Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ühine põllumajanduspoliitika) abinõud, nende rakendamise alused ja kord, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Ühise põllumajanduspoliitika abinõud

(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõud käesoleva seaduse tähenduses on:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud, sealhulgas artiklis 147 sätestatud riiklik üleminekutoetus;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607), artiklis 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548), sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), sätestatud alusel ja korras rakendatavad turukorraldusabinõud;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L 2024/1143, 23.04.2024), sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud;

7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70), alusel rakendatavad teavitus- ja müügiedendusmeetmed.

(2) võib oma pädevuse piires kehtestada ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil.

(3) Vabariigi Valitsus võib ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks anda oma pädevuse piires korralduse ning valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil.

§ 3. Euroopa Komisjoni teavitamine ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisest

(1) Kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud andmete esitajat, edastab andmed Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaegadel ja korras valdkonna eest vastutava ministri määratud riigiasutus.

2. peatükk Rakendavad asutused

§ 4. Makseasutus

(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise korral on makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 tähenduses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).

(2) PRIA-l on õigus täita makseasutuse ülesandeid alates akrediteerimise otsuse tegemise päevast.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise võib makseasutus anda üle teisele asutusele või isikule käesolevas seaduses sätestatud alustel.

§ 5. Pädev asutus

(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisel on pädev asutus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 8 alusel kehtestatud õigusakti tähenduses on pädev asutus üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

§ 6. Sertifitseerimisasutus

(1) Sertifitseerimisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 tähenduses on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib sõlmida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 9 sätestatud ülesande täitmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu eraõigusliku juriidilise isikuga, kellel on tehniline oskusteave ja teadmised ühise põllumajanduspoliitika kohta ning küllaldane toetuste auditeerimise kogemus. Eraõigusliku juriidilise isiku volitamise nimetatud ülesande täitmiseks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

3. peatükk Menetluse üldsätted

§ 7. Taotluse ja muu menetlusdokumendi esitamine, muutmine ja tagasivõtmine

(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatakse taotlus, maksetaotlus ja muu menetlusdokument PRIA-le või käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule või asutusele elektrooniliselt või kirjalikult paberil.

(2) võib määrusega kehtestada taotluse, maksetaotluse ja muu menetlusdokumendi esitamise üksnes e-teenuse keskkonna kaudu või muul viisil elektrooniliselt.

(3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral taotluse esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(4) Kui e-teenuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamist, pikeneb selle dokumendi esitamise tähtaeg e-teenuse keskkonna tehnilise vea kõrvaldamiseks kulunud tööpäevade arvu võrra. Kui tehniline viga kestab alla ühe tööpäeva, pikeneb taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamise tähtaeg ühe tööpäeva võrra.

(5) Kui taotleja muudab taotlust, maksetaotlust või muud menetlusdokumenti või võtab selle tagasi eesmärgiga vältida toetuse vähendamist või käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamist, vähendatakse tema toetust või kohaldatakse kaitsemeedet algse taotluse alusel, kui Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 113 lõikes 6¹ nimetatud põllumajandusandmete varamusse esitatud andmete suhtes.

§ 8. Esitatud nõuete täitmise ning taotluse ja muu menetlusdokumendi kontrollimine

(1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust kontrollib PRIA või käesolevas seaduses sätestatud juhul muu isik või asutus.

(2) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud riigi sihtasutus ning § 48 lõikes 2 nimetatud asutus kontrollivad ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust

kehtestatud määruses sätestatud juhul ja ulatuses.

(3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust kontrollitakse taotleja esitatud andmete ja tõendite alusel, andmekogude ja teiste riigiasutuste valduses olevate andmete alusel, mille nad on saanud seaduses sätestatud ülesannete täitmisel, ning kohapealse kontrolli käigus.

(4) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab abinõuga seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas.

(5) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise kontrollimist koordineerib PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist on õigus kontrollida pilti edastavat või salvestavat seadet kasutades.

(7) võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud seadme kasutamise täpsemad tingimused ja korra.

§ 9. Otsuse elektrooniline kättetoimetamine

(1) Elektroonilise kättetoimetamise korral loetakse ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud otsus või muu menetlusdokument ka haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata isikule elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui selle isiku avaldatud elektronposti aadressil on saadetud otsus, otsuse väljavõte või muu menetlusdokument või teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta e-teenuse keskkonnas.

4. peatükk Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 sekkumised

1. jagu Üldsätted

§ 10. Toetuste andmise korraldamine

(1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ühise põllumajanduspoliitika abinõude elluviimiseks rakendatakse Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud kava „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) alusel:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõike 2 punktis c nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 16 osutatud otsetoetuste vormis sekkumisi (edaspidi otsetoetused);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõike 2 punktis b nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis osutatud teatavatesse sektoritesse sekkumisi (edaspidi teatavatesse sektoritesse sekkumise liigid);

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 6 nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatükis osutatud maaelu arengu edendamisse sekkumisi (edaspidi maaelu arengu toetused).

