Ettevalmistava õppe korraldus, õppekava nõuded ja rahastamise alused

Määrus kehtestatakse

§ 23³ lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määruses kehtestatakse ettevalmistava õppe korralduse alused, nõuded kooli õppekavale ja selle alusel koostatavale õpilase individuaalsele õppekavale ning ettevalmistava õppe rahastamise põhimõtted.

(2) Määrust kohaldatakse ettevalmistava õppe pakkumisel kutseõppeasutuse seaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel tegutsevatele õppeasutustele, kellele on valdkonna eest vastutav minister andnud kutseõppeasutuse seaduse § 23² lõike 2 alusel õppe läbiviimise ülesande.

§ 2. Nõuded ettevalmistava õppe korraldusele

(1) Arvestades õpperühma avamise vajalikkust piirkonnas, annab minister käskkirjaga riigikoolile või halduslepinguga munitsipaalkooli pidajale ettevalmistava õppe läbiviimise õiguse hiljemalt kuus kuud enne õppeaasta algust. Kool avab ettevalmistava õppe õpperühma vastavalt valdkonna eest vastutava ministri antud ülesandele.

(2) Ettevalmistavat õpet viiakse läbi õpilase individuaalse õppekava alusel, mis koostatakse kooli õppekava alusel, arvestades käesolevas määruses sätestatut.

(3) Ettevalmistav õpe viiakse läbi kontaktõppena, praktilise tööna ja iseseisva tööna.

(4) Ettevalmistav õpe toimub kuni 15 õpilasega rühmas.

(5) Ettevalmistava õppe pakkumisel kasutatakse õpilaste vajadustest lähtuvaid õppe- ja hindamismeetodeid ning õppevahendeid ja õpikeskkondi, mis toetavad individuaalses õppekavas määratud õpiväljundite saavutamist.

(6) Õpilasele tagatakse kogu ettevalmistava õppe vältel juhendamine ning õppe- ja karjäärinõustamine, et toetada õpilast teadlike haridus- ja karjäärivalikute tegemisel arvestades tema huve, võimeid ja võimalusi.

(7) Õpilase vajadusest lähtuva õpitee kavandamine ja õppetöö läbiviimine hõlmab järgmist:

1) huvide ja tugevuste väljaselgitamist;

2) varasemate oskuste ja teadmiste hindamist;

3) võimetele ja vajadustele vastava õpitegevuse kavandamist, sealhulgas individuaalse õppekava koostamist;

4) õpiväljundite saavutamise jälgimist ja õpilase arengut toetava tagasiside andmist;

5) vajalike muudatuste tegemist individuaalses õppekavas.

(8) Õppe ajal toetab kool õpilast:

1) tema tugevuste ja huvide väljaselgitamisel ning nendest lähtuvate valikuvõimaluste mõistmisel;

2) haridustee ja tööelu võimalustega tutvumisel;

3) õpioskuste arendamisel ja elukestvaks õppimiseks motivatsiooni tugevdamisel;

4) vajadusel eesti keele oskuse arendamisel.

§ 3. Ettevalmistava õppe rühmajuhendaja

(1) Ettevalmistava õppe rühmal on juhendaja (edaspidi rühmajuhendaja), kes korraldab individuaalsete õppekavade koostamist ja rakendamist ning kelle ülesanne on märgata õpilase toe vajadust, korraldada koostöös kooli tugispetsialisti või tugiteenuste koordineerijaga toe rakendamist, koordineerida õppe läbiviimist toetavat võrgustikutööd koolis ja kaasata kooliväliseid partnereid õppe läbiviimisse.

§ 4. Hindamine ja tagasiside

(1) Ettevalmistava õppe hindamine on arengupõhine ja mitteeristav.

(2) Õpilasele antakse õpingute vältel regulaarset tagasisidet tema oskuste ja teadmiste arengu kohta, et toetada õpilast individuaalses õppekavas määratud eesmärkide saavutamisel, aidata tal mõista enda tugevusi ja arenguvajadusi ning arendada oskust ennast hinnata ja õppimist juhtida.

(3) Hindamisel kasutatakse mitmekesiseid hindamismeetodeid ja võetakse arvesse õpilase eripära.

§ 5. Nõuded kooli õppekavale

(1) Kooli õppekava on ettevalmistava õppe alusdokument, mille läbimisel saavutatavad õpiväljundid vastavad Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. taseme kirjeldustele.

(2) Kooli õppekavas esitatakse:

1) õppe eesmärk ja ülesanded;

2) saavutatavad õpiväljundid;

3) õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded;

4) õppekava moodulid ning nende mahud koos õpiväljunditega;

5) individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise põhimõtted.

