Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine

Määrus kehtestatakse

§ 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamiseks valdkondlike programmide tingimused ja kord.

(2) Valdkondlikud programmid on järgmised:

1) sõltuvushäired;

2) vaimse tervise huvikaitse;

3) psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine;

4) tervislik toitumine ja liikumine;

5) elanikkonna esmaabioskused;

6) toiduabi;

7) laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamine;

8) laste õiguste ja kaasatuse edendamine;

9) sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine;

10) vanemaealiste huvikaitse;

11) suitsiidiennetus;

12) puudega inimeste huvikaitse.

(3) Valdkondlike programmide raames toetatakse ka välisprojekti omafinantseeringu katmist, et kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks.

§ 2. Terminid

(1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) omafinantseering – projekti abikõlblikud kulud, mille katab rahaliselt toetuse saaja või partner;

2) toetuse andja – Riigi Tugiteenuste Keskus;

3) toetuse saaja – taotleja, kelle toetuse taotluse suhtes on tehtud taotluse rahuldamise otsus;

4) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida soovitakse saavutada;

5) väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulemus, toode või osutatud teenus, mis on vajalik tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega;

6) välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt.

§ 3. Otsuse ja toimingu vaidlustamine

(1) Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 4. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetust antakse kooskõlas heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030 ja rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2020–2030 eesmärgiga soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.

2. peatükk Projekti periood ja kulud ning toetuse osakaal

§ 5. Projekti elluviimise periood

(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud.

(2) Projekt peab kestma taotlusvooru avamise teates nimetatud perioodi lõpuni või selles nimetatud vastava arvu kuid.

(3) Projekti elluviimise perioodi võib põhjendatud juhul pikendada kokku kuni kuus kuud.

(4) Projekti elluviimise perioodi pikendamise taotlus tuleb esitada toetuse andjale esimesel võimalusel. Pikendamist saab taotleda kuni 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeva. Toetuse andja kooskõlastab otsuse Sotsiaalministeeriumiga.

§ 6. Toetuse osakaal

(1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu kohustust ei kohaldata välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral.

(2) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetuse summa ei või ületada välisprojekti planeeritava omafinantseeringu summat.

§ 7. Kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine

(1) Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena, mille suurus on minimaalselt 20 000 eurot.

(2) Projekti kindlasummaliste makse summa ja selle alusel makstava toetuse tõendamise alused määratakse taotluse rahuldamise otsuses.

(3) Kindlasummalise makse alusel ettemaksena makstav toetus loetakse täielikult kättesaaduks, kui kindlasummalise makse tulemuse saavutamine on tõendatud. Mitmeaastase projekti puhul loetakse saadud ettemakse kasutamine tõendatuks kinnitatud vahearuande alusel. Tulemuse osalisel saavutamisel makstakse toetust proportsionaalselt tulemuse mõjuga eesmärkide täitmisse.

§ 8. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted

(1) Projekti eelarves kajastatud kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib projekti elluviimise perioodil.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse saavutamiseks.

(3) Kindlasummalise makse raames loetakse kaudsed kulud abikõlblikuks ühel viisil järgmistest:

1) 15% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest;

2) 7% ulatuses projekti otsestest kuludest, mis on projekti otsesed personalikulud ja muud otsesed kulud.

(4) Otsesteks personalikuludeks loetakse palk ja puhkusetasu ning nende pealt seaduse kohaselt arvestatavad maksud ja maksed proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, välja arvatud lõikes 7 nimetatud tegevustega seotud personalikulu.

(5) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse halduskulud ja projekti administreerimisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui projektis loetakse lõike 6 või 7 tähenduses kulu selgelt otseseks kuluks.

(6) Projekti halduskulud on muu hulgas:

1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;

2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;

3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;

4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;

5) ruumide rendikulud;

6) valveteenuse kulud;

7) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.

(7) Projekti administreerimiseks loetakse projekti elluviimisega kaasnevad tugitegevused, sealhulgas:

1) raamatupidamine;

2) sekretäri- ja personalitöö;

3) juriidiline nõustamine;

4) riigihanke korraldamine ja ostumenetluse läbiviimine;

5) vara haldamine;

6) infotehnoloogiline tugitegevus.

§ 9. Abikõlbmatud kulud

(1) Järgmised kulud ei ole abikõlblikud:

1) investeering kinnisvarasse ja taristusse;

2) kapitalirent;

3) vara amortisatsioon;

4) remondikulu;

5) sõiduki, sealhulgas mootorsõiduki, maastiku- ja veesõiduki ja drooni soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulu, välja arvatud sõiduki kasutusrendi- ja kütusekulu lähetuskulu osana ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis maksuvaba piirmäära ulatuses;

6) kulu, mis on tekkinud väljaspool projekti elluviimise perioodi;

7) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu, välja arvatud juhul, kui ostumenetlus vastab §-s 46 sätestatule;

8) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu;

9) intress võlalt ning võla teenindamise tasu ja viivis;

10) kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral;

11) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

§ 10. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), või Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artiklis 1 sätestatud juhtudel.

(3) Ühele ettevõtjale ei tohi määruse alusel antava ja varem antud abi eelneva kolme aasta pikkuse ajavahemiku majandusaasta jooksul ületada:

1) VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat;

2) komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat.

(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

(6) VTA määruse ja komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus.

(2) Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid, kellega koostöös ta projekti ellu viib ja kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks. Partneriks ei ole projekti kaasrahastaja, kes ei osale projekti tegevuste elluviimises, ega teenust osutav isik, kes teeb projekti tegevusi vastavalt taotleja tellimusele. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad projekti elluviimise käigus kulud.

(3) Partneriks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kui valdkondliku programmi tingimustest ei tulene teisiti.

(4) Taotleja ja partner peavad taotluse menetlemise hetkel vastama järgmistele nõuetele:

1) nende maksuvõlg riigile koos intressiga on väikesem kui 100 eurot või see on ajatatud;

2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;

3) neil ei ole täitmata kohustusi toetuse andja ees, sealhulgas on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud;

4) nende juhtorgani liikmetel puudub karistus karistusseadustiku §-des 89–93, 113–150, 169–182¹, 187, 199–217², 260¹, 280, 281, 290¹–300¹, 333–349 või 372–402⁴ sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

5) nende majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud, on esitatud;

7) taotlejal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebileht või sotsiaalmeedia väljund;

8) nad vastavad valdkondliku programmi tingimustes sätestatud täiendavatele nõuetele.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlus koos lõikes 2 nimetatud dokumentidega on esitatud e-toetuse keskkonnas, lähtudes selle andmeväljadest ja andmeväljade täitmise juhistest;

2) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;

3) toetust taotletakse valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks ja toetatavate tegevuste elluviimiseks;

4) toetatavad tegevused peavad olema kavandatud taotlusvooru teates nimetatud projekti elluviimise perioodi;

5) taotlus sisaldab partneri kaasamise korral partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse põhjendust ja partneri toetatavaid tegevusi;

6) taotluses on nimetatud tegevuste väljund ja elluviimise tähtaeg kindlasummalise makse kohta koos selle tõendamise alustega;

7) toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad määruses sätestatule;

8) taotlus sisaldab iga kindlasummalise makse aluseks oleva kulu eelarvet, mille koostamisel on lähtutud kulude abikõlblikkuse nõuetest ja säästlikkusest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest;

9) taotlus vastab valdkondliku programmi tingimustes sätestatud täiendavatele nõuetele.

(2) Taotleja lisab taotlusele järgmised dokumendid:

1) partneri kaasamise korral partneri kinnituskiri projektis osalemise, taotluse ja määrusega tutvumise ning partneri õiguste ja kohustustega nõustumise kohta;

2) volikiri, kui taotluse allkirjastaja tegutseb taotleja esindajana volituse alusel;

3) välisprojekti väljakuulutamise teade koos toetatava tegevuse kirjelduse ja omafinantseeringut sisaldava planeeritava eelarvega, kui toetust taotletakse välisprojekti omafinantseeringu katmiseks.

4. peatükk Valdkondlikud programmid ja nendele kohalduvad eritingimused

1. jagu Sõltuvushäirete programm

§ 13. Eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Sõltuvushäirete programmi eesmärk on toetada hasartmängu- ja digisõltuvusega inimesi ja nende lähedasi tasuta ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumisega ning ennetada seeläbi hasartmängu- ja digisõltuvuse levikut ühiskonnas ja toetada tõenduspõhise ning inimeste tervisest ja heaolust lähtuva alkoholipoliitika ja tubaka-, sealhulgas nikotiinipoliitika (edaspidi koos ka uimastid) kujundamist.

(2) Sõltuvushäirete programmis toetatakse järgmisi tegevusi:

1) hasartmängu- või digisõltlase ja tema lähedase tasuta psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia kontaktnõustamisena vähemalt Tallinnas ja Tartus ning telefoni või veebi teel üle Eesti;

2) alkoholi ja tubaka, sealhulgas nikotiini tarbimise kahjudega kokkupuutuvate osapoolte ning sõltuvushäirega inimeste ja nende lähedaste õiguste ja huvide koondamine ning asjassepuutuvate osapoolte koostöö arendamine;

3) avalikkusele alkoholi ja tubaka, sealhulgas nikotiini tarbimise kahjudega kokkupuutuvate osapoolte huvide ja eesmärkide ning uimastite tarvitamise kahjude kohta info jagamine, teaduspõhiste arutelude algatamine ja juhtimine;

4) vähema alkoholiga elustiili edendamine ning tubaka- ja nikotiinitoodete juhuslike tarvitamiste vähendamine kõneisikute kaudu ja teiste kommunikatsioonivõtete abil;

5) Sotsiaalministeeriumile ja alkoholi- ja tubakapoliitika kujundamisega seotud osapooltele tõenduspõhiste valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate poliitikameetmete ja nende rakendamise kohta ettepanekute tegemine ja nende eest seismine;

6) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud tegevused.