(2) Strateegiakava kiidab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõikes 12 nimetatud muudatused kiidab heaks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(3) Maaelu arengu toetust antakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 34 lõike 1 punktis b nimetatud tegevuste elluviimiseks sama määruse artikli 32 lõikes 1 nimetatud kohaliku arengu strateegiate alusel (edaspidi LEADER-projektitoetus).

(4) Strateegiakava rakendamisel täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 123 nimetatud korraldusasutuse ülesandeid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. PRIA ja teised riigiasutused ning isikud täidavad vahendusasutusena neid korraldusasutuse ülesandeid, mille täitmine on neile pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

(5) Metsanduse valdkonna toetuste andmise korral võib riigi sihtasutus, kellel on küllaldane metsanduse valdkonna toetuste taotluste menetlemise kogemus (edaspidi riigi sihtasutus), täita järgmisi korraldusasutuse ja makseasutuse ülesandeid:

1) taotluste ja maksetaotluste vastuvõtmine;

2) taotluste ja maksetaotluste nõuetekohasuse kontrollimine;

3) taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine;

4) toetuse vähendamine;

5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;

6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine;

7) riikliku järelevalve teostamine;

8) tema otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigi sihtasutuse nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega, määrates kindlaks need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused, mille saamiseks esitatavaid taotlusi ja maksetaotlusi riigi sihtasutus menetleb, ning need käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesanded, mida riigi sihtasutus täidab.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt nimetatud riigi sihtasutusega sõlmib PRIA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu.

§ 11. Kalendriaastal antavate toetuste ja toetuste andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine

(1) Strateegiakava sekkumiste raames ühel või mitmel kalendriaastal antavad toetused kehtestab

määrusega.

(1) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses ette näha ka sellised eelarveaastal antavad toetused, mida antakse ainult maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses.

(2) Kohaliku arengu strateegia meetmed, mille raames on kalendriaastal võimalik LEADER-projektitoetust taotleda, taotlusvoorude toimumise aja ja nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse määrab kohalik tegevusrühm kindlaks iga kalendriaasta kohta koostatud kohaliku arengu strateegia rakendamise kavas (edaspidi rakenduskava).

(3) Kalendriaastal ettenähtud vahendite jaotuse strateegiakava sekkumiste raames antavate toetuste, toetatavate tegevuste, muude strateegiakavas nimetatud aluste ja vajaduse korral taotlusvoorude kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga. Vahendite jaotuse võib kehtestada ka pikemaks ajavahemikuks kui kalendriaasta.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktides b ja c nimetatud toetuse vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade kaupa kogu programmiperioodiks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(5) Kui kohalik tegevusrühm on 2027. aasta 31. detsembriks jätnud kasutamata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse vahenditest üle 20 protsendi, loetakse kasutamata vahendid 20 protsenti ületavas osas vabanenuks. Vabanenud vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade kaupa aastateks 2028 ja 2029 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(6) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses või kohaliku arengu strateegia meedet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rakenduskavas kalendriaastal ette nähtud.

§ 12. Kulude mõistlikkus

(1) Toetuse abil tehtavad kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning majanduslikult soodsaimal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud.

(2) Toetuse saaja peab toetatava tegevusega seotud kulude tegemisel järgima käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ostumenetluse nõudeid.

(3) Ostumenetluse korraldamise täpsemad tingimused ja korra, sealhulgas tingimused, millistel juhtudel tuleb ostumenetlus korraldada riigihangete registris, kehtestab

määrusega.

(4) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tegevusega seotud hangete korraldamisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.

(5) Kui toetuse andmise tingimustes on ette nähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, võib toetust taotleda üksnes sellise asja soetamiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud võrdlushindade kataloogi. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud abikõlblik käibemaksuta maksumus (edaspidi piirhind) ning toetuse andmise tingimustes kehtestatud maksimaalne toetuse määr ja suurus.

§ 13. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse toetuse saajale, sealhulgas hankemenetluse korras valitud toetuse saajale, makseotsuse alusel.

(2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust.

(3) võib määrusega kehtestada toetuse vähendamise täpsemad tingimused ja korra.

(4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused.

(5) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA või riigi sihtasutus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.

(6) Käesoleva seaduse alusel antava toetuse maksmise nõue ei ole toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav.

2. jagu Otsetoetused

§ 14. Sekkumiste raames antavad otsetoetused

(1) Käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras antakse igal kalendriaastal otsetoetusi järgmiste sekkumiste raames:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 21 kohane jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav põhisissetuleku toetus;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 29 kohane jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav täiendav ümberjaotav toetus;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 kohane kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetus.