Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus

Määrus kehtestatakse

§ 7 lõike 2, § 15 lõike 2 ning § 38 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava sekkumise „Keskkonnasõbralik majandamine” raames antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ning kord.

§ 2. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse või lisategevuse elluviimise eest toetusõiguslikul maal ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta) jooksul.

(2) Määruses sätestatud juhul peab keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevust ja lisategevust ellu viima ka põllumajandusliku majapidamise maal, mis ei ole toetusõiguslik.

(3) Keskkonnasõbraliku majandamise lisategevused, mille elluviimise eest toetust antakse, on:

1) orgaanilise multši kasutamise lisategevus;

2) haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevus;

3) mitmeliigilise väikese põllu lisategevus;

4) vahekultuuri kasvatamise lisategevus;

5) happelise mulla lupjamise lisategevus;

6) glüfosaadi mittekasutamise lisategevus.

(4) Keskkonnasõbraliku majandamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta taotletakse toetust keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise eest.

(5) Glüfosaadi mittekasutamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta antakse toetust keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise eest.

§ 3. Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär

(1) Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta põhitegevuse elluviimise eest on:

1) 40 kuni 50 eurot teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri ning muu tehnilise kultuuri (edaspidi koos põllukultuur) kasvatamise korral, ravim- või maitsetaime ning turvasmuldadel köögivilja kasvatamise korral, põllumaal heintaime kasvatamise korral ja püsirohumaa kohta (edaspidi koos rohumaa), põldtunnustatud heinaseemnepõllu ja mitmeliigilise väikese põllu kohta ning lillede kasvatamise korral;

2) 230 kuni 254 eurot köögivilja, mida kasvatatakse mujal, kui turvasmuldadel, maasika, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud põhitegevust viiakse ellu mahepõllumajanduslikul maal, mille kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse, on toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta:

1) lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul, välja arvatud ravim- või maitsetaime kasvatamise korral, 20 kuni 26 eurot;

2) lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ning ravim- või maitsetaime kasvatamise korral, 50 kuni 70 eurot.

(3) Lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 sätestatud ühikumäära kohaldatakse samades punktides nimetatud köögivilja, maasika, puuvilja- või marjakultuuri ja ravim- või maitsetaime kasvatamise korral, kui neid kasvatatakse kokku vähemalt 0,30 hektaril.

(4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 sätestatud ühikumäära kohaldatakse lõikes 3 nimetatud köögivilja, maasika, puuvilja- või marjakultuuri ja ravim- või maitsetaime kasvatamise korral, kui neid kasvatatakse kokku alla 0,30 hektaril.

(5) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 sätestatud ühikumäära kohaldatakse köögivilja kasvatamise korral põllu kohta, millel põhimullana on vähemalt 65 protsendi ulatuses turvasmullad (M, S, R, AM) või erodeeritud (E,e) ja deluviaalmuldade (D) kompleks.

(6) Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta lisategevuse elluviimise eest on:

1) 150 kuni 151 eurot orgaanilise multši kasutamise lisategevuse elluviimise korral;

2) 110 kuni 154 eurot haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise korral;

3) 340 kuni 476 eurot mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse elluviimise korral;

4) 60 kuni 84 eurot vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise korral;

5) 50 kuni 70 eurot happelise mulla lupjamise lisategevuse elluviimise korral;

6) 15 kuni 21 eurot glüfosaadi mittekasutamise lisategevuse elluviimise korral.

§ 4. Toetuse ühikumäärade otsustamine

(1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) otsustab toetuse ühikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut.

(2) Kui toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik rahuldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi ka minimaalse ühikumäära rakendamise korral, rakendab PRIA minimaalset ühikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut.

(3) Lõikes 2 sätestatud juhul vähendab PRIA toetuse summat, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut.

2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded

§ 5. Nõuded taotlejale

(1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses (edaspidi koos taotleja).

(2) Toetust antakse taotlejale, kellele antakse keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise eest toetust kokku vähemalt 1,00 hektaril köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaime, puuvilja- või marjakultuuri (edaspidi koos aiakultuur) või põllukultuuri kasvatamise eest, mitmeliigilise väikese põllu või põldtunnustatud heinaseemnepõllu kohta või lillede kasvatamise eest.

§ 6. Nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta

(1) Toetusõiguslik põllumajandusmaa peab vastama maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” §-s 4 sätestatud nõuetele.

(2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt ühe hektari suuruse:

1) põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaime või lilli;

2) põllumaa kohta, millel asub mitmeliigiline väike põld;

3) põllumaa kohta, millel kasvatatakse heintaime;

4) põllumaa kohta, millel kasvatatav heintaim on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud (edaspidi heinaseemnepõld);

5) püsikultuuri aluse maa kohta, millel kasvatakse puuvilja- või marjakultuuri;

6) püsirohumaa kohta.

