Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine

Määrus kehtestatakse

§ 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(ii) „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks” meetme 21.1.2.2 „Digiriik” sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris” ning erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)” rakendamiseks toetuse andmist.

(2) Toetuse taotlemisele, andmisele, kasutamisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega.

(3) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” sätestatud järgmiste tegevusalade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (jagu A);

2) tubakatoodete tootmine (jagu C, osa 12);

3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (jagu S, osa 92);

4) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (jagu B, osa 05), toornafta ja maagaasi tootmine (jagu B, osa 06), nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, grupp 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (jagu C, osa 19).

(4) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

§ 2. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi

(1) Määruse alusel antav toetus on:

1) grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste puhul vähese tähtsusega abi;

3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste puhul antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või vähese tähtsusega abi;

4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste puhul väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või grupierandi määruse artikli 2 punktis 86 nimetatud uue või täiustatud toote, protsessi või teenuse arendamiseks antav abi artikli 25 lõike 2 punkti c tähenduses või vähese tähtsusega abi;

5) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste puhul väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või abi artikli 25 lõike 2 punkti c tähenduses või vähese tähtsusega abi.

(2) Toetust ei anta:

1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;

2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

3) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 kehtestatud juhtudel.

(3) VTA määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära.

(4) Toetuse andmisel võetakse arvesse üldise grupierandi määruse artiklis 8 ja VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt seotud.

§ 3. Terminid

(1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) andmemajandus – majandusharu, mille keskmes on andmete kogumine, jagamine ja kasutamine vastastikuse kasu saamise eesmärgil;

2) andmemajanduse kasutusjuht – olukord, kus mitu osapoolt vahetavad kokku lepitud andmekoosseisule vastavaid andmeid kindlaks määratud kasu saamise eesmärgil;

3) digitaliseerimise strateegia – vähemalt kolmeks aastaks koostatud terviklik ja eesmärgistatud plaan, mille alusel viib ettevõtja ellu enda äriprotsesside koostalitlusvõimelist digitaliseerimist ja automatiseerimist võimaldavad arendused, mis sisaldavad reaalajamajanduse lahendusi;

4) diginõustaja – digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu nõustav teenuseosutaja, kellel on toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme sarnase nõustamise kogemus;

5) ettevõtja – majandustegevusega tegelev üksus sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist;

6) finantsprognoos – rakendusüksuse vormil tulude ning kulude prognoos;

7) koostööpartner – taotluses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes osaleb projektiga toetatavas tegevuses ja kes ei ole partner ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 tähenduses;

8) koostalitlusvõimeline digitaliseerimine – andmeliidestus, mis on kahe või enama infosüsteemi vaheline standardiseeritud andmevahetus, mis võimaldab automaatset, turvalist ja masinloetavat andmete edastamist ning sünkroniseerimist erinevate tarkvarade või platvormide vahel;

9) partner – projekti kaaselluviija ÜSS 2021–2027 § 2 lõike 5 mõistes;

10) projektiplaan – dokument, mis hõlmab kaardistust arendamist vajava äriprotsessi või tarkvara hetkeseisust ja arenguvajadusest koos võimaliku arenduse kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga ning riskianalüüsi koos riskide ja nende maandamise tegevustega;

11) reaalajamajandus – digitaalne majandussüsteem, kus tehingud erinevate majandussubjektide vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel;

12) reaalajamajanduse lahendus – tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas või peaaegu reaalajas vahetada;

13) reaalajamajanduse põhimõtetele vastav lahendus – tehnoloogiline või tarkvaraline lahendus, mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete automaatset vahetamist majandustehingute osapoolte vahel reaalajas või peaaegu reaalajas, toetades seeläbi digitaalse majanduse toimimist ja äriprotsesside tõhusust;

14) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele;

15) tarkvara – protseduuride ja sellega seotud dokumentatsiooni ning andmete kogum;

16) tarkvara liidestamine – mitme kasutatava tarkvaraprogrammi vahel ühenduse loomine andmete lõimimiseks;

17) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele.

§ 4. Toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja väljundnäitajad

(1) Toetuse andmise eesmärkideks on:

1) suurendada ettevõtjate tootlikkust tarkvaralahenduste kasutuselevõtu kaudu;

2) soodustada reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõttu ettevõtjate poolt, toetades ettevõtjate äriprotsesse edendavate arenduste väljatöötamist ja täiustamist;

3) hoogustada andmemajanduse valdkonna arengut, toetades ettevõtjate praktiliste andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja praktikas rakendamist ning toetades ettevõtjaid riigi kesksete lahenduste kasutuselevõtul.

(2) Toetuse andmine panustab rakenduskava järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavate ettevõtjate arv;

2) toetustega toetatavate ettevõtjate arv.

(3) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta” saavutamisse.

(4) Määruse alusel toetatavate projektide tegevuste elluviimisega peab panustama Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsusega heakskiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine” eesmärkide saavutamisesse.

(5) „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest;

5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

6) ringleva materjali määr.

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused ja toetuse andmise tingimused

(1) Toetatavad tegevused on:

1) ettevõtja vajadustele vastava tarkvara kasutusele võtmine või liidestamine;

2) ettevõtja äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamine;

3) olemasoleva või uudse tarkvara arendamine;

4) andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamine ja rakendamine.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusi toetatakse, kui:

1) taotleja töötaja, juhatuse liige või osanik läbib Digiriigi Akadeemia veebilehelt leitaval e-õppeplatvormil tasuta koolituse „Ettevõtte digitaliseerimise koolitus”;

2) taotleja on e-arve kasutaja või võtab projekti lõpuks kasutusele e-arvet võimaldava tarkvara;

3) projekti kaasatakse diginõustaja;

4) lõpptulemus dokumenteeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevust toetatakse, kui:

1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu;

2) arendus sisaldab vähemalt kahte reaalajamajanduse põhimõtetele vastavat lahendust;

3) arendus on osa tervikprotsessist ettevõtjas või ettevõtjate vahel;

4) arendusse on kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner;

5) ettevõtjal on digitaliseerimise strateegia või muu sisult samaväärne dokument.

(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevust toetatakse, kui:

1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu;

2) isikuandmete töötlemise vajaduse korral on isikul võimalik anda nõusolek andmete jagamiseks või tarkvara on võimalik liidestada Riigi Infosüsteemi Ameti arendatava andmenõusolekuteenusega, et füüsiline ja juriidiline isik saaks andmeid jagada erinevate infosüsteemidega;

3) tarkvara arendus vastab reaalajamajanduse põhimõtetele või sisaldab tehnoloogilist lahendust, mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas või peaaegu reaalajas vahetada;

4) arendatavaks tarkvaraks on andmepõhise aruandluse terviklahendus, mis tugineb andmepõhise aruandluse taksonoomiale ja hõlmab aruandluskohustuslase andmeid nende tekkimisest kuni esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutusele;

5) andmepõhise aruandluse terviklahenduse puhul on arendamisse kaasatud koostööpartneritena riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat, välja arvatud juhul, kui taotleja ise on andmete esitaja, ega kogu neid teistelt isikutelt;

6) punktides 4 ja 5 nimetamata olemasoleva või uudse tarkvara lahenduse puhul peab olema arendusse kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner ja tagatud vähemalt kolm testivat lõppklienti, kes ei ole projektis partnerid.

(5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevust toetatakse, kui andmemajanduse kasutusjuht on seotud riikliku keskse lahenduse kasutuselevõtuga ja selle jaoks vajalike analüüside ja arenduste tegemisega, või avaliku sektori valduses olevate andmete väärindamisega.

(6) Lisaks lõigetes 2–5 sätestatule peavad lõikes 1 nimetatud tegevused toetuse saamiseks olema kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt”, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on ühendmääruse §-s 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning taotluse rahuldamise otsusele vastavad kulud.

(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav:

1) diginõustaja teenuse kulu;

2) tarkvara ostmise või litsentsi tasu;

3) tarkvarade liidestamise arenduskulud.

(3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav:

1) projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed;

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed;

3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu;

4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu;

5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu;

6) digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud perioodil.

(4) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele loetakse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav projekti raames arendatud tarkvara turundamise kulu.

(5) Abikõlbmatu kulu on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule:

1) käibemaks;

2) ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3, 5, 6 ja 7 nimetatud kulud;

3) sularahamakse;

4) kasutusel oleva tarkvara versiooniuuenduse kulu.

(6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste korral ja kui projektile eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi, moodustavad kaudsed kulud projekti abikõlblikest kuludest seitse protsenti arvutatuna lähtudes ühendmääruse § 21 lõigetest 1 ja 3.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Maksimaalne abikõlblikkuse periood on 18 kuud.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029.

(3) Taotleja ei tohi võtta siduvaid kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhul.

(4) Juhul kui taotletakse vähese tähtsusega abi § 7 lõike 2 punktis 1 ja § 7 lõike 3 punktis 6 sätestatud abikõlblike kulude katmiseks, võib projekti abikõlblikkuse periood alata varem, kuid mitte enne kui kolm kuud taotluse esitamisest arvates.

(5) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra, ületades lõikes 1 sätestatud maksimaalset tähtaega, tingimusel et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. augustiks 2029.

(6) Projekt lõpeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale lõppmakse.

§ 9. Toetuse summa ja määr

(1) Toetuse minimaalne summa § 6 lõike 1 punktis 1 tegevuste puhul on 2000 eurot ja maksimaalne summa 5000 eurot, seejuures diginõustaja teenuse puhul on toetuse maksimaalne summa kuni 50 protsenti kogu projekti toetussummast.

(2) Toetuse maksimaalne summa § 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul on 150 000 eurot.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(4) Üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral 35 protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti toetatavatest kuludest.

(5) Üldise grupierandi määruse artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal väikese ja keskmise suurusega ettevõtja korral 50 protsenti toetatavatest kuludest, suurettevõtetele nende artiklite alusel toetust ei anta.

(6) Üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul peab § 7 lõike 3 punktides 2–6 sätestatud kulu aluseks olev teenus või ese olema ostetud turutingimustel.

(7) Juhul kui toetatavat tegevust toetatakse nii üldise grupierandi määruse ja ka VTA määruse alusel antava abina, siis rakendatakse üldise grupierandi toetusmäära.

(8) Omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Täiendavad nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistris registreeritud äriühing.