Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks

Määrus kehtestatakse

§ 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimused.

§ 2. Terminid

(1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) sihtrühm – hoolduskoormusega ja hooldusvajadusega inimesed;

2) hoolduskoormusega inimene – 15-aastane ja vanem inimene, kes üldjuhul tasuta abistab hooldusvajadusega inimest;

3) hooldusvajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist või abi igapäevaseks toimetulekuks vajalikes toimingutes, sealhulgas kehahooldusel, toitumisel ja liikumisel;

4) projekti piirkond – projekti tegevuste elluviimisel osaleva kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium;

5) teenusekomponent – sihtrühma toimetulekut toetav tegevus;

6) teenuse arendamine – sihtrühmale uue teenuse loomine projekti piirkonnas, kus seda teenust pole varem osutatud, või olemasoleva teenuse parendamine või täiendamine uue teenusekomponendiga või teenuse ümberkujundamine sihtrühma vajadustele vastavamaks; teenuse arendamine hõlmab ka selle testimist;

7) koolituse arendamine – hoolduskoormusega inimesele uue koolituse loomine projekti piirkonnas, kus seda koolitust pole varem pakutud, või olemasoleva koolituse parendamine või täiendamine uue koolituskomponendiga või koolituse ümberkujundamine hoolduskoormusega inimese vajadustele vastavamaks; koolituse arendamine hõlmab ka selle testimist;

8) abitehnoloogia – tehniline lahendus, mida kasutatakse selleks, et parandada, säilitada või suurendada hooldusvajadusega inimese toimetulekut;

9) sotsiaalala töötaja – sihtrühmaga seotud spetsialist, sealhulgas sotsiaaltöötaja, hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, tugiisik, juht, kellel on töösuhe toetuse saaja või partneriga.

§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus

(1) Meetme tegevuse rakendusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4. Vaiete menetleja

(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal

§ 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut.

(2) Projekt peab panustama meetme tegevuse väljundinäitajasse „hoolekandeteenuste saajate arv”, mille sihttase on 800 inimest.

(3) Toetatavate tegevuste tulemused peavad olema järgmised:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul valminud analüüs;

2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud teenuse arendus või teenust saanud, sealhulgas arenduse käigus testimisel osalenud inimeste arv;

3) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud koolituse arendus või koolitusel osalenud inimeste arv;

4) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 4 nimetatud koolituse läbinud sotsiaalala töötajate arv;

5) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 5 nimetatud lõppraport rakendusasutuse kehtestatud vormil. Rakendusasutus kehtestab vormi hiljemalt 31.03.2023 ning rakendusüksus avalikustab selle oma kodulehel kolme tööpäeva jooksul, teavitades sellest toetuse saajaid.

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mis:

1) panustab §-s 5 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse;

2) hõlmab lõike 2 punktides 1 ja 5 nimetatud tegevusi ning punktis 2 või 3 nimetatud tegevust või mõlemat;

3) lisaks käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatule võib hõlmata lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevust.

(2) Toetatavad tegevused projekti piirkonnas on:

1) hoolduskoormusega inimeste olukorda ja vajadusi kirjeldava analüüsi koostamine vastavalt määruse lisale 3;

2) teenuse arendamine, mis sisaldab testimist, või teenuse osutamine hoolduskoormusega inimestele või kodus elamist toetavate teenuste arendamine või osutamine hooldusvajadusega inimestele eesmärgiga toetada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut;

3) hoolduskoormusega inimestele koolituse pakkumine ja vajaduse korral selle arendamine;

4) toetuse saaja või partneriga töösuhtes olevate sotsiaalala töötajate oskuste ja teadlikkuse parandamine eesmärgiga toetada hoolduskoormusega inimeste toimetulekut;

5) projekti tulemuste lõppraporti koostamine.

(3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud teenuse osutamise korral peab olema tegu kohaliku omavalitsuse jaoks uue teenusega või olemasoleva teenuse arendusega.

