Kutseharidusstandard

Määrus kehtestatakse

§ 22 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määruses kehtestatakse kutseõppeasutuses või kutseõpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis (edaspidi kool) toimuva kutseõppe tasemeõppe ühtsete nõuete kogum, sealhulgas kutseõppe õpiväljundid ja nende seos kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õppekava ning õppe ülesanded ja nõuded, õppekava muutmise põhimõtted, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted ning õppevaldkondade ja -suundade ning õppekavarühmade loetelu.

(2) Määrust ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse §-des 23¹–23³ sätestatud teise taseme õppe kohta

§ 2. Kutseõppe sisendid

(1) Kutseõppe sisu aluseks on eelkõige:

1) riigisisesed või rahvusvahelised standardid;

2) riigi hariduspoliitilised eesmärgid;

3) Euroopa Liidu Nõukogu soovitused;

4) sotsiaalpartnerite sisend;

5) nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtted.

§ 3. Õpingud ja õpingute lõpetamine

(1) Õpingud on õpilase tegevus õppe- ja töökeskkonnas õppekavaga seatud eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks ning need toimuvad kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.

(1) Õppe pakkumisel kasutatakse asjakohaseid õppe- ja hindamismeetodeid ning õppevahendeid ja õpikeskkondi, mis arvestavad õpilaste vajadusi ja toetavad õpiväljundite saavutamist.

(1) Statsionaarne õpe on õppevorm, mis on suunatud õpilastele, sealhulgas õppimiskohustuslikele õpilastele, kellele õppimine on põhitegevus. Statsionaarses õppes on õpetaja või juhendaja poolt juhendatud tegevusel, sealhulgas kontaktõppel, suurem osakaal kui iseseisval tööl.

(1) Mittestatsionaarne õpe on õppevorm, mis on suunatud eelkõige õppimiskohustuse täitnud õpilastele. Mittestatsionaarses õppes on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal õpilase iseseisval tööl.

(2) Kontaktõpe toimub õpikeskkonnas (sealhulgas e-õppe, praktilise töö või töökohapõhise õppena) ja selles osalevad õpilane ja õpetaja või juhendaja.

(3) Praktika on õppe käigus omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine töökeskkonnas juhendaja juhendamisel. Praktika maht määratakse kooli õppekavas.

(4) Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt, lähtudes õpetaja või juhendaja antud töö- või õppeülesannetest. Iseseisev töö on õpetaja või juhendaja poolt eesmärgistatud ja tagasisidestatud.

(4) Statsionaarses õppevormis toimuva 2. ja 3. taseme kutseõppe õppekavade ning kutsekeskhariduse õppekavade iseseisva töö osakaal on 15 kuni 30 protsenti õppekava kogumahust.

(6) Õpingute lõpetamiseks on vajalik saavutada kõik õppekavaga määratud õpiväljundid. Õpiväljundite saavutamist hinnatakse praktilistes tööolukordades toimuva oskuste demonstratsiooni, kutseeksami, koolieksami või riigieksamiga vastavalt määruses konkreetse kutseõppe liigi kohta sätestatule.

(7) Kutseeksami korraldus on reguleeritud kutseseaduses, riigieksamite korraldus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõigetes 2 ja 4 ning oskuste demonstratsiooni ja koolieksami korraldus reguleeritakse kooli õppekorralduseeskirjas.

§ 4. Õppe mahu arvestamine

(1) Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi arvestuspunkt). Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti. Arvestuspunkti lühendina kasutatakse akronüümi „EKAP”.

(2) Eesti kutsehariduse arvestuspunktisüsteem on raamistik õpiväljundite kirjeldamiseks, õpitulemuste tunnustamiseks, ülekandmiseks ja koondamiseks, kusjuures õpitulemused võivad olla saavutatud nii formaalse, mitteformaalse kui ka informaalse õppimise teel. Koolil on õigus kohandada õpet nii, et õppekavaga seatud eesmärgid ja õpiväljundid saavutatakse keskmisest arvestuslikust õppeajast lühema või pikema ajaga.

2. peatükk Õppekavad

§ 5. Õppekavad

(1) Kutsehariduse tasemeõppe alus on vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõikele 2 õppekava. Õppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks.

(2) Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seosed kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.

§ 6. Riiklik õppekava

(1) Riiklik õppekava on kutsekeskhariduse kooli õppekava koostamise alusdokument.

(2) Riiklik õppekava koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega kooskõlas §-s 2 sätestatuga.

(3) Kui riikliku õppekava aluseks olev kutsestandard tunnistatakse kehtetuks, kehtestatakse uus kutsestandard, muudetakse kutsestandardi nimetust või selles sätestatud kutseoskusnõudeid või kui ilmneb muu muutmisvajadus, siis vaadatakse riiklik õppekava üle ja kehtestatakse see vajaduse korral uuesti.

§ 7. Kooli õppekava

(1) Kooli õppekava on õpingute alusdokument. Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks. Nii esmaõppe kui jätkuõppe õppekava võib olla koostatud ühisõppekavana.

(2) Kool koostab õppekava kindlale kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele (edaspidi kvalifikatsioonitase). Sama kvalifikatsioonitaseme kutse- ja erialadele võib kool koostada õppekava, mis võimaldab spetsialiseerumist erinevatele kutsetele või erialadele.

(3) Kui õppekava alusel on võimalik saada mitu kutset või osakutset, siis määratakse õppekavas moodulid, mille õpiväljundite omandamine on tingimuseks konkreetse kutse või osakutse saamisel.

(3) Kool arvestab kutsekeskharidusõppe õppekava koostamisel, et õpilase õpitee oleks valikuterohke, pakkudes õppekavaga erinevaid suunavalikuid või spetsialiseerumisi ja tehes vajaduse korral koostööd teiste õppeasutustega. Suuna- ja spetsialiseerumise valiku võimalused ja tingimused sätestatakse kooli õppekavas.

(4) Ühisõppekava koostöölepinguga määratakse kindlaks kool, kes tegutseb koostöölepingu raames ühisõppekava hoidjana, registreerib ühisõppekava ja sellele õppima asuvad õpilased Eesti Hariduse Infosüsteemis ning väljastab ühisõppekava lõpetajatele ühise lõputunnistuse ja muud lõpudokumendid.

(5) Ühisõppekava hoidja viib läbi vähemalt poole ühisõppekava alusel toimuvast õppest.

(6) Paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuet ei kohaldata ühisõppekava suhtes, milles osaleb välisriigi õppeasutus.

§ 8. Õppekava moodulid

(1) Õppekava koosneb moodulitest.

(2) Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.

(3) Mooduli õpiväljundid kirjeldatakse selgelt ja mõõdetavalt, et õpilasel oleks võimalik nende saavutatust tõendada ning õpetajal või juhendajal hinnata õpilase teadmiste ja oskuste taset ning õppekava eesmärkide saavutamist.

(4) Mooduli maht arvestuspunktides sõltub mooduli eesmärgist ning õpiväljunditega määratud oskuste ja teadmiste keerukusest ja ulatusest.

(5) Õppekavas eristatakse põhiõpingute, valikõpingute ja üldharidusõpingute mooduleid. Kutseõppe õppekavades esitatakse põhiõpingute ja valikõpingute moodulid. Kutsekeskhariduse õppekavas esitatakse lisaks põhi- ja valikõpingute moodulitele ka üldharidusõpingute moodulid.

(6) Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid.

(7) Õppekava põhiõpingute moodulite ülesehitus, nende õpiväljundid, maht ja jaotus õppe ajas peavad toetama tööturul rakendumiseks vajalike kompetentside omandamist. Põhiõpingute moodulid koostatakse selliselt, et neid saab aluseks võtta täienduskoolituse, sealhulgas mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumiseks ning kutseõppe pakkumiseks põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele.

(8) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi ja tööelu üldoskusi mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks.

(9) Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi, seonduvad täiendava kutse või osakutsega või toetavad üldpädevuste ja tööelu üldoskuste omandamist. Valikmoodulid moodustavad 10–20 protsenti õppekava mahust ning need määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras.

(10) Põhi- ja valikõpingute moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu, mille määratlused on järgmised:

1) kutse- ja erialased teadmised on õppeprotsessi käigus omandatud teave kutse-, eri- ja ametialaste faktide, põhimõtete, teooriate ja tavade kohta;

2) kutse- ja erialased oskused on võime rakendada teadmisi ja kasutada neid ülesannete täitmisel ja probleemide lahendamisel, oskusi kirjeldatakse nende keerukuse ja mitmekesisuse kaudu;

3) iseseisvuse ja vastutuse ulatus on määr, mille ulatuses lõpetanu suudab iseseisvalt töötada ja oma töötulemuste eest vastutada;

4) õpipädevus on suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust;

5) suhtluspädevus on suutlikkus suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis;

6) enesemääratluspädevus on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena;

7) tegevuspädevus on suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi, teha koostööd;

8) infotehnoloogiline pädevus on suutlikkus kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infotehnoloogiavahendeid ja digitaalmeediat;

9) algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus on suutlikkus tegutseda algatusvõimeliselt ja loovalt ning planeerida oma karjääri nüüdisaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.

(11) Üldharidusõpingute moodulitega määratakse kutsekeskharidusõppe õppekavades riigi üldkeskhariduse standardiga kooskõlas olevad õpiväljundid.

§ 9. Kooli õppekava kohandamine ja muutmine

(1) Kool võib kohandada õppekava vastavalt õpilaste sihtrühmale ja õppevormile.

(2) Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute moodulite sisu, valikut ja õppe mahtu ning vajaduse korral suurendada praktika osakaalu, tagades seejuures õppekava õpiväljundite saavutatavuse.

(3) Kutseõppeasutuse seaduse § 31¹ lõikes 3 nimetatud õppekava kohandamise puhul koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.

3. peatükk Teise taseme kutseõpe

§ 10. Teise taseme kutseõpe

(1) Teise taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 2. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele.

(2) Teise taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks rahvusvahelise ametite klassifikaatori ISCO-08 (International Standard Classification of Occupations; 2008) ametiala pearühma (edaspidi ametiala pearühm) „Lihttöölised” liigituvates ametites.

(3) Teise taseme kutseõppes toimub õpe üksnes esmaõppe õppekavade alusel.

(4) Teise taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhihariduse olemasolu.

§ 11. Õppe maht

(1) Õppe maht teise taseme kutseõppes on 60 kuni 120 arvestuspunkti.

(2) Praktiline töö ja praktika kokku moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 70 protsenti.

§ 12. Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

(1) Õpingud teise taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.

(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Kutseõppeasutuse seaduse § 31¹ lõike 2 alusel kehtestatud määruse tähenduses tuge vajava õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust oskuste demonstratsiooniga, mille võib asendada kutseeksamiga.

(3) Teise taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.

(4) Teise taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist.

§ 13. Teise taseme kutseõppe õpiväljundid

(1) Teise taseme kutseõppe lõpetanu on saavutanud käesolevas paragrahvis esitatud õpiväljundid.

(2) Kutse- ja erialased teadmised:

1) teab ja kirjeldab peamisi kutse- ja erialaseid mõisteid ning põhimõtteid;

2) saab aru oma töö põhiprotsessidest, tunneb erialast oskussõnavara, materjale, töövahendeid ja enam kasutatavaid seadmeid.

(3) Kutse- ja erialased oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus:

1) oskab täita oma kutse- või erialal tavapäraseid, piiratud vastutusega tööülesandeid;

2) suudab täita tööülesandeid juhendamisel;

3) töötab tulemuslikult töösituatsioonides, mis on üldjuhul stabiilsed.

(4) Õpipädevus: õpib nõustamisel ja suunamisel.

(5) Suhtluspädevus:

1) oskab suhelda harjumuspärastes olukordades ja tavapäraste suhtluspartneritega;

2) kasutab kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel nõu, abi ja tuge ning etteantud infomaterjale.

(6) Enesemääratluspädevus: oskab oma töö tulemusi hinnata nõustamisel.

(7) Tegevuspädevus: juhendamisel kohaneb ja tuleb toime erinevates sotsiaalsetes keskkondades.

(8) Infotehnoloogiline pädevus:

1) teab mõningaid infotehnoloogia võimalusi;

2) oskab mõnel määral kasutada internetti;

3) oskab kasutada mõningaid rakendusi juhendamisel.

(9) Algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus:

1) oskab väljendada oma ideid ning neid juhendamisel rakendada;

2) teeb juhendamisel etteantud võimalustest oma oskustele sobivaid valikuid;

3) osaleb oma karjääriplaani koostamisel.

4. peatükk Kolmanda taseme kutseõpe

§ 14. Kolmanda taseme kutseõpe

(1) Kolmanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 3. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele.

(2) Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma „Seadme- ja masinaoperaatorid”, „Oskustöötajad ja käsitöölised”, „Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised” või „Teenindus- ja müügitöötajad” liigituvates lihtsamates ametites.

(3) Kolmanda taseme kutseõppes toimub õpe üksnes esmaõppe õppekavade alusel.

(4) Kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhihariduse olemasolu.

§ 15. Õppe maht

(1) Õppe maht kolmanda taseme kutseõppes on 60 kuni 120 arvestuspunkti.

(2) Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne.

§ 16. Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine

(1) Õpingud kolmanda taseme kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.

(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Kutseõppeasutuse seaduse § 31¹ lõike 2 alusel kehtestatud määruse tähenduses tuge vajava õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust oskuste demonstratsiooniga, mille võib asendada kutseeksamiga.

(3) Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega.

(4) Kolmanda taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist. Põhiharidusega kolmanda taseme kutseõppe lõpetanu võib jätkata õpinguid neljanda taseme kutseõppes või keskhariduse tasemel.

§ 17. Kolmanda taseme kutseõppe õpiväljundid

(1) Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanu on saavutanud käesolevas paragrahvis esitatud õpiväljundid.

(2) Kutse- ja erialased teadmised: teab ja tunneb kutse- ja eriala oskussõnavara, põhimõtteid, tehnoloogiaid, protsesse, tehnikaid, materjale, töövahendeid, seadmeid ja terminoloogiat ning oskab neid kasutada ja rakendada.

(3) Kutse- ja erialased oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus:

1) oskab oma kutse- või erialal iseseisvalt täita mitmekesiseid tööülesandeid;

2) suudab töötada iseseisvalt ja vastutada oma töö tulemuste eest töösituatsioonides, mis on üldjuhul stabiilsed või vähesel määral muutuvad;

3) vastutab oma tööülesannete täitmise eest.

(4) Õpipädevus: õpib ja täiendab end iseseisvalt.

(5) Suhtluspädevus:

1) põhjendab oma seisukohti ja väljendab ennast erinevates olukordades nii suuliselt kui kirjalikult;

2) kutse- ja erialaste probleemide lahendamisel kasutab üldlevinud infoallikaid.

(6) Enesemääratluspädevus: on võimeline optimaalselt lahendama kutse- ja erialaseid probleeme ning muutma vastavalt vajadusele oma käitumist.

(7) Tegevuspädevus: osaleb tulemuslikult erinevates meeskondades ning on suuteline täitma neis mitmekesiseid rolle.

(8) Infotehnoloogiline pädevus:

1) teab infotehnoloogia peamisi võimalusi ja potentsiaalseid ohte;

2) oskab kasutada interneti peamisi võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel.

(9) Algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus:

1) kasutab erinevaid vahendeid ideede leidmiseks ja teostamiseks;

2) avaldab arvamust kogetu kohta, kirjeldab, esitleb ja hindab oma ideid ja töid;

3) seab juhendamisel endale karjäärieesmärke;

4) leiab juhendamisel töökohtade kohta informatsiooni, sh elektrooniliselt;

5) seostab juhendamisel erialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega.

5. peatükk Neljanda taseme kutseõpe

§ 18. Neljanda taseme kutseõpe

(1) Neljanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 4. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele.

(2) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma „Seadme- ja masinaoperaatorid”, „Oskustöötajad ja käsitöölised”, „Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised”, „Teenindus- ja müügitöötajad” või „Ametnikud” liigituvates keerukamates ametites.

(3) Neljanda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe ja jätkuõppe õppekavade alusel.

(4) Neljanda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu.

(5) Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on 3. või 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu.

§ 19. Õppe maht

(1) Õppe maht neljanda taseme esmaõppes on 60 kuni 150 arvestuspunkti, muusika ja esituskunstide õppekavarühmas kuni 180 arvestuspunkti.

(2) Õppe maht neljanda taseme jätkuõppes on 30 kuni 60 arvestuspunkti.