§ 14. Eritingimused

(1) Paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised:

1) punkti 1 tegevustes mängu- ja digisõltlane ning tema lähedane;

2) punkti 2 tegevustes uimasteid tarbiv inimene ja tema lähedane ning uimastite tarbimise kahjudega kokkupuutuvad osapooled;

3) punktide 3 ja 4 tegevustes laiem avalikkus;

4) punkti 5 tegevustes poliitikakujundajad;

5) punkti 6 tegevustes punktides 1–4 nimetatud isikud.

(2) Projekt hõlmab vähemalt § 13 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 6 nimetatud tegevusi.

(3) Projektis peab osalema taotleja või partnerina organisatsioon, kellel on varasem tõendatav kogemus psühholoogilise nõustamise ja psühhosotsiaalsete tugiteenuste osutamise valdkonnas, mis taotluse esitamise hetkeks on taotlejal vähemalt kolm aastat või partneril vähemalt üks aasta.

(4) Projektis peab osalema taotleja või partnerina organisatsioon, kellel on taotluse esitamise hetkeks vähemalt üheaastane tõendatav kogemus uimastite või huvikaitse valdkonnas.

(5) Projekti meeskonda peab olema kaasatud vähemalt üks kliiniline psühholoog.

(6) Taotlusele peab olema lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et projektiga planeeritud teenused ja sekkumised on tõenduspõhised.

(7) Taotleja ega partner ei tohi olla saanud viimase kolme aasta vältel rahastust või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid alkoholi- ja tubakatööstuselt.

2. jagu Vaimse tervise huvikaitse programm

§ 15. Eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Vaimse tervise huvikaitse programmi eesmärk on edendada elanikkonna heaolu ja vaimse tervise huvikaitset.

(2) Vaimse tervise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi:

1) vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine;

2) valdkonnas tegutsevate osapoolte teadlikkuse suurendamine tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe tõhusaks levitamiseks;

3) tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe kommunikatsioon elanikkonnale;

4) valdkonna arendamiseks Sotsiaalministeeriumile tõendusmaterjalil, valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate ettepanekute tegemine;

5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–4 nimetatud tegevusi.

§ 16. Eritingimused

(1) Paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised:

1) punktide 1 ja 2 tegevustes vaimse tervise valdkonnas tegutsev organisatsioon;

2) punkti 3 tegevuses Eesti elanikkond tervikuna;

3) punkti 4 tegevuses poliitikakujundajad.

(2) Projekt hõlmab vähemalt § 15 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi.

(3) Taotlejal peab olema projekti elluviimise perioodi alguseks varasem vähemalt kolmeaastane ja partneril vähemalt üheaastane kogemus vaimse tervise huvikaitse valdkonnas.

3. jagu Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programm

§ 17. Eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmi eesmärk on vähendada psüühikahäirega ja vaimse tervise raskustega seotud häbimärgistamist.

(2) Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmis toetatakse järgmisi tegevusi:

1) psüühikahäireid ja vaimse tervise raskusi kogenud inimeste seast valitud eestkõnelejate kontseptsiooni ja tegevusmudeli koostamine eestkõnelejate ettevalmistamiseks, toetamiseks ja rakendamiseks;

2) punktis 1 nimetatud kontseptsiooni ja tegevusmudeli rakendamine.

(3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusmudel peab sisaldama järgmist:

1) tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks psüühikahäirega inimestega kokkupuutuvate spetsialistide seas ja meedias;

2) tegevused, mis on suunatud psüühikahäireid kogenud inimeste ettevalmistusele ja toele.

§ 18. Eritingimused

(1) Paragrahvi 17 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on psüühikahäirega inimene ja tema lähedane.

(2) Projekt hõlmab kõiki § 17 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi.

(3) Taotlejal peab olema projekti elluviimise perioodi alguseks vähemalt üheaastane kogemus psüühikahäirega inimeste või nende lähedaste huvikaitses ning taotlejal või partneril peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus vaimse tervise valdkonnas.

4. jagu Tervisliku toitumise ja liikumise programm

§ 19. Eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Tervisliku toitumise ja liikumise programmi eesmärk on edendada tõenduspõhist tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist Eesti elanikkonna hulgas.

(2) Tervisliku toitumise ja liikumise programmis toetatakse järgmisi tegevusi:

1) tegevused ja arutelud koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, kaasates olulisemaid osapooli, et leida ja jagada kogemusi ja meetodeid selle kohta, kuidas muuta pakutav toit, tegevused, õppekorraldus ja õpikeskkond tõenduspõhiselt tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist toetavamaks ning tutvustada nende rakendamise võimalusi;