(3) Lõikes 2 nimetatud põllumajanduskultuuri peab kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad mustkesas või söötis. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks. LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatakse põhikultuuri, kasutades nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid. Nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid võib kasutada kuni kümnel protsendil põllu pindalast.

(4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud maa loetakse keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise korral toetusõiguslikuks üksnes siis, kui sellel kasvatatakse köögivilja, rühvelkultuuri, lilli, ravim- või maitsetaimi 0,30 kuni 1,00 hektari suurusel põllul ja viiakse ellu mitmeliigilise väikese põllu lisategevust.

(5) Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse põllu otstes asuv kuni 15 meetri laiune teenindusala, mida kasutatakse põllutöömasinate ümberpööramiseks.

(6) Toetust antakse sellise maa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri või maasikat, kui taimede istutustihedus on vähemalt järgmine:

1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu –100 istikut hektari kohta;

2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta;

3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta;

4) luuviljalised – 270 istikut hektari kohta;

5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta;

6) sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta;

7) vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta;

8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta;

9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta;

10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta;

11) maasikas – 20 000 taime hektari kohta;

12) harilik sarapuu – 250 istikut hektari kohta;

13) söödav kuslapuu – 665 istikut hektari kohta;

14) harilik pihlakas – 150 istikut hektari kohta;

15) lepalehine toompihlakas – 1400 istikut hektari kohta.

(7) Lõikes 6 nimetatud istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jäävat maad.

(8) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel:

1) pärandniidu hooldamise toetust;

2) turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust;

3) põhjavee kaitse toetust või

4) pinnavee kaitse toetust.

(9) Sama põllu kohta ei anta samal kohustuseaastal toetust:

1) orgaanilise multši kasutamise lisategevuse elluviimise eest ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest;

2) haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest.

(10) Haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust põllu kohta, millel taotleja kasvatab kohustuseaastal põhikultuurina köögivilja ning millel kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal kasvatati §-s 22 sätestatud nõuete kohaselt haljasväetiskultuuri.

(11) Vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust vähemalt 0,30 hektari suuruse põllu kohta, millel kasvatatakse vahekultuuri ja põhikultuurina põllukultuuri või köögivilja.

(12) Happelise mulla lupjamise lisategevuse eest antakse toetust põllu kohta, mille kohta on koostatud ja PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks esitatud lubiväetise kasutamise soovitusega lubjatarbekaart, mis lähtub maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 ,,Maaparandushoiutööde nõuded“ lisast „Põllumajandusmaal muldade lubjatarbe määramine“ ja taimedele omastatava kaltsiumi sisaldusest.

(13) Happelise mulla lupjamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust põllu kohta, millel on kuni 10 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui ühel hektaril, turvasmuldi (M, S, R, AM).

(13) Happelise mulla lupjamise lisategevuse elluviimise eest ei anta sama põllu kohta toetust rohkem kui kaks korda.

(14) Glüfosaadi mittekasutamise lisategevuse elluviimise eest ei anta toetust mahepõllumajandusliku maa kohta, mille kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse.

(15) Mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse elluviimise eest ei anta toetust maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel mesilaste korjeala toetust.

3. peatükk Tingimuslikkus, sotsiaalne tingimuslikkus ja baasnõuded

§ 7. Tingimuslikkus

(1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused“ §-des 2–8 sätestatud nõudeid ning sama määruse lisas 1 „Kohustuslikud majandamisnõuded“ esitatud nõudeid.

(2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul.

(3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta.

§ 7¹. Sotsiaalne tingimuslikkus

(1) Taotleja täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 88 lõike 1 punktides a ja b sätestatud juhtudel maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused“ lisas 4 „Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded“ esitatud nõudeid.

(2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul.

§ 8. Baasnõuded

(1) Taotleja täidab kohustuseaasta jooksul järgmisi nõudeid:

1) kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse;

2) täidab maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused” § 3 lõigetes 6–8 sätestatud nõudeid;

3) täidab nitraaditundlikul alal veeseaduse § 161 lõigetes 1 ja 7 ning keskkonnaministri 5. novembri 2021. a määruse nr 49 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal” § 3 punktis 1 sätestatud nõudeid;

4) täidab maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused” lisas 1 esitatud kohustuslike majandamisnõuete 7 ja 8 nõudeid 1–4.

4. peatükk Põhitegevuse elluviimise nõuded

§ 9. Põhitegevuse nõuded

(1) Taotleja täidab kohustuseaastal selles peatükis sätestatud nõudeid kogu põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikul põllumajandusmaal, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 10. Elektroonilise põlluraamatu pidamine

(1) Taotleja peab kogu põllumajanduslikus majapidamises tehtud põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavat põlluraamatut elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas või PRIA e-teenuse keskkonnaga liidestatud e-teenuse keskkonnas (edaspidi e-põlluraamat).

