Vabaühenduse arenguhüpet ettevalmistava ja arenguhüppe toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse

§ 53¹ lõike 1 ja § 55¹ lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistava ja arenguhüppe toetuse (edaspidi toetus) taotlemise ja andmise, taotlusvoorude läbiviimise, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise, taotlusvoorude avamise, taotluse esitamise, hindamise ja menetlemise ning taotluse kohta otsuse tegemise, toetuse kasutamise, aruandluse ning toetuse või selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja kord.

(2) Määrust kohaldatakse mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes oma tegevusega seoses toetust taotlevad. Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk, sihtrühm ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on tõsta avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste arenguvõimekust, et suurendada vabaühenduste suutlikkust täita oma põhikirjalisi eesmärke ning panustada sidusa ja tugeva kodanikuühiskonna arengusse.

(2) Toetuse eesmärgi saavutamiseks korraldab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) järgmised taotlusvoorud:

1) arenguhüpet ettevalmistav voor;

2) arenguhüppe voor.

(3) Toetuse sihtrühm on avalikes huvides ja piirkondlikul, üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused (edaspidi ka vabaühendused). Piirkondlikuks loetakse vabaühendus, mis tegutseb ühe või mitme asula, valla, linna või maakonna sihtrühma heaks. Piirkonnaks loetakse vooru mõistes kuni kolme maakonda. Üleriigiliseks või rahvusvaheliseks loetakse vabaühendus, kelle tegevused on suunatud sihtrühmale üle Eesti, väljaspool Eestit või enam kui kolmes maakonnas.

(4) Toetuse tulemusel:

1) arenguhüpet ettevalmistava projekti puhul valmib vabaühenduse arenguhüppeks vajalik tegevuskava, mille abil vabaühendus saavutab uue arengutaseme, võimaldades tõhusamalt ellu viia põhikirjalisi eesmärke ja pakkuda avalikku hüvet ning ühiskondlikku väärtust;

2) arenguhüppe projekti puhul esitab taotleja saavutatud muutused vabaühenduse arendamisel ning selle, milliste indikaatorite alg- ja sihttasemetega ta seda mõõdab.

§ 3. Toetuse andja

(1) KÜSK toetuse andjana kuulutab taotlusvoorud välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle.

§ 4. Toetuse taotleja

(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu või äriühingute valitseva mõju all ning:

1) kes tegutseb avalikes huvides;

2) kes on taotluse esitamisel olnud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt ühe aasta;

3) kelle tegevus on avalik;

4) kelle juhatuse, nõukogu või muu juht- või järelevalveorgani liige ei ole KÜSK-i juhatuse või nõukogu liige või muu isik, kes saab oma ametiseisundit kasutades toetuse andmist mõjutada;

5) kes arenguhüppe voorus või arenguhüpet ettevalmistavas voorus toetust taotledes ei ole viimasel kolmel aastal saanud KÜSK-ilt toetust vastavas voorus.

(2) Toetuse taotleja võib osaleda nii määruse § 2 lõike 2 punktis 1 kui ka 2 nimetatud voorus.

§ 5. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, järgitakse konkurentsiseaduse 6. peatükki ja Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831.

(2) KÜSK kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot.

(3) Vähese tähtsusega abi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel:

1) loetakse üheks ettevõtjaks omavahel seotud ettevõtted komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 tähenduses;

2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi kumuleerimise kohta.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

2. peatükk Toetuse andmise alused

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse tegevusele, mis otseselt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

(2) Arenguhüppe toetus on mõeldud tegevusteks, mis tõstavad taotleja võimekust oma põhikirjalisi avalikes huvides eesmärke saavutada või loovad selleks vajalikud eeldused. Toetust võib taotleda muu hulgas järgmisteks tegevusteks:

1) taotleja tegevuskava elluviimine;

2) organisatsioonilise võimekuse arendamine;

3) taotleja teenuste arendamine ja innovaatiliste lahenduste rakendamine, mis loovad avalikku hüvet;

4) organisatsiooni jätkusuutlikkust ja sihtrühma heaolu suurendavad tegevused;

5) võrgustike loomine ja koostöö edendamine teiste vabaühenduste, avaliku ja erasektori ning kogukondadega.

(3) Arenguhüpet ettevalmistav toetus on mõeldud vabaühendustele tegevuskava koostamiseks seoses nende põhikirjaliste avalikes huvides eesmärkide elluviimisega. Sellega seoses toetatavad tegevused on muu hulgas:

1) sihtrühma vajaduste kaardistamine;

2) senise tegevuse mõju süvitsi hindamine;

3) arenguvajaduste terviklik kaardistamine;

4) arenguhüppe sooritamiseks vajalike tegevuste väljaselgitamine ja kavandamine;

5) kogukonnas või ühiskonnas vajalike toodete või teenuste pakkumise kavandamine.

§ 7. Kulu abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud ja mille toetuse saaja on teinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis vastab projekti eesmärgile ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega.

(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) kavandatud tegevuste ja tegevuskava elluviimisega otseselt seotud kulud;

2) tegevustega seotud ürituste ja koolituste korraldamise ning nendel osalemise kulud;

3) kommunikatsiooni- ja teavituskulud;

4) toetatavate tegevustega seotud ja eesmärkide elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulu;

5) lõivud, maksud või muud tagastamatud avalik-õiguslikud tasud;

6) põhjendatud inventari, väike- ja põhivara soetused arenguhüppe toetuse puhul;

7) muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves.

(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:

1) inventari, väike- ja põhivara soetused arenguhüpet ettevalmistava toetuse puhul;

2) toetuse saaja juhtorgani liikmete või projektist tasu saavate seotud isikutega tehtud tehingud, eelkõige enda või pereliikmete, lähikondsete kontroll juriidilise isiku üle või kuulumine juhtorganisse, kellelt ostetakse või kasutatakse projektis kaupa, esemeid või teenust;

3) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud;

4) viivised, leppetrahvid ja karistuslikud trahvid;

5) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud;

6) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;

7) sotsiaaltoetused;

8) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;

9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;

10) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;

11) kulud, mida avalik sektor teeb tasuta võõrandatud vara soetamiseks;

12) projektijuhtimise sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjalt;

13) organisatsioonide liikmemaksud;

14) esinduskulud ja kingitused;

15) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(4) Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega.

(5) Projekti kulu tasutakse toetuse saaja arvelduskontolt.

§ 8. Toetuse andmise periood ja projekti abikõlblikkuse periood

(1) Toetuse andmise periood on ajavahemik, mille jooksul võib taotlusvoorud välja kuulutada, esitada taotlusi, teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid ning ellu viia ja rahastada toetatavaid tegevusi. Toetuse andmise periood algab taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 1. jaanuaril ja lõpeb hiljemalt sama aasta 30. novembril.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel saab teha projekti tegevusi ja saavad tekkida projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 30. novembril, kui KÜSK ei ole vooru väljakuulutamisel määranud lühemat perioodi.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendatakse üksnes põhjendatud juhtudel. Taotluses esitatakse põhjused koos asjakohaste tõenditega, mis on viivituse asjaolud ning kuidas taotletud lisaaja jooksul tagatakse projekti eesmärkide saavutamine. KÜSK teavitab toetuse saajat abikõlblikkuse perioodi pikendamisest või pikendamata jätmisest 10 tööpäeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi TMS) teel. Taotlust saab esitada hiljemalt 20 tööpäeva enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

§ 9. Taotlusvoorude eelarve ja toetuse ülemmäär

(1) Toetuse taotlusvoorude eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta.

(2) Kalendriaastaks eraldatud eelarvest toetatakse 10 protsendi ulatuses arenguhüpet ettevalmistavaid projekte, 45 protsendi ulatuses piirkondlike vabaühenduste arenguhüppe projekte ja 45 protsendi ulatuses üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil tegutsevate vabaühenduste arenguhüppe projekte.

(3) Arenguhüpet ettevalmistavas voorus on toetuse ülemmäär toetuse andmise perioodil ühe toetuse saaja kohta 4000 eurot. Taotleja omafinantseeringut ei nõuta.

(4) Arenguhüppe voorus on toetuse ülemmäär toetuse andmise perioodil ühe toetuse saaja kohta 25 000 eurot ja taotleja rahaline omafinantseering 5 protsenti taotletavast toetussummast.

(5) Ühel taotlejal on taotlusvoorus võimalik esitada üks taotlus.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotlejal ei ole tähtaegselt esitamata majandusaasta aruandeid;

2) taotlejal puudub maksuvõlg või see on ajatatud või summas alla 100 euro;

3) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;

4) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi KÜSK-i ees;

5) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus riigivastase, avaliku julgeoleku või avaliku usalduse vastase, majandus-, ametialase või varavastase kuriteo eest;

6) kui taotleja on varem saanud riigieelarvelist toetust, siis on ta lepinguid või tingimusi nõuetekohaselt täitnud;

7) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;

8) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt ega Euroopa Liidust või muudest välisvahenditest projekti samadele tegevustele toetust;

9) taotleja ei ole ettevõtja ega ettevõtjate ühendus, ametiühing, kutseliit, erakond, erakonna sidusorganisatsioon ega eraõiguslikes huvides tegutsev isik;

10) taotleja ei ole punktis 9 loetletud isiku, ühenduse või liidu valitseva mõju all.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus esitatakse eesti keeles ning see peab sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab KÜSK-il kontrollida, kas taotleja ja taotlus vastavad käeoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti eesmärk ja planeeritavad tegevused;

3) taotleja kontaktandmed;

4) taotleja arvelduskonto number ja pank;

5) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;

6) taotleja esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed;

7) omafinantseeringu suurus arenguhüppe taotlusvooru puhul.

(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse § 4 lõikes 1, §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustele;

2) sisaldama kinnitust, et projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga;

3) kirjeldama taotluses taotleja senist tegevust, tulemusi ja mõju;

4) sisaldama analüüsi tegevustest, mis tõstavad taotleja võimekust oma põhikirjalisi avalikes huvides eesmärke saavutada, kui toetust taotletakse arenguhüppe ettevalmistamiseks;

5) sisaldama tegevuskava juhul, kui taotletakse toetust arenguhüppeks;

6) sisaldama väljastpoolt vabaühendust kaasatava arengueksperdi digiallkirjastatud kinnituskirja, mis kinnitab valmisolekut nõustada taotlejat toetatavate tegevuste elluviimisel, tutvumist käesoleva määruse tingimustega ja taotleja taotlusega.

(4) Taotluse esitajal peab olema õigus vabaühendust esindada. Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel või taotluse esitanud vabaühenduse juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, tuleb lisada taotlusele digiallkirjastatud esindusõigust tõendav volikiri.

4. peatükk Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine

§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest, selle tingimustest ja eelarvest teatab KÜSK oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotlusvooru avamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) KÜSK-i andmed;

2) sihtrühma kirjeldus;

3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress;

4) taotlusvooru tingimused.

(3) Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt:

1) toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused;

2) toetuse abikõlblikkuse periood ja taotlusvooru eelarve;

3) nõuded taotlejale;

4) nõuded taotlusele;

5) taotluse hindamise kriteeriumid.

(4) Taotlusvoor on avatud vähemalt 20 kalendripäeva.

(5) Toetuse taotluse esitab taotleja kehtival KÜSK-i taotlusvormil TMS-is.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 tööpäeva taotluse esitamise tähtajast arvates.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) KÜSK kontrollib, kas taotleja ja tähtajaks esitatud taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab KÜSK sellest taotlejat. Puuduste kõrvaldamiseks määrab KÜSK mõistliku tähtaja. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta vaid KÜSK-i osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

(3) KÜSK jätab taotluse kontrollimata ja sisuliselt läbi vaatamata, kui taotleja ei kõrvalda puudusi KÜSK-i määratud tähtajaks.

(4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse § 4 lõikes 1 ning §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustele.

(5) Nõuetele mittevastava taotleja või taotluse kohta teeb KÜSK taotluse rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul alates nõuetele vastavuse kontrolli lõpetamise teate esitamisest TMS-is.

§ 15. Taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord

(1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlusi hindavad KÜSK-i hindajate kogu kolm sõltumatut hindajat. Vajaduse korral võib KÜSK-i juhatus määrata lisaks hindajaks kogusse mittekuuluvaid valdkonna asjatundjaid.

(2) Arenguhüpet ettevalmistavaid taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) kogukondliku, ühiskondliku, valdkondliku või sihtrühma probleemi kirjeldus ja olulisuse põhjendus – 15 protsenti maksimaalsest koondhindest;

2) taotleja võimekus avalikes huvides seatud eesmärke saavutada ja neid mõõta, oma sihtrühmale tõendatud väärtust ja mõju luua – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;

3) taotleja vajaduse põhjendus arenguhüppeks, teenuste või toodete pakkumise väljaarendamiseks – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;

4) kavandatud tegevuste piisavus, arusaadavus ja vastavus taotlusvooru eesmärgi saavutamisele – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;

5) projekti meeskonna, partnerite, vabatahtlike, arengueksperdi asjakohasus ja rolli kirjeldus – 15 protsenti maksimaalsest koondhindest;

6) projekti kulude kalkulatsiooni läbimõeldus ja mõistlikkus tulemuse saavutamiseks – 10 protsenti maksimaalsest koondhindest.

(3) Arenguhüppe taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) taotleja võimekus avalikes huvides seatud eesmärke saavutada ja neid mõõta, oma sihtrühmale tõendatud väärtust ja mõju luua – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;

2) projekti ettevalmistamise sisukus, arenguvajaduste analüüsi põhjalikkus, sellest lähtudes projekti vajalikkuse põhjendus ja selle vastavus taotlusvooru eesmärgile, seatud tulemuste ja nende mõõtmise realistlikkus – 25 protsenti maksimaalsest koondhindest;

3) kavandatud tegevuste piisavus, arusaadavus ja vastavus vabaühenduse arendamise vajadustele ning nende teostatavus ja tulemuste jätkusuutlikkus – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest;

4) projekti meeskonna, partnerite, vabatahtlike, arengueksperdi asjakohasus ja rolli kirjeldus – 15 protsenti maksimaalsest koondhindest;

5) projekti kulude kalkulatsiooni läbimõeldus ja mõistlikkus tulemuse saavutamiseks – 10 protsenti maksimaalsest koondhindest.

(4) Taotlustest moodustatakse paremusjärjestus taotluste hindamistulemuste põhjal. Taotluse hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate poolt taotlusele antud punktid ja saadud tulemus jagatakse hindajate arvuga, et arvutada keskmine punktisumma. Hindamistulemuste ja ettepanekute läbiarutamiseks toimub hindajate koosolek. Hindajad on kohustatud läbi arutama kõik nõuetele vastavad taotlused, mille kõrgeima ja madalaima koondhinde vahe on enam kui 25 punkti.

(5) Võrdse koondhindega taotluste korral saab paremusjärjestuses arenguhüpet ettevalmistava vooru taotluse puhul kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui liidetud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab paremusjärjestuses kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus.