Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded

Määrus kehtestatakse

§ 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse lapse arengu toetamiseks, tervise kaitseks ning õppe- ja kasvatustegevuse turvaliseks ja ohutuks korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks nõuded lastehoiu ja lasteaia maa-alale, hoonetele, sisustusele, rajatistele, ruumidele, vigastuste ennetamisele, tervise edendamisele ning päevakavale.

(2) Määrust kohaldatakse lastehoiule ja lasteaiale (edaspidi koos õppeasutus) olenemata nende omandivormist ning ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli lasteaia osale.

(3) Õppeasutusele, mis asub enne 1940. aastat kasutusele võetud ja planeeringu kohaselt miljööväärtuslikku keskkonda kuuluvas hoones või hoones, mis on tunnistatud mälestiseks, asub muinsuskaitsealal või kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja vastavalt muinsuskaitseseadusele, ning õuelastehoiule ja õuelasteaiale kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud nõuetest erinevaid nõudeid §-s 14 sätestatud riskianalüüsi tulemuste alusel.

§ 2. Määruses kasutatavad terminid

(1) Määruses kasutatakse termineid rahvatervishoiu seaduse, erakooliseaduse, alusharidusseaduse ja ehitusseadustiku tähenduses.

(2) Lisaks kasutatakse määruses termineid järgmises tähenduses:

1) õuelastehoid ja õuelasteaed on vastavalt lastehoid ja lasteaed, kus enamik õppe- ja kasvatustegevusi ning igapäevategevusi viiakse läbi õues;

2) majandusõu on õppeasutuse maa-ala osa õppeasutust teenindavale transpordile;

3) einestamisruum on õppeasutuse ruum, kus serveeritakse lastele toitu;

4) rühmaruumid on ühe rühma kasutuses olevad mängu- ja magamisruum, riietusruum ja hügieeniruum;

5) hügieeniruum on pesemisruum ja tualettruum;

6) õppeköök on ruum, kus viiakse läbi õppetegevusi, mis on seotud toidualase haridusega.

§ 3. Üldnõuded

(1) Õppeasutuse hooned, rajatised, ruumid, sisustus ja maa-ala peavad olema kasutusotstarbele sobivad.

(2) Õppeasutuse hooned, rajatised, sõidu- ja jalgteed ning platsid peavad vastama ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele ning käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele, samuti peavad olema tagatud tingimused laste ohutuseks ja erivajaduste toetamiseks.

(3) Õppeasutuse ruumides ning õuealal ei ole lubatud tarvitada nikotiinitooteid, alkohoolseid jooke ning teisi psühhotroopseid ja narkootilisi aineid sisaldavaid jooke ja tooteid.

(4) Lastele luuakse füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond, mis peab olema ohutu ja turvaline ja pakkuma lastele erinevaid mängu- ja loovtegevuse ning tervise ja kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi.

(5) Õppeasutuse ruumides peab olema piisav õhuvahetus, küllaldane loomulik ja tehisvalgustus, külma- ja soojaveevarustus, reovee kanalisatsioon, nõuetele vastav joogivesi ning tingimused nõuetekohaseks toitlustamiseks ja pesemiseks ning hügieeniliseks tualeti kasutamiseks.

(6) Õppeasutuse hoone või rühmaruumi ulatusliku remondi ajaks tuleb tegevus selles õppeasutuses või rühmaruumis peatada. Üle kuue kuu kasutatav asenduspind peab vastama käesoleva määruse nõuetele.

2. peatükk Füüsiline keskkond

§ 4. Nõuded maa-alale ja selle korrashoiule

(1) Õppeasutuse tegevuskohas, milles on neli või enam rühma, peab olema omaette maa-ala.

(2) Õppeasutuse maa-ala peab olema otstarbekalt haljastatud, piiratud läbipääsmatu heki või piirdeaiaga, puhas ja heakorrastatud. Laste järelevalveta väljapääs õppeasutuse ruumidest ja maa-alalt ning kõrvaliste isikute omavoliline pääs õppeasutuse ruumidesse peab olema välditud.

(3) Õppeasutuse maa-alal võivad olla kunstmaterjaliga kaetud üksnes teed, atraktsioonide alune pind ja alad, kus looduslik taimestik ei püsi või ei juurdu.

(4) Õppeasutuse maa-ala haljastuses ja ruumides ei tohi olla mürgiseid taimi.

(5) Kui õppeasutuse maa-alal toimub tegevus ka pimedal ajal, peab tegevuseks kasutatav maa-ala olema vajaduste kohaselt valgustatud.

(6) Õppeasutuse maa-ala korrashoiuks kasutatavad tööriistad ja ohtlikud seadmed peavad asuma lastele kättesaamatus kohas.

(7) Õppeasutuse maa-alal tagatakse vajaduse korral võimalus varjuda vihma, tuule ning päikesekiirguse ja palavuse eest.

(8) Juurdepääs maa-alal asuva tehis- või loodusliku veekogu juurde peab olema ohutuks muudetud või tehtud lastele kättesaamatuks. Kõik laste tegevused veega peavad olema turvalised ja vahetult jälgitud.

(9) Majandusõuest peab olema õppeasutuse maa-alalt eraldi väljapääs, mis on laste õues viibimise ajal suletud. Õppeasutus peab tagama laste turvalisuse, kui teenindav transport liigub laste õues olemise ajal.

§ 5. Nõuded mängualale

(1) Õppeasutuse maa-alal peab olema lastele mängimiseks mõeldud ala (edaspidi mänguala), mis võimaldab lastele ohutut, eakohast, mitmekesist ja arendavat tegevust. Mänguala hulka ei arvestata hoonealust pinda ega majandusõue.

(2) Mänguala seadmed ja atraktsioonid peavad vastama laste eale, kasvule ja erivajadustele, olema turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta, samuti peab olema ohutu nende paigaldamine, hooldamine ja kasutamine. Lastehoiu puhul juht ja lasteaia puhul direktor peab tagama vähemalt kord aastas atraktsioonide ohutuskontrolli.

(3) Liiv mänguala liivakastis ja atraktsioonide all peab olema saastumise tunnusteta.

(4) Mänguala ei pea olema õppeasutusel, milles on samas tegevuskohas vähem kui neli rühma.

§ 6. Nõuded hoonele

(1) Õppeasutuses tagatakse hoonesse ja ruumidesse ohutu sisse- ja väljapääs, järgides evakuatsiooni- ja väljumisteele kehtestatud nõudeid.

(2) Hoone sissepääsul peab olema varikatus.

(3) Läbipaistvate seinte ja uste, ukseklaaside ning põrandani ulatuvate klaasakende puhul peab olema tagatud ohutus ja need peavad olema lapsele nähtavalt märgistatud või varustatud kaitsega.

§ 7. Üldnõuded ruumidele

(1) Igal rühmal peavad olema rühmaruumid. Vajaduse korral kuulub rühmaruumide juurde toidu jaotamise koht ja riidekuivatusruum või -kapp.

(2) Rühmaruume võivad kasutada erinevad rühmad, kui kasutuskorraldus võimaldab laste turvalisust, hügieeni ja arenguvajadusi toetavat keskkonda.

(3) Mänguruum ning ühendatud mängu- ja magamisruum peab olema lihtsasti ümberkohandatav ja liigendatud, mis võimaldab lapsel vabalt liikuda ja tegutseda alarühmades ning pakub lapsele omaette olemise võimalust.

(4) Mängu- ja magamisruumis peab põranda pindala olema iga lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt kaks ruutmeetrit. Mängu- ja magamisruum võivad olla ühendatud, kui põranda pindala lapse kohta on vähemalt neli ruutmeetrit ja täiskasvanu kohta vähemalt kaks ruutmeetrit, õuelastehoiu ja -lasteaia puhul vähemalt kaks ruutmeetrit iga lapse ja täiskasvanu kohta. Põhjendatud juhul võib lapse ja täiskasvanu kohta arvestatav pindala olla eeltoodust kuni 10% väiksem, kui see on riskianalüüsist tulenevalt sobiv ning turvaline.

(5) Õppeasutuses, milles on samas tegevuskohas neli või enam rühma, peab olema saal või muu sobiv ruum, mida saab kasutada liikumis- ja muusikategevusteks või ühisüritusteks. Saal või muu sobiv ruum võib asuda ka õppeasutuse vahetus läheduses.

(6) Lastehoiu ja lasteaia rühmaruumid ning saal peavad asuma hoone I või II korrusel, välja arvatud viie- kuni seitsmeaastaste laste rühmaruumid ning ühiskasutuses olevad ruumid, mis võivad asuda hoone I, II või III korrusel. Rühmaruumid, mida kasutab liikumisraskustega laps, peavad asuma hoone I korrusel.

(7) Õppeköögi olemasolul peavad toidu valmistamiseks olema vajalikud seadmed ja sisustus, mille paigutus ruumis võimaldab tagada ohutuse toidu valmistamisel.

(8) Õppeasutuses, milles on samas tegevuskohas vähem kui neli rühma, on lubatud tahkekütusel töötav ahi, kamin, pliit või muu küttekolle. Küttekolde suu ei tohi asuda rühmaruumis. Küttekolle peab olema köetud vähemalt kaks tundi enne laste saabumist. Igas ruumis, kus on küttesüsteemi osi, peab olema suitsuandur ja vingugaasiandur.

§ 8. Nõuded ruumide viimistlusele

(1) Põrand peab olema konarusteta ja ei tohi olla libe.

(2) Hügieeniruumi seinad peavad olema vähemalt 1,5 meetri kõrguseni kaetud niiskuskindla, kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga.

(3) Ruumide seinad, uksed, põrandad ja terrassid peavad olema üldjuhul viimistletud matilt ning olema kergesti hooldatavad ja desinfitseeritavad. Siseviimistluseks kasutatud materjalid peavad olema tervisele ohutud ja vastama tootja poolt ettenähtud kasutusotstarbele.

(4) Rühmaruumides peavad elektripistikupesad olema lapsekindlad või asuma lapsele kättesaamatul kõrgusel.

§ 9. Nõuded hügieeniruumidele

(1) Laps peab saama pesta käsi voolava sooja veega enne sööki, pärast tualeti kasutamist, pärast õuest tulekut ning kui käed määrduvad. Ühe rühma kasutuses olevates ruumides peab olema vähemalt üks valamu täiskasvanutele. Õppeasutuse töötajatele peab olema tagatud võimalus käte desinfitseerimiseks.

(2) Kuni kolmeaastaste laste rühma hügieeniruumis peab olema:

2) sobival arvul väikelaste tualetipotte ja koht nende hoiustamiseks;

3) võimalus väikelaste tualetipottide pesemiseks, kuid seda mitte väikelaste kätepesuvalamutes;

4) laste WC-pott või suur WC-pott, mis on astmelaua ja sobiva prill-lauaga kohandatud lastele kasutuseks;

5) alusvanniga käsidušš.

(3) Nelja- kuni seitsmeaastaste laste hügieeniruumis peab olema:

1) vähemalt üks laste WC-pott või suur WC-pott, mis on astmelaua ja sobiva prill-lauaga kohandatud lastele kasutuseks, kaheksa lapse kohta;

3) alusvanniga käsidušš.

(4) Liitrühma hügieeniruumis peab olema:

1) kuni kolmeaastastele lastele sobival arvul väikelaste tualetipotte ja koht nende hoiustamiseks;

2) vähemalt üks laste WC-pott või suur WC-pott, mis on astmelaua ja sobiva prill-lauaga kohandatud lastele kasutuseks, kaheksa nelja- kuni seitsmeaastase lapse kohta;

3) võimalus väikelaste tualetipottide pesemiseks, kuid seda mitte väikelaste kätepesuvalamutes;

4) alusvanniga käsidušš.

(5) Kui hügieeniruumis on rohkem kui üks WC-pott, peavad need olema üksteisest vaheseintega eraldatud ja ustega.

§ 10. Nõuded einestamisruumile ja -alale

(1) Õppeasutusel võib laste jaoks olla einestamiseks kas eraldi einestamisruum või einestamisala osana rühmaruumist või õuelastehoiu ja -lasteaia puhul maa-alast.

(2) Einestamisruum või -ala, selle asetus, suurus, sisseseade ja kasutatavad seadmed peavad võimaldama toitlustada söögiaegade jooksul kõiki õppeasutuse lapsi.

(3) Einestamisruum sisustatakse arvestades köögitüüpi, sööjate arvu ajaühikus, toitude serveerimisaegu ja toidu jaotussüsteeme.

(4) Einestamisruumis või -alal või selle läheduses peab olema lastele käte pesemiseks piisav hulk sobival kõrgusel paiknevaid valamuid. Valamud peavad olema varustatud sooja voolava veega, sobiva kätepuhastusvahendiga ja hügieenilise käte kuivatamise võimalusega.

(5) Einestamisruumi või -ala sisseseade, sealhulgas söögilauad, toidu serveerimise ja söömise vahendid ning serveerimisliin peavad olema puhtad. Puhastamine ja vajaduse korral desinfitseerimine peab toimuma sagedusega, mis ei põhjusta toidu ning toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete saastumist, ei halvenda toidu omadusi ega ohusta inimese tervist.

(6) Kui einestamine toimub regulaarselt õues, peab selleks olema eraldi einestamisala, kus peab olema tagatud igale lapsele istumisvõimalus laua taga ja hügieenilised tingimused toidu serveerimiseks.

§ 11. Nõuded ruumide sisustusele ja vahenditele

(1) Ruumide sisustus ja vahendid peavad olema ohutud, kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad ning vastama laste vanusele ja arvule rühmas.

(2) Riietusruum varustatakse istumiskohtadega ning riidekappide või nagidega laste üleriiete ja vahetusriiete paigutamiseks.

(3) Tagada tuleb võimalus laste välisriiete ja -jalanõude kuivatamiseks.

(4) Lapsel peab olema tema kasvule vastav tool ja koht laua taga.

(5) Lapsel peab olema tema eale ja kasvule vastav päevane ergonoomiliselt sobiv hügieeniline puhkamiskoht või voodi.

(6) Igal lapsel on magamiseks ainult tema kasutatav voodipesu. Voodipesu vahetatakse regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord iga kümne kasutuspäeva järel.

(7) Kui kasutusel on riidest käterätikud, on need personaalsed ja neid vahetatakse regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord iga kümne kasutuspäeva järel.

(8) Kaitseks otsese päikesevalguse ja soojuskiirguse eest peavad magamis- ja mänguruumi päikesepoolsed aknad olema varustatud valgust reguleeriva ohutu kattega.

(9) Õppeasutuses kasutatakse mängu- ja spordivahendeid, mille konstruktsioon, mõõtmed ja pindade viimistlus vastavad lapse eale ja kasvule. Spordivahendeid kontrollitakse tootja juhendite kohaselt vastavalt õppeasutuse riskianalüüsile. Õppeasutuse töötaja peab jälgima laste ohutust vahendite kasutamisel.

(10) Mängu- ja spordivahendid peavad olema terved ja neid tuleb puhastada vastavalt määrdumisele.

(11) Õppeasutuse töötajatele peab olema loodud võimalus hoida oma isiklikke asju lastele kättesaamatus kohas.

§ 12. Nõuded ruumide korrashoiule

(1) Õppeasutuses peab olema tagatud ruumide korrapärane puhastamine.

(2) Ruumide, sisustuse ja pindade puhastamisel kasutatakse kemikaaliseaduse, biotsiidiseaduse ja teiste asjakohaste õigusaktide nõuetele vastavaid puhastus-, desinfitseerimis- ja pesuaineid ning -vahendeid vastavalt kasutusjuhendile.

(3) Puhastamiseks kasutatavaid seadmeid, puhastusvahendeid ja -aineid ning teisi kemikaale tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas.

§ 13. Nõuded ruumide sisekliimale

(1) Ruumides peab olema loomulik valgustus, välja arvatud hügieeniruumides, keldrikorrusel asuvates riietusruumides ja abiruumides.

(2) Kõikides ruumides peab olema tehisvalgustus.

(3) Loomulik ja tehisvalgustus peavad tagama piisava ühtlase ja varjudeta hajutatud valgustatuse kohtades, kus lapsed tegelevad visuaalset täpsust ja silmade pingutust nõudvate tegevustega.

(4) Ruume, kus puudub ventilatsioon või see on ebapiisav, tuleb regulaarselt tuulutada.

(5) Ruumide tuulutamisel laste ruumis viibimise ajal ei tohi tekitada tuuletõmmet. Sissepääsul tuleb tõkestada külma õhu pääs ruumidesse.

(6) Rühmaruumides võib ühes liitris siseõhus olla süsihappegaasi- ehk süsinikdioksiidisisaldus keskmiselt kuni 1000 mikroliitrit (ppm).

(7) Rühmaruumi aknad peavad olema avatavad ja vajaduse korral võimaldama tuulutamist.

(8) Rühmaruumi õhutemperatuur peab olema vähemalt 21 ºC. Kui õhutemperatuur tõuseb üle 26 ºC, tuleb võtta tarvitusele meetmed temperatuuri mõju vähendamiseks.

(9) Õppeasutuses peab olema termomeeter laste viibimistsoonis õhutemperatuuri mõõtmiseks.

3. peatükk Riskianalüüs ja tervise edendamine

§ 14. Riskianalüüs

(1) Laste turvalisuse ja ohutuse hindamiseks, tervise kaitsmiseks ning vigastuste ja haiguste ennetamiseks koostatakse õppeasutuses iga kolme kalendriaasta jooksul või ulatusliku rekonstrueerimise korral riskianalüüs. Riskianalüüs võib olla sisehindamise osa.

(2) Riskianalüüsi tulemustest teavitatakse õppeasutuse töötajaid ja õppeasutuse pidajat, lasteaia puhul ka hoolekogu.

(3) Kui õppeasutuses on tõenäoline, et riskianalüüsis kirjeldatud riskid realiseeruvad või riske on puudulikult hinnatud, on õppeasutuse pidaja kohustatud viivitamata viima õppeasutuse tegevuse kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega ja riskid maandama.

§ 15. Lapse tervise jälgimine ja edendamine

(1) Õppeasutuses koostatakse lapse tervise edendamise eesmärgid ja tegevused, lähtudes õppeasutuse õppekavast, riskianalüüsi ja sisehindamise tulemustest.

(2) Õppeasutuses peab jälgima lapse terviseseisundit tema igakordsel õppeasutusse vastuvõtmisel ja seal viibimise ajal. Tervisehäirest tuleb vanemat teavitada.

(3) Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatel peavad olema oskused anda lapsele esmaabi.

§ 16. Üldnõuded lähtuvalt lapse tervislikust seisundist

(1) Õppeasutusel on õigus keelduda ilmselgete haigustunnustega lapse vastuvõtmisest, et tagada kõikide laste tervise ohutus. Lapse haigestumise või vigastuse korral õppeasutuses viibimise ajal võtab õppeasutuse töötaja ühendust vanemaga ja vajaduse korral kutsub kiirabi.

(2) Nakkushaiguse kahtlusega laps tuleb võimaluse korral eraldada teistest lastest, kuid last ei tohi jätta ilma järelevalveta. Haigustunnustega lapsele tuleb vanem järele kutsuda.

(3) Vanema või kiirabi saabumiseni antakse haigestunud või vigastatud lapsele esmast abi.

(4) Õppeasutuses ei anta lastele ravimeid. Kui arst on lapse kroonilise haiguse korral määranud lapsele ravimite manustamise, võib lastehoiu pidaja või lasteaia direktori määratud töötaja anda ravimeid arsti määratud annuses üksnes vanema vastutusel kokkuleppel vanemaga.

§ 17. Laste liikumise ja kehalise tegevuse edendamine

(1) Laps peab saama viibida iga päev võimalikult palju õues, arvestades ilmastikuolusid. Lapse õues viibimise aeg sõltub tajutavast välisõhu temperatuurist. Tajutavat välisõhu temperatuuri hinnatakse igapäevaste ilmavaatluste andmete alusel.

(2) Õppeasutuses peab mistahes liiklemisvahendiga liiklemisel kasutama turvavarustust.

(3) Kuni kolme aasta vanuseid lapsi ei viida tugeva vihmasaju ja lumetuisu korral õue, kui puudub võimalus vihma, tuule ja lumetuisu eest varjumiseks.

(4) Madalama kui miinus 20 ºC tajutava välisõhu temperatuuri ja madalama kui miinus 15 ºC välisõhu temperatuuri korral lühendatakse õues viibimise aega 10 minutini.

(5) Kõrgema kui 20 ºC välisõhu temperatuuri juures tuleb lastele tagada võimalus olla varjus. Lastele peab olema ka õues kättesaadav joogivesi.

(6) Laste ujulasse, basseini, veekeskusesse või muusse avalikku supluskohta suplema viimisel peab vähemalt iga seitsme lapse kohta olema kaasas õpetaja, treener või täiskasvanu, kes tagab lapse ohutuse teekonnal, jälgib pidevalt vees olevaid lapsi, juhendab vees toimuvaid tegevusi ja osutab vajaduse korral abi.

4. peatükk Nõuded päevakavale

§ 18. Päevakava koostamine

(1) Õppeasutuses koostatakse päevakava, arvestades käesoleva määruse nõudeid, õppeasutuse lahtioleku aega ning laste ealisi ja individuaalseid arenguvajadusi. Lastehoiu päevakava kinnitab pidaja või juht, lasteaia päevakava kinnitab direktor.

(2) Päevakava koostamisel võetakse arvesse, et:

1) lapsel peab olema piisavalt aega ja võimalusi aktiivseteks ning vaikseteks tegevusteks, mis moodustavad lapse jaoks tasakaalustatud terviku nii, et õppe- ja kasvatustegevused, igapäevatoimingud ja vabategevused vahelduvad sujuvalt;

2) tegevuste planeerimisel arvestatakse lastele soovitatud õues viibimise aega;

3) kuni kolmeaastasele lapsele peab olema tagatud üldjuhul kuni kaks tundi puhkeaega päevas valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Nelja- kuni seitsmeaastasele lapsele peab olema tagatud üldjuhul kuni üks tund puhkeaega päevas valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel;

4) haridusliku erivajadusega lapsele peab võimaldama puhkeaja lapse tervisest ja arengulisest eripärast lähtudes.

5. peatükk Rakendussätted

§ 19. Määruse rakendamine

(1) Enne käesoleva määruse jõustumist ehitusloa taotlemiseks esitatud õppeasutuse ehitusprojekti järgi ehitatud õppeasutus loetakse käesolevale määrusele vastavaks ka siis, kui ta vastab ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusprojekti koostamise hetkel koolieelsele lasteasutusele ja laste hoolekandeasutustele kehtinud ehituslikele nõuetele.