(2) E-põlluraamatusse andmete kandmisel esitab taotleja samad andmed PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu.

§ 11. Lämmastikubilansi koostamine

(1) Taotleja peab põllumajandusmaa kohta, millel kasvatab põllukultuuri või heintaime ja millel kasutab lämmastikku sisaldavat väetist või kasvatab lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri, põllupõhist arvestust lämmastiku mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta e-põlluraamatus.

(2) Taotleja esitab andmed lõikes 1 nimetatud arvestuse kohta PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks.

§ 12. Viljavaheldus ja liblikõieliste kultuuride kasvatamine

(1) Taotleja tagab, et viljavaheldus või külvikord toimub järgmiste nõuete kohaselt:

1) samal maal ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal;

2) ristõieliste sugukonda kuuluvat põllumajanduskultuuri ei kasvatata samal maal uuesti enne kolme aasta möödumist;

3) samal maal ei kasvatata maasikat kauem kui viiel järjestikusel aastal.

(2) Sööti jäetud maa ja mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta külvikorras teravilja, maasika ja ristõieliste sugukonda kuuluvate põllumajanduskultuuride järgnevust kohustuseaastal ega kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastatel.

(3) Vahekultuur ei katkesta külvikorras teravilja, maasika ja ristõieliste sugukonda kuuluvate põllumajanduskultuuride järgnevust kohustuseaastal ega kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastatel.

(4) Vahekultuur on selle määruse tähenduses põllumajanduskultuur, mida kasvatatakse kahe üksteisele järgneva põhikultuuri vahelisel ajal, ning mis külvatakse allakülvina põhikultuurile või vahetult pärast põhikultuuri koristamist, kuid hiljemalt kohustuseaasta 1. septembril.

(5) Maisi, tatra või sorgo kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras.

(6) Lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuet ei pea järgima mitmeaastase köögivilja kasvatamisel.

(7) Taotleja kasvatab vähemalt 15 protsendil kogu põllumajandusliku majapidamise põllumaal liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure (edaspidi liblikõielised) puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega.

(8) Taotleja, kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud, kasvatab vähemalt 20 protsendil kogu põllumajandusliku majapidamise põllumaal liblikõielisi puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega.

(9) Liblikõieliste puhaskultuuri või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu on lubatud kasvatada ka allakülvina. Liblikõieliste kaetus liblikõieliste-kõrreliste heintaimede ja liblikõieliste-haljasväetistaimede segu taimikus peab olema vähemalt 30 protsenti. Põldhernest on lubatud kasvatada tugikultuuriga, kui põldherne kaetus segu taimikus on vähemalt 70 protsenti.

(10) Lõigetes 1, 5, 7 ja 8 sätestatud juhul võetakse arvesse põllumajanduskultuur, mida kasvatatakse kohustuseaastal põhikultuurina ning mida kasvatati samal maal põhikultuurina kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastatel.

(11) Lõigetes 7 ja 8 sätestatud nõudeid ei pea järgima alla 0,30 hektari suurusel põllumaa põllul.

§ 13. Sertifitseeritud teraviljaseemne kasutamine

(1) Taotleja kasutab põhikultuuri külvisena kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaasta sügisesel ja kohustuseaasta kevadisel teraviljade külvipinnal kokku vähemalt 15 protsenti sertifitseeritud teraviljaseemet.

(2) Maisi ja sorgo külvipinda ning teravilja ja teiste põllumajanduskultuuride segu külvipinda ei loeta teraviljade kogupinna hulka ning sertifitseeritud seemnega külvatud teraviljade pinna hulka.

(3) Maisi ja sorgo seemet ei arvestata sertifitseeritud teraviljaseemne hulka.

(4) Samale põllule ei tohi külvata sertifitseeritud ja sertifitseerimata seemet, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimata seemet kasutatakse allakülviks.

(5) Seemnepartii sertifitseerimist tõendav külvatud seemne müügipakendi etikett või sertifitseeritud seemne ostmist tõendav ostudokument peavad olema kohustuseaasta jooksul kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad.

§ 14. Glüfosaadi kasutamise piirang

(1) Taotleja ei kasuta glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid:

1) põllukultuuri taimede tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni;

2) maal, millel kasvatatakse aiakultuuri;

3) mustkesal, sööti jäetud maal, haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel ning vahekultuuridel.

§ 15. Mullaproovid

(1) Taotleja korraldab põllumajandusmaa kohta, mille kohta ta toetust taotleb, mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla ja pinnase analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium) hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks.