Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus

§ 1. Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringute menetlemine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamisel ei kohaldata seni kehtinud planeerimisseaduse § 7 lõiget 5.

(3) Kui mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga, loetakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.

(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus viiakse lõpule hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks.

(5) Planeeringu koostamise korraldaja võib enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetada, kui planeerimisseaduse kohaselt puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.

§ 2. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud planeeringu kehtivus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeering jääb kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 3. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üleriigilise planeeringu ülevaatamise kohustus

§ 4. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringu ülevaatamise kohustus

(1) Rahandusministeerium vaatab kehtestatud üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringud üle 2020. aasta 1. jaanuariks. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist vaadatakse üleriigiline planeering ja maakonnaplaneeringud üle planeerimisseaduses sätestatud ajal.

§ 5. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise kohustus

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringud üle hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks.

(1) Haldusreformi raames ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud vaatab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus üle hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks.

(1) Planeerimisseaduse § 92 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu ülevaatamise kohustuse tähtaja kulgemine algab 2018. aasta 1. juulil.

(2) Lisaks planeerimisseaduses üldplaneeringu ülevaatamise kohta sätestatule esitatakse koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaatega Maa- ja Ruumiametile ülevaade ka üldplaneeringut muutvatest detailplaneeringutest. Kohaliku omavalitsuse üksus esitab ülevaates arvamuse, kas üldplaneeringut on detailplaneeringutega oluliselt muudetud ning kas üldplaneering on seetõttu terviklik ja elluviidav.

(3) Maa- ja Ruumiamet võib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvamuse saamist esitada kohaliku omavalitsuse üksusele ettepaneku uue üldplaneeringu koostamiseks, kui tema hinnangul on üldplaneeringut detailplaneeringutega oluliselt muudetud.

§ 6. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse kohaldamine vallasasjale

(1) Planeerimisseadust ja ehitusseadustikku kohaldatakse asjakohasel juhul ka ehitisele kui vallasasjale.

§ 7. Ehitusmääruse kehtivus ja muutmine

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud ehitusmäärus jääb pärast käesoleva seaduse jõustumist kehtima osas, mis ei ole vastuolus planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja käesoleva seadusega.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud ehitusmäärused üle ja viib need vajaduse korral hiljemalt kahe aasta jooksul vastavusse planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja käesolevas seaduses sätestatuga.

(3) Kui ehitusmääruses on enne käesoleva seaduse jõustumist ette nähtud supelranda teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus, siis lähtutakse nende ehitamisel ehitusmäärusest.

(4) Kui ehitusmääruses on enne käesoleva seaduse jõustumist defineeritud hoonete suurima lubatud ehitusaluse pindala mõiste, siis lähtutakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud detailplaneeringute elluviimisel ehitusmääruses sätestatud terminist.

§ 8. Detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määratlemine maakonnaplaneeringus

(1) Kui käesoleva seaduse jõustumisel sisalduvad kehtivas maakonnaplaneeringus detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud, siis jäävad need kehtima ka pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(2) Kui käesoleva seaduse jõustumisel ei ole kehtestatud üldplaneeringut, siis võib vajaduse korral maakonnaplaneeringus määrata detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kehtivad maakonnaplaneeringus määratletud detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud üldplaneeringu kehtestamiseni.

§ 9. Eelvaliku tegemise arvestamine kehtestatud maakonnaplaneeringus

(1) Kui maakonnaplaneering on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel ja selles on määratud ehitise asukoht või tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse §-de 7, 29² ja 34 alusel, võib selle maakonnaplaneeringu alusel koostada planeerimisseaduses ettenähtud riigi eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest.

(2) Maakonnaplaneeringus tehtud eelvaliku või maakonnaplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on võimalik koostada detailsem lahendus ainult planeerimisseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud ehitise kohta.

(3) Maakonnaplaneeringus kehtestatud asukohavaliku või maakonnaplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on detailsema lahenduse koostamine lubatud kuni kümne aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul asukoha valikut sisaldava maakonnaplaneeringu keskkonnamõju hindamise strateegilise hindamise aruanne ei sisalda piisavalt lähteandmeid detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks, tuleb detailse lahenduse keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.

(4) Kui maakonnaplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse riigi eriplaneering, siis peatatakse riigi eriplaneeringu planeeringualaga hõlmatavas osas maakonnaplaneeringu kehtivus.

(5) Kui maakonnaplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse riigi eriplaneering, tunnistatakse osa- või teemaplaneering riigi eriplaneeringus hõlmatud osas kehtetuks.

(6) Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu alusel võib samuti koostada riigi eriplaneeringu, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust.

§ 10. Eelvaliku tegemise arvestamine kehtestatud üldplaneeringus

(1) Kui üldplaneering on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel ja selles on määratud ehitise asukoht või tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse §-de 8, 29² ja 34 alusel, võib ehitise asukoha valiku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu põhjal koostada planeerimisseaduses ettenähtud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest.

(2) Üldplaneeringus tehtud eelvaliku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on võimalik koostada detailsem lahendus ainult planeerimisseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud ehitiste kohta.

(3) Üldplaneeringus kehtestatud asukohavaliku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on detailsema lahenduse koostamine lubatud kuni kümne aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul asukoha valikut sisaldava üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise strateegilise hindamise aruanne ei sisalda piisavalt lähteandmeid detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks, tuleb keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.

(4) Kui üldplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering, siis tunnistatakse see üldplaneering või selle osa- või teemaplaneering kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga hõlmatud osas kehtetuks.

