimetatud hoolsusmeetmeid kohaldada;

4) teabe ärisuhte lõpetamise asjaolude kohta seoses hoolsusmeetmete kohaldamise võimatusega;

5) käesoleva seaduse §-st 49 tuleneva teatamiskohustuse aluseks oleva teabe;

6) seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse esindajaga või usaldushalduse või usaldusisikuga tehinguid tehes asjaolu, et isik omab sellist staatust, ning registrikaardi väljavõtte registrist või tõendi sellise registri pidajalt, kus juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus on registreeritud.

(3) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus ning väärtpaberite keskdepositoorium registreerivad tehingu kohta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmised andmed:

1) konto avamisel konto tüübi, konto numbri ja vääringu ning väärtpaberite või muu vara olulised tunnused;

2) vara hoiulevõtmisel deponeerimisnumbri ja vara turuhinna hoiulevõtmise päeval või vara täpse kirjelduse, kui nimetatud vara turuhinda ei ole võimalik määrata;

3) panga hoiulaeka või seifi üürimisel ja kasutamisel hoiulaeka või seifi numbri;

4) aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberitega seotud väljamakse tegemisel väärtpaberite liigi, tehingu rahalise väärtuse, vääringu ja konto numbri;

5) kindlustuslepingu sõlmimisel selle konto numbri, mida esimese preemiasumma ulatuses debiteeriti;

6) kindlustuslepingu alusel väljamakse tegemisel selle konto numbri, mida väljamakse summa ulatuses krediteeriti;

7) rahaülekannete ja krüptovaraülekannete korral andmed, mille säilitamine on kohustuslik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2023/1113;

8) muu tehingu puhul tehingu summa, vääringu ja konto numbri.

§ 47. Andmete säilitamine

(1) Kohustatud isik peab säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate käesoleva seaduse § 20 lõikes 2¹ ja §-des 21, 22 ja 46 nimetatud dokumentide originaale või koopiaid, § 46 kohaselt registreeritud teavet ning ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.

(1) Kohustatud isik ei pea isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate dokumentide originaale ega koopiaid säilitama, kui:

1) isikusamasus tuvastati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil või

2) dokument on kohustatud isikule riigi elektroonilises andmekogus kättesaadav kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul.

(2) Kohustatud isik peab säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja jooksul ka käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisega seotud kogu kirjavahetuse ning kõik ärisuhte seire või juhuti tehingute tegemise käigus kogutud andmed ja dokumendid, samuti andmed kahtlaste või ebatavaliste tehingute või asjaolude kohta, millest Rahapesu Andmebürood ei teavitatud.

(3) Kohustatud isik peab säilitama tehingu kohta koostatud dokumente mis tahes teabekandjal ning käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud teatamiskohustuse aluseks olevaid dokumente ja andmeid vähemalt viis aastat pärast tehingu tegemist või teatamiskohustuse täitmist.

(4) Kohustatud isik peab säilitama käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud dokumente ja andmeid viisil, mis võimaldab ammendavalt ja viivitamata vastata Rahapesu Andmebüroo või vastavalt õigusaktidele teiste järelevalveasutuste, uurimisasutuste või kohtu päringutele, muu hulgas selle kohta, kas kohustatud isikul on või on eelmise viie aasta jooksul olnud ärisuhe päringus nimetatud isikuga ning milline on või oli selle suhte olemus.

(5) Kui kohustatud isik teeb isikusamasuse tuvastamiseks päringu riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse, siis loetakse käesolevas paragrahvis sätestatud kohustused täidetuks, kui teave elektroonilise päringu tegemise kohta nimetatud registrisse on taasesitatav viie aasta jooksul pärast ärisuhte lõppemist või tehingu tegemist.

(6) Kohustatud isik säilitab käesoleva seaduse § 31 rakendamisel digitaalseks isiku tõendamiseks ette nähtud dokumendi andmeid, teavet elektroonilise päringu tegemise kohta isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ning isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise protseduuri andmeid koos ajatempliga viis aastat pärast ärisuhte lõppemist.

