Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine

Määrus kehtestatakse

§ 91 lõigete 1 ja 3,

§ 30¹ lõike 3¹, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt artikli 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse:

1) nõuded määruse §-s 3 nimetatud Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmiseks vajalike aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja vormile;

2) määruse § 3 lõikes 1 nimetatud aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord;

3) määruse § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.

(2) Määrusega kehtestatud aruandeid kasutatakse ka Euroopa Keskpanga järgmiste määrustega kehtestatud nõuete täitmiseks:

1) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1011/2012, 17. oktoober 2012, väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (ELT L 305, 1.11.2012, lk 6–24);

2) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1072/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2013/34) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 51–72);

3) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16–85).

§ 2. Määruse kohaldamine

(1) Määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus).

2. peatükk Aruanded, nende koostamise põhimõtted ja esitamine

§ 3. Aruanded ja nende koostamine

(1) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama järgmised aruanded:

1) ressursside jääkide aruanne (lisa 1);

2) laenude jääkide aruanne (lisa 2);

3) väärtpaberite aruanne (lisa 3);

4) laekumiste ja väljamaksete aruanne (lisa 4);

5) loovutatud või bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne (lisa 5);

6) eluasemelaenude aruanne (lisa 6).

(2) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja Eesti Pangale esitama järgmised aruanded:

1) ressursside käibe aruanne (lisa 7);

2) laenude käibe aruanne (lisa 8);

3) laenujääkide täiendav aruanne (lisa 9);

4) väärtpaberikohustuste käibe aruanne (lisa 10);

5) väärtpaberikohustuste jääkide aruanne (lisa 11);

6) mittetehinguliste finantsvoogude ja üleantud laenude aruanne (lisa 12);

7) arvestuslike kontsernikontode aruanne (lisa 13);

8) immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne (lisa 14);

9) kodumajapidamiste muude laenude ja liisingute aruanne (lisa 15).

(3) Krediidiasutus, millel on filiaale väljaspool Eestit, on kohustatud:

1) lisaks koostama ja Eesti Pangale esitama määruse § 3 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aruanded, mis kajastavad üksnes krediidiasutuse Eestis paikneva üksuse (peakontori) andmeid;

2) määruse § 3 lõike 1 punktis 6 ja lõikes 2 nimetatud aruannetes kajastama üksnes krediidiasutuse Eestis paikneva üksuse (peakontori) andmeid.

(4) Aruanded koostatakse eurodes ümardatuna kahe kohani peale koma, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

(5) Aruannetes esitatakse intressimäärad, tarbijakrediidi kulukuse määr ja riskimarginaal protsentides aasta baasil ning kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna kuni kuue kohani peale koma.

(6) Aruannetes esitatakse eluasemelaenu summa ja tagatise väärtuse suhtarv ning laenumaksete ja sissetuleku suhtarv kujul protsendimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma.

(7) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.

§ 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad

(1) Määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning § 3 lõike 2 punktides 1–7 nimetatud aruannete aruandeperiood on kuu. Määruse § 3 lõike 1 punktides 5 ja 6 ning § 3 lõike 2 punktides 8 ja 9 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal.

(2) Määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 8 nimetatud aruanded esitatakse seitsmendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu, § 3 lõike 2 punktides 3, 6 ja 7 nimetatud aruanded esitatakse kümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu, § 3 lõike 1 punktis 6 ja lõike 2 punktis 9 nimetatud aruanne esitatakse kahekümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ning § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud aruanne esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

§ 5. Aruannete esitamine

(1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale elektrooniliselt XML-is (Extensible Markup Language) vormindatud dokumentidena Eesti Panga presidendi 29. mai 2018. aasta määruse nr 4 „Aruannete elektroonilise esitamise nõuded” (RT I, 05.06.2018, 1) kohaselt.

(2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

§ 6. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

(1) Aruannetes määratakse valuuta kood rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega.

(2) Aruannetes määratakse kliendi ja nõude omaja riigi kood rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega.

(3) Aruannetes määratakse majandussektorid Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.

(4) Aruannetes näidatakse kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp).

3. peatükk Lisades kasutatud mõisted

§ 7. Kasutatud mõisted

(1) Määruse lisades 1–15 kasutatakse mõisteid määruse §-des 8–18 esitatud tähenduses.

§ 8. Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted

(1) Klientide ja emitentide klassifitseerimisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.06.2013, lk 1–727) A lisa peatükis 2 sätestatud definitsioonidest.

§ 9. Residentsuse kohta kasutatud mõisted

(1) Resident on:

1) Eesti Vabariigi riigiorgan või asutus kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim või nende asutus, põhiseaduslik institutsioon), samuti kohalik omavalitsusüksus või selle asutus;

2) välisriigis asuv Eesti diplomaatiline, konsulaar- või muu ametlik esindus, samuti muu välisriigis asuv Eesti asutuse või organisatsiooni esindus, mis ei tegele majandus- ja kommertstegevusega;

3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus;

4) Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või selle esindus (sh piiriülese teenuse pakkuja);

5) Eesti Vabariigis registreeritud, Euroopa ühingute põhikirjaga loodud äriühing (Societas Europaea, SE), ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) või nende esindus;

6) Eesti Vabariigis registreeritud välismaa juriidilise isiku filiaal;

7) Eesti Vabariigis elav Eesti kodanik;

8) Eesti Vabariigis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba või tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;

9) välisriigis õppiv või ravil viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, olenemata tema õpingute või ravi kestusest;

10) välisriigis viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, kes on laevameeskonna liige või hooaja- või piiriülene töötaja, olenemata tema välisriigis viibimise kestusest;

11) välisriigis viibiv, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutav Eesti Vabariigi diplomaat, sõjaväelane, konsulaar- või muu ametliku esinduse töötaja või tema perekonnaliige.

(2) Mitteresident on iga isik, kes pole hõlmatud mõistega resident.

§ 10. Laenude kohta kasutatud mõisted

(1) Laen on võlaõigusseaduse § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahaline nõue.

(2) Pöördrepotehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus ostab väärtpabereid, kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavaid hoidmistunnistusi ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma.

(3) Repotehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus müüb väärtpabereid, kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavaid hoidmistunnistusi ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma.

(4) Arvelduskrediit on arvelduskonto deebetjääk.

(5) Krediitkaardilaen on krediidiasutuse väljastatud krediitkaartide (k.a järelmaksukaardid) krediidilimiitide kasutatud osa.

(6) Muu uuenev krediit on laen, mida ei saa identifitseerida kui krediitkaardilaenu ega arvelduskrediiti ning millel on järgmised tunnused:

1) võlgnik võib eelnevalt kokku lepitud krediidilimiidi piires vahendeid kasutada või välja võtta ilma võlausaldajat eelnevalt teavitamata;

2) kasutatava krediidi summa võib suureneda ja väheneda vastavalt vahendite laenamisele ja tagasimaksmisele;

3) krediiti võib kasutada korduvalt.

(7) Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvel ning mille intressimarginaal on piiratud. Siia kuulub ka liigilise sihtotstarbelisusega laen, mille intressimarginaal on piiratud. Laen, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, on turuintressimääraga laen.

(8) Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressimäärast madalama intressimääraga (nt krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule antud laen).

(9) Allutatud laen on krediidiasutuse nõue, mis rahuldatakse võlgniku tegevuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või krediidiasutuse kohustus, kui sellest tulenev nõue krediidiasutuse vastu kuulub krediidiasutuse tegevuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist.

(10) Kapitalirent on rendilepingust tulenev nõue, mis annab rentnikule õiguse kasutada rendileandjale kuuluvat vara (alusvara) teatud aja jooksul tasu eest ning millega antakse rentnikule üle kõik olulised alusvara omandiga kaasnevad riskid ja hüved. Renditud vara näidatakse rentniku, mitte rendileandja bilansis. Kapitalirendina kajastatakse ka kapitalirendiga sarnane kasutusrent.

(11) Faktooring on käibevahendite finantseerimine ostjatelt laekumata arvete tagatisel.

(12) Sündikaatlaen on mitme laenuandja ühise laenulepinguga ühele kliendile antud laen.

(13) Makseraskuste tõttu restruktureeritud laen on laen, mis on määratletud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/3117, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses finantsinstitutsioonide järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/451 (ELT L, 2024/3117, 27.12.2024) I lisa 2. jaos „IFRSi kohane finantsteabe aruandlus” toodud vormi F 19.00 „Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded” koostamise juhistes, mis on kättesaadavad Euroopa Pangandusjärelevalve veebisaidil (https://www.eba.europa.eu/risk-and-data-analysis/reporting-frameworks).

(14) Viivislaen on laen, mis on määratletud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/3117 I lisa 2. jaos „IFRSi kohane finantsteabe aruandlus” toodud vormide F 18.00 „Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta”, F 18.01 „Viivisnõuetest tulenev sisse- ja väljavool – laenud ja ettemaksed vastaspoole sektorite kaupa” ja F 18.02 „Ärikinnisvaralaenud ja lisateave kinnisvaraga tagatud laenude kohta” koostamise juhistes, mis on kättesaadavad Euroopa Pangandusjärelevalve veebisaidil (https://www.eba.europa.eu/risk-and-data-analysis/reporting-frameworks).

(15) Tähtajaks tasumata laen on laen, mille põhiosamakse, intressimakse või teenustasu ei ole tähtajaks laekunud.

(16) Uus leping on aruandeperioodil aruandva krediidiasutuse poolt esimest korda sõlmitud leping. Uueks lepinguks ei peeta teistest Eesti krediidiasutustest, välisriigi krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalidest või muust euroala rahaloomeasutusest üle toodud lepinguid ja aruandva krediidiasutuse varem sõlmitud lepingute muudatusi.

(17) Ettemaksed, mis ei ole laenud, on ettemaksed, mis on määratletud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/3117 I lisa 2. jaos „IFRSi kohane finantsteabe aruandlus” toodud vormi F 05.01 „Laenud ja ettemaksed (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad, kaubeldavad või müügiks hoitavad varad) toodete kaupa” koostamise juhistes, mis on kättesaadavad Euroopa Pangandusjärelevalve veebisaidil (https://www.eba.europa.eu/risk-and-data-analysis/reporting-frameworks).

(18) Osalise amortisatsiooniga laen on laen, mille lõppmakse on oluliselt suurem, kui laenuperioodi jooksul tehtud regulaarsed maksed.

§ 11. Hoiuste kohta kasutatud mõisted

(1) Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitatakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.

(2) Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

1) hoius on ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;

2) hoius on tähtajatu;

3) hoiustatud vahendeid saab nõudmisel kasutada ja käsutada ilma sama omaniku muu konto vahenduseta.

(3) Üleööhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

1) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;

2) hoius on tähtajatu või tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg;

3) hoiustatud vahendeid saab ilma oluliste sanktsioonide või piiranguteta nõudmisel või hiljemalt etteteatamisele järgneva pangapäeva jooksul kasutada ja käsutada.

(4) Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;

2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;

3) hoiustamise tähtaeg on lepinguga fikseeritud;

4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguga fikseeritud ja seda ei saa muuta;

5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi).

(5) Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

1) hoius on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;

2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;

3) hoiustatud vahendeid ei saa ilma oluliste sanktsioonide või piiranguteta nõudmisel või hiljemalt etteteatamisele järgneva pangapäeva jooksul kasutada ja käsutada;

4) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mõne eritingimusega (nt pulmapäev, teatud rahasumma kogumine);

5) hoiustatud summat võib suurendada;

6) lepingutingimuste rikkumisega võib kaasneda trahv;

7) hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.

(6) Investeerimishoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;

2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;

3) hoiustamise tähtaeg on lepinguga fikseeritud ja seda ei saa muuta;

4) hoiustatud summa suurus on lepinguga fikseeritud ja seda ei saa muuta;

5) hoiuse intress sõltub osaliselt või täielikult alusvara väärtuse muutusest;

6) lepingu ennetähtaegse lõpetamisega võib kaasneda trahv.

(7) Sihtotstarbeline laenuressurss on ressurss, mis on eraldatud krediidiasutusele edasilaenamiseks kindlale sihtrühmale ja/või ettemääratud tingimustel.

§ 12. Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted

(1) Võlaväärtpaber on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressid, ning laenuandja nõudeõigust sellele.

(2) Allutatud võlaväärtpaber on krediidiasutuse nõuet väljendav väärtpaber, mis võlgniku tegevuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või krediidiasutuse kohustust väljendav väärtpaber, kui sellest tulenev nõue krediidiasutuse vastu kuulub krediidiasutuse tegevuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist.

(3) Omakapitaliinstrument on igasugune leping, mis tõendab osalust ettevõtte varade jäägis pärast kõikide tema kohustuste mahaarvamist.

(4) Aktsia on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

(5) Eelisaktsia on hääleõiguseta omakapitaliinstrument, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.

(6) Osa on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale osaühingu varast ja kasumist ning annab selle omanikule (osanikule) õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

(7) Rahaturuinstrument on väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud väärtpaber.

(8) Fondi osak ja aktsia (investeerimisfondi osak ja aktsia / rahaturufondi osak) on väärtpaber, mis tõendab osakuomaniku õigust proportsionaalsele osale fondi varast.

(9) Tuletisinstrument on tuletisväärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 3 kohaselt ja muu sellega sarnane omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber.

(10) Hübriidvõlaväärtpaber on üheaegselt võlainstrumenti ja varjatud tuletisinstrumenti sisaldav finantsinstrument, mille väärtus sõltub tuletisinstrumendi komponendi väärtuse muutusest.

(11) Pandikiri on pandikirjaseaduse § 2 lõikes 1 nimetatud võlakiri.

(12) Hüpoteekpandikiri on pandikiri, mille esmastagatiseks võivad olla üksnes emitendi nõuded, mis tulenevad lepinguriigi territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegi tagatisel füüsilisele isikule antud krediidist, kui need vastavad pandikirjaseaduse §-des 25–27 toodud nõuetele.

(13) Segatud tagatisvaraga pandikiri on pandikiri, mille tagatisvaras võib lisaks elamukinnisvarale seatud hüpoteegile kasutada ka teisi pandikirjaseaduse § 30 lõikes 1 nimetatud esmastagatisi.

§ 13. Osaluste kohta kasutatud mõisted