§ 11. Kehtivate maakonnaplaneeringute tervikuna kehtetuks tunnistamine

(1) Uue maakonnaplaneeringu koostamisel vaadatakse üle sama maa-ala kohta varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teema- ja osaplaneeringud ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringud.

(2) Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel otsustatakse maakonnaplaneeringu teema- ja osaplaneeringute ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute:

1) sissekandmine koostatavasse maakonnaplaneeringusse;

2) osaline kehtetuks tunnistamine vastavalt koostatavale maakonnaplaneeringule, kui on vajalik nimetatud planeeringute muutmine seoses menetletava maakonnaplaneeringuga.

(3) Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel ja uue maakonnaplaneeringu kehtestamisel kaotavad kehtivuse varem sama maa-ala kohta kehtestatud teema- ja osaplaneeringud, olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ning riiklikult tähtsa ehitise planeeringud.

(4) Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel tehakse koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kehtetuks tunnistamine käsitleb ning kaasatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul asjassepuutuvad isikud ja asutused, kelle õigusi või huve võib kehtetuks tunnistamine puudutada.

(5) Kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse.

(6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel koostatava maakonnaplaneeringu puhul.

§ 11¹. Maakonnaplaneeringute menetlemine alates 2018. aasta 1. jaanuarist

(1) Alates 2018. aasta 1. jaanuarist menetleb enne 2015. aasta 1. juulit algatatud maakonnaplaneeringud lõpuni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja nende kehtestamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Maakonnaplaneeringu koostamisel ei kohaldata kuni 2015. aasta 30. juunini kehtinud planeerimisseaduse § 23 lõikeid 6 ja 7.

(2) Alates 2018. aasta 1. jaanuarist menetleb pärast 2015. aasta 1. juulit algatatud maakonnaplaneeringud lõpuni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja nende kehtestamise otsustab Vabariigi Valitsus. Maakonnaplaneeringute koostamisel ei kohaldata planeerimisseaduse § 70 lõiget 4.

(3) Enne 2025. aasta 1. jaanuari algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule heakskiidu andmine menetletakse lõpuni Maa- ja Ruumiametis.

§ 12. Kehtivate üldplaneeringute tervikuna kehtetuks tunnistamine

(1) Uue üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle sama maa-ala kohta varem kehtestatud üldplaneeringu teema- ja osaplaneeringud ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringud.

(2) Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel otsustatakse üldplaneeringu teema- ja osaplaneeringute ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringute:

1) sissekandmine koostatavasse üldplaneeringusse;

2) osaline kehtetuks tunnistamine vastavalt koostatavale üldplaneeringule, kui on vajalik nimetatud planeeringute muutmine seoses menetletava üldplaneeringuga.

(3) Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel ja uue üldplaneeringu kehtestamisel kaotavad kehtivuse varem sama maa-ala kohta kehtestatud teema- ja osaplaneeringud ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringud.

(4) Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel tehakse koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kehtetuks tunnistamine käsitleb ning kaasatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul asjassepuutuvad isikud ja asutused, kelle õigusi või huve võib kehtetuks tunnistamine puudutada.

(5) Kehtestatavat üldplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringute sissekandmist uude üldplaneeringusse.

(6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel koostatava üldplaneeringu puhul.

§ 13. Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu kehtivus

(1) Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine ei mõjuta mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringute kehtivust.

(2) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Nimetatud juhul ei kohaldata mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu suhtes planeerimisseaduse § 53 lõikes 3 sätestatut.

(3) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel võib ehitusprojekti koostada ja ehitusluba taotleda, kui vastav planeering on koostatud ehitusprojekti koostamiseks piisava detailsusega.

(4) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut võib täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud projekteerimistingimused annab joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel rajatava ehitise ehitusloa andja.

(6) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on algatatud mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering ning see kehtestatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, on kinnisasja sundvõõrandamine lubatud joonehitise planeeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel.

§ 14. Riigi eriplaneeringu koostamise kohustuse erisus

(1) Riigi eriplaneeringu koostamine merealal ei ole planeerimisseaduses nimetatud ehitisele kohustuslik, kui ehitise asukohta on käsitletud enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud maakonnaplaneeringus.

(2) Riigi eriplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitist teenindavale veekaabelliinile.

§ 15. Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanik

(1) Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks on planeerimisseaduse tähenduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik.

(2) Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks ehitusseadustiku tähenduses on Maa- ja Ruumiamet.

§ 16. Enne käesoleva seaduse jõustumist tegutsenud isiku tegevusõigus ja kvalifikatsiooninõuded

(1) Isik, kes võis enne ehitusseadustiku jõustumist tegutseda ehitusalal ja kelle oskuste ja teadmiste kohta esitatakse ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid, võib jätkata oma majandus- ja kutsetegevust seni kehtinud eeltingimuste täitmise korral kuni järgmiste tähtpäevade saabumiseni:

1) 2016. aasta 31. detsembrini arhitektuurse projekteerimise tegevusalal;

2) 2017. aasta 31. detsembrini projekteerimise (välja arvatud arhitektuurse projekteerimise), ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusalal;

3) 2018. aasta 30. juunini ehituse tegevusalal.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib lõikes 1 sätestatud tähtpäevade möödumisel jätkata tegevust ehitusseadustikus sätestatud tingimustel.

(3) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav ehitusinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(4) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav hüdrotehnikainseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(5) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(6) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse kütte ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

(7) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

(8) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud hüdrotehnikainseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

(9) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

(10) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse kütte ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.