Atmosfääriõhu kaitse seadus

1. peatükk Välisõhu kaitse

1. jagu Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab:

1) välisõhu keemilise ja füüsikalise mõjutamise kohta esitatavad nõuded;

2) meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks;

3) osoonikihi kaitsmise nõuded;

4) meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks;

5) riikliku järelevalve korralduse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle;

6) vastutuse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmise eest.

§ 2. Haldusmenetluse seaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse kohaldamine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud keskkonnaloa saasteainete väljutamiseks paiksest heiteallikast välisõhku (edaspidi õhusaasteluba) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 3. Atmosfääriõhk ja välisõhk

(1) Atmosfääriõhk koosneb troposfääri, stratosfääri ja mesosfääri õhukihist, mis ulatub kuni 100 kilomeetri kõrguseni maapinnast.

(2) Välisõhk on hooneväline troposfääriõhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas.

§ 4. Saasteaine

(1) Saasteaine käesoleva seaduse tähenduses on igasugune välisõhus olev aine või ainete segu, millel võib olla ebasoodne mõju inimese tervisele või keskkonnale.

§ 4¹. Eriheide

(1) Eriheide käesoleva seaduse tähenduses on välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus tooraine või toodangu ühiku kohta.

§ 5. Välisõhu keemiline mõjutamine

(1) Välisõhu keemiline mõjutamine on välisõhu koostise muutmine saasteaine õhku väljutamisega.

§ 6. Välisõhu füüsikaline mõjutamine

(1) Välisõhu füüsikaline mõjutamine on välisõhu mõjutamine müraga ning infra- ja ultraheliga.

§ 7. Välisõhu saastamine

(1) Välisõhu saastamine on välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või keskkonnariski.

§ 8. Ebasoodsad ilmastikutingimused

(1) Ebasoodsad ilmastikutingimused on sellised meteoroloogilised tingimused, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis.

§ 9. Õhukvaliteedi tase ja saasteaine sadestumise tase

(1) Õhukvaliteedi tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus kindla ajavahemiku jooksul temperatuuril 293,15 kelvinit (K) ja atmosfäärirõhul 101,3 kilopaskalit (kPa) ning peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) ja nendes sisalduva aine kogus mõõtmiste kuupäeval olnud tingimustel.

(2) Saasteaine sadestumise tase on välisõhust teatava aja jooksul pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis iseloomustab õhukvaliteedi taset.

§ 10. Õhukvaliteedi piirväärtus

(1) Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale.

(2) Kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel lisaks õhukvaliteedi piirväärtusele kehtestatud piirväärtuse lubatud ületamise määr või ületamise lubatud kordade arv kalendriaastas, loetakse, et nendest kinnipidamise korral piirväärtust ületatud ei ole.

(3) Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.

§ 11. Õhukvaliteedi piirväärtuse lubatud ületamise määr

(1) Õhukvaliteedi piirväärtuse lubatud ületamise määr on protsentides väljendatud osa õhukvaliteedi piirväärtusest, mille võrra käesolevas seaduses sätestatud tingimustel võib kehtestatud piirväärtust ajutiselt ületada.

§ 12. Õhukvaliteedi sihtväärtus

(1) Õhukvaliteedi sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis tuleb nimetatud koguse ületamise korral saavutada asjakohaste meetmetega, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, kas kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti ja mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja vältida või vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale.

(2) Kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel lisaks õhukvaliteedi sihtväärtusele kehtestatud sihtväärtuse ületamise lubatud kordade arv kalendriaastas, loetakse, et sellest kinnipidamise korral sihtväärtust ületatud ei ole.

§ 13. Õhukvaliteedi kriitiline tase

(1) Õhukvaliteedi kriitiline tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ja mille ületamisel võib tõenäoliselt ilmneda vahetu oluline ebasoodne mõju ökosüsteemile või selle osale, välja arvatud inimesele.

§ 14. Õhukvaliteedi teavitamistase ja õhukvaliteedi kaugem eesmärk

(1) Õhukvaliteedi teavitamistase on õhukvaliteedi selline tase, mille ületamisel lühiajaline kokkupuude saastatud õhuga kujutab ohtu inimeste tervisele, eelkõige elanikkonna tundlike rühmade esindajate nagu laste, haigete, vanurite ja rasedate tervisele, ja millest alates vajatakse kohest asjakohast teavet kaitsemeetmete rakendamiseks.

(2) Õhukvaliteedi kaugem eesmärk on õhukvaliteedi tase, mis kehtestatakse inimeste tervise ja keskkonna tõhusaks kaitseks, ja mis tuleb saavutada pika aja jooksul, välja arvatud juhul, kui selle saavutamine ei ole proportsionaalsete meetmetega võimalik.

§ 15. Õhukvaliteedi häiretase

(1) Õhukvaliteedi häiretase on õhukvaliteedi piirväärtusest kõrgem saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mille ületamisel lühiajaline kokkupuude saastatud õhuga kujutab ohtu inimeste tervisele ja mille ületamise korral tuleb viivitamata rakendada kaitsemeetmeid.

§ 16. Keskmise kokkupuute näitaja ja selle vähendamise eesmärk

(1) Keskmise kokkupuute näitaja on linnakeskkonna taustapiirkondades tehtud mõõtmiste põhjal määratud ja elanikkonna kokkupuudet eriti peenete osakestega (PM2,5) iseloomustav keskmine tase, mille põhjal arvutatakse riigi jaoks eriti peenete osakestega keskmise kokkupuute näitaja vähendamise eesmärk ja kohustuslikult saavutatav õhukvaliteedi tase.

(2) Eriti peenete osakestega keskmise kokkupuute näitaja vähendamise eesmärk on inimese tervisele olulise ebasoodsa mõju vähendamiseks käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud keskmise kokkupuute näitaja protsentuaalne vähendamine baasaasta suhtes, mis tuleb võimaluse korral saavutada sama sätte alusel kehtestatud ajaks ja mille saavutamiseks nähakse ette asjakohased meetmed, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

§ 17. Kohustuslikult saavutatav õhukvaliteedi tase

(1) Kohustuslikult saavutatav õhukvaliteedi tase on keskmise kokkupuute näitaja põhjal määratud saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, mille kehtestamise eesmärk on vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele.

§ 18. Linnakeskkonna taustapiirkond

(1) Linnakeskkonna taustapiirkond on selline ala linnapiirkonnas, mille õhukvaliteedi tase iseloomustab linna elanikkonna üldist saasteainetega kokkupuute näitajat.

§ 19. Heiteallikas

(1) Heiteallikas on saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutav objekt.

(2) Heiteallikad liigitatakse heiteallika geomeetria põhjal punkt-, joon-, pind- ja ruumheiteallikateks.

(3) Heiteallikad liigitatakse heiteallika liikuvuse põhjal paikseteks ja liikuvateks:

1) paikne heiteallikas on püsiva asukohaga heiteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav heiteallikas, või ühel tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupp;

2) liikuv heiteallikas on heiteallikas, mis väljutab liikumise ajal saasteaineid välisõhku.

(4) Heiteallikate liigitamisel tuleb võimaluse korral lähtuda standardist EVS 892 või muust samaväärsest rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardist.

§ 19¹. Väheolulise mõjuga tegevus

(1) Käesoleva seaduse tähenduses põhjustab käitise tegevus väheolulist mõju juhul, kui selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50 protsendi saasteainele käesoleva seaduse § 47 lõike 1 või 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest.

§ 20. Äkkheide

(1) Tehnoloogiline äkkheide on käitise või seadme tehnoloogiliselt põhjendatud käivitamisel või seiskamisel välisõhku eralduv heide.

(2) Avariiline äkkheide on avarii, tehnilise rikke, lekke või planeerimata seiskamise korral välisõhku eralduv heide.

§ 21. Tootmisterritoorium

(1) Tootmisterritoorium on käesoleva seaduse tähenduses käitise toimimiseks vajalik maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest maaüksusest, kus paiknevad heiteallikad ja mida käitab üks või mitu käitajat.

§ 22. Maapinnalähedane õhukiht

(1) Maapinnalähedane õhukiht ulatub õhukvaliteedi hindamisel kuni nelja meetri kõrguseni maapinnast või kõrguseni, kuhu avalikkusel on korrapärane juurdepääs või kus on püsiv asustus.

§ 23. Õhukvaliteedi piirkond

(1) Õhukvaliteedi piirkond on õhusaastega kokku puutuva elanikkonna ja ökosüsteemide ruumilist ulatust arvestades moodustatud piirkond, kus korraldatakse õhukvaliteedi juhtimist ja hindamist.

2. jagu Välisõhu kaitse põhimõtted ja põhikohustused

§ 24. Õhukvaliteedi taseme säilitamise põhimõte

(1) Õhukvaliteedi piirkondades, kus õhukvaliteedi tase on madalam saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest, tuleb säilitada parim võimalik välisõhu kvaliteet, mis on kooskõlas säästva arenguga.

§ 25. Meetmete rakendamise põhimõte õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste ületamise korral

(1) Saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamise korral tuleb rakendada meetmeid, et viia õhukvaliteedi tase vastavusse õhukvaliteedi piir- või sihtväärtustega.

§ 26. Piirangud sellise tegevuse kavandamisel, mis võib tõenäoliselt põhjustada õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist

(1) Sellise tegevuse kavandamisel, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist maapinnalähedases õhukihis, tuleb heiteallikate asukoha valikul vältida alasid, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on välisõhku väljutatud saasteaine hajumine loodus- või tehisoludest tingitud põhjustel takistatud.

§ 27. Saasteainete väljutamiskõrguse keeld

(1) Keelatud on ehitada paikseid heiteallikaid, millest saasteained väljutatakse välisõhku kõrgemal kui 250 meetrit maapinnast.

§ 28. Heiteallika valdaja kohustused tegevuse korral, mis võib tõenäoliselt põhjustada õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist maapinnalähedases õhukihis

(1) Tegevuse korral, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist maapinnalähedases õhukihis, on heiteallika valdaja kohustatud rakendama täiendavaid meetmeid saasteaine välisõhku väljutamise vähendamiseks.

§ 29. Paikse heiteallika käitaja kohustused

(1) Paikse heiteallika käitaja peab kasutama parimat võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda saab mõistlikult eeldada tehtavaid kulutusi ja saastamisega tekkida võivat ebasoodsat mõju arvestades.

(2) Kui õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba nõuab saasteainete püüdmist või see on kavandatud ehitusprojektis, on paikse heiteallika käitamine püüdeseadmeta või rikkis püüdeseadmega keelatud, välja arvatud käesolevas seaduses või tööstusheite seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustel.

2. peatükk Õhukvaliteedi juhtimine ja avalikkuse teavitamine õhukvaliteedist

1. jagu Õhukvaliteedi hindamine ja juhtimine

§ 30. Õhukvaliteedi juhtimine ja hindamine

(1) Õhukvaliteedi juhtimine on õhukvaliteedi hindamise alusel meetmete kavandamine ja rakendamine õhukvaliteedi parandamiseks. Õhukvaliteedi parandamiseks rakendatakse heite piiramist, saasteaine hajumistingimuste parandamist, saasteaine leviku takistamist või muid asjakohaseid meetmeid.

(2) Õhukvaliteedi juhtimist, sealhulgas õhukvaliteedi hindamist, korraldab Kliimaministeerium.

(3) Õhukvaliteedi hindamine on õhukvaliteedi taseme mõõtmine, sealhulgas seire, arvutuslik hindamine, hinnanguline määramine ja prognoosimine.

(4) Õhukvaliteeti ei hinnata õhukvaliteedi piirkonna kohas, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

(5) Käesolevas seaduses sätestatud õhukvaliteedi hindamiseks riiklikul tasandil määrab Kliimaministeerium referentslabori ning võib selleks halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmida halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute tegemine. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud referentslabori ülesanded on:

1) välisõhu kvaliteedi hindamine riiklikul tasandil;

2) eri mõõtesüsteemide, sealhulgas meetodite, seadmete, võrkude, laborite ja nende mõõtmistäpsuste asjakohasuse analüüsimine, mõõtmistäpsuse tagamine ja hindamismeetodite analüüs;

3) Euroopa Komisjoni korraldatavate õhukvaliteedi hindamise kvaliteedi tagamise programmide koordineerimine Eestis ning koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga;

4) osalemine Euroopa Komisjoni korraldatavates õhukvaliteedi hindamise kvaliteedi tagamise programmide võrdluskatsetes;

5) õhukvaliteedi andmete kogumise ja esitamise kvaliteedi tagamine ning kvaliteedikontrolli süsteemi nõuetekohane rakendamine;

6) avalikkuse teavitamine õhukvaliteedi tasemest;

7) keskkonnaseisundi kahjustamise ja ohuolukordade esinemise korral operatiivselt asjaomaste institutsioonide teavitamine.

(6) Õhukvaliteedi hindamiseks kasutatakse:

1) andmeid välisõhu saastamisega seotud heiteallikate ja heite kohta;

2) välisõhu seire ja arvutusliku hindamise käigus saadud õhukvaliteedi andmeid.

§ 31. Õhukvaliteedi hindamise andmekogu

§ 32. Õhukvaliteedi hindamisel kasutatavad näitajad

(1) Õhukvaliteedi hindamisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid:

1) saasteaine ebasoodsa mõju võimalikkust, saasteaine ohtlikkust kemikaaliseaduse tähenduses, saasteainete esinemissagedust välisõhus ning eriti nende saasteainete toimet, millel on pöördumatu mõju inimese tervisele ja keskkonnale tervikuna;

2) õhukvaliteedi taset;

3) õhukvaliteedi taseme muutumisega kaasnevaid muutusi keskkonnas, mis võivad kaasa tuua ohtlikumate saasteainete tekke;

4) saasteaine püsivust keskkonnas, kui saasteaine ei ole bioloogiliselt lagundatav ja võib inimorganismis või keskkonnas akumuleeruda.

§ 33. Õhukvaliteedi juhtimisel ja hindamisel arvestatavad saasteained

(1) Õhukvaliteeti juhitakse ja hinnatakse järgmiste saasteainete suhtes:

1) kõik väävliühendid väljendatuna vääveldioksiidina (SO2), sealhulgas vääveltrioksiid (SO3), väävelhape (H2SO4) ja taandatud väävliühendid, nagu vesiniksulfiid (H2S), merkaptaanid ja dimetüülsulfiidid;

2) lämmastikdioksiid (NO2) ja lämmastikoksiidid (NOx), milleks on lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi sisalduse summa (NO + NO2) ümberarvutatuna lämmastikdioksiidiks;

3) peenosakesed (PM10);

4) eriti peened osakesed (PM2,5);

5) plii (Pb);

6) osoon (O3);

7) benseen (C6H6);

8) süsinikoksiid (CO);

9) benso(a)püreen (B(a)P) kui polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) indikaator;

10) kaadmium (Cd);

11) arseen (As);

12) nikkel (Ni);

13) elavhõbe (Hg).

(2) Peenosakesed (PM10) on käesoleva seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava.

(3) Eriti peened osakesed (PM2,5) on käesoleva seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava.

(4) Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 tähenduses on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vähemalt kahest konjugeeritud, ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavast aromaatsest tuumast.

(5) Õhukvaliteedi hindamisel ja juhtimisel tuleb arvestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata saasteainega, mille sisaldus võib tõenäoliselt ületada saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtust.

1. jaotis Õhukvaliteedi taseme hindamine

§ 34. Õhukvaliteedi taseme mõõtmine

(1) Õhukvaliteedi taseme mõõtmine on välisõhust proovi võtmine ja selle analüüsimine, mida teeb pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses.

(2) Õhukvaliteedi taseme mõõtmine toimub paiksete või indikaatormõõtmiste teel.

§ 35. Paiksed mõõtmised

(1) Paikseid mõõtmisi teostatakse kindlaksmääratud kohas kas pidevalt või pisteliste proovivõtmiste korras, et teha kindlaks õhukvaliteedi tase vastavalt käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud asjakohastele nõuetele.

§ 36. Indikaatormõõtmised

(1) Indikaatormõõtmised on ebaregulaarsed ühekordsed mõõtmised, mis vastavad vähem rangetele nõuetele kui paiksed mõõtmised.

§ 37. Pidevseire

(1) Pidevseiret teostatakse paikse mõõteseadmete süsteemiga saasteainete sisalduse määramiseks heiteallikast väljuvates gaasides või välisõhus. Pidevseire mõõtmistulemused registreeritakse reaalajas automaatselt.

§ 38. Õhukvaliteedi taseme arvutuslik hindamine ja hinnanguline määramine

(1) Õhukvaliteedi taseme arvutuslik hindamine on heiteallikate parameetrite ja meteoroloogiliste andmete põhjal saasteaine sisalduse määramine maapinnalähedases õhukihis, kasutades käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud arvutuslikke hindamismeetodeid ja arvutusmudeleid.

(2) Õhukvaliteedi taseme hinnanguline määramine on maapinnalähedases õhukihis saasteainete sisalduse hindamine, võttes arvesse kõiki asjakohaseid õhukvaliteedi andmeid ja tegureid, mis võivad õhukvaliteedile mõju avaldada.

(3) Õhukvaliteedi taseme arvutuslik hindamine ja hinnanguline määramine toimub õhukvaliteedi piirkonnas paiknevaid heiteallikaid, kasutatavat tooret ja tehnoloogiat, välisõhku väljutatavaid gaase, neis sisalduvaid saasteaineid ning nende heitkoguseid iseloomustava teabe alusel.

§ 39. Algandmete avalikustamine

(1) Keskkonnakaitseloa taotlemisel vajalikud algandmed õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks ja hinnanguliseks määramiseks teeb Keskkonnaamet kättesaadavaks oma veebilehel.

§ 40. Õhukvaliteedi taseme prognoosimine

(1) Õhukvaliteedi taseme prognoosimiseks kasutatakse käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud arvutusmudelit, kus meteoroloogilisteks lähteandmeteks on prognoositud meteoroloogilised andmed.

§ 41. Õhukvaliteedi hindamispiirid

(1) Õhukvaliteedi taset hinnatakse, arvestades saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi ülemisi ja alumisi hindamispiire, mida väljendatakse protsentides õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusest.

(2) Kui õhukvaliteedi tase ületab saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi ülemist hindamispiiri, tuleb õhukvaliteedi hindamiseks kasutada paikseid mõõtmisi. Õhukvaliteedi taseme ruumilise jagunemise kohta piisava teabe saamiseks võib paikseid mõõtmisi täiendada arvutuslike hindamismeetodite või indikaatormõõtmistega.

(3) Kui õhukvaliteedi tase on madalam kui saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi ülemine hindamispiir ja kõrgem kui alumine hindamispiir, võib õhukvaliteedi hindamiseks kombineerida paikseid mõõtmisi arvutuslike hindamismeetoditega või indikaatormõõtmistega või kombineerida indikaatormõõtmisi arvutuslike hindamismeetoditega.

(4) Kui õhukvaliteedi tase on madalam kui saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi alumine hindamispiir, võib õhukvaliteedi hindamiseks kasutada arvutuslikku hindamist või hinnangulist määramist või mõlemat.

§ 42. Õhukvaliteedi ülemise ja alumise hindamispiiri ületamise kindlakstegemine

(1) Kui käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteaine kohta on piisavalt õhukvaliteedi taseme mõõtmise andmeid, mis on saadud vastavalt käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele, tehakse saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi ülemise ja alumise hindamispiiri ületamine kindlaks eelneva viie aasta saasteaine mõõdetud sisalduse alusel. Hindamispiir loetakse ületatuks, kui eelneva viie aasta jooksul on seda ületatud vähemalt kolmel eri aastal.

(2) Kui õhukvaliteedi taseme mõõtmise andmed on olemas lühema ajavahemiku kohta kui hindamisele eelnenud viis aastat, võib saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi ülemise ja alumise hindamispiiri ületamise kindlakstegemiseks kombineerida tulemusi, mis on saadud oletatavalt kõrgeimat õhukvaliteedi taset iseloomustavatest kohtadest ühe ja sama aasta indikaatormõõtmistest ning riiklikust heiteinventuurist ja arvutuslikest hindamistest.

§ 43. Õhukvaliteedi hindamise kord

(1) Õhukvaliteedi hindamise korra kehtestab

määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega sätestatakse:

1) välisõhus saasteainete sisalduse määramiseks kasutatavate mõõtemeetodite, sealhulgas proovivõtu ja mõõtmise meetodite ning saasteaine analüüsi meetodite loetelu saasteainete kaupa;

2) välisõhu proovide võtmise ja analüüsimise kohta esitatavad nõuded;

3) paiksete mõõtmiste proovivõtukohtade paiknemise kriteeriumid, mõõtmiste tüüp, määratavad parameetrid, proovivõtukohtade miinimumarv õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus ja proovivõtu sagedus;

4) õhukvaliteedi taseme arvutuslikuks hindamiseks kasutatavate arvutuslike hindamismeetodite ja arvutusmudelite loetelu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud proovivõtukohtade kindlaksmääramisel võetakse arvesse heiteallika liiki õhukvaliteedi piirkonnas.

(4) Ebasoodsad ilmastikutingimused määratakse heiteallika või heiteallikate rühma jaoks, kasutades arvutuslikke hindamismeetodeid.

2. jaotis Õhukvaliteedi juhtimine õhukvaliteedi piirkondades ja linnastutes

§ 44. Õhukvaliteedi juhtimine õhukvaliteedi piirkondades ja linnastutes

(1) Riigi territoorium jaguneb õhukvaliteedi taseme järgi õhukvaliteedi piirkondadeks ja linnastuteks.

(2) Õhukvaliteeti juhitakse ja hinnatakse kõigis õhukvaliteedi piirkondades ja linnastutes kõikide käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteainete suhtes ning vajaduse korral ka muude saasteainete suhtes.

(3) Linnastu käesoleva seaduse tähenduses on piirkond, kus elanike arv on üle 250 000, või piirkond, kus elanike arv on 250 000 või vähem, võttes arvesse asustustihedust ruutkilomeetri kohta.

(4) Riigi territooriumi jaotuse õhukvaliteedi piirkondadeks ja linnastuteks õhukvaliteedi taseme järgi ning linnastute määratlemiseks vajaliku asustustiheduse ruutkilomeetri kohta kehtestab

määrusega.

(5) Õhukvaliteedi piirkondade jaotust, lähtudes õhukvaliteedi hindamispiiridest, ajakohastatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui iga viie aasta järel.

§ 45. Teede talvise libeduse tõrjega seotud õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine

(1) Riigi territooriumi jaotamisel õhukvaliteedi piirkondadeks võib valdkonna eest vastutav minister määrata piirkonnad, kus peenosakeste kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtust võib ületada pärast talvist teede libedusetõrjet välisõhku väljutatavate peenosakeste tõttu, kui õhukvaliteedi parandamiseks on võetud kasutusele asjakohased meetmed.

§ 46. Looduslikest allikatest pärinevate saasteainetega seotud õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine

(1) Looduslikest allikatest pärinevad saasteained on saasteained, mille paiskumine välisõhku ei ole tingitud otseselt ega kaudselt inimtegevusest, vaid need pärinevad looduslikest protsessidest nagu vulkaanipursked, seismilised ja geotermilised nähtused, loodusmaastike põlengud, tugevad tuuled, mereveepritsmed või kuivadelt aladelt pärinevad välisõhku sattunud ja edasikandunud looduslikud osakesed.

§ 47. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste, õhukvaliteedi muude piirnormide ning õhukvaliteedi hindamispiiride kehtestamine

(1) Arvestades käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteainete mõju elanikkonnale ja keskkonnale, kehtestab

määrusega:

1) õhukvaliteedi piirväärtused;

2) õhukvaliteedi piirväärtuse lubatud ületamise määra;

3) õhukvaliteedi sihtväärtused;

4) õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuse ületamise lubatud kordade arvu kalendriaastas;

5) õhukvaliteedi kriitilise taseme;

6) õhukvaliteedi häiretaseme;

6¹) õhukvaliteedi piirväärtuste, sihtväärtuste, kriitilise taseme ja häiretaseme rakendamise erandid;

7) õhukvaliteedi teavitamistaseme ja kaugema eesmärgi;

8) õhukvaliteedi hindamispiirid;

9) keskmise kokkupuute näitaja vähendamise eesmärgi baasaasta suhtes ja selle saavutamise tähtaja;

10) kohustuslikult saavutatava õhukvaliteedi taseme.

(2) võib vajaduse korral kehtestada määrusega õhukvaliteedi piirväärtused ja nende ületamise lubatud kordade arvu kalendriaastas käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetamata saasteainete suhtes.

§ 48. Troposfääriosooni spetsiifilise tekkemehhanismi arvestamine

(1) Arvestades troposfääriosooni spetsiifilist tekkemehhanismi, kehtestab

määrusega osooni kohta õhukvaliteedi teavitamistaseme ja kaugema eesmärgi.

(2) Käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel osooni sisalduse kohta kehtestatud sihtväärtuste ja kaugemate eesmärkide saavutamiseks nähakse ette asjakohased meetmed, mis ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

(3) Õhukvaliteedi piirkondades ja linnastutes, kus osoonitase vastab kaugemale eesmärgile, hoitakse see proportsionaalsete meetmete abil käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatavatest piirnormidest madalamal, et säilitada parim õhukvaliteet, mis on kooskõlas säästva arengu ning keskkonna- ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega, niivõrd kui sellised tegurid nagu osoonisaaste piiriülene laad ja ilmastikutingimused seda võimaldavad.

§ 49. Õhukvaliteedi rangemad piir- ja sihtväärtused elanikkonna tundlike rühmade tervise kaitseks

(1) võib Terviseameti ettepanekul kehtestada määrusega käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteainetele elanikkonna tundlike rühmade tervise kaitseks õhukvaliteedi rangemad piir- või sihtväärtused järgmiste asutuste territooriumil:

1) tervishoiuasutus;

2) hoolekandeasutus;

3) haridusasutus.

§ 50. Lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse määramine

(1) Välisõhus osooni eeldusainete sisalduse mõõtmisel riigi tasandil tehtava seire käigus tuleb mõõta lämmastikoksiidide (NO ja NO2) ja asjakohaste lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldust vähemalt ühes proovivõtukohas eesmärgiga analüüsida osooni eeldusainete sisalduse arengusuundi, kontrollida heitkoguste vähendamise strateegiate tõhusust ja andmete kooskõla riikliku heiteinventuuriga ning aidata kindlaks teha heiteallikaid mõõdetud saasteainete sisalduse järgi, mõista osooni tekkimise ja osooni eeldusainete leviku protsesse ning fotokeemiliste reaktsioonide toimumist.

(1) Osooni eeldusained käesoleva seaduse tähenduses on lämmastikoksiidid, mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, metaan ja süsinikoksiid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lenduvad orgaanilised ühendid, mille mõõtmine on soovitatav, on l-buteen, isopreen, etüülbenseen, etaan, trans-2-buteen, n-heksaan, m- ja p-ksüleeni summa, etüleen, cis-2-buteen, isoheksaan, o-ksüleen, atsetüleen, 1,3-butadieen, n-heptaan, 1,2,4-trimetüülbenseen, propaan, n-pentaan, n-oktaan, 1,2,3-trimetüülbenseen, propeen, isopentaan, isooktaan, 1,3,5-trimetüülbenseen, n-butaan, l-penteen, benseen, formaldehüüd, isobutaan, 2-penteen, tolueen ja mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite summa.

(3) Lenduvad orgaanilised ühendid käesoleva seaduse tähenduses on kõik inimtekkelised ja biogeensed orgaanilised ühendid, mis võivad päikesekiirguse toimel tekitada lämmastikoksiididega reageerides fotokeemilisi oksüdante, välja arvatud metaan.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osooni eeldusainete sisalduse mõõtmised tuleb teha eelkõige linna- või eeslinnapiirkondade proovivõtukohtades, mis on rajatud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja mida peetakse sobivaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks.

§ 51. Saasteainete koosmõju

(1) Saasteainete koosmõju on mitme saasteaine toimel ilmneda võiv mõju inimese tervisele, mis võib olla suurem kui iga sellise saasteaine mõju üksikult.

(2) Saasteainete koosmõju määramise korra kehtestab vajaduse korral

määrusega.

(3) Saasteainete koosmõju vähendamiseks võib

Terviseameti ettepanekul kehtestada määrusega õhukvaliteedi rangemad piirväärtused.

2. jagu Avalikkuse teavitamine õhukvaliteedist

§ 52. Paiksete pidevmõõtmiste tulemuste avalikustamine

(1) Kliimaministeerium annab oma veebilehe kaudu avalikkusele regulaarselt ajakohastatud, piisavat ja õigeaegset teavet käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteainete välisõhus sisaldumise, õhukvaliteedi piirnormide ületamise ning saasteainete maapinnale sadestumise kohta.

(2) Saasteainete maapinnale sadestumise kohta esitatav teave peab käsitlema järgmisi saasteaineid:

1) arseen;

2) kaadmium;

3) elavhõbe;

4) nikkel;

5) benso(a)püreen kui polütsükliliste aromaatsete süsivesinike indikaator.

(3) Teave saasteainete sisalduse kohta välisõhus esitatakse keskmiste väärtustena.

(4) Kliimaministeerium avalikustab oma veebilehe kaudu lühihinnangu õhukvaliteedi eesmärkide saavutamise kohta ja teabe saasteainete mõju kohta inimese tervisele.

(5) Vajaduse korral esitatakse avalikkusele teave saasteainete mõju kohta taimestikule.

§ 53. Paiksete pidevmõõtmiste tulemuste kohta antava teabe ajakohastamise sagedus

(1) Teavet vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, peenosakeste, osooni ja süsinikoksiidi sisalduse kohta välisõhus ajakohastatakse vähemalt iga päev ja kui võimalik, siis iga tund.

(2) Teavet plii ja benseeni sisalduse kohta välisõhus, mis esitatakse 12 kuu keskväärtusena, ajakohastatakse kord kolme kuu tagant ja kui võimalik, siis iga kuu.

(3) Teavet arseeni, kaadmiumi, nikli, elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike välisõhus sisaldumise ning maapinnale sadestumise kohta ajakohastatakse vähemalt üks kord aastas.

(4) Õhukvaliteedi ülemise hindamispiiri ületamise korral ajakohastatakse teavet saasteaine sisalduse kohta vähemalt üks kord päevas.

§ 54. Avalikkuse teavitamine õhukvaliteedi häire- ja teavitamistasemete ületamise korral ja avaldatava teabe sisu

(1) Saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi häire- ja teavitamistaseme tegelikust ja prognoositavast ületamisest teavitab Kliimaministeerium avalikkust viivitamata ringhäälingu, trükiajakirjanduse või interneti vahendusel või muul asjakohasel viisil, mis tagab tõhusalt teabe jõudmise potentsiaalselt mõjutatud isikute kätte ega too kaasa ebamõistlikke kulusid.

(2) Mõõtmisega tuvastatud õhukvaliteedi häire- või teavitamistaseme ületamise korral esitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) ületamise koht või piirkond;

2) ületatud taseme liik (teavitamis- või häiretase);

3) ületamise algusaeg ja kestus;

4) osooni korral kõrgeim ühe tunni sisaldus ja kõrgeim kaheksa tunni keskmine sisaldus välisõhus.

(3) Teavitamis- või häiretaseme prognoositava ületamise kohta esitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) ületamise koht või piirkond;

2) õhukvaliteedi taseme muutumise trend ja muutumise põhjused.

(4) Elanikkonnarühmade kohta, keda teavitamis- või häiretaseme ületamine võib mõjutada, esitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) mõjutatavad elanikkonna tundlikud rühmad;

2) tõenäoliste sümptomite kirjeldus;

3) soovitatavad ettevaatusabinõud, mida asjaomased elanikud peavad rakendama;

4) täiendava teabe saamise kohad.

(5) Kliimaministeerium avaldab oma veebilehe kaudu teavet saastatusest tingitud mõju vähendamise ja ennetusmeetmete kohta ning teavitamis- või häiretaseme ületamist põhjustavate heiteallikate kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud teabe kooskõlastab Kliimaministeerium enne avaldamist Terviseametiga.

3. jagu Välisõhus leviv müra

1. jaotis Välisõhus leviva müra tase

§ 55. Välisõhus leviv müra

(1) Välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine on keelatud.

(2) Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (edaspidi müraallikad).