(4) Teenused, mis on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses, peavad vastama selles seaduses sätestatud tingimustele.

§ 7. Abikõlblikkuse periood

(1) Projekti tegevused ei tohi alata enne § 14 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise tähtpäeva ja peavad algama kolme kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 14 kuud arvestusega, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb 31.10.2023.

(2) Paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud toetatavad tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt üks kuu enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

§ 8. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.

(2) Projektis kavandatud kulud loetakse abikõlblikuks Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 nimetatud kindlasummaliste maksete alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste saavutamisel vastavalt lõigetele 3 ja 4.

(3) Kindlasummaline makse on § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on 3559 eurot ja § 6 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse puhul 2373 eurot. Paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul määratakse iga tegevuse kindlasummalise makse suurus toetuse saaja esitatud eelarve alusel taotluse rahuldamise otsuses.

(4) Kui projekt teenib eeldatavalt puhastulu, tuleb puhastulu mahaarvamisel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 65 lõikes 8 sätestatut. Eeldatav puhastulu võetakse arvesse taotluse rahuldamise otsuses kindlasummalise makse suuruse määramisel.

(5) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud:

1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt makstav maks;

2) mootorsõiduki ja kinnisasja ostmise ja liisimise kulu;

3) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu;

4) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;

5) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulud;

6) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud;

7) inimese kodu kohandamise kulu;

8) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tööturuteenuste osutamise kulu;

9) sotsiaalhoolekande seaduse 3. peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise kulu;

10) infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise kulu, välja arvatud abitehnoloogiad sihtrühma toimetuleku toetamiseks.

§ 9. Toetuse osakaal ja piirsumma

(1) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 100% projekti abikõlblikest kuludest, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 15% riiklik kaasfinantseering.

(2) Ühele projektile taotletav ja antav toetus võib olla kuni 100 000 eurot.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja ja partner võib olla:

1) kohaliku omavalitsuse üksus;

2) juriidiline isik.

(2) Kui taotlejaks on muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima.

(3) Partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus peab osalema § 6 lõike 2 punkti 1 kohase analüüsi koostamisel.

(4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktides 1–5 sätestatud nõuetele.

(5) Taotleja võib esitada taotlusvoorus ainult ühe taotluse.

§ 11. Taotleja kohustused

(1) Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16 sätestatud nõuetele.

(2) Taotluses peavad olema nimetatud iga § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse tulemus ning nende saavutamise tõendamise alused ja aeg. Paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud toetatavate tegevuste puhul tuleb taotluses välja tuua iga tegevuse kohta kuni viis tulemust ja ajakava.

(3) Lõppraporti esitamine peab olema taotluses kavandatud pärast § 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste lõpetamist ja hiljemalt abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeval.

(4) Projekti tegevused peavad olema kooskõlas lisa 3 vormil tehtud analüüsi järeldustega.

(5) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule ka järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:

1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

2) partneri kaasamise korral partneri projektis osalemise kinnituskiri lisa 5 vormil;

3) projekti tegevuste kirjeldus ning põhjendused projekti vajalikkuse ja jätkusuutlikkuse kohta;

4) eelarve projekti tegevuste, tulemuste ja partnerite kaupa ning eelarve selgitus;

5) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud analüüs lisa 3 vormil.

4. peatükk Toetuse taotlemine

§ 13. Taotlusvooru avamine

(1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.

(2) Rakendusüksus teavitab vastavalt lõike 1 kohasele teabele taotlusvooru tähtajast ja eelarvest ning toetatavatest tegevustest või toetatavast piirkonnast vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.rtk.ee vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlemise väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäeval e-toetuse keskkonna kaudu.

(2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine

§ 15. Taotluse menetlemine

(1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

(2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.

(4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Ühe taotluse raames antakse taotlejale aega puuduste kõrvaldamiseks kokku kuni kümme tööpäeva.

(5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamisele.

(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.

§ 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 10 sätestatud nõuetele.

(2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust §-s 12 sätestatud nõuetele. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 12 sätestatud nõuded.

(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;

2) taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud;

3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

(4) Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 17. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.

(2) Igat nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 210, 211, 212, 217² või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab rakendusasutus.

(3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.

(4) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 2 esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 3 punkti;

2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 9 punkti;

3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 5 punkti;

4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti.

(5) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult.

(6) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisele järgnevast tööpäevast arvates.

(7) Kui eksperdid ei jõua lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastavat projekti hinnanud ekspertide koosolek konsensusele jõudmiseks rakendusüksuse osalusel. Koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht.

(8) Rakendusüksus koostab ekspertide antud konsensuslike koondhinnete alusel taotluste lõpliku paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on suurima koondhinde saanud taotlus, ning kuhu kantakse taotlused, mille koondhinne on vähemalt 13 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt ühe punkti.

(9) Kui pingereas olevate taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral taotlust, mida hinnati lõike 4 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on hinded võrdsed, eelistatakse taotlust, mis sai lõike 4 punkti 2 alusel kõrgema hinde. Kui mõlemad hinded on võrdsed, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.

§ 18. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuses suurima punktisumma saanud taotlused, mille hindamistulemus vastab vähemalt § 17 lõikes 8 sätestatule ja mille rahastamise summa ei ületa taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) kindlasummaliste maksete suurused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused, sealhulgas § 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste tulemused koos ajakavaga ja nende tõendamise alused;

2) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole võimalik hinnata taotluse esitamise ajal;

3) projektis osalejate andmete kogumise ja esitamise kord, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e.

(3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

(4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, sealhulgas juhul, kui taotlus sai hindamise tulemusel vähem kui 13 punkti või vähemalt ühes hindamiskriteeriumis null punkti.

(5) Nende menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vabade vahendite jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 19. Taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning järgmistel juhtudel:

1) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga;

2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.

(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes § 18 lõikest 2.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul ei ole muudetavad taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetatud asjaolud, välja arvatud sama lõike punkti 5 kohaselt projekti abikõlblikkuse periood, mida võib muuta kooskõlas §-s 7 nimetatud tingimustega.

(3) Kui muutuvad taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, tuleb muudatus enne muudetud kujul tegevuste elluviimist rakendusüksusega kooskõlastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna vahendusel. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.

(3) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(4) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab projekti aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

§ 23. Toetuse maksmise tingimused

(1) Kulude hüvitamisel kindlasummaliste maksete alusel esitab toetuse saaja makse pärast taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste saavutamist.

(2) Toetuse saaja esitab makse e-toetuse keskkonna kaudu.

(3) Kindlasummaliste maksete alusel tehakse toetuse väljamakse pärast taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummaliste maksete aluseks olevate tulemuste saavutamist ja nende tõendamist ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud summas. Makse aluseks olevate tulemuste osalisel saavutamisel makset ei tehta.

(4) Paragrahvi 6 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul tehakse kindlasummalised maksed makse eelduseks oleva tulemuse saavutamisel.

(5) Rakendusüksus võib struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult.

(6) Kui makse menetlemisel ilmneb makses puudusi, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused

(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:

1) kogub struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 7 nimetatud tegevustes osalejate, sealhulgas teenusesaajate kohta andmeid lisa 4 vormil A või B ning esitab need rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses nimetatud sagedusega;

2) peab arvestust ja kogub detailseid isikuandmeid teenusesaajate kohta seaduses sätestatud ulatuses ning mis on vajalikud sihtrühmale teenuse osutamise tõendamiseks;

3) vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut.

(2) Toetuse saaja ja partner ei või §-s 6 nimetatud toetatud tegevuse jaoks saadud toetusega asendada olemasolevate teenuste kulusid.

(3) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.

(4) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud teenuse arendamise ja testimise ning punktis 3 nimetatud koolituse arendamise ja testimise etapis kaasatava sihtrühma selgitab välja projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus enda valitud meetodi alusel, arvestades järgmist:

1) sihtrühm peab vastama § 2 punktides 2 ja 3 kirjeldatud nõuetele;

2) arendamise etapis osalemiseks annab hoolduskoormusega inimene kirjaliku nõusoleku;

3) toetuse saaja esitab rakendusüksuse nõudmisel kirjaliku tõendi, mis kinnitab, et osaleja vastab sihtrühma määratlusele.

(5) Enne sihtrühmale teenuse osutamise algust peab projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus:

1) kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 14, välja arvatud juhul, kui varem kehtestatud teenuse osutamise tingimused ja kord vastavad nimetatud tingimusele;

2) olema vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 15 välja selgitanud abi saamiseks pöördunud inimese abi- ja toetusvajaduse, koostanud hindamisakti ja teinud otsuse abi andmise kohta;

3) esitama rakendusüksuse nõudmisel teenuse osutamise tingimused ja korra ning hindamisakti iga teenusesaaja kohta koos otsusega abi andmise kohta.

(6) Enne hoolduskoormusega inimesele koolituse pakkumise algust peab projektis osalev kohalik omavalitsus hindama abi saamiseks pöördunud hoolduskoormusega inimese abivajadust ning esitama selle kohta otsuse või abi- ja toetusvajaduse hindamise akti rakendusüksuse nõudmisel. Kui hoolduskoormusega seotud hooldusvajadusega inimese abi- ja toetusvajadust ei ole varem hinnatud, tuleb seda teha enne hoolduskoormusega inimesele koolituse pakkumise algust.

(7) Projekti raames välja töötatud lahendus, sealhulgas koolitusprogramm või teenus, peab olema peale projekti lõppu kõigile kättesaadav ning avalikult kasutatav.

§ 25. Toetuse saaja ja partneri õigused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 26. Rakendusüksuse kohustused

(1) Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 27. Finantskorrektsioonid

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

(3) Kui toetust tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

📎 SOM_m35_lisa1.pdf (PDF annex)

Hindamisleht	Maksimum- hinne	Hinne
1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele	3
1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „toetatavad tegevused“ ja „projekti eesmärk ja tulemused“)	2
Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta:
1.2. Projekti panus meetme väljundinäitaja saavutamisse (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväli „näitajad“)	1
Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta:
2. Projekti põhjendatus	9
2.1. Projekti olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse põhjendatus olukorra kaardistusest lähtuvalt. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „näitajad“ ja „tegevused“ ja lisa 3).	2
Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta:
2.2. Projekti tegevuskava arusaadavus, teostatavus ja mõistlikkus (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „näitajad“ ja „tegevused“)	3
---	---
Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta:
2.3. Hinnang määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud analüüsile (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord“, „ülevaade projekti vajalikkusest“ ja „tegevused“ ning lisa 3)	2
Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta:
2.4. Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid) (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „riskianalüüs“ ja „tegevused“)	2
Selgitus punkti 2.4 hinnangute kohta:
3. Projekti kuluefektiivsus	5
3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“)	2
Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta:
3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „tegevused“ ja „eelarve“)	3
Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta:
4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia	2
Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „tegevused“ ja „eelarve“ ning lisa 5 „Partneri kinnituskiri“)	2
Selgitus punkti 4 hinnangute kohta:
Maksimaalne üldhinne	19

📎 Original PDF: SOM_m35_lisa2.pdf

HOOLDUSKOORMUSE TASE	HOOLDUSE MAHT
TASE 1	Kuni 19 tundi nädalas
TASE 2	20–39 tundi nädalas
TASE 3	40 ja enam tundi nädalas

📎 Original PDF: SOM_m35_lisa3.pdf

📎 SOM_m35_lisa4A.pdf (PDF annex)

📎 SOM_m35_lisa4B.pdf (PDF annex)

📎 SOM_m35_lisa5.pdf (PDF annex)

Sotsiaalkaitseminister

Signe Riisalo

Kantsler

Maarjo Mändmaa