(7) Kohustatud isik kustutab käesoleva paragrahvi alusel säilitatud andmed pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 nimetatud tähtaegade möödumist, kui asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teistsugust korda. Pädeva järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel võib rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist.

§ 48. Isikuandmete kaitse

(1) Kohustatud isik rakendab käesolevast seadusest tulenevate nõuete kohaldamisel isikuandmete kaitse reegleid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kohustatud isikul on lubatud käesoleva seaduse rakendamisel kogutud isikuandmeid töödelda üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, mida käsitatakse avaliku huvi küsimusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) mõistes, ning neid andmeid ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile, näiteks turunduslikel eesmärkidel.

(2) Isikuandmete suhtes, mida kohustatud isik töötleb käesoleva seaduse § 16 alusel, võib piirata andmesubjekti järgmisi õigusi:

1) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

2) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;

3) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib kahjustada töötleja või teise kohustatud isiku võimet täita käesoleva seaduse nõudeid, sealhulgas kohaldada hoolsusmeetmeid.

(3) Kohustatud isik esitab uutele klientidele enne nendega ärisuhte loomist või juhuti tehingu tegemist isikuandmete töötlemist puudutava teabe. Selle teabe hulgas esitatakse üldine teave kohustatud isiku käesolevast seadusest tulenevate kohustuste kohta isikuandmete töötlemisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.

5. peatükk Tegevus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral

§ 49. Teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral

(1) Kui kohustatud isik tuvastab majandus- või kutsetegevuse, ametitoimingu või ametiteenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad kuritegelikust tegevusest saadud tulu kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude toimepanemisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega, on ta kohustatud sellest viivitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tegevuse või asjaolude tuvastamist või kahtluse tekkimist, teatama Rahapesu Andmebüroole.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui ärisuhte loomine, tehing, toiming või teenuse osutamine jääb teostamata, ning selle kohaldamist kaalutakse käesoleva seaduse §-des 42 ja 43 nimetatud asjaolude esinemise korral.

(3) Kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, teatab Rahapesu Andmebüroole viivitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tehingu tegemist, igast teatavaks saanud tehingust, kus rahaline kohustus suurusega üle 32 000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul. Krediidiasutus teatab Rahapesu Andmebüroole viivitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tehingu tegemist, igast valuutavahetuse tehingust sularahas summas üle 32 000 euro, kui krediidiasutusel ei ole tehingus osaleva isikuga ärisuhet.

(3) Audiitor, kellele kutsetegevuse käigus saab teatavaks informatsioon tehingust, millest teine kohustatud isik oleks käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt pidanud teavitama Rahapesu Andmebürood, teatab sellest Rahapesu Andmebüroole hiljemalt kaks tööpäeva pärast nimetatud informatsiooni saamist.

(4) Kohustatud isik esitab Rahapesu Andmebüroole vastavalt tema päringule viivitamata kogu olemasoleva teabe, mida Rahapesu Andmebüroo küsib.

(5) Notarile, advokaadile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile ja muu õigusteenuse osutajale ega audiitorile, raamatupidamisteenuse pakkujale ja raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujale ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetest 1–4 tulenevat teatamiskohustust, kui ta hindab kliendi õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.

(6) Kui kohustatud isikul on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega, tuleb tehingu või ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine edasi lükata kuni käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teate esitamiseni. Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju, selle tegemata jätmine ei ole võimalik või võib takistada võimaliku rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanija tabamist, tehakse tehing või ametitoiming või osutatakse ametiteenus ning pärast seda esitatakse teade Rahapesu Andmebüroole.

(7) Asjakohastel juhtudel annab Rahapesu Andmebüroo kohustatud isikutele tagasisidet nende poolt teavitamiskohustuse täitmise ning saadud teabe kasutamise kohta.

§ 50. Teatamiskohustuse täitmise koht ja vorm

(1) Teade esitatakse selle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole, kelle territooriumil kohustatud isik on asutatud.

(2) Teade esitatakse Rahapesu Andmebüroo veebivormi või X-tee teenuse kaudu.

(3) Teatele lisatakse isiku isikusamasuse tuvastamiseks ja esitatud teabe kontrollimiseks kasutatud andmed ning olemasolu korral dokumentide koopiad.

(4) Nõuded Rahapesu Andmebüroole esitatava teate sisule, vormile ja teate esitamise juhendi kehtestab

määrusega.

§ 51. Teate konfidentsiaalsus

(1) Kohustatud isikul, juriidiliseks isikuks oleva kohustatud isiku struktuuriüksusel, juhtorgani liikmel ja töötajal on keelatud isikut, selle isiku tegelikku kasusaajat, esindajat või kolmandat isikut teavitada nende kohta Rahapesu Andmebüroole esitatud teatest, sellise teate esitamise plaanist või esitamise toimumisest ning Rahapesu Andmebüroo poolt käesoleva seaduse §-de 57 ja 58 alusel tehtud ettekirjutusest või kriminaalmenetluse alustamisest. Kohustatud isik võib teavitada isikut Rahapesu Andmebüroo poolt talle seatud konto käsutamisest või muust piirangust pärast seda, kui Rahapesu Andmebüroo tehtud ettekirjutus on täidetud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu ei rakendata teabe esitamisel:

1) pädevatele järelevalveasutustele ja õiguskaitseasutustele;

2) krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele omavahel, kui nad kuuluvad samasse kontserni;

3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud isikuga samasse kontserni kuuluvatele asutustele ja filiaalidele, kui kontsernis kohaldatakse käesoleva seaduse § 15 kohaselt kontserniüleseid protseduurireegleid ja põhimõtteid;

4) kolmandale isikule, kes tegutseb notarist, advokaadist, kohtutäiturist, pankrotihaldurist, ajutisest pankrotihaldurist ja muu õigusteenuse osutajast või audiitorist, raamatupidamisteenuse pakkujast ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujast kohustatud isikuga ühes ja samas juriidilises isikus või struktuuris, millel on ühised omanikud ja juhtimissüsteem või kus teostatakse ühist vastavuskontrolli.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu ei rakendata ka teabevahetusele olukorras, kus see puudutab sama isikut ja sama tehingut, milles osaleb kaks või enam kohustatud isikut, kes on krediidiasutused, finantseerimisasutused, notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, ajutised pankrotihaldurid ja muud õigusteenuse osutajad või audiitorid, raamatupidamisteenuse pakkujad ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad, kes asuvad Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded, nad tegutsevad samal kutsealal ning nende ametisaladuse hoidmiseks ja isikuandmete kaitseks rakendatakse Eestis kehtivate nõuetega võrdväärseid nõudeid.

(4) Notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja või audiitori, raamatupidamisteenuse pakkuja ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkuja poolt kliendi veenmist hoiduma õigusvastastest tegudest ei käsitata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rikkumisena.

(5) Krediidi- ja finantseerimisasutused võivad omavahel vahetada teavet kõrge riskiga klientide ja kuriteokahtlusega tehingute kohta rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.

(6) Käesolevas paragrahvis reguleeritud teabevahetust tuleb säilitada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil järgmise viie aasta jooksul ning teave esitatakse nõudmisel pädevale järelevalveasutusele.

§ 52. Vastutusest vabastamine

(1) Kohustatud isik, tema töötaja, esindaja ja tema nimel tegutsenud isik ei vastuta kahju eest, mis tekitatakse majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus, ametitoimingu tegemisel või ametiteenuse osutamisel osalevale isikule või kliendile:

1) käesolevast seadusest tulenevate kohustuste heas usus täitmisel tehingu tegemata jätmisest või mittetähtaegsest tegemisest;

2) seoses käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud teatamiskohustuse heas usus täitmisega;

3) käesoleva seaduse §-de 16 ja 18 heas usus rakendamisega.

(2) Kohustatud isiku poolt heas usus käesoleva seaduse §-st 49 tuleneva teatamiskohustuse täitmist ja teabe esitamist ei käsitata seadusest või lepingust tuleneva konfidentsiaalsusnõude rikkumisena ning teatamiskohustust täitnud isiku suhtes ei kohaldata teabe avaldamise eest õigusakti või lepinguga ette nähtud vastutust. Käesolevast sättest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

(3) Notari ametitegevusega seotud andmete ja dokumentide väljastamisel Rahapesu Andmebüroole käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuse alusel või §-s 49 nimetatud teatamiskohustuse täitmisel on notar vabastatud notariaadiseaduse §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustusest.

(4) Kohustatud isik kehtestab oma suurust ja tegevuse iseloomu silmas pidades asjakohase meetmete süsteemi, millega tagatakse, et kohustatud isiku töötajad ja esindajad, kes teatavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest või käesoleva seaduse rikkumisest kohustatud isiku siseselt, saavad seda teha anonüümselt ning on kaitstud kohustatud isiku teiste töötajate, juhtorgani liikmete või klientide ähvarduste või vaenuliku tegevuse eest ning tööalase ebasoodsa või diskrimineeriva kohtlemise eest.

§ 52¹. Teavitaja kaitse

(1) Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon tagavad käesoleva seaduse rikkumisest teatamise fakti, samuti käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud teatamise fakti konfidentsiaalsuse ja selle võib avaldada üksnes teate esitanud füüsilise isiku kirjalikul nõusolekul.

(2) Teatamise fakti võib avaldada prokuratuurile ja uurimisasutusele, kui esineb kahtlus, et teate esitanud isik on rikkunud teatamiskohustust või pannud toime kuriteo.

(3) Kui teate esitanud füüsiline isik kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid teatamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata.

(4) Tööandjal on keelatud töötajat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatamise tõttu ebavõrdselt kohelda.

(5) Kohus või töövaidluskomisjon kohaldab teate esitanud füüsilise isiku kaitseks jagatud tõendamiskohustust. Hageja või avaldaja esitab avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et teda on ebavõrdselt koheldud. Kui isik, kelle vastu on avaldus esitatud, ei tõenda vastupidist, eeldatakse, et teate esitanud isikut koheldi ebavõrdselt teavitamise tõttu. Käesolevas lõikes sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

6. peatükk Rahapesu Andmebüroo

§ 53. Rahapesu Andmebüroo

(1) Rahapesu Andmebüroo on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi käesolevas seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses autonoomselt. Rahapesu Andmebüroo täidab käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid sõltumatult ja võtab käesolevas seaduses sätestatud tegevust puudutavaid otsuseid vastu iseseisvalt.

(2) Vabariigi Valitsus nimetab Rahapesu Andmebüroo juhi ametisse rahandusministri ettepanekul viieks aastaks, arvestades avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud korda.

(3) Rahapesu Andmebüroo kulud kaetakse riigieelarvest. Rahapesu Andmebürool on oma eelarve, mille kinnitab ja mida muudab rahandusminister Rahapesu Andmebüroo juhi ettepanekul seaduses sätestatud korras. Rahapesu Andmebüroo eelarvest kinnipidamist kontrollib rahandusminister.

(4) Rahapesu Andmebüroo teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.

§ 54. Rahapesu Andmebüroo ülesanded

(1) Rahapesu Andmebüroo ülesanded on:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine;

2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise;

3) seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riikliku sunni rakendamine;

4) järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti;

5) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane avalikkuse teavitamine ning koondülevaate koostamine ja avaldamine vähemalt üks kord aastas;

6) koostöö kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel;

7) kohustatud isiku töötajate, uurijate, prokuröride ja kohtunike koolitamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvates küsimustes;

8) välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 63;

9) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine;

10) käesolevas seaduses sätestatud väärtegude menetlemine;

11) tegevuslubade taotluste lahendamine, majandustegevuse peatamine või keelamine või tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamisel kontrollitakse, kas Rahapesu Andmebüroole esitatud andmed on olulised rahapesu või sellega seotud kuritegude, samuti terrorismi rahastamise tõkestamiseks, tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks.

(3) Rahapesu Andmebüroo analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele. Pädev asutus teatab Rahapesu Andmebüroole viivitamata vara arestimisest, mittearestimisest ja arestist vabastamisest kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 54¹. Rahapesu Andmebüroole esitatavad aruanded

(1) Krediidi- ja finantseerimisasutused ning käesoleva seaduse § 64 lõike 1 alusel Rahapesu Andmebüroo järelevalve alla kuuluvad isikud esitavad Rahapesu Andmebüroole seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid sisaldavad aruanded.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete kogumist ja esitamist võib korraldada ka valitsusasutuste, riigiasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute abil. Kohustatud isiku suhtes tuleb järgida andmete ühekordse esitamise põhimõtet.

(3) Rahapesu Andmebüroole esitatavate aruannete sisu, esitaja ja esitamise korra kehtestab

määrusega.

§ 55. Rahapesu Andmebüroo haldusaktid

(1) Rahapesu Andmebüroo teeb seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte.

(2) Käesoleva seaduse § 57 alusel tehtud ettekirjutuses tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis.

(3) Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Rahapesu Andmebürool on õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui:

1) see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist;

2) dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega;

3) see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

(4) Rahapesu Andmebüroo haldusaktile kirjutab alla Rahapesu Andmebüroo juht, juhi asetäitja või juhi volitatud ametnik või töötaja. Kui alla kirjutab volitatud ametnik või töötaja, märgitakse allkirja juurde allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning koht, kus on võimalik nimetatud dokumendiga tutvuda.

(5) Kaebus Rahapesu Andmebüroo haldusakti või toimingu peale esitatakse halduskohtule. Rahapesu Andmebüroo esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse vaidlustamisel halduskohtule ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastava eraldi dokumendi, kehtestades sellele asjakohased piirangud.

§ 56. Rahapesu Andmebüroo juhendid

(1) Rahapesu Andmebürool on õigus anda soovituslikke juhendeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide selgitamiseks.

(2) Rahapesu Andmebüroo annab juhendi rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta.

(3) Rahapesu Andmebüroo annab juhendi terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute tunnuste kohta. Juhend kooskõlastatakse eelnevalt Kaitsepolitseiametiga.

(4) Rahapesu Andmebüroo juhendid avalikustatakse Rahapesu Andmebüroo veebilehel.

§ 57. Tehingu peatamine, vara käsutamise piiramine ja vara riigi omandisse kandmine

(1) Rahapesu Andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite keskdepositooriumis, liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamist võib Rahapesu Andmebüroo põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks kuni 30 kalendripäevaks.

(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist võib tehingu teha või kontol oleva või muu vara käsutamise piirangust kõrvale kalduda ainult Rahapesu Andmebüroo kirjalikul loal.

(3) Rahapesu Andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 kalendripäeva võrra juhul, kui:

1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda Rahapesu Andmebüroole 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu;

2) vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks.

(4) Täite- või pankrotimenetluses on keelatud võõrandada vara, mille suhtes kehtib Rahapesu Andmebüroo poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras kehtestatud piirang või mis on nimetatud piirangu kehtivuse ajal arestitud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras.

(5) Kui vara on arestitud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras, on Rahapesu Andmebüroo kohustatud vara käsutamise piirangud pärast vara arestimise kohtumääruse jõustumist viivitamata lõpetama.

(6) Kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib Rahapesu Andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.

(7) Kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab Rahapesu Andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib Rahapesu Andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Vara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja müügist saadud summa kantakse riigi tuludesse. Riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates.

(8) Kontol oleva vara puhul käsitatakse käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata.

(9) Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite keskdepositooriumis, liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamise piiramine tagatakse registripidajate poolt esmajärjekorras ja viivitamata ilma Rahapesu Andmebüroo lisatoiminguteta.

(10) Kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne käesoleva paragrahvi lõikes 1, 3 või 6 nimetatud tähtaja möödumist, on Rahapesu Andmebüroo kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama.

§ 58. Teabe nõudmine

(1) Rahapesu Andmebürool on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult.

(1) Rahapesu Andmebürool on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada täitemenetluse seadustiku §-s 63¹ nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1¹–1⁵ nimetatud andmeid.

(2) Ettekirjutuse adressaat on kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas panga- või ärisaladust sisaldava teabe ettekirjutuses määratud tähtajaks. Teave esitatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(3) Rahapesu Andmebürool on õigus saada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmeid, enda määratud tähtajaks kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras. Jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmete edastamiseks teistele asutustele peab Rahapesu Andmebürool olema teabe esitanud jälitusasutuse kirjalik nõusolek.

(4) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata advokaadi suhtes, välja arvatud juhul, kui ta osutab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud teenuseid või advokaadi poolt Rahapesu Andmebüroole esitatud teade ei vasta kehtestatud nõuetele, kui teatele ei ole lisatud nõutavaid dokumente või kui lisatud dokumendid ei ole nõuetekohased.

§ 59. Andmete ristkasutus

(1) Rahapesu Andmebürool on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus esitada päringuid ja saada andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

§ 59¹. Rahapesu Andmebüroo andmekogu

(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse Rahapesu Andmebüroo ülesannetest tulenevate toimingute ja menetlustega seotud andmeid.

(2) Andmekogu vastutav töötleja on Rahapesu Andmebüroo.

(3) Andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab

määrusega.

§ 60. Andmete kasutamise piirangud

(1) Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise õigus on ainult Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Käesoleva seaduse alusel võib Rahapesu Andmebüroo juht kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Rahapesu Andmebüroo ametnikud, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele, on kohustatud hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet tähtajatult.

(2) Rahapesu Andmebüroo on kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtule.

(3) Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult kohtueelset menetlust teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule kirjaliku taotluse alusel seoses kriminaalmenetlusega või Rahapesu Andmebüroo algatusel, kui see on vajalik rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks, samuti halduskohtule halduskohtumenetluses, kui lahendatakse Rahapesu Andmebüroo taotlust või Rahapesu Andmebüroo toimingu või haldusakti kohta esitatud kaebust või protesti.

(4) Rahapesu Andmebüroo võib teavitada pädevat järelevalveasutust kohustatud isiku poolt käesoleva seaduse nõuete rikkumisest või edastada asjakohase taotluse alusel Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmeid, analüüse ja hinnanguid ulatuses, mis ei riku seaduse, välislepingu või rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piiranguid, kui see on vajalik rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seonduvate kuritegude tõkestamiseks ning pädeva järelevalveasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või käesoleva seaduse eesmärkide saavutamiseks.

(5) Rahapesu Andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet Maksu- ja Tolliametile hasartmängude korraldamise tegevusloaga seotud menetluste tarbeks.

(5) Rahapesu Andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet Politsei- ja Piirivalveametile e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise otsustamiseks ning suurinvestorile ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise, andmisest või pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustamiseks.

(5) Rahapesu Andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.

(5) Rahapesu Andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet Finantsinspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud tegevusloaga seotud menetluste tarbeks.

(6) Rahapesu Andmebüroo juhi loal võib isikutele, keda on vajalik kaasata Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmiseks, ajutiselt anda ligipääsu ülesande täitmiseks vajalikus ja piisavas ulatuses andmetele. Loa saanud isiku õiguste ja pädevuste suhtes kohaldatakse Rahapesu Andmebüroo ametniku ja töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5² ning käesoleva seaduse §-s 61 sätestatut.

(7) Rahapesu Andmebüroo võib üksikjuhtumil edastada kohustatud isiku kontaktisikule Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmeid vajalikus ja piisavas ulatuses ühiste meetmete võtmiseks terrorismi rahastamise, rahapesu või nendega seotud kuritegude tõkestamisel.

(8) Rahapesu Andmebürool on õigus edastatud andmete kasutamisele kehtestada piiranguid, mille järgimine on andmete kasutajale kohustuslik.

(9) Rahapesu Andmebüroo dokumendid ja arhivaalid, mis vastavalt õigusaktidele kuuluvad üleandmisele Rahvusarhiivile, antakse talle üle 30 aasta möödumisel, peale mida dokumendid ja arhivaalid Rahapesu Andmebüroo andmekogust kustutatakse. Kuni Rahvusarhiivile üleandmiseni säilitatakse dokumente ja arhivaale Rahapesu Andmebüroos.

§ 61. Rahapesu Andmebüroo ametnikule ja töötajale esitatavad nõuded

(1) Rahapesu Andmebüroo ametniku ja töötajana võib teenistusse või tööle võtta isiku, kellel on laitmatu maine, vajalikud kogemused, võimed ja haridus ning vajalikud kõlbelised omadused.

(2) Rahapesu Andmebüroo ametnik ja töötaja on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses neile seoses teenistus- või tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas panga-, äri-, ameti-, kutse- või muu saladuse hoidmise kohustusega või info jagamise piiranguga teavet, ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud teenistus- või töökohustuste täitmist või teenistus- või töösuhte lõppemist.

§ 61¹. Taustakontroll

(1) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ja töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning koguda andmeid järgmiste asjaolude kohta:

1) isiku kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed, töötamise andmed ning andmed hariduskäigu kohta;

2) andmed isikule kuriteo tahtliku toimepanemise eest määratud karistuste ja karistatuse, karistusest vabastamise ja karistuse täitmisele pööramise kohta;

3) andmed isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste kohta, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta;

4) andmed isikule viimase viie aasta jooksul majandusalaste, finantsalaste, ametialaste, varavastaste, avaliku usalduse vastaste ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvate väärtegude toimepanemise ning teiste väärtegude korduva toimepanemise eest määratud karistuste kohta;

5) andmed isiku seotuse kohta kuritegeliku ühendusega või ühendusega, mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;

6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.

(2) Rahapesu Andmebüroosse ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerimisel peab isik täitma Rahapesu Andmebüroo juhi kehtestatud vormis isikuankeedi, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava isiku ameti- või töökohale sobivust. Kontrollitavalt isikult võib ankeedis küsida informatsiooni ka sugulaste ja hõimlaste (vanem, õde, vend, laps, abikaasa ja registreeritud elukaaslane) kohta ning temaga abieluga sarnanevas suhtes oleva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta. Isikuankeedis küsitud andmeid säilitatakse viis aastat isiku ameti- või töökohale kandideerimisest või teenistus- või töösuhte lõppemisest arvates.

(3) Rahapesu Andmebüroo juhil ja tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete kontrollimiseks ning isiku sobivuse hindamiseks:

1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;

2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja teised isikuomadused ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;

3) kontrollida, kas kontrollitavat isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo või väärteo eest, mis võiks kahtluse alla seada tema laitmatu maine, kas isikut on karistatud vangistusega või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, sealhulgas saada andmeid karistusregistri arhiivist;

4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;

5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid kontrollitava isiku isikuandmeid.

(4) Rahapesu Andmebüroo juhil ja tema volitatud ametnikul on õigus isikuankeedis esitatud sugulaste ja hõimlaste ning abieluga sarnanevas suhtes oleva isiku kohta vajaliku info kogumiseks:

1) kontrollida Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvaid andmeid;

2) kontrollida, kas isikule on määratud tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistus, mille andmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;

3) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isiku kohta käivaid andmeid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud andmed võivad olla Rahapesu Andmebüroole aluseks keelduda isiku ametikohale nimetamisest või temaga töölepingu sõlmimisest. Keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata.

(6) Rahapesu Andmebüroo võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud andmeid kontrollida ametikohale nimetatud või tööle võetud isiku suhtes ka teenistus- või töösuhte ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku ametikohale nimetamise või tööle võtmise. Teenistus- või töösuhtes olemise ajal isiku sobivuse hindamisel ilmnenud asjaolud võivad olla isiku teenistusest vabastamise või töölepingu ülesütlemise aluseks, kui need toovad endaga kaasa isiku vastu usalduse kaotuse või oleksid välistanud tema ametikohale nimetamise või tööle võtmise.

§ 62. Rahapesu Andmebüroo ja Kaitsepolitseiameti koostöö

(1) Rahapesu Andmebüroo ja Kaitsepolitseiamet teevad terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute uurimisel koostööd vastastikuse ametiabi ning teabevahetuse kaudu.

(2) Kaitsepolitseiameti peadirektor nimetab kontaktisiku, kellel on Rahapesu Andmebüroo ametnikuga ja töötajaga võrdsed õigused saada teavet kõigist terrorismi rahastamise kahtlusega teadetest ning teha vajaduse korral ettepanekuid täiendava teabe nõudmiseks.

(3) Kaitsepolitseiameti kontaktisik kaasatakse käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 4, 6 ja 7 sätestatud ülesannete täitmisel ning tema õiguste ja pädevuse suhtes kohaldatakse Rahapesu Andmebüroo ametniku ja töötaja kohta käesoleva seaduse § 60 lõigetes 1–5² ja §-s 61 sätestatut.

(4) Kaitsepolitseiameti kontaktisikul on õigus teha käesolevas seaduses sätestatud järelevalvet koos Rahapesu Andmebüroo ametnikuga ja töötajaga.

§ 63. Rahvusvaheline infovahetus

(1) Rahapesu Andmebürool on õigus vahetada teavet ja sõlmida koostöökokkuleppeid rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega (edaspidi teine rahapesu andmebüroo) või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga.

(1) Rahapesu Andmebüroo määrab töötaja, kes vastutab teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides asuvate rahapesu andmebüroode teabenõuete vastuvõtmise eest.

(2) Rahapesu Andmebürool on õigus omal algatusel või taotluse korral saada ja edastada teisele rahapesu andmebüroole mis tahes teavet, mida teisel rahapesu andmebürool võib olla vaja rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel ning sellesse kaasatud füüsiliste või juriidiliste isikutega seotud teabe töötlemisel või analüüsimisel.

(3) Rahapesu Andmebüroo poolt teisele rahapesu andmebüroole edastatav teabetaotlus sisaldab selle teabe küsimise asjaolusid, tausta kirjeldust, taotluse põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada.

(4) Rahapesu Andmebüroo kasutab käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 rakendamisel üksnes turvalisi teabevahetuskanaleid.

(5) Kui Rahapesu Andmebüroo saab käesoleva seaduse § 49 lõigete 1 ja 2 alusel teate teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi isikute ning seoste kohta, edastab ta sellekohase teabe viivitamata selle lepinguriigi rahapesu andmebüroole.

(5) Kui teiselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroolt saadud teabetaotlusele vastamine nõuab täiendava teabe hankimist kohustatud isikult, hangib ja edastab Rahapesu Andmebüroo selle teabe viivitamata.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud teabe vahetamisel võib Rahapesu Andmebüroo teabe edastamisel kehtestada piiranguid ja tingimusi teabe kasutamisele ning teabe saaja peab kehtestatud piiranguid järgima.

(7) Rahapesu Andmebüroo võib keelduda teabe vahetamisest üksnes erandjuhtudel, kui teabe vahetamine jääb ilmselgelt väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke, võib kahjustada kriminaalmenetlust, kahjustab ilmselgelt ebaproportsionaalselt mõne füüsilise või juriidilise isiku või Rahapesu Andmebüroo õiguspäraseid huve või on muul viisil vastuolus riigisisese õiguse üldpõhimõtetega või ei sisalda selle teabe küsimise asjaolusid, tausta kirjeldust, taotluse põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada.

(7) Rahapesu Andmebüroo võib keelduda teabe edastamisest teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole üksnes juhul, kui teabe vahetamine jääb väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või see kahjustaks kriminaalmenetlust või kui teavet päriv büroo pole täpsustanud teabe küsimise asjaolusid, tausta kirjeldust, taotluse põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada.

(8) Rahapesu Andmebüroo tagab taotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teabe kasutamise vastavalt teise büroo seatud piirangutele, küsides vajaduse korral teabe muul viisil kasutamiseks teabe esitanud teiselt büroolt eelnevalt loa.