(3) Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu:

1) olmemüra;

2) meelelahutusürituste müra;

3) töökeskkonna müra;

4) riigikaitselise tegevusega tekitatud müra;

5) hädaolukorra seaduse § 13¹ lõike 8 tähenduses sireeniseadme müra.

§ 56. Välisõhus leviva müra normtasemed

(1) Välisõhus leviva müra normtase on arvsuurus, mida kasutatakse eri müraolukordade hindamisel käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud mürakategooriasse kuuluval alal.

(2) Välisõhus leviva müra normtasemed on:

1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

(3) Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

(4) Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise meetodid kehtestab

määrusega.

§ 57. Mürakategooriad

(1) Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

1) I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;

2) II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

3) III kategooria – keskuse maa-alad;

4) IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;

5) V kategooria – tootmise maa-alad;

6) VI kategooria – liikluse maa-alad.

§ 58. Müra piiramise eesmärgil planeeringute kohta esitatavad nõuded

(1) Uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

(2) Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded kehtestab

määrusega.

§ 59. Müra normtaseme ületamise vältimine

(1) Müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra.

§ 60. Müra kontrollnäitaja

(1) Müra kontrollnäitaja on müra kahjulikku mõju kirjeldav indikaator strateegilisel mürakaardil.

(2) Müra kontrollnäitajad on:

1) päeva-õhtu-öömüraindikaator ehk Lden – aasta kõikide päeva-, õhtu- ja ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator;

2) päevamüraindikaator ehk Lday – aasta kõikide päevaaegade alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päeval kell 7.00–19.00;

3) õhtumüraindikaator ehk Levening – aasta kõikide õhtuaegade alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju õhtusel ajal kell 19.00–23.00;

4) öömüraindikaator ehk Lnight – aasta kõikide ööaegade alusel kindlaks määratud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu häirimist öösel kell 23.00–7.00.

§ 61. Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

(1) Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid kehtestab

määrusega.

(2) Mürataseme mõõtmisel peavad mõõtetulemused olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.

(3) Välisõhus leviva müra mõõtmist teostab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses.

2. jaotis Välisõhus leviva müra kaardistamine ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava

§ 62. Välisõhus leviva müra kaardistamine

(1) Välisõhus leviva müra kaardistamine on tegeliku müraolukorra kirjeldamine või olemasolevate ja prognoositavate müraolukordade kohta andmete esitamine ning nende võrdlemine käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtasemetega.

(2) Välisõhus leviva müra kaardistamist teostab käesoleva seaduse § 61 lõikes 3 nimetatud isik.

§ 63. Välisõhu mürakaart ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava

(1) Välisõhu mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta.

(2) Välisõhu mürakaardi koostamise aluseks on müra normtaseme ületamine või elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist mürahäiringut.

(3) Välisõhu mürakaardile märgitakse:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve;

2) müraallikad, mis põhjustavad või võivad põhjustada asjakohase müra normtaseme ületamist, sealhulgas mitme müraallika koosmõjul;

3) müraallikast leviva müra tase mürakontuuridena viie detsibelli sammuga;

4) muu oluline teave.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab koostöös müraallika valdajaga oma haldusterritooriumi kohta välisõhu mürakaardi koostamise, arvestades planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid müra leviku tõkestamiseks.

(5) Kohaliku omavalitsuse üksus lepib välisõhu mürakaardi alusel müraallika valdajaga kokku müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad. Kokkulepitu alusel koostab kohaliku omavalitsuse üksus müra vähendamise tegevuskava.

(6) Müra vähendamise tegevuskavas toodud müra vähendamise eesmärgid ja prioriteetsed tegevused on osa kohaliku omavalitsuse arengukavast.

(8) Välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta sätestatut.

(9) Käesoleva seaduse § 56 lõike 3 alusel kehtestatud normtasemete tagamiseks võtab kohaliku omavalitsuse üksus planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel aluseks mürakaardi andmed.

(10) Välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise korra kehtestab

määrusega.

§ 64. Välisõhu strateegiline mürakaart ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava

(1) Välisõhu strateegiline mürakaart on kaart, mille abil antakse käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud arvutuslike müra kontrollnäitajate abil üldhinnang tiheasustusala, sealhulgas seal paiknevate sadamate ja tööstusheite seadusega reguleeritavate tööstusseadmete või põhimaanteede, põhiraudtee ja põhilennuvälja tekitatud müratasemete kohta või antakse üldprognoos selle piirkonna müratasemete kohta. Välisõhu strateegiline mürakaart on müra vähendamise tegevuskava aluseks.

(2) Tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse üksus koostab tiheasustusega piirkonna välisõhu strateegilise mürakaardi ja esitab selle teadmiseks Kliimaministeeriumile.

(3) Tiheasustusega piirkonnaks loetakse strateegilise mürakaardi koostamisel piirkonda, kus elab üle 100 000 elaniku ning mis on üldplaneeringus määratletud tiheasustusalana.

(4) Välisõhu strateegilise mürakaardi koostamisel loetakse:

1) põhimaanteeks piirkondlikku, riigisisest või rahvusvahelist maanteed, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas;

2) põhiraudteeks raudteed, mida kasutab üle 30 000 raudteeveeremi aastas;

3) põhilennuväljaks tsiviillennuvälja, millel toimub üle 50 000 õhkutõusmise või maandumise aastas, välja arvatud kerglennukite kasutamine üksnes koolituseesmärgil.

(5) Väljaspool tiheasustusega piirkonda leviva müra kohta koostab välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava ning esitab Kliimaministeeriumile teadmiseks:

1) põhimaantee omanik;

2) põhiraudtee omanik;

3) põhilennuvälja omanik.

(6) Välisõhu strateegilisele mürakaardile kantakse:

1) müra leviku piirid käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatud kontrollnäitajates;

2) müra levikut põhjustavad müraallikad;

3) olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus;

4) elanike ja ehitiste paiknevus ning arv, ehitiste iseärasused;

5) muu oluline teave.

(7) Välisõhu strateegiline mürakaart võib sisaldada käesoleva seaduse § 63 lõikes 3 nimetatud informatsiooni.

(8) Kohaliku omavalitsuse üksus lepib välisõhu strateegilise mürakaardi alusel müraallika valdajaga kokku müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad. Kokkulepitu alusel koostab kohaliku omavalitsuse üksus müra vähendamise tegevuskava, mis esitatakse Kliimaministeeriumile teadmiseks.

(9) Müra vähendamise tegevuskavas toodud müra vähendamise eesmärgid ja prioriteetsed tegevused on osa kohaliku omavalitsuse arengukavast.

(10) Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise korra kehtestab

määrusega.

§ 65. Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskavade avalikustamine

(1) Välisõhu mürakaart, selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava ja selle rakendamise tulemuslikkuse andmed avalikustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.

(2) Välisõhu strateegiline mürakaart, selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava ja selle rakendamise tulemuslikkuse andmed avalikustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel ja riigi geoportaalis.

§ 66. Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskavade ülevaatamine

(1) Mürakaardi ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava uuendamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus uute oluliste müraallikate lisandumisel või muu müraolukorra olulise muudatuse korral hiljemalt kolme aasta jooksul pärast olulist muudatust.

(2) Välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava läbivaatamise, vajaduse korral muutmise ja Kliimaministeeriumile esitamise korraldab strateegilise mürakaardi koostaja vähemalt iga viie aasta järel.

4. jagu Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine

§ 67. Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine

(1) Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine (edaspidi lõhnaaine) käesoleva seaduse tähenduses on välisõhku väljutatav aine või ainete segu, mis võib tekitada soovimatut lõhnataju.

§ 68. Lõhnaaine esinemise hindamine välisõhus

(1) Lõhnaaine esinemise hindamise korra, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed kehtestab

määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega sätestatakse:

1) lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatavate mõõtmiste ja arvutuslike meetodite loetelu;

2) lõhnaaine esinemise hindamise kord;

3) lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded;

4) hindamismeetoditele vastavad lõhnaaine esinemise häiringutasemed ja nende kohaldamise kord.

§ 69. Mitme käitise koosmõjul tekkiv lõhnaaine

(1) Käitiste koosmõju arvestatakse selliselt, et saasteainete väljutamisel mitme käitise heiteallikatest kokku ei tekitata lõhnaaine häiringutaseme ületamist.

§ 70. Lõhnaaine esinemise vähendamise kava ja selle koostamine

(1) Kui Keskkonnaamet tuvastab käesoleva seaduse § 68 lõike 1 alusel kehtestatud lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamise, määrab ta ületamise põhjustanud heiteallika käitajale tähtaja lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamiseks.

(2) Kui Keskkonnaameti tuvastatud lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamine on põhjustatud mitme käitise koosmõjust, võib lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete rakendamist ja lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamist nõuda igalt käitajalt eraldi või käitajatelt ühiselt.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul nõutakse lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamist igalt käitajalt eraldi, määrab Keskkonnaamet kõigile käitajatele ühise kavade koostamise tähtaja.

(4) Lõhnaaine esinemise vähendamise kava peab sisaldama:

1) lõhnaaine eraldumist põhjustavate tegevusalade ja heiteallikate kirjeldust;

2) andmeid käitist ümbritseva piirkonna asustustiheduse ja asustuse kauguse kohta käitise tootmisterritooriumist;

3) käitises enne kava koostamist rakendatud lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete ja plaanitavate lisameetmete loetelu, sealhulgas hinnangut käitise vastavuse kohta parimale võimalikule tehnikale või parima võimaliku tehnika arengust tulenevate lisameetmete rakendamise võimaluse kohta;

4) pärast meetmete rakendamist saavutatava lõhnaaine heitkoguse vähendamise arvutust heiteallikate kaupa lõhnaühikutes ja lõhnaaine esinemise vähendamise arvutustulemust välisõhus;

5) meetmete maksumust;

6) andmeid meetmete rakendajate kohta;

7) meetmete rakendamise tähtaegu ja rakendatud meetmete efektiivsuse kontrollimise tähtaegu;

8) kava rakendamise aruande või aruannete Keskkonnaametile esitamise tähtaegu.

(5) Kavaga rakendatavad meetmed peavad olema tõhusad ja tagama, et lõhnaaine väljutamisel ei ületata lõhnaaine esinemise häiringutasemeid.

§ 71. Lõhnaaine esinemise vähendamise kava heakskiitmine, aruandlus ja kontroll

(1) Käitaja esitab lõhnaaine esinemise vähendamise kava Keskkonnaametile heakskiitmiseks kümne päeva jooksul kava koostamiseks määratud tähtajast arvates.

(2) Keskkonnaamet edastab käitaja lõhnaaine esinemise vähendamise kava arvamuse avaldamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele.

(3) Lõhnaaine esinemise vähendamise kava heakskiitmisel võib Keskkonnaamet seada käitajale täiendavaid tingimusi lõhnaaine esinemise vähendamise abinõude rakendamiseks või määrata käitajale ajutiselt õhusaasteloast või keskkonnakompleksloast erinevaid tingimusi.

(4) Kui käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud juhul nõutakse lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamist igalt käitajalt eraldi, hindab Keskkonnaamet esitatud kavade summaarset mõju ja piisavust. Keskkonnaamet nõuab kavade täiendamist lisameetmetega juhul, kui käitajate esitatud kavades ettenähtud meetmed on ebapiisavad tagamaks, et saasteainete väljutamisel ei tekitata lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist väljaspool nende käitiste tootmisterritooriume.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt lisameetmete nõudmisel võtab Keskkonnaamet aluseks järgmised kriteeriumid:

1) parima võimaliku tehnika rakendamine käitises;

2) käitise võimsus, tootmismaht;

3) lõhnaaine heitkogus kokku ja lõhnaaine heitkogus toodanguühiku kohta;

4) tehniline ja majanduslik otstarbekus.

(6) Käitaja esitab Keskkonnaametile lõhnaaine esinemise vähendamise kava rakendamise aruande vastavalt kavas määratud tähtajale vähemalt üks kord aastas.

(7) Lõhnaaine esinemise vähendamise kava täitmist kontrollib Keskkonnaamet.

§ 72. Lõhnaaine esinemise vähendamise kava muutmine

(1) Käitaja võib uuendada lõhnaaine esinemise vähendamise kavas ettenähtud meetmeid Keskkonnaameti nõusolekul. Meetmete muutmine ei tohi põhjustada lõhnaaine heitkoguse suurenemist esialgses heakskiidetud kavas esitatuga võrreldes.

(2) Kui pärast lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete rakendamist vastavalt kavas esitatud tähtaegadele tuvastatakse lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamine, on Keskkonnaametil õigus hinnata lõhnaaine esinemise vähendamise kava ebapiisavaks.

(3) Lõhnaaine esinemise vähendamise kava ebapiisavaks hindamise korral määrab Keskkonnaamet käitajale tähtaja kava muutmiseks ja täiendamiseks efektiivsemate meetmetega.

(4) Muudetud lõhnaaine esinemise vähendamise kava kiidetakse heaks käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud korras.

3. peatükk Õhukvaliteedi parandamise kava

§ 73. Õhukvaliteedi parandamise kava

(1) Õhukvaliteedi parandamise kava on kava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva õhukvaliteedi piirkonna, linnastu või nende osa õhukvaliteedi parandamiseks. Kava koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta sätestatut.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab õhukvaliteedi parandamise kava õhukvaliteedi piirkonnale või linnastule või nende osale juhul, kui vastava piirkonna või linnastu või nende osa õhukvaliteedi tase ületab või tõenäoliselt ületab ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust või nende ületamise lubatud kordade arvu kalendriaastas või piirväärtuse lubatud ületamise määra. Kui välisõhu kvaliteedi kava tuleb koostada ja rakendada mitme saasteaine kohta, koostatakse ja rakendatakse võimaluse korral kõiki asjaomaseid saasteaineid hõlmavat ühtset õhukvaliteedi parandamise kava.

(3) Õhukvaliteedi parandamise kava koostamisel lepib kohaliku omavalitsuse üksus heiteallikate käitajatega kokku õhukvaliteedi parandamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad, võttes arvesse käesoleva seaduse § 103 lõike 1 kohaselt heiteallikate käitajate koostatud saasteainete heidete vähendamise tegevuskavades sätestatut.

(4) Õhukvaliteedi parandamise kavas toodud saasteainete heidete vähendamise eesmärgid ja prioriteetsed tegevused on osa kohaliku omavalitsuse arengukavast.

(5) Kliimaministeerium teavitab kohaliku omavalitsuse üksust, kui õhukvaliteedi hindamise käigus tuvastatakse saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamine.

(6) Õhukvaliteedi parandamise kava ajakohastatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates.

(7) Piirkondades, kus osooni sihtväärtus on ületatud, rakendatakse käesoleva seaduse § 108 lõike 2 kohaselt koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi.

(8) Õhukvaliteedi parandamise kava või käesoleva seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud programmi rakendatakse juhul, kui osooni kohta kehtestatud sihtväärtus on saavutatav meetmetega, mis ei põhjusta ebaproportsionaalseid kulutusi.

(9) Õhukvaliteedi piirkondade ja linnastute jaoks, kus osooni sisaldus välisõhus on kõrgem kui kaugem eesmärk, kuid kehtestatud sihtväärtusest madalam või sellega võrdne, töötatakse välja ja rakendatakse majanduslikult tõhusaid meetmeid, et saavutada kaugem eesmärk. Need meetmed peavad olema kooskõlas vähemalt õhukvaliteedi parandamise kavaga ja käesoleva seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud programmiga.

(10) Kliimaministeerium esitab Euroopa Komisjonile õhukvaliteedi parandamise kava hiljemalt kaks aastat pärast selle aasta lõppu, millal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ületamist esimest korda täheldati.

(11) Õhukvaliteedi parandamise kava ei pea koostama, kui:

1) peenosakeste kohta kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise põhjuseks on talvine teede libedusetõrje;

2) õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise põhjuseks on looduslikest allikatest pärinevad saasteained.

§ 74. Õhukvaliteedi parandamise kava sisu

(1) Õhukvaliteedi parandamise kava sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:

1) õhukvaliteedi parandamise kava koostamise ja elluviimise eest vastutavate isikute nimed, ametikohad ja kontaktandmed;

2) õhukvaliteedi piirkonna või linnastu kaart ning paikse mõõtejaama geograafilised koordinaadid ja asukoha kaart;

3) üldinformatsioon õhukvaliteedi piirkonna või linnastu kohta (piirkonna tüüp: linn, tööstus- või maapiirkond), kus õhukvaliteedi tase ületab või tõenäoliselt ületab ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust;

4) saastatud ala ulatus ruutkilomeetrites ja saastega kokku puutuvate elanike hinnanguline arv;

5) asjakohased andmed ilmastiku kohta;

6) asjaomased topograafilised andmed;

7) õhukvaliteedi piirkonnas kaitset vajavate objektide andmed;

8) välisõhu seisund, tegevuskava koostamisele eelnenud viie aasta jooksul saadud õhukvaliteedi hindamise tulemused, tegevuskava koostamisel mõõdetud saasteaine sisaldus ja kasutatud määramismeetodite andmed;

9) andmed saaste päritolu kohta, sealhulgas õhukvaliteedi piirkonna või linnastu peamiste välisõhu saastet põhjustavate heiteallikate nimekiri koos heiteallikate asukohakaardi ja geograafiliste koordinaatidega, õhukvaliteedi piirkonna või linnastu paiksetest heiteallikatest välisõhku paisatavate saasteainete heitkoguste ja hajumisarvutuse koondandmed, teistest õhukvaliteedi piirkondadest või linnastutest pärineva saaste andmed;

10) olukorra analüüsi andmed, välisõhu ülemäärast saastet põhjustavad tegurid, sealhulgas saasteainete levimise ja moodustumise üksikasjad;

11) õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus rakendatud õhukvaliteedi parandamise meetmete, sealhulgas kohalike, piirkondlike, riigisiseste ja rahvusvaheliste meetmete detailne kirjeldus ning nende meetmete mõju;

12) koondandmed õhukvaliteedi piirkonna või linnastu paiksetest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste vähendamise meetmete kohta ja meetmete rakendamise ajakava;

13) andmed liiklusest tingitud välisõhu saaste vähendamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse rakendatud ja kavandatud meetmete kohta;

14) muud pikemas perspektiivis võimalikud meetmed, projektid või sellekohased uuringud õhukvaliteedi piirkonna või linnastu õhukvaliteedi parandamiseks ja nende detailne kirjeldus;

15) andmed saasteainete mõõdetud kontsentratsiooni kohta enne parandusmeetmete rakendamist ja pärast projekti algust;

16) õhukvaliteedi parandamiseks ja eesmärkide täitmiseks vajaliku aja prognoos;

17) andmed tegevuskava koostamisel kasutatud abimaterjalide kohta.

(2) Kui on ületatud saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus, mille saavutamise tähtaeg on juba möödunud, peab õhukvaliteedi parandamise kava sisaldama asjakohaseid meetmeid, et saavutamata jäämise ajavahemik oleks võimalikult lühike.

(3) Õhukvaliteedi parandamise kava võib sisaldada käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1–4 nimetatud meetmeid.

(4) Õhukvaliteedi parandamise kava peab võimaluste piires vastama käesoleva seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile ja § 63 lõikes 5 nimetatud välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavale.

§ 75. Õhukvaliteedi parandamise kava koostamise algataja

(1) Õhukvaliteedi parandamise kava koostamise algatab kohaliku omavalitsuse üksus pärast käesoleva seaduse § 73 lõikes 5 nimetatud kirjaliku teavituse saamist.

§ 76. Teabe avalikustamine õhukvaliteedi parandamise kava koostamisel

(1) Õhukvaliteedi parandamise kava koostamisel avalikustatakse asjaomane teave kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel ja ajalehes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajaleht on vähemalt üks kord kuus ilmuv valla või linna leht ja linnaosadega linnades regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille kohalik omavalitsus on määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks.

(3) Kui see tagab avalikkuse parema teavitamise, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe avaldada muul veebilehel või viisil.

§ 77. Õhukvaliteedi parandamise kava kooskõlastamine ja kava avaldamine

(1) Õhukvaliteedi parandamise kava esitatakse enne selle kinnitamist kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile.

(2) Kliimaministeerium kooskõlastab või teeb otsuse kooskõlastamata jätmise kohta 45 päeva jooksul õhukvaliteedi parandamise kava eelnõu saamisest arvates.

(3) Õhukvaliteedi parandamise kava avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel seitsme tööpäeva jooksul kava kinnitamisest arvates.

§ 78. Lühiajaline õhukvaliteedi parandamise kava, ühised kavad ja koostöö teiste riikidega

(1) Kui on oht, et saasteainete sisaldus ületab teatud õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi häiretaset, määratleb kohaliku omavalitsuse üksus lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas konkreetsed meetmed sellise ületamise ohu vähendamiseks ja selle kestuse lühendamiseks.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas meetmeid ette näha ka juhul, kui on oht, et saasteainete sisaldus ületab teatud piirkonnas ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.

(3) Kui on oht, et osooni sisaldus välisõhus ületab teatud piirkonnas käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi häiretaset, määratleb kohaliku omavalitsuse üksus geograafiliste, ilmastiku- ja majandustingimuste põhjal lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas meetmed, juhul kui on olemas märkimisväärne võimalus sellisest ületamisest tuleneva ohu, selle kestuse või raskuse vähendamiseks, arvestades komisjoni otsust 2004/279/EÜ, mis käsitleb juhendit, kuidas rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/3/EÜ välisõhu osoonisisalduse kohta (ELT L 87, 25.03.2004, lk 50–59).

(4) Lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas ette nähtud meetmeteks võivad olla õhukvaliteedi taseme piir- või sihtväärtuse või häiretaseme ületamise põhjustanud tegevuste nagu mootorsõidukiliikluse, tööstuslike seadmete või toodete ja majapidamistes kasutatavate kütteseadmete kasutamise piiramine ja peatamine ning meetmed elanikkonna tundlike rühmade, sealhulgas laste kaitsmiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohu ilmnemisel otsustab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu iga kord käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vajalike meetmete rakendamise koos tähtajaga.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas määratletud meetmete kavandamise aluseks olnud andmed ja uuringud ning rakendamisega seotud teabe avaldab kohaliku omavalitsuse üksus oma veebilehel.

(7) Kui käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud piirnorm ületatakse saasteaine või selle eeldusainete olulise piiriülese leviku tõttu, teeb Kliimaministeerium piirnormi ületamise kõrvaldamiseks asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid sisaldava ühise või ühiselt kooskõlastatud õhukvaliteedi parandamise kava koostamisel vajaduse korral koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, arvestades käesoleva seaduse §-s 73 sätestatut.

(8) Vajaduse korral koostab ja rakendab Kliimaministeerium teiste Euroopa Liidu liikmesriikide naaberalasid hõlmava ühise lühiajalise õhukvaliteedi parandamise kava. Kliimaministeerium tagab, et teiste Euroopa Liidu liikmesriikide naaberalad, mille kohta on välja töötatud lühiajalised kavad, saavad kätte kogu asjakohase teabe.

(9) Kui õhukvaliteedi teavitamis- või häiretase ületatakse riigipiiri lähedal asuvas õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus, teavitab Kliimaministeerium sellest viivitamata avalikkust ning asjaomaste Euroopa Liidu naaberliikmesriikide pädevaid asutusi.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kavade koostamisel ning lõikes 9 nimetatud avalikkuse teavitamisel teeb Kliimaministeerium vajaduse korral koostööd kolmandate riikidega.

4. peatükk Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste reguleerimine

1. jagu Üldsätted

§ 79. Õhusaasteluba

(1) Õhusaasteluba annab õiguse väljutada saasteaineid paiksest heiteallikast välisõhku ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuet, kohaldatakse ka keskkonnakompleksloa kohustusega käitisele, kui käitise tegevus on seotud saasteainete väljutamisega välisõhku.

(3) Arvestades majandustegevuse valdkondade ja nendest lähtuda võivate keskkonnahäiringute eripära, kehtestab

määrusega käitise tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba.

(4) Õhusaasteluba on nõutav olenemata käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud künniskogustest või künnisvõimsustest, kui õhukvaliteedi taseme määramisel on tuvastatud, et käitise heiteallikatest väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise väljaspool käitise tootmisterritooriumi.

(5) Õhusaasteluba ei nõuta isikult, kellele õigus asjakohaseks tegevuseks on antud keskkonnakompleksloaga.

(7) Kui käitise tegevus põhjustab väheolulist mõju käesoleva seaduse § 19¹ tähenduses, ei vaadata käitise kohta esitatud õhusaasteloa taotlust läbi avatud menetluses.

§ 80. Paikse heiteallika käitaja registreering

(1) Keskkonnaametis registreeritakse sellise paikse heiteallika käitaja tegevus, kes ei ole kohustatud omama õhusaasteluba käesoleva seaduse § 79 lõike 3 alusel, kuid kelle tegevus vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud künnisvõimsusele.

(2) Arvestades majandustegevuse valdkondade eripära, kehtestab

määrusega tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevus Keskkonnaametis registreerida.

1. jaotis Paikse heiteallika käitaja registreerimine

§ 81. Paikse heiteallika käitaja registreerimine

(1) Paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerib Keskkonnaamet.

(3) Keskkonnaametis registreeritud käitise käitajale laienevad käesoleva seaduse §-des 100 ja 102 sätestatud õigused ja kohustused.

§ 82. Registreeringu taotlemine

(1) Paikse heiteallika käitaja esitab vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu taotluse järgmiste andmetega:

1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;

2) taotleja aadress ja kontaktandmed ning kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;

3) käitise asukoha aadress;

4) käitise ja tootmisterritooriumi kirjeldus;

5) tegevusala;

6) tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed;

7) väljutatavate saasteainete nimetused ja heitkogused tonnides aastas ja grammides sekundis, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(2) Keskkonnaametil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka iga saasteaine hajumisarvutust maapinnalähedases õhukihis, kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus. Hajumisarvutusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 92 sätteid.

(3) Registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseisu kehtestab

määrusega.

§ 83. Tegevuse registreerimine ja tõendi andmine

(1) Keskkonnaamet kontrollib registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui taotluses käsitletud tegevus ei vaja registreeringut või vajab õhusaasteluba, teavitab Keskkonnaamet sellest registreeringu taotlejat kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(2) Keskkonnaamet otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava registreeringu taotluse saamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta isiku tegevust tähtaja möödumise tõttu vaikimisi registreerituks.

(3) Käesoleva seaduse § 82 lõikes 2 nimetatud hajumisarvutuse nõudmise korral hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaeg kulgema hajumisarvutuste Keskkonnaametis registreerimisest arvates.

(4) Käitise tegevus registreeritakse keskkonnaotsuste infosüsteemis ja selle kohta väljastatakse registreeringu taotlejale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreerimistõend.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine.

(6) Registreeringu tõend ei asenda õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba.

§ 84. Registreeringu kehtivus

(1) Käesoleva seaduse § 80 lõikes 1 nimetatud isiku tegevus registreeritakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui registreeringut taotletakse tähtajaliselt.

§ 85. Tegevuse registreerinud isiku kohustus teatada registreeringu taotluses esitatud andmete muudatustest

(1) Tegevuse registreerinud isik on kohustatud teavitama viivitamata Keskkonnaametit ärinime, registrikoodi, nime, isikukoodi või kontaktandmete muutumisest, samuti käitise või tegevuse muutmisest või lõpetamisest ning teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada registreeringu alusel lubatud tegevust, ja taotlema registreeringu muutmist või uut registreeringut.

(2) Kui käitise või tegevuse muutmise tõttu on käitise tegevuseks vajalik õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba, on käitaja kohustatud esitama Keskkonnaametile asjakohase taotluse nimetatud loa saamiseks.

§ 86. Registreeringu muutmine

(1) Keskkonnaamet muudab registreeringut:

1) registreeritud isiku taotluse alusel;

2) muudel seaduses sätestatud alustel.

(2) Kui registreeringu muutmise algatab tegevuse registreerinud isik, esitab ta Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu muutmise taotluse koos käesoleva seaduse § 82 lõikes 1 nimetatud muutmiseks vajalike andmetega.

(3) Kui registreeringu muutmise algatab Keskkonnaamet, teeb ta tegevuse registreerinud isikule keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu teatavaks registreeringu muutmise põhjuse ja määrab muutmiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise tähtaja.

§ 87. Registreeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Keskkonnaamet tunnistab registreeringu kehtetuks:

1) käesoleva seaduse §-s 88 sätestatud aluste ilmnemisel;

2) kui registreeritud isik on esitanud sellekohase taotluse.

(2) Kui registreeringu kehtetuks tunnistamise algatab tegevuse registreerinud isik, esitab ta Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu kehtetuks tunnistamise taotluse.

(3) Kui registreeringu kehtetuks tunnistamise algatab Keskkonnaamet, teeb ta tegevuse registreerinud isikule keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu teatavaks registreeringu kehtetuks tunnistamise põhjuse.

§ 88. Registreerimisest keeldumine

(1) Keskkonnaamet keeldub paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimisest, kui:

1) heiteallikast väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise;

2) registreeringu taotluses on esitatud olulise tähtsusega andmetena valeandmeid.

2. jaotis Õhusaasteloa andmine, muutmine, kehtetuks tunnistamine ja õhusaasteloa sisu

§ 89. Õhusaasteloa andja

(1) Õhusaasteloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).

§ 90. Õhusaasteloa kehtivusaeg

§ 91. Õhusaasteloa taotlus ja lubatud heitkoguste projekt

(1) Õhusaasteloa taotlus sisaldab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3 sätestatud andmeid ning lisasid.

(2) Õhusaasteloa taotluse lahutamatu osa on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lubatud heitkoguste projekt, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) tegevuse iseloomustus, sealhulgas saasteainete välisõhku väljutamise koht ja viis, andmed kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta;

2) andmed kavandatavate tehnoloogiliste äkkheidete ja nende kestuse kohta tundides, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arvu kohta;

3) väljutatavate saasteainete nimetused ning andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;

4) andmed igast üksikust heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa;

5) andmed heidete vastavuse kohta tööstusheite seaduse või käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heidete piirväärtustele;

6) iga saasteaine hajumisarvutus maapinnalähedases õhukihis, kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus;

8) andmed õhukvaliteedi taseme või saasteainete heite mõõtmise vajaduse kohta;

9) vajaduse korral saasteainete heidete vähendamise tegevuskava koostamise ja rakendamise tingimused;

10) lõhnahäiringu võimaliku esinemise hinnang;

11) müra võimaliku esinemise hinnang;

12) andmed muude tekkida võivate keskkonnahäiringute kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud andmed äkkheidete kestuse kohta esitatakse tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1–17), I lisas.

(6) Õhusaasteloa taotlusele lisatakse protsessis kasutatavate kemikaalide ohutuskaardid.

(7) Lubatud heitkoguste projektis ei esitata eraldi andmeid põletusseadmete kohta, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui üks megavatt-tund, ja nendes kasutatavate kütuste kohta, ning nende soojussisendile vastavat nimisoojusvõimsust kajastatakse üksnes käitise summaarses nimisoojusvõimsuses.

§ 92. Saasteainete hajumise arvutuslik hindamine

(1) Käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punktis 6 ja § 82 lõikes 2 nimetatud saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemused tuleb esitada käitisest iga väljutatava saasteaine ja iga heiteallika kohta.

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete hajumise arvutusliku hindamise korral on lubatud ühel tootmisterritooriumil ühe tegevusega seotud sarnaste parameetritega heiteallikaid arvestada ühe heiteallikana juhul, kui see tõenäoliselt ei põhjusta õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist.

(2) Saasteainete hajumine tehakse kindlaks õhukvaliteedi taseme arvutusliku hindamise teel käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 sätestatu kohaselt.

(3) Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda.

(4) Ühise õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusega saasteainete hajumise arvutuslikes hinnangutes liidetakse ajaliselt kattuvate heiteallikate korral nendest väljutatavate saasteainete hetkelised heitkogused.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral nõuab õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andja heiteallika käitajalt välisõhku väljutatava saasteaine täiendavat hajumisarvutust, milles on arvesse võetud selle saasteaine kavandatavad tehnoloogilised äkkheited ja tootmisterritooriumil muude tavalise töörežiimiga heiteallikate heitkogused kokku. Võimalikke avariilisi äkkheiteid saasteaine hajumisarvutuses ei arvestata.