Kalapüügieeskiri

Määrus kehtestatakse

§ 9 lõike 1, § 11 lõike 5 ja § 90 lõike 2 ning

§ 6 lõike 1 punkti 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, piiriveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ja majandusvööndis ning agarikupüüki meres.

(2) Määrus reguleerib kalapüüki meres niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid.

(2) Määruses sätestatud juhul reguleerib määrus kalapüüki väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui püük toimub Eesti lipudokumenti omava laevaga või kui kala püüab kalapüügiseaduses sätestatud juhul Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtja niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu õigusakt ei sätesta teisiti.

(3) Kaitsealadel püütakse kala käesoleva määruse ja konkreetsel kaitsealal kehtiva kaitse-eeskirja järgi.

(4) Piiriveekogudel püütakse kala riigipiiri seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud piiranguid arvestades.

§ 1¹. Volituse andmine kalapüügi nõuete ajutiseks muutmiseks

(1) Kui rahvusvahelisest lepingust tuleneb vajadus sise- ja piiriveekogudes ning sise- ja territoriaalmeres nõudeid kalapüügi kohta korduvalt või ajutiselt muuta, võib need kehtestada

.

§ 2. Mõisted käesoleva määruse tähenduses

(1) Grunttropp – püünise alumise selise kaitseks eraldi otstele kinnitatud raskus.

(2) Eesti territooriumil Peipsi järve ja Lämmijärve vaheline piir – punktide 58º21.902'N, 27º26.326'E ja 58º21.176'N, 27º31.540'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, ning Lämmijärve ja Pihkva järve vaheline piir – punktide 58º04.653'N, 27º36.454'E ja 58º05.240'N, 27º37.110'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni.

(3) Eesti territooriumil Narva veehoidla ja Narva jõe vaheline piir – punktide 58º16.653'N, 27º59.792'E ja 58º16.601'N, 27º59.870'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, ning Narva jõe ja Peipsi järve vaheline piir – punktide 58º59.355'N, 27º43.750'E ja 58º59.260'N, 27º43.833'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni.

(4) Kirptirk – üheharuline konks, mille säärele on kinnitatud raskus.

(5) Lant – kuni kolme kolmeharulise konksuga peibutis, mis kinnitatakse õngenöörile peibutise esimese või tagumise kolmandiku küljest.

(6) Mõõduline kala – töötlemata kala, mille pikkus mõõtmisel ühtib lisas 3 esitatud sama liigi alammõõduga või ületab seda.

(7) Narva jõe Soome lahte suubumise koht – Eesti Vabariigi territooriumile jääval osal punktide 59º28.206'N, 28º2.512'E ja 59º28.223'N, 28º2.611'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni Narva jões.

(8) Nooguti – õngeridva otsa asetatav elastsest materjalist abivahend kala võtu avastamiseks.

(9) Peibutis – õngekonksule kinnitatud toiduobjekt või selle imitatsioon ehk kunstpeibutis.

(10) Põik- ehk horisontaal- ehk balansiirlant – kuni kolme kolmeharulise konksuga varustatud peibutis, mis kinnitatakse õngenöörile landi pikema külje keskosast.

(11) Rakis – abivahend spinningupüügil landi asemel surnud kala peibutisena kasutamiseks.

(12) Rull või haspel – vahend õngenööri kerimiseks.

(13) Seisevpüünis – veekogu põhja kinnitatud § 4 lõike 2 punktis 10 nimetatud õngejada ning §-des 6 ja 7 nimetatud nakke- ja lõkspüünis.

(14) Tirk – lant, mille konksu teraviku kaugus konksu säärest on kuni 15 mm ja harude vahe ei ületa 30 mm.

(15) Tragimine – sihipärane tegevus kala haakimiseks konksu otsa mujalt kui suu.

(16) Suue või läte vooluveekogudel, millele on rajatud vooluveekogu pikendavad muulid – muuli mere- või mis tahes veekogu poolseid otsi ühendav sirge. Muulideta vooluveekogude suudmete või lätete määramisel tuleb lähtuda Eesti looduse infosüsteemi andmetest.