(3) Kooli õppekavas esitatakse kirjeldused kohustuslike ja valitavate moodulite kohta, millega arendatakse:

1) õppimis- ja enesearenduspädevust;

2) eesti keele ja suhtluspädevust;

3) matemaatika- ja digipädevust;

4) karjääri- ja tööelupädevust;

5) sotsiaalseid ja eluks vajalikke oskusi.

(4) Konkreetsed moodulid, nende õppemaht, õpiväljundid ning lävendi taseme hindamiskriteeriumid, mis kirjeldavad omandatavate õpiväljundite laadi ja ulatust, kirjeldatakse õpilase individuaalses õppekavas.

§ 6. Ettevalmistava õppe läbimisel saavutatavad õpiväljundid

(1) Ettevalmistava õppe läbinud õpilane on saavutanud õpingute lõpuks järgmised õpiväljundid:

1) teeb juhendamisel teadlikke valikuid õpingute jätkamiseks, arvestades enda huve, võimeid, võimalusi ja tööturu vajadusi;

2) tegutseb eesmärkide saavutamiseks eesmärgipäraselt ja tulemuslikult ning küsib vajaduse korral nõu ja tuge lähedastelt inimestelt ja juhendajatelt;

3) kasutab sobivaid õpiviise ja -strateegiaid, et täiendada oma teadmisi ja oskusi õpingute jätkamiseks vajalikes õppeainetes;

4) kasutab eesti keelt harjumuspärastes õppe-, suhtlus- ja koostööolukordades, järgides käitumis- ja suhtlusnorme;

5) kasutab erinevaid teabeallikaid ja digitehnoloogiat õppimiseks ja isikliku arengu eesmärgil, järgides turvalise ja vastutustundliku käitumise põhimõtteid;

6) järgib õpiülesannete täitmisel ja koostööd tehes juhiseid, kokkuleppeid ja käitumisreegleid ning peab kinni kokkulepitud ajakavast.

§ 7. Nõuded õpilase individuaalsele õppekavale

(1) Individuaalne õppekava koostatakse õpetajate ja tugispetsialistide koostöös viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates õpilase õppesse vastuvõtmisest, ja see sisaldab vähemalt järgmist:

1) õpilase üldandmeid;

2) õpilase vajadustest lähtuvaid õppe-eesmärke ja individuaalset arenguplaani nende saavutamiseks;

3) eesti keele oskuse taset ja keeleoskuse arendamise vajadust;

4) kavandatud moodulite nimetusi, nende õppemahtu, õpiväljundeid ning lävendi taseme hindamiskriteeriume, mis kirjeldavad omandatavate väljundite ulatust;

5) moodulite hindamise põhimõtteid ja korraldust;

6) õppekorraldust ja ajakava;

7) individuaalse õppekava kehtivuse perioodi ja selle läbivaatamise korda.

(2) Individuaalse õppekava koostamisse kaasatakse õpilane ning alaealise õpilase puhul ka tema seaduslik esindaja.

(3) Individuaalses õppekavas esitatakse vajadusel ka õppekorralduslikud erisused, õpilasele määratud tugiteenused ja -meetmed ning muud kohandused.

(4) Rühmajuhendaja hindab individuaalse õppekava rakendumist koos õpilase ja õpet läbiviivate õpetajatega vähemalt kord poolaastas ning teeb vajaduse korral ettepanekuid individuaalse õppekava muutmiseks.

§ 8. Ettevalmistava õppe rahastamine

(1) Ettevalmistava õppe rahastamise arvestuslikuks aluseks on õppe läbiviimise kulu ühe õpilase kohta kalendriaastas (edaspidi ühikuhind).

(2) Ühikuhind hõlmab õpetajate, tugispetsialistide ja rühmajuhendaja tööjõukulu, õppevahendite, õpisündmuste, infotehnoloogiliste vahendite kulu ning koolilõuna toetuse arvestuslikku kulu.

(3) Ühikuhinna suuruse määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga vähemalt üheks kalendriaastaks.

(4) Ettevalmistava õppe korraldamiseks eraldab riik rahalised vahendid ettevalmistavat õpet korraldavatele koolidele, arvestades kutseõppeasutuse seaduse § 23² lõike 2 kohaselt õpperühma avamise vajalikkust piirkonnas, õpilaste arvu 10. novembril ja 10. märtsil ettevalmistava õppe õppekaval Eesti hariduse infosüsteemis, aga mitte vähem kui kaheksa ühikuhinna ulatuses.

Minister

Kristina Kallas

Kantsler

Triin Laasi-Õige