2. peatükk Püügivahendite loetelu ja kirjeldus

§ 3. Lubatud kalapüügivahendid

(1) Lubatud kalapüügivahendid jagunevad õngpüünisteks, allveepüügivahenditeks, nakkepüünisteks, lõkspüünisteks, kurnpüünisteks ja traalpüünisteks.

§ 4. Õngpüünised

(1) Õngpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud sööda või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.

(2) Lubatud õngpüünised on:

1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust ning võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;

2) käsiõng, mis koosneb ridvast, ujukist või noogutist, õngenöörist ja kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust ning võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse ja rulli või haspliga;

3) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, rullist, õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse või lisatirguga;

4) vedel on punktis 3 nimetatud õngpüünis, mille lanti või rakist veetakse paadi järel;

5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossi ja kuni kahe kirptirguga;

6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, nöörist ja kuni kolmest konksust ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;

7) räimeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;

8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga;

9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;

10) õngejada on kuni 100 õngekonksuga õngpüünis, mis koosneb muudetava pikkusega põhiõngeliinist, millele on kinnitatud õngekonksudega haruliinid (lipsud), mille vahekaugus määratakse kindlaks sihtliikide kaupa. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt veekogu põhja või selle lähedale või vertikaalselt või sellel lastakse veepinnal triivida.

§ 5. Allveepüügivahendid

(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse kala vee all viibides.

(2) Lubatud allveepüügivahendid on:

1) harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;

2) harpuun – kidadega või kidadeta kuni viieharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse.

§ 6. Nakkepüünised

(1) Nakkepüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala takerdumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.

(2) Lubatud nakkepüünised on:

1) nakkevõrk – püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis;

2) raamvõrk – pinedega nakkevõrk.

(3) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on lubatud kasutada:

1) kaldavõrku – lõikes 2 kirjeldatud ja § 38 punktis 1 sätestatud silmasuurusega nakke- või kutselisel kalapüügil ka raamvõrku, mida kasutatakse Peipsi järves kaldast arvates 1 km laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järves kaldast arvates 500 m laiusel veealal;

2) avaveevõrku – lõikes 2 kirjeldatud ja § 38 punktis 2 sätestatud silmasuurusega nakke- või raamvõrku, mida kasutatakse Peipsi järves kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järves kaldast kaugemal kui 500 m.

§ 7. Lõkspüünised

(1) Lõkspüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala suunamises ja eksitamises püünisesse või selle osasse, millest väljumine on raskendatud.

(2) Lubatud lõkspüünised on:

1) mõrd – püünis, mis koosneb juhtaiast, vajaduse korral tiivast või tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest. Merel ei ole kariaedade arv piiratud, kuid need peavad paiknema järjestikku juhtaia ühes otsas koos mõrrakeredega, mis võivad olla pealt lahti kuni mõrrasuupoolse esimese pujuseni. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra alaliigid on sätestatud lõikes 3 ja osa neist on näidatud joonisel lisas 1;

2) kastmõrd – püünis, mis koosneb juhtaiast, mille lubatud pikkus on kuni 600 m, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast, kastmõrra osad on näidatud joonisel lisas 16;

3) kadiska – söödastamata, kuni 1,4 m põhja läbimõõduga ja kuni 0,6 m kõrge püünis. Püünis võib olla ankurdatud ja varustatud kuni 1 m pikkuse juhtaiaga. Kadiska tüübid on näidatud joonisel lisas 2;

4) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis;

5) silmumõrd – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 m kõrge ja kuni 1 m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 cm;

6) vähimõrd – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suurim lubatud pikkus on 1 m, suurim lubatud laius on 50 cm ja suurim lubatud kõrgus on 50 cm;

7) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed. Mõrra tiivad, mõõdetuna kerega ühenduse kohast, ei või olla pikemad kui mõrra kere.

(2) Lõike 2 punktis 2 nimetatud kastmõrra kasti ehk pära võib loomastiku ja linnustiku ning kalasaagi kaitseks pealt osaliselt või täielikult katta mõrra- või noodalinaga. Kastmõrra nõudmine toimub pealt avatud kastist ehk pärast.

(3) Mõrra lubatud alaliigid on:

1) avaveemõrd – mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on üle 3 m;

2) ääremõrd – mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on kuni 3 m;

3) rivimõrd – tiibadeta, kuni kahe kerega, kõigis osades kuni 0,5 m kõrgune mõrd, mille kered on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;

5) jõemõrd – mõrd, mille juhtaia pikkus võib olla kuni 50 m;

6) mõrd mõrrajadas – mõrd, mis püügile panekul asetatakse samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse. Jadasse asetatuna võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedu;

7) tindimõrd – mõrd, mille pära silmasuurus on kuni 10 mm.

§ 8. Kurnpüünised

(1) Kurnpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega või püügivahendi vertikaalse liigutamisega.

(2) Lubatud kurnpüünised on:

1) põhjanoot ehk mutnik – koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning selle veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;

2) veonoot – koosneb veoköitest, tiibadest, kerest ja pärast ning mis kokku vedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal ja mille alaliigid on sätestatud lõikes 3;

3) liiv – koosneb jäigast liigendita raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;

4) kuurits – koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;

5) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;

6) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrk;

7) vähinatt – söödastatav, kuni 50 cm läbimõõduga veekogu põhja asetatav tõstetav püünis, võib olla varustatud ridvaga.

(3) Lubatud veonooda alaliigid:

1) kaldanoot – veonoot, tiibade kogupikkusega kuni 50 m, millega loomus veetakse kaldale;

2) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle.

§ 9. Traalpüünised

(1) Traalpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti püüdmises.

(2) Lubatud traalpüünised on:

1) traal, mis on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241, 20. juuni 2019, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005(ELT L 198, 25.7.2019, lk 105-201), artikli 6 punktis 11 ja mille alaliigid on sätestatud lõikes 3;

2) agariku tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.

(3) Traali alaliigid on:

1) põhjatraal – traal, mis on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 artikli 6 punktis 13 ja mis on varustatud grunttropiga;

2) pelaagiline traal – traal, mis on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 artikli 6 punktis 15 ja millel grunttropp puudub.

3. peatükk Püügivahendite märgistamise ja tähistamise nõuded

§ 10. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes

(1) Sisemeres ja kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes peavad seisevpüünised, püügile paigutamise või väljavõtmise ajal ka püüniste osad, nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga. Jäävabas vees tuleb liputähiste vahelisest telgjoonest väljaulatuvad tipud, mis ulatuvad vee pinnakihti ja võivad takistada veeliiklust, tähistada vähemalt 15 cm läbimõõduga valgete, kollaste, punaste või oranžide poide või ujukitega. Seisevpüünistel ja nende jadadel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots. Tähised peavad olema kinnitatud püügivahendi, selle jada või ankruliini külge.

(2) Püügivahendi otsi tähistavad lipud, mõõtudega vähemalt 20 × 30 cm, peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt üks meeter. Erandina võib kalapüügil kuni ühe meetri sügavusel jäävabas vees olla lipu alumise serva kõrgus veepinnast vähemalt 0,5 m. Vastavalt lippude arvule vardal tuleb jäävabas vees varda ülemise otsa külge, lippude kohale, kolmesentimeetrise vahega kinnitada vähemalt kahe sentimeetri laiused helkurribad. Kui ohutuse tagamiseks kasutatakse vahelippe, peab nende värv erinema otsalippude värvist.

(3) Silmutorbikud ning nende jadad peavad olema tähistatud kaldapoolses otsas ning silmumõrrad mõrra suu või pära poolt punase või oranži lipuga, mis vastab lõikes 2 kirjeldatule, või punase või oranži poiga, mille läbimõõt on vähemalt 15 cm.

(4) Vähimõrrad ja kadiskad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga poiga.

§ 11. Nõuded kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahenditele

(1) Keelatud on:

1) hoida püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendeid veekogus alal, kus kalapüük on keelatud;

2) veekogus kehtiva püügikeelu ajal hoida püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendis alamõõdulisi kalu või kalaliike, mille püük on keelatud.

(2) Püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendid peavad olema tähistatud ühe punase või oranži poiga, mille läbimõõt on vähemalt 15 cm, või lipuga vastavalt § 10 lõikele 2. Vahend peab olema märgistatud vastavalt § 13 lõigetele 2–4. Tähiseid võib veekogus hoida üksnes koos veekogus olevate vahenditega.

§ 12. Nõuded püügivahendite tähistamise ja märgistamise kohta territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui neli meremiili

(1) Seisevpüünised peavad olema tähistatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153) artikli 13 lõike 1, artiklite 14–16 ja artikli 17 lõike 2 kohaselt.

(2) Tooder peab olema märgistatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 13 lõigete 2 ja 3 kohaselt.

§ 13. Nõuded püügivahendite tähiste, nende veekogus hoidmise ja püügivahendite märgistuse kohta

(1) Püügivahendite tähiseid võib veekogus hoida koos veekogus olevate püügivahendite või nende osadega, püügivahendite püügile panemisel või väljatoomisel koos püügivahendite kinnitamiseks kasutatavate tarinditega.

(2) Püügivahendid peavad olema märgistatud identselt kalapüügiloale kantud märgistuse numbriga. Märgistus peab võimaldama kalapüügiloa omanikku kindlaks teha veekogul või loa andja juures. Harrastuspüügil nakkevõrgu, kadiska, vähimõrra ja õngejadaga on märgistuseks kalastuskaardi omaniku isikukood.

(3) Püügivahendi märgistus peab olema kantud püügivahendi või püügivahendite jada mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge lipu alumise serva juurde eraldi märgisena.

(4) Paragrahvi 10 lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud poitähisele tuleb kanda kalapüügiloal olev märgistuse number ning silmutorbikute märgistamisel ka jadas olevate torbikute arv.

4. peatükk Alammõõdud, kaaspüügitingimused ja osakaalu määramise metoodika

§ 14. Kalade alammõõdud

(1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on esitatud lisas 3. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt kõigil veekogudel.

§ 15. Kalaliikide osakaalu määramine traali saagis

(1) Traali saagist proovi võtmiseks ja selles kalaliikide osakaalu määramiseks kasutatakse juhusliku proovi võtmise ja kalaliikide osakaalu määramise meetodikat ning järgitakse lisa 4 kohaseid nõudeid.

§ 16. Tingimused ja nõuded kaaspüügi kohta

(1) Kaaspüük on keelatud, välja arvatud kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis, käesolevas määruses sätestatud tingimustel või eripüügi tingimustel.

(2) Püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala elujõuline isend tuleb vabastada viivitamata pärast püügivahendi nõudmist, välja arvatud kalapüügiseaduse § 10 lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul.

(3) Kaaspüügiarvestust peetakse laeva pardal, muus kala transportimiseks kasutatavas vahendis oleva või maale toodud kalasaagi kohta. Kaaspüügi koguse määramisel ei loeta kogusaagi arvestusse püüda keelatud kalaliike.

(4) Õngepüügil ja harrastuspüügil õngpüünistega, välja arvatud õngejada, on püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala kaaspüük keelatud ning need kalad tuleb vette tagasi lasta kohe pärast saagi õngekonksu küljest vabastamist.

(5) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük selle liigi püügivõimaluste hulka.

(6) Kui kurn- või traalpüünistega püügil ületab kaaspüük §-des 23 ja 34 lubatud määra, tuleb püük selles kohas või selle püünisega katkestada.

(7) Kalapüük traalpüünisega ja kurnpüünisega loetakse katkestatuks, kui:

1) püügil meres on enne püünise uuesti püügile asetamist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili;

2) püügil Peipsi järvel on enne püünise uuesti püügile asetamist vahetatud püügikohta vähemalt 3 kilomeetrit.